Jätta J P (P, isikukood xxx) hagiavaldus A Ae (A, isikukood xxxx) vastu rahuldamata 6336,50 (kuue tuhande kolmesaja kolmekümne kuue koma viiekümne) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 1 (7)
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.J P (hageja) esitas 02.06.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse A Ae (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes ja metsa uuendamiseks kohustamise nõudes (I kd, tl-d 1-5). Kohus jättis hagi 14.09.2015 käiguta (I kd, tl 23). Hageja esitas 21.09.2015 hagi puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (I kd, tl-d 28-32). Kohus võttis hagi 15.10.2015 menetlusse (I kd, tl 46). Kostja vastas hagile 11.11.2015 (I kd, tl-d 57-60). Hageja esitas kostja vastuse kohta 23.11.2015 arvamuse (I kd, tl-d 64-67). Hageja esitas kostja vastuse kohta täiendava arvamuse 21.08.2016 (I kd, tl-d 7278). Kostja esitas 01.06.2017 tunnistaja ülekuulamise taotluse (I kd, tl-d 100-102). Eelistung toimus 13.06.2017 (I kd, tl-d 103-105). Hageja esitas 10.08.2017 täiendavaid seisukohti ja taotlusi sisaldava menetlusdokumendi (I kd, tl-d 106-111). Hageja esitas 02.02.2018 menetlusdokumendi (I kd, tl-d 126-130). Kostja esitas 28.06.2018 taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (I kd, tl-d 141-143). Hageja esitas 03.07.2018 menetlusdokumendi (I kd, tl-d 147-150). Eelistung toimus 21.09.2018 (I kd, tl-d 179-185). Kostja esitas 18.11.2018 kohtule menetlusdokumendi (I kd, tl-d 172-175). Kohtuistung toimus 23.11.2018.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja kaasomandis on kinnisasi nimetusega xxxx asukohaga xxxx ja katastritunnustega xxxx ja xxxx. Kinnisasi on omandatud pärimise teel. Maa kasutamise osas kokkuleppeid sõlmitud ei ole. Hageja avastas 06.04.2014 kinnisasjal toimunud metsaraie. Kinnisasjale on välja antud järgmised metsateatised: 23.03.2005 metsateatis nr xxxx, 21.02.2007 metsateatis nr xxxx, 16.02.2011 metsateatis nr xxxx, 02.03.2011 metsateatis nr xxxx, 21.02.2013 metsateatis nr xxxx, 12.03.2014 metsateatis nr xxxx. 12.03.2014 metsateatis oli väljastatud kostjale, kelle volitatud esindajaks oli R A. Metsateatistest nähtuvalt oli raieid toimunud juba varasemalt. Metsa uuendamist metsakasvukohale sobilike puuliikidega ei ole tehtud. Hageja palus kostjalt e-kirjaga kinnitust, kas kostja teostab kinnisasjal metsalangetust. Kostja vastas lakooniliselt „Jah, oma kaasomandi osas“. Kostja teostas kinnisasjal metsaraiet ilma hageja nõusolekuta. Puidu tagavara on vähenenud 373 tihumeetri ehk 64% võrra. Puidu väärtus on vähenenud 17 661 euro ehk 73% võrra. Kasvava metsa väärtus arvestades ka võimalikke ülestöötamiskulusid on vähenenud 14 431 euro ehk 83% võrra. Hageja nõuab kostjalt puidu vähenenud väärtuse hüvitamist 8830 euro ulatuses, mille sisse ei ole arvestatud ülestöötamiskulusid, mida hageja ei ole kandnud, kui mets oleks alles jäänud (I kd, tl-d 15). Raiet teostati kinnisasja mõlemal katastriüksusel. Kostja teostas kinnisasja raiet ilma hageja nõusolekuta ning rikkus sellega kohustust vallata ja kasutada ühist asja kokkuleppe alusel. Kostja ei arvestanud raiet tehes hageja huvidega. Kostja muutis metsa mahavõtmisega kinnisasja olemust. Kostja ei eita puude raiumist. Metsateatiste taotlejaks on olnud kostja või tema abikaasa. Hageja pöördus kostja poole nõudega hüvitada tekitatud kahju ja andis sellega kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kasvava metsa raiumisega on kinnisasja kahjustatud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 14.04.2014, millal hageja nõudis kostjalt esmakordselt kahju hüvitamist (I kd, tl-d 2832). Kostja kulusid puidu ülestöötamisel ja metsa taastamisel ei tohi hüvitamisele kuuluvast summast 2 (7)
