Avaldaja: Aktsiaselts Allecto (registrikood 10087290, asukoht Võra tee 31a, 12111 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin (e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: G N (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame (e-post: [email protected]); Puudutatud isik II: Kohtutäitur Elin Vilippus (Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
Jätta Aktsiaselts Allecto kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 25.06.2018 otsusele täiteasjas nr 022/2018/3275 rahuldamata. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Välja mõista avaldajalt aktsiaseltsilt Allecto puudutatud isik I G N kasuks välja menetluskuluna 144 eurot ning sellelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tühistada Harju Maakohtu 10.07.2018 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tsiviilasjas nr 2-18-10222, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2018/3275. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
1 (7)
2-18-10222 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.Aktsiaselts Allecto (edaspidi avaldaja) esitas 04.07.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (edaspidi kohtutäitur) 25.06.2018 otsusele täiteasjas nr 022/2018/3275. Kaebuses palub avaldaja tühistada täiteasjas nr 022/2018/3275 tehtud Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse 25. juuni 2018 otsus ja kohustada kohtutäiturit AS Allecto 31. mai 2018 kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus 21. mail 2018 täitemenetluse Allecto AS vastu ning nõudis samal kuupäeval koostatud täitmisteates 10 227,27 euro (9 000 naela) tasumist. Samal kuupäeval tegi kohtutäitur ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 31. mail 2018 esitas Allecto AS kaebuse, kus taotles täitemenetluse alustamise otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist. 13. juunil 2018 esitas G N (edaspidi ka sissenõudja) enda seisukoha, kus vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. 14. juunil 2018 kell 11:00 toimus kaebuse läbivaatamine kohtutäituri büroos. 25. juuni 2018 otsusega jättis kohtu-täitur Allecto AS 31. mai 2018 kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri otsuses väljendatud seisukohaga, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 5 alusel on täitedokumendiks välisriigi kohtu väljastatud sertifikaat, mis kinnitab lahendi täidetavust. Lisaks toob avaldaja välja, et kohtutäituri otsus on vastuoluline, kuivõrd otsuse raames väidab kohtutäitur nii seda, et täitedokumendiks on Inglismaa kohtu väljastatud sertifikaat, kui ka seda, täitedokumendiks on Central Londoni, Inglismaa ja Wales’i krahv-konnakohtu 22. juuli 2016 otsus nr B01CL439. Avaldaja toob välja, et kõnealune välisriigi kohtuotsus endas kuupäeva ei sisalda ning nimetatud kohtuotsuse ehtsuses ei ole võimalik veenduda. Lisaks eeltoodule esinevad avaldaja hinnangul kohtutäituri tegevuses ja seisu-kohtades ka muud ebakõlad. Avaldaja toob välja, et talle saadetud täiteasja materjalides on jäänud lisamata välisriigi kohtu otsuse või korralduse üldvormi teine lehekülg. Avaldaja on seisukohal, et ebakorrektselt alustatud täitemenetlus kuulub lõpetamisele TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja hinnangul on õigusvastane nii käesolevas täiteasjas tehtud täitemenetluse alustamise otsus kui sellel põhinev kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Avaldaja palub maakohtul kaebuse täies ulatuses rahuldada ning kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
2.Sissenõudja esitas kohtule 17.07.2018 oma vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Sissenõudja hinnangul teab avaldaja väga hästi, millist täitedokumenti täidetakse, ning et see on seaduslik. Tegemist on G N survestamisega hoopis teises küsimu-ses, selleks mh. ka kohut ära kasutades. M V on avaldaja ainus juhatuse liige, kes peab end ka avaldaja ainuaktsionäriks. Avaldaja näol on tegemist äriühinguga, mis kuulub G N ja tema endise abikaasa M Vi ühisvarasse. Avaldaja aktsiate, samuti endiste abikaasade muu ühisvara jagamise osas on G N ja M Vi vahel erimeelsused. Ühisvara jagab Harju Maakohus, kes kohtuasjas nr 214-52526 on tänaseks ka otsustanud, et avaldaja kõik aktsiad on endiste abikaasade ühisvara. Käesolevas asjas esitatud kaebuse on põhjustanud M Vi kindel soov ja plaan jagada ühisvara oma kasuks. Oma väidete tõendamiseks on sissenõudja esitanud memorandumi. Kaebuse osas toob sissenõudja välja, et mingid võimalikud pisikesed ebatäpsused täituri tegevuses ei ole kaasa toonud isegi teoreetilist võimalust, et täitemenetlus kuidagi rikuks võlgniku õigusi.
