lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16454/39

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16454/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-16454

Tsiviilasi

A.N. hagi V.G. tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.N. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2019

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): A.N. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar Vastustaja (kostja): V.G. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

vastu sundtäitmise lubamatuks

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.N. kanda.
3.Välja mõista A.N. lt V.G. kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 180 eurot. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.N. (hageja) esitas 2. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi V.G. (kostja) vastu täiteasjas nr 095/2017/2575 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt edastati hagejale septembris 2017 täitmisteade. Täitmisteate kohaselt on kostja esitanud täitmisavalduse elatise nõudes perioodi 1. septembrist 2009 kuni 7. maini 2016 eest summas 21 624 eurot 34 senti. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 10. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-80443. Nimetatud otsusega kohustus hageja tasuma elatist 95 eurot 86 senti kuus lapse kohta (kokku on neli last) kuni nende täisealiseks saamiseni. Nõude summale lisandus täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt tasus hageja elatist nii kostja kui ka laste kontodele. Kui hageja oleks eeltoodud kohustust rikkunud, siis oleks kostja juba varem esitanud täitmisavalduse. Kuna hageja on elatise tasumise kohustuse täitnud, siis puudus kostjal alus täitmisavalduse esitamiseks. Kontole tasutud vahendeid kasutas kostja laste kasvatamiseks, mistõttu on kostja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et hageja on elatise täielikult ära maksnud. Samuti ei vasta tõele hageja väide selle kohta, et hagejal oli kostjaga kokkulepe elatise maksmiseks. Hageja maksis elatist ebaregulaarselt. Selle tulemusena tekkis hagejal elatise võlgnevus ja seetõttu pöördus kostja kohtutäituri poole.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 8. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 225 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõude rahuldamist tõendanud. Maakohus jättis hageja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata. Andmed sotsiaaltoetuse ja elamispinna kohta ei tõenda mingilgi määral elatise nõude rahuldamist. Taotlus nõuda kostjalt ja lastelt välja kontode väljavõtted on neid ebamõistlikult koormav. Samas on hagejal endal oluliselt lihtsam tõendada elatise otsuse täitmiseks maksete tegemist kostja ja laste kontodele. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja on tasunud elatist sularahaautomaadi kaudu otse laste arvelduskontole või kostja arvelduskontole. Kuna maksed tehti panga kaudu, ei tohiks maksete tegemise tõendamine hagejale väga keerukas olla. Kuigi maakohus jättis nimetatud taotlused rahuldamata, esitas kostja ise kohtule oma konto väljavõtte, kust nähtuvad nii kostjale makstud sotsiaaltoetused kui ka see, et hageja ei ole elatist

kostja kontole tasunud. Maakohus arvestas ka seda, et vastavalt kohtuotsusele oli hagejal kohustus tasuda väljamõistetud elatis kostja kontole. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 225 eurot on põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on jätnud välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Jättes rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning võtnud hagejalt võimaluse tõendada kohustuse täitmist. Hageja selgitab, et ta tasus otse laste kontodele ja sularahas, sest vastasel juhul ei oleks kostja sotsiaaltoetust saanud. Hageja ei saanud makseid teha, kuna tema kontod olid arestitud ja hiljem kuulutati välja tema pankrot. Oleks piisanud, kui kostja oleks vastavad väljavõtted esitanud. Kostja seda ei teinud, eesmärgiga vältida seda, et ilmuksid tõendid tasumiste kohta. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul tuleb arvestada, et kostja viivitas täitmisavalduse esitamisega. Ei ole usutav, et olukorras, kus kostjal oli nõue ja ta ei saanud raha ning pidi kasvatama nelja alaealist last, jättis ta kohtutäituri poole pöördumata.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi 2018 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna Viru Maakohtu 8. märtsi 2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus, jättes rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks, on rikkunud menetlusõiguse norme ning võtnud hagejalt võimaluse tõendada kohustuse täitmist. Antud tsiviilasi on hagiline asi ning TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja tugines hagis asjaolule, et ta on kohustuse kostja ees täitnud ja seetõttu on sundtäitmine lubamatu, siis pidi ta TsMS § 230 lg 1 järgi eelkõige ise nimetatud asjaolu tõendama.
8.Vastavalt TsMS 236 lg-le 2 kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Sama paragrahvi lg 3 alusel tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja on taotlenud maakohtult järgmiste tõendite kogumist: 1) välja nõuda A.N., S.N., A.N., R.N. ja kostjalt kontode väljavõtted alates 1. septembrist 2009 kuni 1. septembrini 2017 hageja tehtud maksete kohta; 2) kohustada Lüganuse Vallavalitsust vastama hageja küsimustele V.G. sotsiaaltoetuste ja elamispinna kohta (tl 101-102). Sama taotluse on hageja esitanud ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja taotlus kohustada Lüganuse Vallavalitsust vastama hageja küsimustele V.G. sotsiaaltoetuste ja elamispinna kohta ei puuduta selliste tõendite kogumist, mis oleksid asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes. Samuti ei ole asjakohane taotlus välja nõuda A.N., S.N., A.N. ja R.N. kontode väljavõtted alates 1. septembrist 2009 kuni 1. septembrini 2017 hageja tehtud maksete kohta. Tegemist on küll hageja lastega, kuid antud juhul on nad menetlusvälised isikud, kes on saanud täisealisteks vastavalt 18.08.2012, 13.10.2013, 10.09.2014 ja 07.05.2016. Lähtudes ajast, mil lapsed said täisealisteks, on arusaamatu taotluses märgitud periood kontode väljavõtete kohta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna Viru Maakohtu 10. veebruari 2009 otsusega mõisteti hagejalt välja elatis laste ülalpidamiseks kostja kasuks, siis sai elatise kohustuse täitmine toimuda ainult tasumisega kostja kontole (mitte sularahas laste kontole, nagu märgib hageja). Kostja on oma konto väljavõtte esitanud (tl 58-97) ning sellest nähtuvalt ei ole kostja hageja kontole tasunud elatist laste ülalpidamiseks.
9.Hageja väitel tuleb arvestada asjaolu, et kostja viivitas täitmisavalduse esitamisega. Siinkohal ei ole hageja märkinud, milline on tema arvates täitmisavalduse esitamisega viivitamise tagajärg. Hageja on esitanud täitmisavalduse TsÜS § 154 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, s.o nõue ei ole aegunud, ning täitmisavalduse esitamine aegumata nõude kohta ei saa olla hea usu põhimõtte vastane.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja konda. Kostja on esitanud taotluse välja mõista menetluskulud ringkonnakohtus 315 eurot (sh apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine 1,5 tundi 135 eurot; tutvumine apellatsioonkaebusega 1 tund 90 eurot; seisukoha ettevalmistamine 1 tund 90 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on 180 eurot (ajakulu 2 tundi tunnihinnaga 90 eurot) ning menetluskulud ringkonnakohtus 180 eurot tuleb välja mõista hagejalt kostja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium