3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on Harju Maakohus 29.01.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-57302 KÜ-lt Koidu 11 välja mõistnud X’i menetluskulud summas 1 088,00 eurot. Määrus jõustus 16.02.2015.a. Samal päeval, st mistahes vabatahtlikku täitmise võimalust hagejale andmata, esitas kostja täitmisavalduse viidatud määruse sundtäitmiseks. Kohtutäitur koostas 19.02.2015.a täimisteate täiteasjas 195/2015/624 määruse sundtäitmiseks ning andis hagejale tähtaja kohustus vabatahtlikult täita 10 päeva arvates täitmisteate kättesaamisest. Kuna kostja on hagejale võlgu viimase ca 3 aasta kommunaalkulud kokku summas 4 254 eurot, on hageja kostja võlgnevuse tasaarvestanud. Hageja nõue kostja vastu põhineb: 1) Harju Maakohtu 07.04.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-40180 kinnitatud kompromissist, millega kostja kohustus hagejale tasuma 3 000 eurot ning 2) 01.04.2014-31.01.2015 kommunaalmaksete võlgnevusest 1 254 eurot. Tasaarvestusavalduse on kostja kätte saanud oma vandeadvokaadist esindaja kaudu hiljemalt 26.02.2014.a. Kuna kostja nõue on tasaarvestatud, on sundtäitmine hageja hinnangul lubamatu. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 195/2015/624 lubamatuks ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Täitemenetlus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja tasaarvestusavaldus on tühine, sest täitmata on materiaalsed eeldused tasaarvestuseks. Isegi, kui tasaarvestus oleks kehtiv, on täitemenetlus igati seaduslik, sest hageja ei saa TMS § 221 lg 2 järgi tugineda tasaarvestusele, sest täitemenetlust alustati enne, kui hageja väljastas 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3031 tasaarvestusavalduse. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus 23.02.2015.a seisuga kostja vastu nõue 1 254 euro saamiseks, mistõttu on hageja nõue alusetu. Hageja on 23.02.2015.a väljastatud tasaarvestuse avalduses küll viidanud väidetavale arvetest tuleneva nõude olemasolule, kuid ei ole välja toonud nõude kujunemise aluseid. Hageja poolt kohtule esitatud arve nr. K11150112 ei tõenda nõude olemasolu – nt jääb ebaselgeks, millise dokumendi alusel nõutakse kostjalt teenuste tasumist (sh juhtimiskulud, tehnohooldus jne) või milliste hindade alusel on arves märgitud teenuste hinnad määratud. Kostja möönab, et hageja põhikirjast tuleneb kostjal kohustus tasuda majandamise jooksvaid kulusid, kuid kulude koosseisu ja konkreetse suuruse aluseks ei saa olla pelgalt arve. Kuivõrd hageja nõue on alusetu, siis puudus hagejal 23.02.2015. a koostatud tasaarvestuse avalduses märgitud nõue kostja vastu, mistõttu on täitmata materiaalsed eeldused tasaarvestuseks.
Isegi juhul, kui hagejal on kostja vastu kommunaalteenuste arvest tulenev nõue 1 254 eurot, on kostja keeldunud märgitud võlgnevuse tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Nimelt on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue vähemalt 29 670,14 eurot, millele lisandub viivis. Kuivõrd hageja ei nõustunud kahju hüvitama, siis pöördus kostja oma õiguste kaitseks kohtusse. Nimetatud tsiviilasja nr. 2-14-53081 menetlus on hetkel pooleli.
Isegi juhul, kui hagejal oleks kostja vastu kommunaalteenuste arvetest tulenev nõue (mida kostja ei tunnista), leiab kostja, et TMS § 221 lg 2 välistab õiguse tugineda tasaarvestusele, kui tasaarvestuse õigus tekkis enne täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi jõustumist. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hageja hagi ja tunnistas X avalduse ning Harju Maakohtu 29.01.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-54302 alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 195/2015/624 lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tasaarvestas hageja oma nõude, mis tekkis perioodil 01.04.2014-31.01.2015 kostja poolt tasumata arvetest, seega tekkis võlgnevus enne tsiviilasjas nr. 2-14-57302 29.01.2015.a kohtumääruse jõustumist 14.02.2015.a. Kohus on seisukohal, et kuigi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, ei olnud seda võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha.
7.Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on eraldiseisev menetlus (TsMS 18. peatükk, 5 jagu), milles kohus määrab jõustunud kohtuotsuste alusel kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse. Jõustunud 27.10.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-57302 jäeti X menetluskulud Korteriühistu Koidu 11 kanda (II kd tl 26-28). Otsus jõustus 30.12.2014.a. Seega menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tsiviilasjas nr 2-14-57302 ei saanud kohus revideerida enam menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on kohtul pädevus hinnata üksnes menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (vt TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1). Seega ei ole hageja minetanud õigust esitada kohtulahendist tuleneva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et kuna talle ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks tasaarvestust kätte toimetatud, ei olnud hagejal õigust esitada kohtule hagi.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3031 Kohus osundab, et tasaarvestuse saab lugeda tehtuks alates hetkest, mil vastaspool on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kuivõrd hageja tugineb käesolevas vaidluses sellele, et ta on oma nõude tasaarvestanud, hagimaterjalide hulgas sisaldub tasaarvestusavaldus, kostja on hagimaterjalid kätte saanud, tuleb asuda seisukohale, et hageja on tasaarvestuse teinud.
9.Pooled vaidlevad perioodil 01.04.2014.a-31.01.2015.a tekkinud majandamiskulude üle. Kostja leiab ka, et hagejal puudus 23.02.2015.a seisuga kostja vastu nõue 1 254 euro saamiseks, mida tasaarveldada kostjal kohtumäärusest tuleneva nõudega. Kuivõrd tasaarvestada saab vaid olemasolevaid nõudeid, kontrollib kohus kas hagejal oli nõude tasaarvestamise seisuga nõue kostja vastu.
10.Hageja hinnangul on 2014.a majanduskava on koos 2013.a majandusaasta aruandega kiidetud heaks üldkoosoleku poolt 12.06.2014.a. Kohus märgib, et tsiviilasjas 2-1457302 on kohus 27.10.2014.a otsusega tuvastanud 12.06.2014.a üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohtuotsus jõustus 30.12.2014.a. Seega ei saa hageja käesoleval juhul tugineda 12.06.2014.a üldkoosoleku otsusele, kuivõrd kohus on tuvastanud selle otsuse tühisuse.
11.Hageja 2015.a üldkoosolek on 2014.a majandamiskulud majandusaasta aruande kinnitamisega heaks kiitnud. Kohtule esitatud hageja 18.06.2015.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt, oli üldkoosoleku päevakorras muuhulgas 2014.a majandusaasta aruande ja revisjoniaruande kinnitamine. Protokollist nähtub, et üldkoosolek hääletas majandusaastaaruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamise poolt ning vastavasisuline otsus on vastu võetud (III kd tl 86).
12.Kohus märgib, et KÜS § 15 lg 1 tulenevalt on üldreegel, et majandamiskulusid arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Hageja põhikirja p 4.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondivõetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (II kd tl 100-101). Hageja on kinnitanud üldkoosolekul 2014.a majandusaasta aruande ja esitanud kohtule 2014.a majandamiskava. Nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ka majandamikulude kohta, sh ühistu liikmetelt kogutavate ja kogutud vahendite ja tehtavate ning tehtud kulutuste kohta. Seega on ühistu liikmed nende dokumentide kinnitamise kaudu aktsepteerinud ühistu tegevust majandamiskulude arvestamisel.
13.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud 25.07.2016.a ka andmed, millest nähtuvad ühistu majandamiskulud 2014.a ning on lisanud selge kulude kujunemise arvestuskäigu kõigi esitatud arvete kohta (II kd tl 85-98, 107-115, 125-134, 137-207). Seega ei tugine hageja üksnes esitatud arvetele vaid on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-53-10, p-ga 14 tõendanud tekkinud majandamiskulude suuruse ja jaotuse. Nii nähtub vee hälbe + vee ja kanalisatsiooni kostja tasumise kohustus ja hageja arvestuse õigsus hageja esitatud tõenditest (II kd tl 164-173). Riigikohus on selgitanud, et „hageja saab korteriühistuna üksnes jagada tekkinud kulusid. Maja üldarvesti ja korterite arvestite näitude vahe ehk üldelektri eest arvete esitamisel tuleb korteriühistul lähtuda hageja põhikirja p-s 4.6 sätestatud põhimõttest, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas.“ (RKTKo 3-2-1-52-12, p 12). Gaasi hälve + gaasiküte
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3031 arvutuse õigsus teenuseosutaja arvetest ( II kd tl 141-163, 196-200). Prügiveo eest tasumise kohutus tuleneb kostjale seadusest, korteriühistu põhikirjast ja 12.06.2012.a üldkoosoleku otsusest ning teenuseosutaja arvetest (II kd tl 174, 175-184), üldelektri tasumise kohustus tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutaja arvetest (II kd 185-195), haldusteenuse eest tasumise kohustus tuleb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutaja arvetest (II kd tl 107-115), remondifondi tasumise kohustus seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutaja arvetest (II kd tl 135-136), tehnohoolduse, juhtimiskulude, heakorra ja varakindlustuse eest tasumise kohustus tuleb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning teenuseosutajate arvetest (II kd tl 107-115, 125-134, 114-115, 137-140).