3.Kohtutäitur esitas 24.07.2018 kohtule oma vastuse kaebusele. Kohtutäituri hinnangul on kohtutäituri 25.06.2018 otsus seaduslik ja põhjendatud ning võlgniku kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur rõhutab, et sissenõudja on kohtutäiturile täitmiseks esitanud vormikohase välisriigi kohtulahendi ja selle täidetavust tõendava sertifikaadi ning võlgnik on saanud nende dokumentidega tutvuda nii enne täitemenetluse 2 (7)
2-18-10222 algatamist kui ka täitemenetluse raames. Asjaolu, et võlgnikule täitemenetluse algatamisel eposti teel saadetud skaneeritud versioonis oli ekslikult jäänud lisamata otsuse või korralduse üldvormi teine lehekülg, ei muuda täitemenetluse algatamist vähimalgi määral tühiseks, kuna teisel leheküljel oli kajastatud kõigest number (otsuse tegemise kuupäev) ja tegemist on vormilise minetusega. Kaebuse läbivaatamisel on kohtutäitur võlgniku esindajale originaaldokumente tutvustanud ja lisaks on kohtutäitur puudu olnud lehekülje edastanud võlgnikule koos kaebuse kohta tehtud otsusega. Kohtutäitur palub jätta kaebus rahuldamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Pooled on avaldanud, et on nõus kaebuse kirjaliku läbivaatamisega. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.
5.TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse täiteasjas 022/2018/3275, mille osas tegi kohtutäitur otsuse 25.06.2018 (tl 27-28). Avaldaja esitas Harju Maakohtusse hagi 04.07.2018, seega on hagi esitatud tähtaegselt ning TsMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetluse läbitud.
6.Avaldaja tugineb oma kaebuses asjaolule, et täitemenetlus on täiteasjas ebaõigesti alustatud ning täitemenetlus kuulub TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetamisele. TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui täitemenetlus on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.
7.Avaldaja on seisukohal, et seadusest ei tulene, et täitedokumendiks endaks oleks välisriigi täitekorralduse tõend, vaid täitedokumendina tuleb käsitleda välisriigi kohtulahendit. TMS § 2 näeb ette, millistest täitedokumentidest tulenevaid nõudeid täitemenetluses täidetakse. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (edaspidi EL määrus) artikkel 37 näeb ette, et pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, peab esitama kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Artikkel 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Artikkel 42 punkt 1 näeb ette, et selleks, et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitab taotleja pädevale täitevasutusele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning artikli 53 kohaselt
3 (7)
2-18-10222 väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta. Seega tuleneb viidatud sätetest, et täitedokumendiks on välisriigi kohtulahend, millele peab olema lisatud EL määruse artikkel 53 kohane tunnistus, ilma milleta ei ole kohtulahend tunnustamiseta täidetav. Asjaolu, et täitmisteates on kohtutäituri poolt täitedokumendiks märgitud sertifikaat, ei tähenda, et kohtutäitur oleks algatanud täitemenetluse dokumendi alusel, mida TMS §-s 2 ei sisaldu, seda enam, kui täitmisteatele on lisatud nii kohtulahendi koopia ning selle täidetavust tõendav sertifikaat.