maha arvata, sest hagejal ei ole tekkinud selliseid kulutusi, kui kostja ei oleks raiet teostanud (I kd, tl 65). Kostja ei ole avaldanud, kui palju ta on puidu müügist raha saanud. Kostja on hagiavalduse 1445,10 euro tasumise nõude osas õigeks võtnud. Kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale vähemalt pool puidu müügist saadud raha. Tähelepanuta tuleb jätta kostja viited sellele, et ammu surnud A H on teostanud metsaraiet. Metsaraieks tehtud kulutused peab kandma kostja. Kostja ei ole tõendanud kulutuste tekkimist. Kostja ei ole tõendanud, et poolte kaasomandis olevat xxxx talu on köetud metsaraiest saadud puudega. Kostja ei küsinud hageja nõusolekut metsa raiumiseks ega kooskõlastanud hagejaga tehtavate kulutuste maksumuses ja kasumi jaotamises. Kostja ei teostanud sanitaarraiet. Raiutud puud ei olnud kõdunenud, mädanenud või kõverad (I kd, tl-d 72-78). Hageja ei tea, kas kinnisasja eelmised omanikud on kinnisasjal puitu raiunud. Hageja isa A H ei ole metsa raiunud ega puitu müünud. Kostja kohustus on tõendada, et kinnisasjalt raiuti eelnevalt metsa. Metsateatises märgitud kogusest oli 2014.a aprilli alguses pool raiutud. Raie toimus veel ka 2014.a septembris. Kostja ei eita metsa ülestöötamist ja saadud puidu müüki (I kd, tl-d 106-111). Hageja samastab vähenenud puidu tagavara kostja raiutud puiduga. Hageja soovib tõendada kostja saadud tulu (II kd, tl-d179-182).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagi on esitatud pahatahtlikult. Kostja on avaldanud kohtueelselt valmisolekut hagejale vaidlusaluse puidu väärtus õiglases proportsioonis hüvitada ja küsis selleks hageja pangakonto numbrit. Hageja ei andnud kostjale pangakonto numbrit, vaid soovis enne konkreetse summa osas kokku leppida. Kostjal oli hagejale makstav summa täpselt teada, sest tema teostas kõik tööd, kandis kaasnevad kulud ja võttis vastu ka puidu müügist saadud raha. Kostja oli neile objektiivsetele andmetele tuginedes valmis hagejale kuuluva osa välja maksma. A H teostas kinnisasjal pärast 1998.a hindamist kuni oma surmani mitu raiet, koristades nii tuulemurdu kui harvendades metsa. Hageja ei ole arvestanud puidu ülestöötamise ja metsa taastamisega seotud kulutusi, mida kostjal tuli raha saamiseks teha. Mets oli raieküps ning seetõttu oli raie metsamajanduslikult ainuõige samm. Puitu on kasutatud poolte kaasomandisse kuuluva xxxx talumaja küttepuudeks. Kostja müüs lageraie alalt 86,41 tihumeetrit puitu palgina, paberipuuna ning küttepuuna ja sai 4987 eurot. Kostja tasus ülestöötamise eest 1296 eurot, puulõhkumismasina kasutamise eest 46 eurot, riigilõivu 200 eurot ja 700 kuuseistiku ostmiseks 184,80 eurot. Metsauuenduseks tuleb veel soetada 1400 istikut koguhinnaga ligikaudu 370 eurot (I kd, tl-d 57-60). Kokkulepped puidu müümiseks olid suusõnalised (I kd, tl-d 103-104). Puidu müüki vahendas xxxx OÜ ja tasus kostjale nii sularahas kui ülekannetega (I kd, tl 142). Metsateatis ei võrdu raiutud metsa mahuga, vaid näitab õiguse ja lubatud raie mahtu. 2013.a metsateatise alusel üldse raiet ei toimunud. Hageja nõuded, mis on tekkinud kolm aastat või enam enne hagi esitamist, on aegunud. Kohaldada tuleks seaduse alusel tekkiva nõude aegumise regulatsiooni, aegumistähtaeg alates kahju tekkimisest (I kd, tl-d 179-182). Hagi on ebaselge. Kostja ei ole seotud perioodil 1998-2014 puidu tagavara vähenemisega ega vastuta selle eest. Hageja ei ole tõendanud kinnisasja puidu tagavara seisuga 27.08.2002. Hageja ei ole tõendanud, kas ja kui palju on kostja kinnisasjal raiet teostanud. Puidu tagavara vähenemise hüvitusnõue perioodi 1998-27.08.2002 eest on põhjendamatu. Hüvitise nõue perioodi 199801.06.2005 osas on aegunud. Kostja on kaasomandi valitsemisel tegutsenud seaduspäraselt ja hageja huve silmas pidades. Kostja on 2014.a raiet teostanud seaduspäraselt metsateatisega lubatud mahus ega saa vastutada sama metsamaterjali ebaseadusliku vähendamise eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid 2014.a raiutud metsamaterjali turuväärtuse kohta. Rikkumise ja selle järgse kahju puudumine ning raie asjaolud välistavad ka põhjusliku seose olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasja puidu tagavara on perioodil 1998-2014 vähenenud 373 tihumeetri võrra. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt 2014.a korraldatud raie tulemusel saadud ja müüdud metsamaterjali taassoetamisväärtust. Kinnistu puistu oli 58% ulatuses kahjustatud juuremädanikuga. Kostja oli 3 (7)
õigustatud ja kohustatud võtma toiminguid juuremädaniku metsa omaniku kohustuste täitmiseks. 2013.a metsateatise alusel ei ole raiet teostatud. 2014.a raieteatise alusel toimus raie 2014.a jooksul kahes osas. Metsamaa pindala on 3,7 hektarit, mitte 4,9 hektarit (II kd, tl-d 66-72). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Kostja vastuväidete lahendamine
4.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 452 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja esitas 18.01.2019 vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et kohus pikendas hagejale lõppseisukohtade esitamiseks antud tähtaega. Kohus on seisukohal, et kohus ei ole tähtaja pikendamisega rikkunud menetlusõigust. Seejuures on kohus arvestanud, et kostja õigused olid tagatud võimalusega vastata hageja menetlusdokumendile kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja on oma õigust ka teostanud, esitades 18.01.2019 menetlusdokumendi. Seetõttu jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
5.TsMS § 437 p 1 sätestab, et kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kostja on taotlenud kohtult asja arutamise uuendamist. Kohus ei ole tuvastanud menetluses viga, mis on otsuse tegemisel oluline. Seetõttu puudub alus asja arutamise uuendamiseks. Hagiavalduse lahendamine
6.Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on kinnisasja asukohaga xxxx registriosa nr xxxx) kaasomanikud võrdsetes osades. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on teostanud kinnisasjal enda initsiatiivil metsaraieid. Kuivõrd pooled eelnevalt loetletud asjaolude üle ei vaidle, ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Metsa mahavõtmine
7.Hageja nõudeõiguse eelduseks nii VÕS § 115 lg 1, VÕS §-de 1037-1039 kui ka AÕS § 71 lg 2 järgi on metsa mahavõtmine kostja poolt, sh maha võetud metsa maht ja metsa mahavõtmise aeg. Hagejal on nimetatud asjaolude osas tõendamiskoormis. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et kostja on maha võtnud metsa 373 tihumeetri ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kinnisasjal metsa maha võtnud. Kostja on avaldanud, et ta on müünud lageraie alalt 86,41 tihumeetrit puitu. Kostja ei ole võtnud omaks metsa mahavõtmist 286,59 tihumeetri ulatuses (373-86,41=286,59). Kostja on väitnud, et A H teostas kinnisasjal pärast 1998.a hindamist kuni oma surmani mitu raiet, koristades nii tuulemurdu kui harvendades metsa. Samuti on kostja avaldanud, et ta teostas 2014.a seaduspäraselt metsateatisega lubatud mahus ega saa vastutada sama metsamaterjali ebaseadusliku vähendamise eest. Seega peab hageja tõendama, et kostja on maha võtnud metsa 286,59 tihumeetri ulatuses. Hageja on soovinud tõendada kostja poolt metsa mahavõtmist hageja avaldatud mahus 373 tihumeetrit viie kostjale väljastatud metsateatisega (I kd, tl 11-15) ja Metsakorralduse Büroo OÜ koostatud dokumendiga (I kd, tl 18). 4 (7)
