Hilandero Houses OÜ ja OÜ HILANDERO kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 10.02.2017 otsusele täiteasjas nr 194/2017/32
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hilandero Houses määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I 14080869)
OÜ
Hilandero
ja Houses
OÜ OÜ
HILANDERO
(registrikood
Avaldaja II OÜ HILANDERO (registrikood 11947918) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Puudutatud isik I (sissenõudja) Grato Holding OÜ (registrikood 12902268), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Puudutatud isik II kohtutäitur Toomas Saarma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.09.2017 määrus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud Hilandero Houses OÜ ja OÜ HILANDERO kanda solidaarselt.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.23.01.2017 esitasid Hilandero Houses OÜ (avaldaja I) ja OÜ HILANDERO (avaldaja II) Tallinna kohtutäitur Toomas Saarmale (kohtutäitur) kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 194/2017/32, vaidlustades kohtutäituri tegevuse täitemenetluse alustamisel ja betoonvundamentide arestimisel. 10.02.2017 otsusega jättis kohtutäitur avaldajate kaebuse rahuldamata.
2.20.02.2017 esitasid avaldajad Harju Maakohtule kohtutäituri 10.02.2017 otsusele täiteasjas nr 194/2017/32 kaebuse, milles palusid kohtutäituri 10.02.2017 otsuse tühistada, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus ja tühistada 12.01.2017 koostatud vallasvara arestimise akt – 120117/1. Menetluskulud palusid avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
3.Kaebuse kohaselt on avaldajate suhtes Grato Holding OÜ (sissenõudja) 11.01.2017 avalduse ja Harju Maakohtu 10.01.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-141 alusel algatatud täitemenetlus nr 194/2017/32. 10.01.2017 määrusega rahuldas maakohus sissenõudja hagi tagamise taotluse. Määruse p 4 kohaselt otsustas kohus hagi tagamise korras arestida avaldajate kasutuses või valduses oleva tõstesilindri, tõsteraami, silindrisuka, tõsteseadme ja betoonvundamendid, mis on toodetud kasulike mudelite nr 00709, 00788, 00789, 00790 ja 00848 alusel. Määruse täitmine toimus 12.01.2017 avaldaja I tehases Keilas Tööstuse 15. 04.01.2017 esitas sissenõudja avaldajate vastu maakohtusse hagi tsiviilasjas nr 2-17-141, milles väitis, et avaldajad rikuvad sissenõudjale kuuluvatest kasulikest mudelitest nr 00709, 00788, 00789, 00790 ja 00848 tulenevaid õiguseid. Avaldajad vaidlesid hagile vastu ja tänaseks ei ole vaidlust veel lahendatud. 10.01.2017 määruse täitmise ajal ei olnud avaldaja I valduses eraldi asjadena mitte ühtegi betoonvundamenti. Avaldaja I tehases asus sel ajal 6 pooleliolevat maja. Määruse täitmisel ei kontrollinud kohtutäitur, kas tegemist oli määruse p-s 4 nimetatud betoonvundamentidega, lähtudes vaid sissenõudja väidetest, et tehases asuvad vundamendid toodeti kasulike mudelite alusel ja arestides arestimisakti kohaselt 12 betoonvundamenti. Täitemenetluse algatamine oli õigusvastane, sest 10.01.2017 määrus ei ole täidetav. Kuna arestimisaktist nähtub, et avaldajate esindaja MH esitas arestimisakti lahtris „Muud avaldused ja märkused“ vastuväite, mille kohaselt ei vasta arestitud vara määrusele, on ebaõige kohtutäituri järeldus, et avaldajad ei ole arestimisel esitanud sellist märkust, mis võimaldaks neil tugineda kaebuses avaldatud vastuväidetele. Kohtutäitur rikkus arestimisakti koostamisel TMS § 55 ja § 75 lg-eid 1 ja 2, jättes määruse täitmisel osalenud kolmandad isikud aktis fikseerimata ja nende allkirjad võtmata. Arestimisel osalesid veel TS, MS ja ID. TS ja MS aitasid täituril tuvastada arestitud vara vastavust määrusele. Rikkumise olulisust näitab, et kohtutäitur lasi arestimise juures viibida kolmandatel isikutel, lastes neil tutvuda avaldaja I ärisaladusega.
