lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-73/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-73/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-73

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

Tsiviilasi

EK, JM ja RK avaldus täitemenetlustes 025/2005/2635, 025/2001/3122 ja 029/2001/1156 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus tsiviilasja menetlusse mittevõtmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EK, JM ja RK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1 EK (ik xxxxxxxxxx) Hageja 2 JM (ik xxxxxxxxxx) Hageja 3 RK (ik xxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks.
2.EK, JM ja RK määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.EK, RK ja JM (hagejad) esitasid Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1/2-963-97 (kohtuotsus) hagejatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 12 916 792 krooni aktsiisimaksu ning käibemaksu, mis hagejate tegevusega seonduvalt jäi riigile tasumata. Kostja esitas hageja 1 suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile avalduse 28.04.2005. Käesoleval hetkel menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2005/2635 raames. Kostja esitas hageja 2 suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile avalduse 09.11.2001. Käesoleval hetkel menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2001/3122 raames. Kostja esitas hageja 3 suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile avalduse 25.07.2001. Käesoleval hetkel menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 029/2001/1156 raames. Hagejad palusid tunnistada sundtäitmise lubamatuks seonduvalt nõude aegumisega.
2.Maakohus keeldus hagejate nõuete menetlusse võtmisest. Avalduse sisust ja nõuetest järeldas maakohus, et taotlejate eesmärgiks on lõpetada nende suhtes toimuv täitemenetlus seoses nõude aegumisega, olenemata sellest, et dokument on pealkirjastatud kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et hagejad oleks esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur oleks hagejate avalduse lahendanud oma otsusega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega. TMS § 207 lg 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 207 lg 1 nähtuvalt tuleb taotlus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu esitada kohtutäiturile, mitte kohtule. Kui kohtutäitur jätab selle taotluse rahuldamata, siis otsusega mittenõustumisel tuleb selle peale esitada kaebus kohtutäiturile 10 päeva jooksul (TMS § 217 lg 1). Kui kohtutäitur lahendab kaebuse ja võlgnik selle lahendusega ei nõustu, alles siis saab võlgnik pöörduda kaebusega kohtu poolte (TMS § 218 lg 1), mida tuleb samuti teha 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et hagejad ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt lahendatakse kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna aegumise taotluse lahendab kohtutäitur ning kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks on täitemenetluse seadustikus ette nähtud erikord, siis ei ole täidetud eeldused kohtu poole pöördumiseks (TsMS § 371 lg 1 p 3). Hagejate määruskaebus
3.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse. Olukorras, kus võlgnik tugineb ükskõik missugusel alusel nõude puudumisele, saab võlgnik täitemenetluses oma õiguse maksma panna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega tsiviilkohtusse. Hagi rahuldamise korral on jõustunud kohtulahend vastavalt TMS § 48 lg 1 p-s 4 sätestatule kohtutäiturile aluseks täitemenetluse lõpetamisele. Võlgnikul puudub üldjuhul võimalus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtutäituri poole ja kohtutäituril puudub pädevus ilma vastava normatiivse aluseta täitemenetlust omaalgatuslikult või võlgniku avalduse alusel lõpetada. TMS § 48 lg-s 1 sätestatud ammendav kataloog ei näe sundtäitmise lõpetamise alusena ette võlgniku vastavasisulist avaldust. Võlgnikul on võimalik põhjendamatu sundtäitmise lõpetamiseks esitada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagejate suhtes toimuvate täitemenetluste esemeks ei ole süüteo eest mõistetud rahaline ega varaline karistus, vaid süüteo raames kohtuotsusega tsiviilhagi alusel välja mõistetud riigile tasumata jäänud maksusummad, seetõttu ei kohaldu kohtu poolt viidatud TMS § 207. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hagejad ei saa käesoleva vaidluse asjaoludel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja kohane õiguste kaitsmise viis oleks täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine kohtutäiturile. Kohtutäitur teeb TMS § 23 lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel.
6.Täitedokumendiks käesolevas asjas on kohtuotsus, millega avaldajatelt mõisteti välja solidaarselt aktsiisimaks ja käibemaks, mis hageja tegevusega seonduvalt jäi riigile tasumata. Hagi asjaoludest tulenevalt käsitlevad hagejad täitemenetluses sissenõutavat nõuet maksunõudena ja kostja kriminaalasjas tsiviilhagiga väljamõistetud kahjunõudena. Nõuete aegumistähtajad on erinevad (vastavalt 5 ja 10 aastat). Käesoleval juhul leiavad võlgnikud, et täitedokumendist tulenevad nõuded on lõppenud seoses aegumisega ja kostja on vastupidisel seisukohal. Seega on sissenõudja ja võlgnike vahel tekkinud materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendis dokumenteeritud nõude sissenõutavuse suhtes.
7.Kohtutäitur saab TMS § 48 lg 1 p 8 alusel lõpetada menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Käesolevas asjas ei esine muid seaduses sätestatud aluseid (TMS § 202, § 207 ja § 209), mille alusel saaks kohtutäitur menetluse lõpetada. Maakohus on vääralt kohaldanud TMS § 207 lg-s 1 sätestatut. Nimetatud normi kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul ei ole hagejad tuginenud asjaolule, et neile on määratud rahaline või varaline karistus, vaid asjaolule, et nõue on kriminaalmenetluses rahuldatud maksunõudena või alternatiivselt tsiviilhagi koosseisus lahendatud maksunõudena. Asjakohane õiguskaitsevahend võlgnikele on eelkirjeldatud juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221).
8.Eeltoodu ei esine TsMS § 371 lg 1 p-s 3 sätestatut alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks (läbimata kohtuväline vaidluse lahendamise kohustuslik kord), maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium