J A hagi K A vastu omavolilise ehitise likvideerimiseks ja endise olukorra taastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J A (isikukood XXX ), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja: K A (isikukood XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Puudutatud isikud: K R (isikukood XXX), K M (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.05.2019
RESOLUTSIOON
Jätta J A hagi omavolilise ehitise likvideerimiseks ja endise olukorra taastamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.2.Määrata kindlaks, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad.
Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 2 304 eurot.
2.4.Mõista J A (isikukood XXX ) K A (isikukood XXX ) kasuks välja menetluskulu 2 304 eurot.
2.5.Kohustada J A (isikukood XXX ) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.4 väljamõistetud menetluskuludelt K A (isikukood XXX ) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Jätta tähelepanuta K R 22.05.2019 arvamus.
2-17-3076
Jätta vastu võtmata ja tagastada hagejale 22.05.2019 lisatud kiri kostjale, hageja pensionitõend ja represseeritu tõend.
seisukohale
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.J A (hageja) esitas 21.02.2017 hagi K likvideerimise ja endise olukorra taastamise nõudes.
A (kostja) vastu omavolilise ehitise
2.Hageja palub kohustada kostjat taastama endine olukord, mille ta on XXX elamus muutnud omavoliliste ümberehitustega järgmiselt: kohustada kostjat taastama tema kasutuses olevat korterit nr X läbinud elamu ventilatsioonisüsteemi toru; kohustada kostjat taastama vahesein ruumide XX ja XX vahel; kohustada kostjat likvideerima omavoliline ehitis elamu pööningukorrusel – soojaveeboiler koos veetorudega.
3.Menetlusosalised on XXX asuva kinnistu kaasomanikud. XXX endast maatükki Tallinna linnas, millel asub kahekorruseline nelja korteriga puitelamu aastast 1932. Vastavalt kinnistu kaasomanike poolt kokkulepitud kasutuskorrale kasutavad kaasomanikud praegu igaüks ühte elamus asuvat korterit elamiseks.
4.Hageja kasutuses on korter nr X elamu II korrusel, kostja kasutuses korter nr X elamu II korrusel, K R kasutab korterit nr X elamu I korrusel ja K M korterit nr X elamu I korrusel. Kõik abiruumid elamus – kelder, pööning ja trepikojad , on kõigi kaasomanike ühises omandis ja ühises kasutuses, selles osas mingit kindlaksmääratud kasutuskorda ei ole mitte kunagi olemas olnud.
5.Kostja kasutuses olev korter asub hageja korteri kõrval ja K M korteri peal.
6.Kostja on pärast elamu kaasomanikuks saamist teostanud oma korteris ulatuslikud ümberehitustööd, ilma kaasomanikelt selleks nõusolekut küsimata ja ümberehitust ettenähtud seaduse kohaselt dokumenteerimata: kostja on oma korteris lammutanud vaheseina köögi ja toa vahel; kostja on likvideerinud läbi tema korteri kulgeva maja ühise ventilatsioonitorustiku osa; kostja on oma korteri peal asuvasse, kõigi kaasomanike ühiskasutuses olevasse pööninguruumi paigaldanud soojaveeboileri, mis on torudega ühendatud tema korteris asuva dušširuumiga.
7.Kostja on nende töödega halvendanud kaasomandi üldist olukorda. Puumajas on kõik seinad kandvad ning järelikult on kostja oma korteris köögi ja elutoa vahelise seina lõhkumisega elamu konstruktsioone kahjustanud. Kostja poolt alles jäetud post keset korterit ei suuda kanda kogu likvideeritud seina koormust. Hageja korteris, mis asub kostja korteriga kõrvuti, on ilmnenud praod, mida seal varem ei olnud. Pikema aja vältel võib see vaheseina puudumine avaldada mõju maja seinte püsivusele ja tekitada kogu maja vajumise.
8.Mingeid projekte kostja vaheseina lammutamise teostamiseks koostanud ei ole, ei ole teinud ka vastavalt kehtivale Ehitusseadustikule kohalikule omavalitsusele ehitusteatist, seega 2 (11)
2-17-3076 see vaheseina likvideerimine on omavoliline.
9.Kaasomanikke kostja vaheseina lammutamisest ei teavitanud ega nendelt nõusolekut ei küsinud.