4.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. 10.01.2017 määrus on täidetav ja selle resolutsioon on üheselt mõistetav. Kohtutäiturile ei saa panna kohustust kontrollida määruse sisulist õiguspärasust või täidetavust. Kasulikele mudelitele antakse kindel registreerimisnumber ja mudeli kirjeldus on avalik info. Sissenõudja osutas kohtutäituri tähelepanu kasulike mudelite eripärale vundamentide arestimisel ning kohtutäitur veendus, et tegemist on vundamentidega, mis tuli arestida. Kohtutäitur peab lähtuma täitedokumendis väljendatud otsustusest. Avaldajad ei tõendanud, et vundamendid ei ole toodetud kasulike mudelite alusel. Arestitud vundamendid vastavad määruses märgitud kasulikele mudelitele, mis on tõendatud eksperdi poolt. Asjaolu, et avaldajad on arestimisele
kuuluvatele asjadele juurde pannud täiendavaid asju, ei tähenda, et asja ennast ei ole võimalik arestida. Kuna arestimisaktis avaldajad ei esitanud vastuväiteid, et arestiti vundamendid, mis ei vasta kasulikele mudelitele, siis ei saa avaldajad hiljem tugineda arestimisakti ebaõigsusele. Info lisamata jätmine arestimisakti ei ole automaatselt menetlusnormide oluline rikkumine. Kui tehases oleks olnud ärisaladus, ei oleks MH lubanud kolmandaid isikuid tehasesse.
5.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kohtutäituri abi teostas vara arestimisel selle ülevaatuse ning sissenõudja esindajad TS ja MS aitasid tal tuvastada vara vastavust määrusele. Kuna sissenõudjad on vaidlusaluse tehnoloogia patendihoidjad ja igapäevased kasutajad, puudus alus kahelda nende kompetentsis hinnata arestitud vara määrusele vastavust. 10.02.2017 ehitise erakorralise auditi kohaselt on arestitud vundamentide ehitamisel kasutatud vaidlusaluste kasulike mudelitega kaitstud ehitustehnilisi lahendusi. Kui kohus võttis vastu otsuse avaldaja I valduses olevad vundamendid arestida, pidi hagi tagamise taotluses olema piisavalt tõendatud asjaolu, et vara on toodetud avaldajate poolt vaidlusaluse tehnoloogia alusel. Kohtutäituril puudub vajadus erialaste hinnangute andmiseks ja ta vormistab vara arestimise (TsMS § 389 lg 6). Vara arestimist ei takista asjaolu, et vara ei saa mingisugusest esemest arestimisel eraldada. Vara jätmisel võlgniku valdusse tuleb vara pitseerida või märgistada. Vara arestimisele kaasneb käsutuskeeld. Avaldajad väidavad vastuoluliselt, et vundamendid on ehitiste olulised osad, mille käsutamine täitemenetluses on võimatu, kuid samas on kõik konstruktsioonid vundamentidelt ise eemaldanud ja palunud kohtutäiturit korraldada arestitud vara hoiustamine. Võlgniku märkusest arestimisaktis tuleneb vaid, et varal asuvad ehitiste konstruktsioonid. Muus osas on võlgnikud menetlusõiguse vastuväidete esitamiseks minetanud. Asjaolu, et arestimisaktis on jäetud märkimata TS, MS ja ID, kes vara arestimisel osalesid, ei tähenda, et tegemist on menetlusnormide olulise rikkumisega, mis toob kaasa arestimise tühisuse. Ebaselgeks jäi, miks avaldajad ei ole välja toonud, et arestimise juures viibisid ka avaldajatega seotud isikud (AG ja veel kuni 10 avaldaja I tehase töölist). Kohtutäitur ei ole kedagi avaldaja territooriumile lubanud ega omal algatusel sinna toimetanud. Maakohtu määrus