Kostja esitas 26.10.2016.a menetlusdokumendis oma vastuväited majandamiskuludele. Kostja on üldsõnaliselt asunud seisukohale, et esitatud arved on ebaõiged. Olukorras, kus hageja on esitanud majandamiskulude arvestuskäigu ja selle kinnituseks esitanud ka tõendid ning selgitused, mis toetavad arvestuskäiku (II kd tl 85-98, 107-115, 125-134, 137-207), ei saa hageja seisukohta ümber lükata üksnes üldsõnalise tõdemusega, et arved on ebaõiged.
Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata.
16.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellant seisukohal, et täitemenetlus on seaduslik ning puudub alus hagi rahuldamiseks, sest hagejal puudub kostja vastu tasaarvestuse avalduses märgitud nõuded, tasaarvestuse väidetav alus on tekkinud enne tsiviilasja nr 2-14-57302 tehtud kohtulahendi jõustumist, mistõttu on tasaarvestus välistatud ja hageja väljastas tasaarvestuse pärast täitmisteate esitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Asja materjalidest nähtub, et: - Harju Maakohus tegi 29.01.2015 tsiviilasjas nr 2-14-57302 määruse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 088 eurot ning viivise, määrus jõustus 14.02.2015. - Kostja esitas avalduse kohtulahendi sundtäitmiseks. - Hageja esitas kostjale 23.02.2015 tasaarvestusavalduse, millest nähtuvalt tasaarvestab enda nõude 1 254 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.04.2014-31.01.2015 kostja poolt tasumata jäetud kommunaalkuludest, kostja nõudega 1088 eurot. - Kostjale kuulub korteriomand elamus aadressil XXX, Tallinn. -Elamut haldab hageja. -Hageja esitas perioodil 01.04.2014-31.01.2015 kostjale 2014.a märtsist kuni 2015.a jaanuarini osutatud teenuste eest arved (I kd, tlk 128-137). -Kostja esitatud arveid hagejale tasunud ei ole.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3031 -Kostja nõustub sellega, et tal on kohustus hagejale majanduskulusid tasuda, kuid leiab, et hageja poolt ei ole arvetel märgitud summad tõendatud.
Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja on oma nõude kehtivalt kostja nõudega tasaarvestanud.
Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on analüüsinud poolte väiteid ja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks on hagi põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kolleegiumil ei ole alust anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale, v.a arvatud käesoleva otsuse p-is 30 väljendatu osas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, nagu on see ka praegusel juhul, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Õige on kostja väide, et tasaarvestuse, kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid see ei välista tasaarvestuse kehtivust erandlikus olukorras, kus tasaarvestusolukord tekkis küll enne kohtulahendi jõustumist, kuid hagejal ei olnud võimalik kohtumenetluse käigus seda maksma panna. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul esines selline erandlik olukord.
23.Apellatsioonimenetluses väidab kostja ka seda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamist välistab ka see, et hageja väljastas tasaarvestusavalduse pärast täitmisteate saamist. Ringkonnakohus osutab, et määrav ei ole mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal, kuid seda ei olnud võimalik maksma panna, siis ei välista see TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamist. TMS § 221 lg 3 lubab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni ning TMS § 221 lg-s 2 sätestatu ei sea sõltuvusse tasaarvestusavalduse tegemise tähtaega ja täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja majandamiskulude eest maksma. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagejal tuli KÜS § 151 lg 1 järgi käesolevas asjas tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3031 Maakohus leidis õigesti, et hageja täitis oma tõendamiskoormise ja esitas hagejale väljastatud arved erinevate teenuseosutajate poolt. Apellatsioonkaebuses loetleb kostja arvetel toodud erinevaid kululiike väites, et iga kulu osas on tõendamata lepingu sõlmimine teenuseosutajaga ning teenuseosutaja poolt esitatud arved. Ometi sisaldab toimik nii lepinguid kui ka arveid. Miks kostja arvates hageja poolt esitatud tõendid majandamiskulude suurust ei tõenda, see asjast ei nähtu.
26.Hageja põhikirja p 4.2.6 järgi on elamu majandamise jooksvate kulutuste, sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte ja vee eest, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimine, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulud, arvestamise aluseks liikme omanduses oleva korteri üldpinna osa maja korterite kogupinnas. Vee, sh sooja vee ja kanalisatsiooni arvestamise aluseks on ka mõõturi näit vastavalt põhikirja p-i 4.2.7 alapunktile a. Seega on juba põhikirjas toodud konkreetsed majandamiskulud, mille eest liikmed peavad hagejale tasuma, samuti on toodud arvestuse alus. Otsus remondifondi suuruse kohta on vastu võetud hageja 20.03.2007 üldkoosolekul (II kd, tlk 135-136). Juhtimiskulude ja prügiveo kohta põhikirjas sätestatust erinevalt (ja korteriomanike jaoks soodsamalt) otsused on vastu võetud 12.06.2012 hageja üldkoosolekul (II kd, tlk 174). Käidukorralduslepingu sõlmimine oli käsitluse all 28.05.2013 hageja üldkoosolekul (III kd, tlk 81-82) ning kuigi konkreetset otsust protokolli järgi vastu ei võetud, nähtub samal üldkoosolekul heaks kiidetud 2013.a majanduskavast (III kd, tlk 80) käidukorralduse lepingujärgne hind. Samuti on juba alates 2013.a majanduskava kinnitamisega nõustutud vee ja gaasi hälbe eest tasu nõudega, vastavalt korteriomandite üldpinna suurusele.
27.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et hageja 2015.a üldkoosolek on 2014.a majandamiskulud majandusaasta aruande kinnitamisega heaks kiitnud. Kohtule esitatud hageja 18.06.2015.a üldkoosoleku protokollist (III kd, tlk 86) nähtuvalt, oli üldkoosoleku päevakorras muuhulgas 2014.a majandusaasta aruande ja revisjoniaruande kinnitamine. Protokollist nähtub, et üldkoosolek hääletas majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamise poolt ning vastavasisuline otsus on vastu võetud (III kd tl 86). Siiski saab nimetatud majandusaasta aruannet arvestada vaid osas, milles see võimaldab kontrollida hageja konkreetsete majandamiskulude suurust.
28.Kostja väidete järgi ei saa hageja kinnisvara korrashoiu lepingu järgi osutatud teenuste eest nõuda liikmetelt teenuse osutaja poolt talveperioodil igakuiselt esitatud 525,92 euro tasumist ja suveperioodil igakuiselt 385,52 euro tasumist, kuna lepingus kokkulepitu järgi on tasud väiksemad. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuivõrd 2014.a majandusaasta aruande lisa 10 (III kd, tlk 99) järgi moodustus hageja heakorra-, hooldus- ja haldustasu aasta kogusumma selliselt, et tasu suuruseks on talveperioodil igakuiselt 525,92 eurot ja suveperioodil igakuiselt 385,52 eurot, siis leiab ringkonnakohus, et 2014.a majandusaasta aruande vastuvõtmisega kiideti heaks ka vastavad kulud ja nende suurus. Seega on hageja põhjendatult arvestanud kostja võlgnevust juhindudes nimetatud tasude suurusest.
29.Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on majandamiskulud esitatud ruutmeetripõhiselt, v.a gaas ja vesi ning kanalisatsioon, mille eest nõutakse tasumist vastavalt mõõturite andmetele. Hageja on asjas esitanud tõendi kostja poolt teatatud mõõturi näitude kohta (II kd, tlk 163), kostja ei ole esile toonud, et ta on teatanud hagejale teistsugused näidud.
30.Ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja vastuväiteid selles, et tal puudus kohustus tasuda arvetel märgitud kütte (gaasiküte) eest. Hageja on asjas esitanud 18.08.2008 juhatuse koosoleku protokolli (II kd, tlk 195), mille järgi kehtestatakse alates 2008.a oktoobrist maja üldisest keskküttest lahutatud korteritele keskküttetariifi koefitsiendiga 0,2. Ringkonnakohus osutab, et KÜS § 151 lg 1 ei anna korteriühistu juhatusele volitust otsustada, missuguste majandamiskulutuste hüvitamist saab korteriühistu liikmetelt
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-3031 nõuda ning, kui selline volitus on ka põhikirjas ette nähtud, on nimetatud põhikirja säte tühine. Käesolevast asjas ei nähtu ka seda, et 2013.a majanduskava kinnitamisega oleks ette nähtud teatud korteriomanikele juhatuse poolt määratud majandamiskulude hüvitamine. Seda ei ole võimalik tuvastada ka 2014.a majandusaasta aruandest. Seega nimetatud osas ei ole hageja nõue põhjendatud. Kuivõrd summa vaidlusaluse perioodi eest moodustab 73,29 eurot aga hageja on esile toonud, et kostja võlgnevus ületab hageja võlgnevust kostja ees, siis ei muuda see maakohtu lõppjäreldust, et hagi tuleb rahuldada.
Ringkonnakohtu arvates on õige kostja väide, et 2014.a majandusaasta aruanne võeti hageja üldkoosolekul vastu siis, kui hageja oli teinud juba tasaarvestusavalduse. See muutis osaliselt ringkonnakohtu arvates tasaarvestuse tegemise ajal toimetuks (osas, mis puudutab heakorra-, hooldus-ja haldustasu), kuid kuna hageja üldkoosolek võttis 2014.a majandusaasta aruande vastu käesoleva asja eelmenetluse jooksul ning hageja tugines jätkuvalt menetluses tasaarvestusele, siis see asja lõpptulemust ei muuda.
Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid otsuses kindlaks ei määranud, määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik