Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.12.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-3031
Kohtuasi
KÜ Koidu 11 hagi AO vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2015/624
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Koidu 11 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1088 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): KÜ Koidu 11 (registrikood 80140666, asukoht Koidu 11, 10137 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Veronika Selge Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AO (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Istungi toimumise aeg
17.11.2015
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.KÜ Koidu 11 (hageja) esitas 26.02.2015 Harju Maakohtule hagi AO (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2015/624. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka avalduse hagi tagamiseks.
2.Harju Maakohtu 27.02.2015 määrusega rahuldati avaldus hagi tagamiseks ja peatati hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 195/2015/624 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 29.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-1457302 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu 1088 eurot. Määrus jõustus 16.02.2015. Samal päeval esitas kostja täitmisavalduse määruse sundtäitmiseks. Kohtutäitur koostas 19.02.2015 täimisteate täiteasjas 195/2015/624 määruse sundtäitmiseks ning andis hagejale tähtaja kohustus vabatahtlikult täita 10 päeva arvates täitmisteate kättesaamisest. Hageja sai täitmisteate kätte 20.02.2015, st vabatahtliku täitmise tähtpäev saabub 02.03.2015.
4.Kostja võlgneb hagejale 1) Harju Maakohtu 07.04.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-1340180 alusel 3000 eurot ja 2) 01.04.2014 kuni 31.01.2015 esitatud kommunaalarvete alusel 1254 eurot. Hageja tasaarvestas kohustuse 1254 eurot kostja nõudega 1088 eurot. Kostja on oma vandeadvokaadist esindaja kaudu tasaarvestusavalduse kätte saanud hiljemalt 26.02.2014. Kuna kostja nõue on tasaarvestatud, on sundtäitmine lubamatu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel.
5.TMS §-st 221 lg-st 1 tulenev vastuväite alus (tasaarvestus) on aset leidnud pärast kohtuotsuse jõustumist, seega täidetud on TMS § 221 lg-st 2 tulenev nõue. Hageja möönab, et ta tugineb enne tsiviilasjas nr 2-14-57302 tehtud määruse jõustumist tekkinud nõudele, kuid olukord on erandlik, kuivõrd hagejal puudus võimalus tsiviilasjas nr 2-14-57302 menetluses oma nõuet maksma panna (tasaarvestusavaldust esitada), kuivõrd tegu oli hageja suhtes tehtud tagaseljaotsusest tulenevate menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-111-15 selgitanud, et erandjuhul saab TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka juhul, kui tasaarvestuse olukord tekkis juba varasema kohtumenetluse käigus, kuid seda üksnes juhul, kui tasaarvestust ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna. Sellise erandliku juhu näitena tõi Riigikohus välja olukorra, kus kostjal tekib vastunõue hageja vastu alles kassatsioonimenetluse käigus ning kus kassatsioonimenetluse iseloomu tõttu ei oleks Riigikohus enam saanud tasaarvestuse avalduse osas seisukohta võtta. Hageja nõue vastab Riigikohtu viidatud otsuses käsitletud erandolukorrale, sest hageja ei saanud tsiviilasjas nr 2-14-57302 menetluses oma nõuet maksma panna.
6.Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudub kostja vastu nõue. Kostja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile ega kohtulahendile, millest tuleneks, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ei ole võimalik esitada, kui hageja on oma kujundusõigust teostanud pärast täitemenetluse alustamist.
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Täitemenetlus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus hagi rahuldamiseks, sest 1) hagejal puuduvad kostja vastu tasaarvestuse avalduses märgitud nõuded; 2) tasaarvestuse väidetav alus on tekkinud enne tsiviilasjas nr 2-14-57302 tehtud kohtulahendi jõustumist; 3) hageja väljastas tasaarvestusavalduse pärast täitmisteate saamist.
9.Hagejal puudus 23.02.2015 seisuga kostja vastu nõue 1254 euro saamiseks. Hageja ei ole tasaarvestuse avalduses välja toonud nõude kujunemise aluseid. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal on kostja vastu nõue 1254 euro saamiseks.
10.Kostja esitas 12.05.2015 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabi kulu 690 eurot (käibemaksuga). Tunnitasumääraks on 120 eurot. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 690 eurot. Maakohus tühistas 27.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
12.Arvestades, et täitedokumendiks olev kohtumäärus jõustus 14.02.2015 ning hageja tasaarvestab võlgnevust, mis tekkis perioodil 01.04.2014 – 31.01.2015, on tasaarvestamise motiivil sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vähemalt osaliselt alusetu TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt.
13.Nõue, mida hageja soovib tasaarvestada on ebaselge ja tõendamata. Kommunaalkulude nõude tõendamiseks ei piisa vaid arve esitamisest. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu otsuse 3-2-1-53-10 p-dest 13, 14. Vaatamata asjaolule, et kostja on vastuses hageja tähelepanu nimetatule juhtinud, ei ole hageja nõuet kostja vastu tõendanud.
14.Tasaarvestuse avaldus on tühine ka põhjusel, et selle sõnastus on ebaselge. Avaldus algab konstateeringust, et kostja võlgneb hagejale 3000 eurot ja 1254 eurot ning järgneb suurtähtedega rasvases kirjas lause, et kostja võlgneb hagejale kokku 4254 eurot. Kirjaviisist tulenevalt on see lause tekstis eriliselt esiletõstetud. Järgneb tavakirjas tekst Harju Maakohtu 29.01.2014 määrusega nr on KÜ-lt Koidu 11 välja mõistetud 2-14-57302 eurot menetluskulude katteks. Tekstis on väljamõistetud rahasumma asendatud tsiviilasja numbriga. Järgmises lõigus teatab hageja, et tasaarvestab avalduse p-s b nimetatud kohustuse 1254 eurot oma võlgnevusega 1088 eurot, millele järgneb kostja võlgnevuse kirjeldus hagejale tasaarvestuse tulemusena. Avalduses on hageja määranud kostjale tähtaja 25.02.2015 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. Hageja poolt määratud tähtaeg tähendab, et hageja ei arvestanud tähtaja määramisel kostjale tasaarvestusavalduse kättetoimetamiseks kuluda võivat aega ning seda, et kostjal ei pruugi suure tõenäosusega olla võimalik hageja poolt soovitud avaldust esitada hageja poolt määratud tähtaja jooksul – ei ole tavapärane loota, et kostjal peaks olema võimalus hageja avaldus viivitamatult kätte saada. Kahe päevane tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike, et pidada selle määramist kooskõlas olevaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Õige on hagiavalduses esitatud väide, et kostja vandeadvokaadist esindaja Ahti Kuuseväli on kinnitanud, et tal on kostja volitus võtta vastu menetlusdokumente tsiviilasjas nr 2-14-53081. Advokaadi 26.02.2015 ekiri tõendab, et advokaat teatas hageja esindajale, et tal puudub volitus tasaarvestuse avalduse vastuvõtmiseks ning et tal on volitus kostja esindamiseks ja
menetlusdokumentide vastuvõtmiseks vaid tsviilasja nr 2-14-53081 raames. Tasaarvestusavaldust ei esitanud hageja tsiviilasjas nr 2-14-53081. Kostja väitel sai ta hageja tasaarvestusavalduse kätte alles käesolevas menetluses esitatuna. Kohtupraktika kohaselt on tasaarvestamise avalduse esitamine kohtumenetluse ajal lubatav.
15.Kuivõrd ei ole tõendatud, et hagejal oleks 1254 euro suurune nõue kostja vastu, puudub hagi rahuldamiseks alus. 3000 eurose nõude osas ei ole hageja tasaarvestusavaldust esitanud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest (15.04.2014 ja 15.01.2015 arved) nähtuvalt kajastavad need võlgnevust 3000 eurot 31.03.2014 seisuga, arvetest tulenev jooksev kohustus on 145,52+239,51 eurot, mitte 1254 eurot, mida hageja tasaarvestab. Kostja vastuväidetest tulenevalt on nõue vaidlustatav. Kostjal puudus kohustus määrata hagejale enne täitmisavalduse esitamist vabatahtliku täitmise tähtaeg. Hageja ei ole vastavat väidet esitades viidanud ühelegi aktile, millest kostja selline kohustus võiks tuleneda.
16.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 690 eurot. Tulenevalt TsMS § 386 lg-st 4 tühistas maakohus hagi tagamise seoses hagi rahuldamata jätmisega. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kostja ei vaielnud vastu, et ta on korteriühistu liige ega esitanud sisulisi vastuväiteid temalt nõutud majandamiskulude osas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-04 p-s 13 märkinud, et korteriühistu liige on kohustatud tasuma korteriühistu esitatud arvete järgi majandamiskulude eest ning et selline kohustus tuleneb seadusest. Kostja on väitnud, et hagejal puudub tema vastu tasaarvestatav nõue. Samas ei ole kostja väitnud, nagu tal põhimõtteliselt puudus kohustus majandamiskulusid tasuda. Kostja ei väitnud ka seda, et ta on kommunaalkulusid vähemalt mingis ulatuses tasunud ega vaidlustanud hageja väidet, et ta pole kommunaalkulusid tasunud üle kolme aasta. Kostja ei ole põhistanud, miks hagejal tema vastu nõue puudub. Arvestades eeltoodut, on eluliselt ebausutav ning õiguslikult võimatu kostja väide nagu hagejal puuduks mistahes nõue kostja vastu.
19.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-53-10. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et üksnes arve ei tõenda veel kohustuse suurust. Hageja toob välja, et viidatud lahendis käis menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kui palju peavad kostjad majandamiskulude eest maksma. Antud asjas pole kostja aga vaidlustanud ühtegi konkreetset majandamiskulu artiklit ega väitnud, et ta peab maksma vähem, kui hageja nõuab. Hagejale oleks mõistetav, kui kostja vaidlustaks konkreetsete arvetel näidatud kuluartiklite suuruse, siis pidanuks hageja Riigikohtu lahendi 3-2-1-53-10 suuniste kohaselt esitama tõendid, et ta on vastavad kulutused kandnud ning korteriühistu liikmete vahel õigesti jaganud. Kuna kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud, on hagejalt ebamõistlik nõuda, et hageja esitaks omal algatusel kõik dokumendid alates aprillist 2014 kuni jaanuarini 2015 korteriühistu poolt kantud majandamiskulude kohta.
20.Lahendi nr 3-2-1-53-10 p-s 16 on Riigikohus leidnud, kohus peab selgitama eelmenetluses mh välja nii hageja nõuded kui poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus mh välja selgitama kostja seisukoha selle kohta, kas kostja vaidleb hageja nõuetele tervikuna vastu või
tunnistab oma võlga mingit liiki majandamiskulude või mingi ajavahemiku osas. Samuti tuleb võimaldada pooltel esitada tõendeid asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks.
21.Antud asjas on kohus jätnud eelmenetluses välja selgitama, millistel faktilistel alustel põhineb kostja väide, et hagejal puudub nõue kostja vastu, millistele kulutustele konkreetselt kostja vastu vaidleb. Seejärel oleks pidanud kohus võimaldama hagejal esitada tõendid, mis kostja konkreetsemaid põhistusi arvestades hageja nõuet tõendavad. Eeltoodust tulenevalt on otsus mh üllatuslik.
22.Hageja tasaarvestusavaldus ei ole ebaselge. Tasaarvestusavaldusest tuleneb piisavalt selgelt, et hageja tasaarvestab omavahel kostja poolt hagejale võlgnetava kohustuse 1254 eurot, mis tuleneb kostjale esitaud arvetest perioodil 01.04.2014 kuni 31.01.2015 ning hageja poolt kostjale võlgnetava kohustuse 1088 eurot, mis on välja mõistetud Harju Maakohtu 29.01.2014 määrusega nr 2-14-57302. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostja hagejale võlgu 166 eurot. Otsuse motiive arvestades oli ka maakohtule selge, milliseid kohustusi hageja tasaarvestas.
23.Hageja palub vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid, kuna kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja jääb oma 19.05.2015 seisukohas esitatud põhjenduste juurde ning palub neid apellatsioonimenetluses arvestada. Vastustaja seisukoht
24.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimikumaterjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
26.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus on rikkunud ka TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust.
27.TMS § 221 lg 3 alusel võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Seega ei ole hagi esitatud hilinenult, nagu kostja väitis. Kostja on tasaarvestuse avalduse vähemalt käesolevas menetluses kätte saanud.
28.Maakohus leidis, et kuna täitedokumendiks olev kohtumäärus jõustus 14.02.2015 ning hageja tasaarvestab võlgnevust, mis tekkis perioodil 01.04.2014 – 31.01.2015, on tasaarvestamise motiivil sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vähemalt osaliselt alusetu TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt, mille kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus selle
põhjendusega ei nõustu. Esiteks ei nähtu maakohtu otsusest, millises osas on sellest tulenevalt vastuväide alusetu. Teiseks on hageja viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, milles Riigikohus on selgitanud, et erandjuhul saab TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka juhul, kui tasaarvestuse olukord tekkis juba varasema kohtumenetluse käigus, kuid seda üksnes juhul, kui tasaarvestust ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna. Sellise erandliku juhu näitena tõi Riigikohus välja olukorra, kus kostjal tekib vastunõue hageja vastu alles kassatsioonimenetluse käigus ning kus kassatsioonimenetluse iseloomu tõttu ei oleks Riigikohus enam saanud tasaarvestuse avalduse osas seisukohta võtta. Hageja leiab, et tema nõue vastab Riigikohtu viidatud otsuses käsitletud erandolukorrale, sest ka tema ei saanud tsiviilasjas nr 2-14-57302 menetluses oma nõuet maksma panna. Maakohus ei ole otsuses seda hageja väidet analüüsinud ega omapoolset hinnangut andnud. Käesoleval juhul tekkis kostjal nõue hageja vastu alles menetluskulude kindlaksmääramise käigus, mille tõttu ringkonnakohtu arvates ka selle menetluse eripärast tulenevalt ei saanud hageja selles menetluses tasaarvestust tõhusalt maksma panna.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et tasaarvestuse avaldus on tühine sel põhjusel, et selle sõnastus on ebaselge. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb tasaarvestusavaldusest üheselt mõistetavalt, et hageja tasaarvestab omavahel kostja majandamiskulude eest tasumisele kuuluvad maksed ajaperioodi 01.04.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 1254 eurot, mille kohta on kostjale esitatud vastavad arved, ning hageja poolt kostjale võlgnetava kohustuse 1088 eurot, mis on välja mõistetud Harju Maakohtu 29.01.2015 määrusega nr 2-14-57302. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostja hagejale võlgu 166 eurot. Asjaolu, et hageja näitas tasaarvestusavalduses ära kogu kostja võla, sealhulgas varasema perioodi eest tasumisele kuuluva 3000 eurot, ei muuda tasaarvestust ebaselgeks. Kostja oli teadlik sellest, et 3000 euro osas olid pooled sõlminud kohtuliku kompromissi, mille alusel kostja võis võlga tasuda kokkulepitud maksegraafiku alusel. Samas ei tasunud kostja jooksvaid makseid, millest tekkis uus võlg. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arvamust, et nõue on ebaselge. Hageja on maakohtule esitanud arved, mis ta on vaidlusaluse perioodi eest kostjale esitanud ja mis on kostja poolt tasumata. Arvetest nähtub, milliseid teenuseid, millise hinnaga ja kui palju on kostjale osutatud. Arvete saamist pole kostja vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et arve iseenesest ei tõenda nõude suurust, kuid nõuet ei saa pidada ebaselgeks, kui arvel on näidatud, mille eest tasumist nõutakse. Korteriühistu liige on kohustatud tasuma korteriühistu esitatud arvete järgi majandamiskulude eest ning et selline kohustus tuleneb seadusest.
30.Kostja on väitnud, et hagejal puudub tema vastu tasaarvestatav nõue ja seetõttu pole tasaarvestus kehtiv. Samas ei ole kostja väitnud, nagu tal põhimõtteliselt puuduks kohustus majandamiskulusid tasuda. Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi konkreetset majandamiskulu artiklit ega väitnud, et ta peab maksma vähem, kui hageja nõuab. Kostja ei väitnud ka seda, et ta on kommunaalkulusid vähemalt mingis ulatuses tasunud.
31.Antud asjas on kohus jätnud eelmenetluses välja selgitama, millistel faktilistel alustel põhineb kostja väide, et hagejal puudub nõue kostja vastu, millistele kulutustele konkreetselt kostja vastu vaidleb. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb hagejale anda võimalus esitada tõendid nende asjaolude tõendamiseks, mis on vaidluse all.
32.Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse.
33.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt hagi rahuldamise tulemusele.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.