10.Ventilatsioonitoru eemaldamise tõttu koguneb hageja poolt kasutatava korteri lae piirkonda niiskus, mille tagajärjel tekib sinna hallitus. Kuna kostja on lammutanud oma korteris maja ühise ventilatsioonisüsteemi toru ja selle otsad sulgenud, ei toimu õhu ringvoolu teistest korteritest ning sanitaarruumidel puudub üldse ühine väljaviik.
11.Ka boileri sisseehitamise kohta ei ole kostja teistele kaasomanikele esitanud mitte mingeid projekte. See võib olla ohtlik majale.
12.Kuigi boilerit on mitu aastat kasutatud ja sellega ei ole midagi juhtunud, ei välista see võimalust, et oskamatult paigaldatud boiler hakkab ajapikku vett läbi andma. Boiler tekitab ka võimaliku tulekahju ohu, kuivõrd elektrimootori võimalik ülekuumenemine võib viia selle süttimiseni. Ei pööningul boileri kohal ega ka mujal majas ei ole paigutatud tulekahjuandureid.
13.Kostja ei ole enne boileri ja torustiku pööningule paigaldamist teistelt kaasomanikelt selleks nõusolekut küsinud. Kostja vastuväited hagile
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
15.2012-2013 tegi kostja tema kasutuses olevas korteris nr X remonti. Remondi käigus eemaldati mittekandev vahesein, mis eraldas kööki, esikut ja elutuba. Alles jäeti seinas paiknenud kandev post. Samuti remonditi korteri nr X ventilatsiooni, mille käigus asendati amortiseerunud ventilatsioonitoru uuega, kuid süsteemi ennast ei muudetud. Pööningule paigaldati soojavee boiler.
16.Eelnimetatud remonttööd ei ole XXX elamule mingisuguseid kahjustusi tekitanud.
17.Kostja on tema kasutuses oleva korteri piiridesse jäänud ventilatsioonisüsteemi üksnes remontinud ja parendanud, asendades amortiseerunud toru uuega. Kostja ei ole maja ventilatsioonisüsteemi sisuliselt muutnud, ventilatsioonitoru otsa sulgenud või õhu ringvoolu takistanud.
18.Vaheseina lammutamine on tehtud ehitusseadustiku nõudeid järgides. Kuna tegemist oli mittekandva vaheseinaga, siis ei olnud nimetatud töödeks vajalik ehitusprojekt, ehitusteatis või ehitusluba.
19.Vaheseina lammutamine ei olnud kaasomandis oleva elamu oluline muutmine, sest vahesein ei olnud kandev. Lammutatud vahesein asub tervikuna korteris nr X, mis on kostja ainukasutuses. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saab mittekandva vaheseina lammutamine ruumis, mida teised kaasomanikud ei kasuta, häirida elamu normaalset kasutamist teiste kaasomanike poolt. Samuti ei ole hageja selgitanud (ega tõendanud), et mittekandva vaheseina lammutamine kahjustaks kuidagi elamu üldist tehnilist olukorda. Seega teiste kaasomanike nõusolek sellise remonttöö tegemiseks ei olnud vajalik.
20.Hageja väide, et boiler on omavoliline ehitis, on ebaõige. Boiler ei vasta ehitusseadustiku (EhS) §-s 3 sätestatud ehitise mõistele.
21.Boiler on olnud kasutuses juba 4 aastat ning selle aja jooksul ei ole boileriga juhtunud ühtki avariid, see ei ole lekkinud ega kuidagi elamu seisukorda kahjustanud. Seega ei saa boiler kuidagi teiste kaasomanike õigusi või huve kahjustada.
22.Kostja ei ole pööningut omavoliliselt hõivanud. Elamul on kaasomanikke 4 ning seni on 3 (11)
2-17-3076 iga kaasomanik kasutanud umbes 1⁄4 pööningust. Kostja pööninguosal paikneb boiler ja mõned kastid raamatute ja tarbeasjadega.
23.K M osa on tühi ja ta kasutab seda pesu R osal on vana mööblit, riideid ning muid asju. pööninguosa pesu kuivatamiseks. Seega kasutavad kõik pööningust.
kuivatamiseks. Hageja ja K Samuti kasutavad mõlemad nende kaasomanikud umbes võrdset osa
Puudutatud isikute seisukohad
24.K R leiab, et WC ümberehitamisega dušširuumiks on kostja halvendanud maja olukorda. Tõmme kui selline kolmel elamispinnal nüüdseks puudub, tekitades aja jooksul 1932. aastal ehitatud puumajas hallitust, vammi ja majaelanikele tõsiseid tervisehäireid. Ehitusloa taotlemiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, projekt ja ehitusluba. Ka mittekandvatel seintel võib olla oma roll ehitise konstruktsioonis. Sellisel juhul on ehitusluba samuti vajalik, selleks on vaja taotleda ehituseksperdilt vastav hinnang. Kaasomandis olevale pööningule on kostja viinud kaasomanike nõusolekuta oma elamispinnalt boileri. Boileri viimine ühisele, lahtisele ligi 100 ruutmeetri suurusele pööningule on ohuks ühisvarale: plekk-katuse alune pööningupind kuumeneb suviti päikeseliste ilmadega üle ja kõva pakasega varitseb seal külmumisoht.
25.K M ei ole kostja tegevuse suhtes vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -
Menetlusosalised on XXX asuva kinnistu kaasomanikud.
-
Kinnistu XX endast maatükki Tallinna linnas, millel asub kahekorruseline nelja korteriga puitelamu aastast 1932.
-
Hageja kasutuses on korter nr X elamu II korrusel, kostja kasutuses korter nr X elamu II korrusel, K R kasutab korterit nr X elamu I korrusel ja K M korterit nr X elamu I korrusel.
-
Kõik abiruumid elamus – kelder, pööning ja trepikojad, on kõigi kaasomanike ühises kasutuses.
-
2012-2013 tegi kostja tema kasutuses olevas korteris nr X remonti. Remondi käigus eemaldati kostja korteris kööki, esikut ja elutuba eraldav vahesein. Alles jäeti seinas paiknenud post. Samuti remonditi kostja poolt korteri nr X ventilatsiooni. Pööningule paigaldati kostja poolt soojavee boiler koos torustikuga.
28.Vaidluse all on kas kostja korteris nr X eemaldatud vaheseina puhul oli tegemist kandva vaheseinaga või mitte; kas vaheseina lammutamine kahjustab hoone püsivust; kas kostja on oma korteris ventilatsioonisüsteemi muutnud ja kui siis kas see kahjustab teiste kaasomanike õigusi ehk siis maja olukorda; kas pööningule soojaveeboileri paigaldamiseks oleks vaja olnud kõikide kaasomanike nõusolekut ja kas soojaveeboiler kahjustab teiste kaasomanike huvisid.
4 (11)
2-17-3076
29.Kohus käsitleb kõigepealt hageja nõuet vaheseina eemaldamiseks (I), seejärel hageja nõuet ventilatsioonisüsteemi taastamiseks (II) ja kõige lõpuks hageja nõuet veeboileri eemaldamiseks (III). I
30.Vaheseina osas on hageja leidnud, et selle eemaldamine kahjustab kinnisasja. Samuti, et selle eemaldamiseks ei olnud teiste kaasomanike nõusolekut.
31.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike huvide kahjustamisest. Kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult endise olukorra taastamist AÕS § 72 lg 5 alusel, kui viimane on kaasomandiosa AÕS § 74 lg 1 mõttes oluliselt muutnud (nt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 28; Riigikohtu 30. jaanuar 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11887, p 18).
32.Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kaasomanike huvisid oleks vaheseina eemaldamisega kahjustatud. Kohus määras ehitustehnilise ekspertiisi, milles esitas riiklikult tunnustatud ekspert T R küsimuse kas XXX korteris nr X köögi ja toa vaheseina likvideerimine X kogu elamu kandekonstruktsiooni? 22.10.2018 ekspertarvamuse nr TR 1899/2018 kohaselt XXX korteris nr X köögi ja toa vahelise mittekanda siseseina likvideerimine elamu kandekonstruktsioonide kandevõimet ja jäikust ei X . Samuti vastas ekspert, et XXX korteris nr X köögi ja toa vaheseina likvideerimine ei ole põhjustanud muutusi elamu kandekonstruktsioonis, mistõttu vaheseina taastamine ei ole vajalik. (I kd tl 131-152). Lisaks on kohtule esitatud korteri nr X plaan, millel on märgitud, et eemaldatud sein ei olnud kandev sein ja kandev post on jäänud alles. Plaani on läbi vaadanud ja allkirjastanud OÜ Z-P juhatuse liige O Z. (I kd tl 33). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel asuva majandustegevuse registri väljavõttest nähtub, et Osaühing Z-P tegevusalaks on ehitusprojekti arhitektuurse osa koostamine. (I kd tl 36). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.04.2017 vastuse nr 4-4/3337 kohaselt on lõpetatud XXX korteri nr X järelevalvemenetlus vaheseina eemaldamise osas. Vastuses on viidatud, et korteri nr X plaani on läbi vaadanud ja allkirjastanud OÜ Z-P juhatuse liige O Z, kes on majandustegevuse registri andmetel Osaühing Z-P vastutav spetsialist. (I kd tl 37). Kohtu hinnangul kinnitavad eelpooltoodud tõendid, et kostja korteris nr X eemaldatud vahesein ei olnud kandev vahesein ja selle eemaldamisega ei ole hoone konstruktsiooni kahjustatud. Selle asjaolu kohta on oma arvamuse andnud oma ala spetsialistid ja kohtul puudub alus nende arvamustes kahelda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul vaheseina eemaldamisega kahjustatud kaasomanike huvisid.
33.Hageja ja K R väidete osas, et vaheseina eemaldamiseks oleks vajalik olnud ehitusprojekt, märgib kohus, et ehitusteatise või ehitusprojekti koostamata ja esitamata jätmine ei saa kaasomanike huve kahjustada olukorras, kus tegemist ei ole tulenevalt tegevuse mitteohtlikkusest kaasomanike huve kahjustava tegevusega. Pealegi ei nähtu Ehitusseadustikust, et mittekandva vaheseina eemaldamiseks oleks ehitusteatist või ehitusprojekti vaja koostada ja esitada.
34.AÕS § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on märkinud, et ehitise osaks olevad kõik seinad, s.o nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seina avause tegemiseks on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise 5 (11)
2-17-3076 muutmisega. Teised kaasomanikud võivad nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, AÕS § 74 alusel endise olukorra taastamist. (vt Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13).
35.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et tegemist on mittekandva vaheseina eemaldamisega, milline tegevus teiste kaasomanike huve ei kahjusta, ei ole tegemist asja olulise muutmisega. Seega ei olnud vaheseina eemaldamiseks vaja kõikide kaasomanike kokkulepet ning AÕS § 74 alusel endise olukorra taastamist nõuda ei saa. II
36.Hageja nõudele ventilatsioonisüsteemi taastamiseks kohalduvad AÕS § 72 lg 5 ja AÕS § 74 lg 1 sätted. Ventilatsioonisüsteemi ümberehitamine võib olla käsitletav teiste kaasomanike huvide vastase käitumisena, kui sellega on kahjustatud maja ventilatsiooni. Kahjustada saab kaasomanike huvisid ka sellega, kui rikutud on ühe korteri ventilatsioon. Seejuures peab olema tuvastatud, et see avaldab mõju maja säilimisele või teiste kaasomanike tervisele. Hageja peab tõendama, et kostja on ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisega kahjustanud kaasomanike huvisid või on need huvid ohtu seadnud.
37.Kohtule esitatud tsiviilasjas nr 2/276-8037/03 kohtumääruse alusel teostatud ekspertiisi akt (I kd tl 12-13) kohtu hinnangul käesolevas asjas olulisi asjaolusid ei tõenda. Tegemist on XXX korteris nr X teostatud dušširuumi ümberehituse nõuetele vastavuse hindamisega.
38.22.10.2018 ekspertarvamuses nr TR 1899/2018 tuvastas ekspert, et XXX asuva hoone korteris nr X ja pööningul on teostatud hoone loomuliku ventilatsiooni (WC ruumide tuulutuse) ümberehitus. Hoone pööningule väljuvad väljatõmbekanalid ja kanalisatsioonipüstik on omavahel ühendatud, paigaldatud on ventilaator ja katust läbiv väljatõmbetoru. Ühendatud väljatõmbetorud on ühise ventilatsioonitoru kaudu viidud katusest läbi selliselt, et heitõhk suunatakse välisõhku. (I kd tl 131-152). Ekspert vastas kohtuistungil küsimustele korteris nr X tehtud ventilatsioonisüsteemi muudatuste kohta, et ekspertiisiaktis fotol nr 1 nähtuv toru nr 3 tuleb korterist nr X ja algab pesuruumi ripplae tagant. Tegemist on eksperdi sõnul uue toruga. Fotol nr 1 nähtuv toru nr 4 läbib eksperdi ütluste kohaselt korterit nr 3 ja seda eemaldatud ei ole. Korteri nr X WC-pesuruumi sundventilatsiooni ehitamisel suleti eksperdi ütluste kohaselt horisontaalne väljatõmbetoru kuni vertikaalse väljatõmbepüstikuni ning kinni on pandud see klapp, mis oleks pidanud avanema sisse korterisse nr X. (II kd tl 5-9 ja tl 12-15). Seega järeldab kohus ekspertarvamusest ja eksperdi ütlustest, et korteris nr X on ventilatsioonisüsteemi osas tehtud järgmised muudatused: varasema ventilatsioonitoru (ekspertarvamuse fotol nr 1 pos 4) sisendklapp on suletud. Samuti on suletud horisontaalne väljatõmbetoru kuni vertikaalse väljatõmbepüstikuni. Seega ei toimu kostjate korterist ventilatsiooni nimetatud vertikaalse väljatõmbepüstiku kaudu. Kostjate pesuruumi ripplae tagant on paigaldatud uus toru ja viidud läbi lae pööningule, kus see on ühendatud varasema ventilatsioonitoruga (ekspertarvamuse fotol nr 1 pos 4). Ühenduskohast on ühine toru viidud läbi hoone katuse (ekspertarvamuse fotol nr 1 pos 2).
39.Ekspertarvamuse kohaselt oli kanalisatsioonipüstiku varasem ühendamine väljatõmbesüsteemi tarbetu, kuna püstik ise on sisemiselt suletud ning ei saanud praegusel kujul mingil juhul toimida. Kanalisatsioonipüstiku toimimise tagamiseks tuleks kanalisatsioonipüstik avada ning viia katusest välja välisõhku. (I kd tl 131-152). Ekspert leiab, et tegelikult selles vaidluses võiks selle kanalisatsioonitoru teema üldse kõrvale jätta. See oli vajalik kirjutada arvamusse ainult selle pärast, et pööningul on näha 3 toru. (II kd tl 12-15). Seega ei saa kanalisatsiooni õhutuse toru käesolevas asjas ruumide ventilatsiooni toimimise osas oluliseks pidada.
6 (11)
2-17-3076
40.Oma ütlustes kinnitas ekspert, et korteri nr X horisontaalse väljatõmbetoru sulgemine teiste korterite loomulikku ventilatsiooni ei mõjuta. Asjaolu, et kostja on klapi kinni pannud korteris nr , ei mõjuta samuti eksperdi hinnangul õhuringlust teistes korterites. (II kd tl 5-9 ja tl 12-15). Seega on ekspert kinnitanud, et kostja korteris nr X tehtud muudatused teiste antud hoone korterite ventilatsiooni ei mõjuta. Kohus peab eksperdi arvamust usaldusväärseks tõendiks. Ekspert on oma ala tunnustatud asjatundja ja on ekspertiisi läbi viinud kohapealseid olusid selgitades ja uurides.
41.Korteri nr X ventilatsiooni osas märkis ekspert oma arvamuses, et korteri nr X WC/pesuruumis on paigaldatud sundväljatõmbe ventilatsioon. Sundventilatsiooni väljatõmbesüsteem toimib juhul, kui ventilaator on sisse lülitatud ja on tagatud siirdõhu juurdevool WC ruumidesse. Eksperdi arvates tuleb korteri nr X väljatõmbetorule paigaldada tagasi ventilaator ning ühendada see otse väljatõmbetoruga. (I kd tl 131-152). Eksperdi ütluste kohaselt juhul kui see ventilaator ei tööta, siis tegelikult kogu süsteem toimib nagu loomulik ventilatsioon. Aga eksperdi arvates võib see ventilaator mingil määral vähendada tõmmet. Ekspert kinnitab, et praeguseks on ventilaator ära võetud. Kohtuistungil kinnitas ekspert, et siis kui ventilaator seal oli ja ei töötanud, siis takistas see õhuliikumist 10-15%. (II kd tl 12-15). Seega on ekspert leidnud, et korteris nr 3 tehtud muudatused ventilatsioonisüsteemis ei mõjuta ka korteri nr X enda õhuringlust juhul kui torustikuga on ühendatud ventilaator ja see ei tööta. Kohus saab aru, et käesolevaks ajaks on ventilaator kõrvaldatud ja kostja korteris toimib ventilatsioon loomuliku ventilatsioonina. Kuna tuvastatud ei ole, et kostja korteris oleks õhuringlus takistatud, ei saa sellest tulenevalt avalduda mõju ka teistele korteritele. Ekspert märkis, et paikvaatluse käigus korteris nr 3 niiskuse kogunemist ja hallituse tekete ei tuvastatud ning korteris nr 3 oleva ventilatsioonisüsteemi taastamine/muutmine ei ole vajalik.
42.Ekspert märkis lisaks, et korteri nr 4 WC-le on paigaldatud täispuidust ilma tuulutusavadeta uks. Suletud ukse korral ei ole siirdõhu juurdevool WC ruumidesse tagatud, väljatõmme tekitab ruumis alarõhu ning ruumi tuulutus nõuete kohaselt ei toimi. Korterite nr X, X ja X loomuliku ventilatsiooni taastamiseks oleks vajalik väljatõmbetoru lahti ühendada. Nõuetele vastavuse tagamiseks tuleks korterite nr X, X ja X väljatõmbetorustik viia katusest läbi ning paigaldada torustiku kaitseks kate. Korterites nr X, X ja X paigaldada WC uste alaosasse tuulutusrestid selliselt, et WC ruumi oleks tagatud siirdeõhu juurdevool. Korterites tagada välisõhu juurdevool ruumidesse. Välisõhu juurdevool tagatakse välisseina paigaldatavate värskeõhuklappide või akende mikrotuulutuse kaudu. Elamu loomulik ventilatsioon toimib ainult juhul, kui tagatakse piisav välisõhu juurdevool ruumidesse ning ruumidest heitõhu väljatõmme välisõhku väljatõmbetoru kaudu. Korterite nr X, X ja X väljatõmbepüstiku ühendustorule paigaldada uus väljatõmbetoru läbi katuse. (I kd tl 131-152). Seega tuvastas ekspert puudused hoopis teiste korterite ventilatsioonis, mitte kostja korteris asuvas ventilatsioonis.
43.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuet kostja korteris nr X oleva ventilatsioonisüsteemi taastamiseks võimalik rahuldada põhjusel, et tegemist ei ole teisi kaasomanikke kahjustava tegevusega.
44.Kohus leiab, et kostja ei ole maja ventilatsioonisüsteemi sisuliselt muutnud. Tegemist oli varasema ventilatsioonitoru sisendklapi ja horisontaalse väljatõmbetoru kuni vertikaalse väljatõmbepüstikuni sulgemisega. Seega ei ole tegemist AÕS § 74 lg 1 sätestatud olukorraga, mille tõttu hageja antud alusel ventilatsiooni taastamist kohustada ei saa. III
45.Kohtu hinnangul on soojaveeboileri eemaldamise nõude osas asjakohane AÕS § 72 lg 3 kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Soojaveeboileri osas on asjakohane ka AÕS § 71 lg 1 - kaasomandi osad ühises 7 (11)
2-17-3076 asjas on võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kohus saab kohustada kostjat soojaveeboilerit eemaldama kui sellega on oluliselt takistatud teiste kaasomanike poolne kaasomandi kasutamine.
46.Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevas asjas tuvastada, et soojaveeboileri paiknemine hoone pööningul takistaks teistel kaasomanikel oluliselt kaasomandiosa (pööningu) kasutamist. Kostja väitel on K M osa tühi ja ta kasutab seda pesu kuivatamiseks. Hageja ja K R osal on kostja väitel vana mööblit, riideid ning muid asju. Samuti kasutavad kostja väitel mõlemad nende pööninguosa pesu kuivatamiseks. Hageja ega puudutatud isikud ei ole kostja sellekohastele väidetele vastuväiteid esitanud. 22.10.2018 ekspertarvamusele nr TR 1899/2018 lisatud fotodelt nr 1, 2 ja 29 nähtub, et pööningul asuvad kastid ja vana mööbel. (I kd tl 131-152). Seega ei ole kostja kogu pööninguosa hõivanud, vaid kasutab ainult ühte osa sellest. Samuti kasutavad teised kaasomanikud osa pööningust. AÕS § 72 lg 5 kohaselt peab kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuma vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtu hinnangul vastab kaasomanike huvidele olukord, kus pööningut saavad sisuliselt võrdsetes osades kasutada kõik kaasomanikud. Antud juhul selline olukord XXX hoone pööningul ka on. Kostja ei ole takistanud teistel kaasomanikel samuti pööningut kasutamast.
47.Kohtu hinnangul võib antud juhul XXX pööningu senist kasutamist käsitleda kaasomanike vahelise konkludentse kokkuleppena. Tegemist on tavana väljakujunenud kasutuskorraga, mille puhul kõik kaasomanikud saavad kasutada võrdset osa pööningust. Kuidas kaasomanik oma kasutab, ei oma seejuures tähtsust. Piirangud sätestab AÕS § 72 lg 3 ja AÕS § 72 lg 5.
48.Hageja väitel võib soojaveeboiler kahjustada hoonet. Hageja nõude puhul antud väite kontekstis on asjakohane AÕS § 72 lg 5. Kaasomanikud saavad nõuda rikkumise kõrvaldamist kui kostja on nende huvisid kahjustanud.
49.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et soojaveeboiler oma asukoha poolest kahjustaks teiste kaasomanike huvisid. 22.10.2018 ekspertarvamuses nr TR 1899/2018 on märgitud, et paikvaatluse kohaselt on hoone pööningule korteri nr X WC/pesuruumi kohale paigaldatud veeboiler ning ümbritsetud EPS soojustusplaatidest kastiga. Hoone elektriauditi teostamise kohta andmed puuduvad, mistõttu ei ole teada, kas boileri elektriühendus vastab nõuetele. Elektriboiler tuleb paigaldada külmumiskindlasse kohta või tagada selle piisav soojustamine. Praegusel kujul ei ole boileri soojustus välismõjutuste eest kaitstud. Boileri soojustuse ümber tuleks paigaldada plaatidest kaitsekonstruktsioon. (I kd tl 131-152). Kohtuistungil antud ütluste kohaselt selgitas ekspert, et boileri soojustusele tuleks kõvem kast ümber ehitada, et kaitsta penoplasti lagunemast. Samas leiab ekspert, et boileri soojustus on piisav. (II kd tl 12-15). Ekspertiisiaktis ei ole ekspert asunud seisukohale, et boileri soojustus ei vastaks nõuetele. Ekspert on selgitanud ainukese puudusena, et soojustusmaterjal ei ole kaitstud. Kohtu hinnangul ei saa sellest teha järeldust hoonele ohtliku olukorra tekkimiseks. Hageja ja K Ringeveldi väited võimaliku vee lekkimise ohu osas ei ole samuti piisavad tuvastamaks seadme ohtlikkust. Sama hästi võiks soojaveeboiler lekkima hakata ka kostjate korteris ning näiteks olukorras, kus kostjat ei ole kodus, ei ole kohtu hinnangul vahet, kus boiler parajasti lekkima hakkab. Hageja väited selle kohta, et boiler tekitab ka võimaliku tulekahju ohu, kuivõrd elektrimootori võimalik ülekuumenemine võib viia selle süttimiseni, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud oma sellekohaste väidete tõendamiseks. Pelgalt asjaolust, et tegemist on elektrit tarbiva seadmega, ei saa järeldada, et see oleks ohtlik. Samuti ei ole kohtu teadmisel veeboilerid varustatud elektrimootoriga.
50.Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud kostja poolt elamu pööningule paigaldatud veeboileri ohtlikkus ja kohtul ei ole ka sellel alusel võimalik rahuldada hageja nõuet
8 (11)
2-17-3076 soojaveeboileri eemaldamise kohustamiseks. Täiendavalt esitatud dokumendid ja menetlusdokumendid
51.K R esitas 22.05.2019 kirjaliku arvamuse. Kohus ei saa K R 22.05.2019 arvamusega käesolevas menetlusstaadiumis arvestada. Kohus lõpetas 17.05.2019 kohtuistungil asja arutamise. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Pärast asja arutamise lõpetamist ei näe seadus ette võimalust enam seisukohti esitada. Seetõttu jätab kohus K R 22.05.2019 arvamuse tähelepanuta.
52.Hageja esitas 22.05.2019 seisukoha menetluskulude jagamise viisi ja suuruse osas. Sellele lisas hageja enda kirja kostjale, hageja pensionitõendi ja represseeritu tõendi. Kohtu hinnangul võimaldab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon pärast asja arutamise lõpetamist menetlusosalistel esitada vaid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tõendeid (seda ka juhul kui kohus neid nõuab). Ühestki sättest ei tulene võimalust esitada pärast arutamise lõpetamist tõendeid, mis seonduvad menetluskulude jaotusega. Seetõttu tagastab kohus hagejale 22.05.2019 seisukohale lisatud kirja kostjale, hageja pensionitõendi ja represseeritu tõendi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Hageja leiab, et käesolevas esineb olukord, kus kohus peaks kõrvale kalduma tavapärasest menetluskulude jaotamise põhimõttest ja jätma menetluskulud poolte enda kanda. Kohus ei poolda hageja arvamust. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul ei esine olukorda, kus hageja suhtes oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Selliseks järelduseks ei anna alust asjaolu, et hageja on 83 aastane pensionär ja represseeritu. Samuti ei ole kohtu hinnangul kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Asjaolu, et hagejal tekkisid kahtlused kostja poolt teostatud ümberehituste seaduslikkuses ei anna alust järelduseks, et kostja oleks olnud pahatahtlik. Kohus tuvastas käesolevas asjas, et tegemist oli seaduslike muudatustega ja hageja nõuete rahuldamiseks alust ei ole. Hageja korterisse niiskuse kogunemine ei saanud olla põhjustatud kostja tegevusest. Seega polnud hageja kahtlustel mingit alust. Hageja väide, et kostja ei olnud nõus kohtueelselt laskma asjatundjal asjaolusid selgitada, ei vasta kostja poolt asjas esitatud tõendile (kostja 25.04.2017 e-kiri), milles kostja teatab hagejale, et on nõus laskma ventilatsioonisüsteemi analüüsida asjatundjal. (I kd tl 38).
54.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja enda menetluskulud jäävad seega samuti hageja kanda. Riigi õigusabi tasu ei pea hageja Eesti Vabariigile hüvitama kuna kohus määras hagejale riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta.
55.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, 9 (11)
2-17-3076 väite või tõendi. Kohtu hinnangul ei teinud kohus käeolevas asjas lahendit puudutatud isikute huvides. Arvestades vaidluse asjaolusid ja lahendamise tulemust on põhjendatud jätta puudutatud isikute menetluskulud samuti hageja kanda. Hageja põhjustas hagi esitamisega selle, et kohus pidi kaasama puudutatud isikud menetlusse.
56.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
57.Puudutatud isikud kinnitasid, et neil menetluskulusid tekkinud ei ole.
58.Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 2400 eurot, millele lisandub lepingulise esindaja ajakulu vastavalt kohtuistungi kestusele.
59.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.
60.Kohtu hinnangul on kostja poolt 17.05.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud põhjendatud. Osaliselt ei ole põhjendatud menetlustoiminguteks kulutatud aeg. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirja punktides 1-5 märgitud menetlustoimingute puhul tegemist kostja 04.05.2017 vastuse koostamiseks vajalike toimingutega, kokku 5 tundi ja 26 minutit. Kohus leiab, et tegemist on ülemäärase ajakuluga. Tegemist ei ole sedavõrd mahuka ega keeruka hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kogumiga, mille analüüsimiseks ja mille osas vastuse koostamiseks võiks sedavõrd palju aega kuluda. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu oleks nimetatud osas kokku 3 tundi. Muus osas peab kohus kostja ajakulu põhjendatuks.
61.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 16 tundi.
62.Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on vastavuses käesoleva asjaga ja kohtupraktikaga.
63.Arvestades kohus
eeltoodut
ja kostja lepingulise
esindaja
põhjendatud ajakulu,
määrab
10 (11)
2-17-3076 kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 2 304 eurot (1 920 eurot + käibemaks 384 eurot), mis kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele.
64.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.