23.03.2005 metsateatise kohaselt oli lubatud sanitaarraie kolme (3) tihumeetri ulatuses xxxx kinnisasja katastriüksuselt xxxx ja üheksa (9) tihumeetri ulatuses katastriüksuselt xxxx (I kd, tl 15). 21.02.2007 metsateatise kohaselt oli lubatud sanitaarraie 10 tihumeetri ulatuses xxxx kinnisasja katastriüksuselt xxx ja 20 tihumeetri ulatuses katastriüksuselt xxxx (I kd, tl 14). 16.02.2011 metsateatise kohaselt oli lubatud sanitaarraie 16 tihumeetri ulatuses xxxx kinnisasja katastriüksuselt 32501:001:0281 ja 25 tihumeetri ulatuses katastriüksuselt xxxx (I kd, tl 13). 21.02.2013 metsateatise kohaselt oli lubatud sanitaarraie 158 tihumeetri ulatuses lageraie xxxx kinnisasja katastriüksuse 32501:001:0281 1,1 hektari suuruselt osalt (I kd, tl 12). 12.03.2014 metsateatise kohaselt oli lubatud sanitaarraie 158 tihumeetri ulatuses lageraie xxxx kinnisasja katastriüksuse xxxx 1,1 hektari suuruselt osalt (I kd, tl 11). Kohus on seisukohal, et metsateatis dokumendina sisaldab Keskkonnaameti (2007.a ja 2005.a metsateatiste puhul Keskkonnateenistuse) kontrollitud informatsiooni, sh informatsiooni metsa varude suuruse osas. Samas tuleb arvestada, et metsateatised sisaldavad teavet üksnes selle kohta, millises ulatuses on metsateatise alusel õigus metsa raiuda. Metsateatis ise ei saa tõendada, et metsa raiuti ulatuses, mis on metsateatises märgitud. Seetõttu tuleb metsateatistel märgitud teavet hinnata koosmõjus teiste tõenditega. Kohus arvestab, et metsateatiste kohaselt oli võimalik kinnisasjalt raiuda kokku 241 tihumeetri ulatuses, millest katastriüksusel xxxx asus 187 tihumeetrit ja katastriüksusel xxxx asus 54 tihumeetrit. Kohus on seisukohal, et 21.02.2013 metsateatise ja 12.03.2014 metsateatise alusel ei olnud võimalik kokku raiuda 316 tihumeetrit metsa, sest mõlemad metsateatised nägid ette lageraie ulatuses 158 tihumeetri ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lageraie teostamine ühelt maatükilt kahel järjestikusel aastal. Lageraie on võimalik teostada üksnes ühekordselt. Kohus võtab seejuures arvesse tunnistaja R Ae ütlusi, mille kohaselt ei teostatud 2013.a metsateatise alusel raiet täies mahus. Kostja on esitanud 18.01.2019 vastuväite hagi muutmisele hageja poolt. Kostja on leidnud, et hageja on avaldanud alles 11.01.2019, et ta soovib tõendada metsa mahavõtmist kostja poolt xxxx OÜ tõendiga. Kohus leiab, et hageja on soovinud varem esitatud faktiväidet (metsa mahavõtmine kostja poolt) tõendada eelmenetluses esitatud dokumentaalse tõendiga (xxxx OÜ koostatud dokument, I kd, tl 18) ning on sellekohast soovi avaldanud oma 11.01.2019 menetlusdokumendis. Kohtu hinnangul ei kuJ selline tegevus TsMS § 376 lg 1 mõistes hagi muutmist, sest hageja ei muutnud oma nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldust. Hageja esitatud xxxx OÜ koostatud dokumendist 1998.a hindamistulemuste võrdlemise kohta 2014.a tulemustega nähtub kasvava puidu tagavara vähenemine 373 tihumeetri võrra võrreldes 2014. aastaga (I kd, tl 18). Kohus on seisukohal, et tõend ei tõenda metsa raiumist kostja poolt avaldatud mahus. Tõend näitab kinnistu puidu tagavara vähenemist. Puidu tagavara vähenemist arvestades on usutav, et puidu tagavara on vähenenud vähemalt raieteatistel märgitud mahus 241 tihumeetrit. Kohtu hinnangul on kostja 10.04.2014 e-kirjaga 2014.a toimuvat metsaraiet kinnitanud (tl 16). Kohtu hinnangul ei ole kostja kinnitusest võimalik teha järeldust selle kohta, et kostja võttis metsa maha ka enne 2014. aastat. Seda, et kostja võttis metsa maha ka enne 2014.a metsaraiet, kinnitavad kaudselt metsateatised, mille esitajaks on kostja (I kd, tl-d 11-15). Tunnistaja R Ae ütluste kohaselt sai igaaastaselt käidud kinnisasja 1,1 hektari suurusel osal tuulemurdu likvideerimas, sanitaarraiet tegemas, metsakuiva likvideerimas. Iga-aastaselt on toimunud kütuse varumine mahus 20-30 tihumeetrit (tunnistaja ütluste salvestis, ajavahemikud 09:22-09:36, 15:54-16:03). Tunnistaja R Ae ütlused kinnitavad seda, et metsateatistes märgitud ulatuses raiuti metsa vähemalt katastriüksusel 32501:001:0281. Tunnistaja avaldatud maha võetud metsa maht 20-30 tihumeetrit aastas on kooskõlas metsateatistel märgituga. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et metsateatisi, xxxx OÜ koostatud dokumenti ja R Ae ütlusi koosmõjus hinnates on tõendatud katastriüksusel xxxx asuva metsa mahavõtmine kostja poolt 187 tihumeetri ulatuses. Tunnistaja ütlustest ei nähtu metsa mahavõtmine katastriüksusel xxxx. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud ka muid tõendeid, millest nähtub kostja poolt metsa mahavõtmine katastriüksusel xxxx. 5 (7)
Seetõttu saab kohus hageja nõude põhjendatuse kontrollimisel tugineda sellele, et kostja on raiunud aastatel 2005 kuni 2014 kinnisasjalt metsa 187 tihumeetri ulatuses. Hageja nõue VÕS § 115 lg 1 järgi
8.Teise kaasomaniku nõusolekuta kaasomandis olnud kinnisasjal kasvanud metsa mahavõtmise ja võõrandamisega võib olla rikutud erinevaid kaasomandist tulenevaid kohustusi. Muu hulgas võib see rikkuda AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides ja hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti võib olla rikutud AÕS § 74 lg-t 1, kui metsa võõrandatakse või metsa mahavõtmisega muudetakse kinnisasja olemust. Kasvava metsa mahavõtmisega on kinnisasja eelduslikult kahjustatud, mistõttu hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi sel juhul eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Seega tuleb hüvitada metsa taastamise (eelkõige puude istutamise) kulud ja maksta lisaks hüvitis kinnisasja väärtuse (turuhinna) vähenemise eest (ainuüksi uute puude istutamisega ei tagata vähemalt üldjuhul kinnistu väärtuse taastamist). Välistatud ei ole ka kahju hüvitamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamise kaudu. Kui kahjustatud isik on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda, saab ta nõuda mahavõetud metsa kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel, st metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse hüvitamist. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et kostja võttis metsa maha ilma hageja nõusolekuta. Tunnistaja R Ae ütluste kohaselt puudus kostjal hageja nõusolek. Kostja on põhjendanud metsa mahavõtmist metsa omaniku kohustuste täitmisega ning sellega, et kinnistu puistu oli kahjustatud juuremädanikuga. Kohtu hinnangul võib juuremädanik anda metsa mahavõtmiseks aluse ilma teise kaasomaniku loata AÕS § 72 lg 4, kui see oli vajalik kinnisasja säilitamiseks. Tunnistaja R A on küll juuremädaniku esinemist väitnud, kuid on samas kinnitanud, et ta ei ole asjatundja. Seetõttu ei ole tunnistaja ütlused juuremädaniku esinemise osas usaldusväärsed. Tunnistaja H O ei kinnitanud juuremädaniku esinemist. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodut arvestades tõendanud metsa juuremädanikuga kahjustumist. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal oli õiguslik alus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta metsa raiuda. Hageja on põhjendanud oma nõuet sellega, et puidu väärtus on vähenenud 17 661 euro ulatuses, millest hageja nõuab kostjalt poole hüvitamist. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendab oma kahju sellega, et vähenenud on asja väärtus, kuivõrd sellel kasvava metsa väärtus on vähenenud. VÕS § 132 lg 3 järgi tähendab see, et hageja peab tõendama kinnisasja osaks oleva puidu turuhinna väärtuse vähenemise. Puidu väärtuse vähenemist tõendab hageja xxxx OÜ koostatud dokumendiga (I kd, tl 18). Kohtu hinnangul ei ole tõendist aru saada, milliste andmete põhjal on määratud puidu turuhind 2014.a, sh ei ole tõendist aru saada, kas puidu väärtuse all on tõendis peetud silmas asja turuhinda või on terminit sisustatud seaduses sätestatust erinevalt. Dokumendist ei nähtu ühe tihumeetri puidu turuhinda erinevate ajaperioodide lõikes alates 1998.a kuni 2014.a. Kohus saab küll tuletada tõendi põhjal arvnäitaja ühe tihumeetri puidu kohta, milleks on 47,35 eurot (17 661:373=47,35), kuid kohus ei saa nimetatud arvnäitajat lugeda ühe tihumeetri puidu väärtuseks metsa mahavõtmise aja seisuga. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtuks puidu turuväärtus, mille põhjal oleks võimalik määrata asja väärtuse vähenemine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja nõude VÕS §-de 1037-1039 järgi
9.Hageja ei ole tõendanud, milline oli kostja poolt saadu harilik väärtus. Seetõttu ei ole asjas tuvastatud VÕS §-de 1037-1039 järgi esitatava nõude eelduseks olevaid asjaolusid. 6 (7)
Hageja nõue AÕS § 71 lg 2 järgi
10.Hageja on asjas soovinud tõendada kostja saadud tulu. Kohus leiab seetõttu, et hageja on oma nõude alternatiivse alusena tuginenud sellele, et kostja on saanud metsa võõrandamisest kasu mida tuleb AÕS § 71 lg 2 kohaselt jagada hageja kui teise kaasomanikuga. AÕS § 71 lg 2 järgi on nõude eelduseks kasu saamine kostja poolt. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et 2014.a võeti mets maha ning võõrandati. Metsa mahavõtmist ja võõrandamist on kostja tunnistanud hagejaga peetud e-kirjavahetuses ning omaks võtnud kohtule esitatud menetlusdokumentides. Samuti on tunnistajad R A ja H O oma ütlustes kinnitanud metsa müümist. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju sai kostja metsa võõrandamisest kasu. Kostja on tunnistanud 86,41 tihumeetri puidu müümist ning selle eest 4987 euro saamist (I kd, tl 59). Hageja ei ole kostjale vastu vaielnud, et kostja on vähemalt 4987 eurot puidu müügist saanud, kuid on pidanud summat suuremaks. Seda, et kostja on saanud metsa võõrandamisest tulu kinnitavad ka kostja esitatud 25.06.2014 ja 20.10.2014 maksekorraldused, millest nähtub kokku 2000 euro tasumine kostjale xxxx OÜ poolt (I kd, tl 144). Seda, et saadud tulu on suurem 2000 eurost näitab muuhulgas see, et 20.10.2014 maksekorralduse selgitusel on märgitud „leping 15.10.2014 (osaline makse)“, millest võib järeldada, et lepingu 15.10.2014 alusel kuulus kostjale tasumisele veel raha. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on saanud suuremat tulu kui 4987 eurot. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et kostja sai puidu müümisest 4987 eurot tulu. Kostja on avaldanud, et ülestöötamise eest tasus kostja 1296 eurot, puulõhkumismasina kasutamise eest 46 eurot, riigilõivu 200 eurot ja 700 kuuseistiku ostmiseks 184,80 eurot. Kohtu hinnangul on kostjal õigus saadud tulust maha arvata selle saamiseks tehtud kulutused. Kui kostja on teinud kulutusi muudel alustel, näiteks metsauuenduseks, ei kuJ see endast tulu saamiseks tehtud kulutusi. Kohtu hinnangul pidi kostja tõendama kulutuste tegemise ja suuruse. Kuigi kulutuste tegemine metsa ülestöötamiseks on eluliselt usutav ja seda on kinnitanud ka tunnistaja R A, ei ole kohtul võimalik sellest lähtuvalt eeldada kulutuste suuruse kohta esitatud väidete õigsust. Kostja ei ole kulutuste suurust tõendanud, mistõttu puudub kohtul alus kostja avaldatud kulutusi puidu müügist saadud tulust maha arvata. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja sai metsa müümisest kasu 4987 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kasust poole, st 2493,50 euro hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2493,50 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 6336,50 euro tasumise nõudes rahuldamata.
11.Hageja nõude aluseks olevad asjaolud esinesid 2014.a, hageja esitas hagiavalduse 02.06.2015. Seetõttu ei saa hageja nõue olla aegunud. Kostja esitatud aegumise vastuväide ei välista hagiavalduse osalist rahuldamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.