Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A. N. hagi V. G. vastu täiteasjas nr 095/2017/2575 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagejale edastati 2017a septembris kohtutäituri poolt täitmisteade. Täitmisteatega teavitati hagejat, et kostja on esitanud täitmisavalduse elatise nõudes ajavahemiku 01.09.2009 kuni 07.05.2016 eest, summas 21624,34.- eurot. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 10.02.2009a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-80443. Antud kohtuotsusega kohustus hageja tasuma igakuiselt elatist 95,86.- eurot poja Roman N.i sündinud 07.05.1998 täisealiseks saamiseni, st 07.05.2016, 95,86.- eurot poja Aleksandr N.’i, sündinud 10.09.1996 täisealiseks saamiseni, st 10.09.2014, 95,86.- eurot poja Sergei N.’i, sündinud 13.10.1995a täisealiseks saamiseni, st kuni 13.10.2013 ja 95,86.- eurot poja Andrei N.’i, sündinud 18.08.1994 täisealiseks saamiseni, st kuni 18.08.2012. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituritasu. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt tasus hageja elatist nii kostja kui ka laste arvelduskontodele. Kui hageja oleks eeltoodud kohustust rikkunud, siis oleks kostja juba varem esitanud avalduse täitemenetluse alustamiseks. Hageja leiab, et kuna lapsed on täisealised, siis oleks täitmisavalduse esitamise õigus lastel, mitte kostjal. Kuna hageja on elatise tasumise kohustuse täitnud, siis puudub kostjal alus täitmisavalduse esitamiseks. Kontole tasutud vahendeid kasutas kostja laste kasvatamiseks, mistõttu on kostja tegevus vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kostja sooviks oli, et need rahad ei tuleks tema kontole, sest isik sai kohalikust omavalitsusest toetust, samuti oli oht, et pank, kellelt nad koos hagejaga laenu võtsid, võtab selle kostja kontolt maha.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ei vasta tegelikkusele hageja väide, et hageja on elatise täielikult välja maksnud ja hageja on vabatahtlikult täitnud kohtuotsuse nr 2-0880443. Samuti ei vasta tõele hageja väide selle kohta, et hagejal oli kostjaga kokkulepe elatise kustutamiseks. Selliseid kokkuleppeid ei ole pooled omavahel sõlminud. Alates otsuse tegemisest hagejalt elatise väljamõistmise kohta, on möödunud 8 aastat. Selle aja jooksul maksis hageja elatist ebaregulaarselt. Hageja oli kohustatud maksma elatist igakuiselt. Sageli ei maksnud hageja mitme kuu vältel ühtegi senti. Selle tulemusel tekkiski hagejal elatisega seotud võlgnevus. Eeltoodu tõttu pöördus kostja kohtutäituri poole. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja maksis kostja ja oma laste arveldusarvetele, sel juhul peavad hagejal olema raha ülekandmist kinnitavad maksekorraldused. Kostjal ei ole võimalust esitada väljavõtteid A. N., S. N. ja A. N. pangaarvetest, sest tegemist on täisealiste isikutega.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud seisukohtade juurde. Kohus määras tähtaja avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 19.02.2018 ja otsustas jätkata kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 paneb võlgnikule tõendamiskoormuse tõendada, et nõue on rahuldatud. Hageja peamine väide on see, et otsuse täitmist tõendab see, et kui hageja ei oleks

nõuet täitnud, oleks hageja pöördunud juba varasemalt kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Maakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tõendanud nõude rahuldamist. Kostja eitab, et hageja on nõude rahuldanud. Maakohus andis hagejale täiendavalt aega oma nõude tõendamiseks kuni 19.veebruarini 2018. Kostja esitas 19.veebruaril 2018 taotluse nõuda Lüganuse vallalt välja andmed selle kohta, kas ja mis ajast sai G. V. Kiviõli linnalt sotsiaaltoetust või muud toetust, seoses sellega, et viimase sissetulek oli madal, kas G. V. sai linnalt elamispinna, kas G. V. oleks saanud elamispinna ja/või sotsiaaltoetust kui A. N. oleks tasunud elatist G. V. kontole. Samuti taotles hageja, et kohus nõukas kostjalt ja lastelt kontode väljavõtted kaheksa aasta kohta (periood 01.09.2009 kuni 01.09.2017a). Maakohus jättis taotluse rahuldamata, sest andmed selle kohta, kas ja mis ajast sai G. V. Kiviõli linnalt sotsiaaltoetust või muud toetust, seoses sellega, et viimase sissetulek oli madal, kas G. V. sai linnalt elamispinna, kas G. V. oleks saanud elamispinna ja/või sotsiaaltoetust kui A. N. oleks tasunud elatist G. V. kontole ei tõenda mingilgi määral elatisnõude rahuldamist, seega on asjasse puutumatud. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja taotluse kostjalt ja nende lastelt kontode väljavõttete väljanõudmiseks kaheksa aasta kohta (periood 01.09.2009 kuni 01.09.2017a). Tegemist on kostjat ja poolte ühiseid lapsi ebamõistlikult koormava taotlusega, vastavalt tsiviilasjas 2-08-80443 tehtud otsusele, oli A. N.il kohustus tasuda väljamõistetud elatist V. G. arvelduskontole. Samas on hagejal endal oluliselt lihtsam tõendada elatise otsuse täitmiseks maksete tegemist kostja ja laste kontodele. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja on tasunud elatist sularahaautomaadi kaudu otse laste arvelduskontole või laste ema (kostja) arvelduskontole. Kuna maksed tehti panga kaudu, ei tohiks maksete tegemise tõendamine hagejale väga keerukas olla. Kuigi maakohus hageja taotlust andmete saamiseks kostjale makstud sotsiaaltoetuste ning kostjalt ja nende lastelt kontode väljavõttete väljanõudmiseks kaheksa aasta kohta (periood 01.09.2009 kuni 01.09.2017a) ei rahuldanud, esitas kostja ise kohtule oma konto väljavõtte hageja poolt nõutud perioodi kohta, kust nähtuvad nii hagejale makstud sotsiaaltoetused kui see, et hageja A. N. ei ole elatist kostja kontole tasunud. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et vastavalt tsiviilasjas 2-08-80443, oli A. N.il kohustus tasuda väljamõistetud elatist V. G. arvelduskontole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Maakohus leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on kandnud kohtukulusid summas kokku 225,00 euro:

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.