8.Avaldaja on kaebuses välja toonud, et kohtutäituri tegevus täiteasja algatamisel ei olnud korrektne, sest kohtutäitur ei jälginud TMS § 24 lg 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt lisatakse täitmisteatele täitedokumendi ärakiri. Nimelt märgib avaldaja, et kohtutäitur ei ole koos täitmisteatega edastanud võlgnikule terviklikku lahendi ärakirja, mida ei saa avaldaja hinnangul pidada üksnes vormiliseks minetuseks, vaid tegemist on täitemenetluse seadusvastasel viisil alustamisega. Kohtutäitur möönab, et võlgnikule e-posti teel saadetud skaneeritud versioonis on ekslikult jäänud lisamata täitedokumendi teine lehekülg, kuid see ei muuda täitemenetluse algatamise õiguspärasust. Kohus viitab samuti kohtutäituri poolt välja toodud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb TMS §-de 217 ja 218 alusel kaebuse lahendamist käsitleda kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses ning kaebuse lahendamise eesmärgiks on kontrollida senise täitemenetluse seaduslikkust ja põhjendatust. Selliselt saab kohtutäitur võimaluse vigade parandamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks kohtuväliselt. Juhul kui kohtutäituril puuduks kaebuse lahendamise käigus võimalus parandada võlgniku kaebuses osundatud puudused või eksimused, siis muutuks kaebuse lahendamise protseduur kui kohtueelne menetlus sisutühjaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5880, p. 28). Seega asjaolu, et kohtutäitur jättis algselt ekslikult täitmisteatele lisamata täitedokumendi teise lehekülje, ei muuda täitemenetluse algatamist seadusvastaseks ning ei anna alust täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, kuivõrd kohtutäitur on selgitanud, et kaebuse lahendamisel on kohtutäitur võlgniku esindajale originaaldokumente tutvustanud ning lisaks esitanud täiendavalt puudu olnud lehekülje koos kaebuse kohta tehtud otsusega.
9.Veel toob avaldaja välja, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse ehtsuses ei ole võimalik veenduda. Täitekorralduse punkt 4.1 kinnitab, et tunnustatud on 22.07.2016 otsus, kuid avaldaja seisukoha kohaselt täitmiseteate lisana esitatud kohtuotsus nimetatud kuupäeva ei sisalda. Lisaks ei ole kohtuotsuse puhul tegemist allkirjastatud dokumendiga. Avalduse kohaselt ei ole võimalik täitedokumenti tuvastada ka selle numbri järgi, kuna B01CL439 ei kohtuotsuse, vaid kohtuasja number. Avaldaja hinnangul ei kattu ka dokumentides sisalduvad kuupäevad. Kohtutäitur on oma 25.06.2018 otsuses selgitanud, et sissenõudja on 14.05.2018 täitmisavaldusega esitanud kohtutäiturile Central Londoni, Inglismaa ja Walesi krahvkonnakohtu 22.07.2016 otsuse nr B01CL439 (väljastatud 02.02.2017) koos notariaalselt kinnitatud tõlkega ning Central Londoni, Inglismaa ja Walesi krahvkonnakohtu poolt 14.03.2018 väljastatud tunnistuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklile 53 koos notariaalselt kinnitatud tõlkega.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Central Londoni, Inglismaa ja Walesi krahvkonnakohtu poolt 14.03.2018 väljastatud EL määruse artikkel 53 kohane tunnistus, mille punktis 4 on otsuse kuupäevaks märgitud 22.07.2016 ning kohtuotsuse numbriks B01CL439. Kohus märgib, et ka Eesti kohtulahendite puhul EL määruse artikkel 53 kohase tunnistuse täitmisel märgitakse punkti 4.2 kohtuasja number, kuivõrd eraldi kohtuotsuse numbrit lahenditel ei ole. Täitedokumendiks on sertifikaadist nähtuvalt 22.07.2016 otsuse vorm (General Form of Judgement or Order), milles sisalduvad kuupäevad ning avaldajalt nõutav
4 (7)
2-18-10222 summa kattub 14.03.2018 väljastatud sertifikaadis märgitud andmetega – asja number on B01CL439, kuupäev dokumendi lõpus on 22.07.2016 ning kuupäev 02.02.2017 vastab kohtutäituri poolt avaldatud infole otsuse vormi väljastamise kohta. Kuivõrd Central Londoni, Inglismaa ja Walesi krahvkonnakohus on 22.07.2016 lahendi kui täitedokumendi kohta selle täidetavuse sertifikaadi väljastanud ning sertifikaadi formaalsetele eeldustele vastavuse osas puudub vaidlus, siis ei olnud ka kohtutäituri täitemenetluse algatamisel alust kahelda täitedokumendi õiguses. EL määruse eesmärgiks on luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem, mis võimaldab lihtsustatud korras tunnustada ja täita ühe liikmesriigi kohtuotsuseid ja ametlikke juriidilisi dokumente teises liikmesriigis (RKTKm 01.12.2010 nr 3-2-1-117-10, p. 11). Kui avaldaja leiab, et 22.07.2016 lahendiga ei ole talle rahalist kohustust pandud ning krahvkonnakohtu poolt selle lahendi kohta väljastatud täidetavuse tõend on välja antud ebaõigesti, siis tuleb avaldajal pöörduda sertifikaadi väljastanud kohtu poole EL määrusega sätestatud korras (määruse artiklid 45-47). Kui formaalsed nõuded on täidetud, st on olemas täiteavaldus ja pädeva asutuse poolt koostatud TMS § 2 lõikes 1 loetletud täitedokument, on kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama. Kohtutäitur ei saa asuda hindama, kas talle täitmiseks esitatud kõikidele vorminõuetele vastav täitedokument on ka tegelikkuses kehtiv, seda enam, et välisriigi kohtu poolt on lahendi kohta väljastatud selle täidetavust tõendav sertifikaat.
11.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur ei alustanud täitemenetlust põhjendamatult ning täitemenetlus ei kuulu täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu lõpetamisele. Seega leiab kohus, et kohtutäituri 25.05.2018 otsus täiteasjas nr 022/2018/3275 on seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus 10.07.2018 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218
5 (7)
2-18-10222 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
16.Kohtutäituril menetluskulud puuduvad, mistõttu puudub vajadus tema suhtes menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik I esitas 06.09.2018 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 810 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimekirja kohaselt on puudutatud isikul kulunud õigusabi peale 4 tundi ja 30 minutit arvestusega 150 eurot tunnis. Avaldaja ei ole määratud tähtajaks puudutatud isik I menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud.
17.Hinnates puudutatud isik I õigusabikulusid, leiab kohus, et need on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Puudutatud isikul on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud kaebuse ja asja materjalidega tutvumisele ning vastuse koostamisele kokku 4,5 tundi. Puudutatud isiku vastus kaebusele sisaldab kohtu hinnangul suures mahus asjaolusid, mis käesoleva kaebuse lahendamisel asjasse ei puutu. Käesoleva kohtuasja sisuks on hinnata kohtutäituri tegevuse õiguspärasust ja põhjendatust täitemenetluse läbiviimisel. Seega ei oma tähtsust täidetavas kohtulahendis poolteks olevate isikute omavahelised suhted ning võlgniku tegelik eesmärk (nagu puudutatud isik I selle sõnastanud on). Kohus hindab vastuse koostamise põhjendatud ajakulu osas üksnes kaebusega seotud seisukohti. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt kaebuse ja asja materjalidega tutvumise ning vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 1 tund.
18.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Puudutatud isiku I esindaja tunnitasuks on 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Võttes arvesse käesoleva asja sisu ja keerukust, peab kohus põhjendatud tunnitasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot.
19.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Puudutatud isik I on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus tema kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja koos käibemaksuga.
20.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isik I menetluskulude rahaliseks suuruseks 144 eurot, mis kuulub avaldajalt tema kasuks väljamõistmisele.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik I on vastavasisulise taotluse esitanud.
6 (7)
2-18-10222
22.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.