6.28.09.2017 määrusega jättis maakohus avaldajate kaebuse kohtutäituri 10.02.2017 otsusele täiteasjas nr 194/2017/32 rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda solidaarselt. Pooled vaidlevad, kas kohtutäituril oli kohustus täitemenetlus algatada ja määrus täita, kui täitedokumendiks esitatud 10.01.2017 määruse resolutsioon ei ole selge ja täidetav ning kas avaldajad on minetanud osaliselt kaebeõiguse arestimisakti vaidlustamiseks. Seega vaidlevad pooled, kas kohtutäitur arestis 12.01.2017 arestimistoimingut tehes õiged arestitavad asjad ning kas arestimine on tühine seoses menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Täitemenetluses esitas sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendina Harju Maakohtu 10.01.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-141, mis on viivitamata täidetav ja jõustunud. Maakohtu 10.01.2017 määrus on täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 1). Täitmisavalduse nõuetele vastavuse üle pooled ei vaidle. Avaldajad ei nimetanud ühtegi asjaolu, mis viitaks TMS §-des 12-22 loetletud täitedokumendi täitmise eelduste puudumisele. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja avaldaja vahel tekkinud materiaalõiguslikele asjaoludele. Olukorras, kus kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada täitemenetlus. Seadusega ei ole ette nähtud võimalust keelduda täitemenetluse algatamisest, kui menetlusosalise ja kohtutäituri subjektiivsed arvamused erinevad seoses täitedokumendi tõlgendamisega, kuna see annaks võimaluse kuritarvitada menetlusõigust
täitemenetluse takistamiseks, tuginedes üksnes seisukohale, et täitedokument on kohustuse täitmise osas ebaselge. Seega on kohtutäitur täitemenetluse algatanud õiguspäraselt. Ebaõige oli kohtutäituri 10.02.2017 otsuse järeldus, et avaldajad ei ole arestimisel esitanud sellist märkust, mis võimaldaks avaldajatel tugineda kõigile kaebuses avaldatud vastuväidetele. Vallasvara arestimise akti nr 120117/1 kohaselt on lahtrisse „Muud avalduse ja märkused“ kirjutatud järgnev: „Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et arestitud vara komplekt ei vasta kohtumääruses märgitule (vundamendi peal on valmimisjärgus elamu)“. Märkuse kande on allkirjastanud avaldajate seaduslik esindaja MH. Seega esitas avaldajate esindaja märkuse, et arestitud varal asuvad valmivate ehitiste konstruktsioonid. Märkus on sõnastatud nii, et avaldaja esindaja juhib tähelepanu, mitte ei vaidle vastu arestimistoimingule või arestitud asjade eripärale või sellele, et arestitud asjad ei ole täitedokumendis märgitud kasulike mudelite alusel toodetud. Märkuste tegemiseks ei ole nõutav juriidilise hariduse olemasolu ja selle puudumisega ei saa õigustada märkuste õigeaegset tegemata jätmist. Seega on avaldajad minetanud kaebeõiguse tugineda akti ebaõigsusele. Kohtutäitur esitas ehitise erakorralise auditi nr TR 1842/2017, mille kohaselt on arestitud vundamentide ehitamisel kasutatud vaidlusaluste kasulike mudelitega kaitstud ehitustehnilisi lahendusi. Avaldajad ei ole vastupidist tõendanud. Seejuures ei tähenda arestimine seda, et vara tuleb kusagile viia või eraldada. Vara arestimisele kaasneb käsutuskeeld, mis tähendab seda, et võlgnikul ei ole lubatud vara müüa, võõrandada ega koormata. Need piirangud võivad varal lasuda igal juhul, sõltumata sellest, kas arestitud vara on mõne muu esemega ühendatud või mitte. Kuigi arestimisele kuuluvatele asjadele oli enne arestimistoimingu läbi viimist juurde pandud täiendavaid konstruktsioone, ei tähenda see, et betoonvundamenti ei saa arestida. Avaldajate arvates rikuti vara arestimisel menetlusnorme, kuna arestimisaktis jäeti märkimata arestimisel osalenud TS, MS ja ID. TS ja MS aitasid kohtutäituril tuvastada arestitud vara vastavust määrusele. Arestimisaktist nähtus, et täitetoimingu läbiviimisel viibisid kohal võlgnike ja sissenõudjate esindajad (TMS § 70 lg-d 1-2). Samas kui arestimisakt on ebaõigesti vormistatud, ei tulene sellest automaatselt arestimise tühisust (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6416, p 16). Lisaks vormistamise puudusele peab esinema ka mõni TMS §-s 55 loetletud alustest, kuid sellele ei ole avaldajad tuginenud. Arestimisakti tühiseks lugemiseks puudub alus. Seega tuleb jätta avaldajate kaebus rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Määruskaebus
7.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldajate kaebus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohtu 10.01.2017 määruse resolutsioon ei olnud selge ega sundtäidetav. Asjas oleks pidanud tuvastama, kas arestitud vundamendid on toodetud vaidlusaluste kasulike mudelite alusel. Kohtutäitur oleks saanud vundamendid arestida vaid juhul, kui sissenõudja ja avaldajate vahel oleks puudunud vaidlus selles osas, kas vundamendid on toodetud vaidlusaluste kasulike mudelite alusel või mitte. Samas ei ole kohtutäituril võimalik hakata tuvastama asjaolusid, mis nõuavad ehituslike eriteadmiste kasutamist. Kasulikes mudelites kirjeldatud leiutiste kasutamist vundamendi konstruktsioonis ei ole võimalik tuvastada visuaalse vaatlusega. Betoonvundamente tuleb võrrelda kasulike mudelite nõudlustes kirjeldatud tunnustega (kasuliku mudeli seaduse § 5 lg 4). Sissenõudja oleks juba hagi tagamise taotluse pidanud sõnastama selliselt, et taotluse rahuldamise ja määruse täitmise korral oleks vundamendid võimalik üheselt identifitseerida. Ebaselge sisuga kohtulahendit tuleb tõlgendada võlgniku kasuks. Kohtutäitur oleks pidanud kas keelduma täitemenetluse algatamisest või selle
ebaselguse hilisemal ilmsikstulekul keelduma vundamentide arestimisest ning täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Isegi kui kohtutäitur saaks tuvastada, kas tegemist on kasulike mudelite nr 00709, 00788, 00789, 00790 ja 00848 alusel toodetud vundamentidega, siis ei ole kohtutäitur seda nõuetekohaselt teinud. 10.02.2017 ehitise erakorraline audit ei tõenda, et arestitud betoonvundamendid on toodetud vaidlusaluste kasulike mudelite alusel. Maakohtu 10.01.2017 määruse esemeks olnud betoonvundamente arestimise hetkel ei eksisteerinud. 12.01.2017 oli avaldaja I tehases 6 pooleliolevat moodulmaja, millede arestimist hagi tagamise määrus ette ei näinud. Kuna asi ning selle olulised osad ei saa õiguskäibes osaleda eraldiseisvalt, siis puudus õiguslik alus ka betoonvundamentide arestimiseks (TsÜS § 53 lg 2). Avaldajate PS § 32 lg-st 2 tulenevat omandiõigust pooleliolevatele majadele piirati ilma õigusliku aluseta arestimisega. Vara ei saa arestida, kui see on ühendatud muu esemega. Avaldajad ei kaotanud kaebeõigust arestimisakti vaidlustamiseks, kuna avaldajate esindaja esitas arestimisel vastuväite, mille kohaselt ei vasta arestitud vara hagi tagamise määrusele. MH rõhutas, et vundamentide peal asuvad pooleliolevad majad. Ebaõige on kohtu seisukoht, et avaldajad oleks arestimisakti pidanud eraldi märkima, et nad vaidlevad arestimisele vastu või et arestitavad betoonvundamendid ei ole toodetud sissenõudja kasulike mudelite alusel. Edasine menetluse käik
8.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
9.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu 28.09.2017 määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 21 p 1 ja § 659 alusel osaliselt muuta.
11.Maakohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et avaldajad on minetanud kaebeõiguse arestimisakti ebaõigsusele tuginemiseks, kuna avaldajate esindaja märkus on sõnastatud nii, et avaldajate esindaja juhib tähelepanu, mitte ei vaidle vastu arestimistoimingule või arestitud asjade eripärale või sellele, et arestitud asjad ei ole täitedokumendis märgitud kasulike mudelite alusel toodetud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus avaldajate arestimisakti kantud märkust liiga kitsalt tõlgendanud ja maakohtu eelviidatud põhjendused tuleb määrusest välja jätta ja asendada ringkonnakohtu järgmise põhjendusega.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldajad kaotanud õigust tugineda arestimisakti ebaõigsusele. TMS § 75 lg 5 kohaselt ei või võlgnik, kes viibis vara arestimise juures ja ei teinud arestitava vara kohta avaldusi ega märkusi, kaevata akti ebaõige koostamise peale ega tugineda hiljem akti ebaõigsusele. Avaldajate seaduslik esindaja MH on esitanud arestimisakti lahtris „Muud avaldused ja märkused“ vastuväite: „Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et arestitud vara komplekt ei vasta kohtumääruses märgitule (vundamendi peal on valmimisjärgus elamu)“ (tl 38).
13.Ringkonnakohus leiab, et avaldajate esindaja arestimisakti tehtud märkusest võib aru saada, et avaldajad ei nõustu konkreetse vara arestimisega ja soovivad jätta endale õiguse kaevata akti ebaõige koostamise peale või tugineda hiljem akti ebaõigsusele. See, millises sõnastuses
märkus kirja pandud on, ei ole 12.01.2017 arestimise akti ebaõigsuse tuginemise õiguse säilimise juures relevantne, kuna täitemenetluse seadustikust ei tulene, et arestimisakti kantav märkus peab olema sõnastatud kindlal viisil.
14.Siiski ei tingi eelnimetatu maakohtu määruse tühistamist, kuna kohtutäituri 12.01.2017 vallasvara arestimise akti tühistamiseks puudub alus. Ka määruskaebuses toodud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust vastupidisele järeldusele jõuda. Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt on arestimise akt tühine eelkõige kui vara on arestitud kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Praegusel juhul on maakohus põhjendatult leidnud, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldajad oleksid mõnele sellisele asjaolule tuginenud.
15.Vastuseks määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate hinnanguga, et kohtutäitur oleks pidanud keelduma täitemenetluse algatamisest või keelduma vundamentide arestimisest ja täitemenetluse lõpetama. Iseenesest on õige kaebajate väide, et täitemenetluses saab sundtäita vaid sellist kohtulahendit, mille resolutsioon on selge. Praegusel juhul on maakohus asunud õigesti seisukohale, et hagi tagamise määrus piisavalt selge. Hagi tagamise määruses on arestimisele kuuluv vallasvara piisavalt piiritletud nii nimetuse kui kasuliku mudeli järgi, mis eristas neid muudest esemetest.
17.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt nt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 16.1). Asjaolu, et sissenõudja ja võlgnikud mõistavad täitedokumenti ja 10.02.2017 ehitise erakorralist auditit erinevalt, ei anna kohtutäiturile õigust ega pane kohustust keelduda täitemenetluse alustamisest või see lõpetada. Pealegi on vaidluse all hagi tagamise määruse, kui käimasoleva kohtuvaidluse ajutiste kaitseabinõude rakendamist reguleeriva määruse resolutsiooni selgus, mistõttu ei ole tsiviilasja nr 2-17-141 poolte erinev seisukoht vaidlusküsimuses üllatav. Betoonvundamentide võrdlus ja vastavus kasuliku mudeli nõudlusele kuulub seejuures hindamisele ja otsustamisele viidatud tsiviilasja sisulisel lahendamisel. Lisaks rõhutab ringkonnakohus, et avaldajad ei ole käesolevas menetluses esitanud ühtegi tõendit, et arestitud betoonvundamendid ei vastaks täitedokumendi resolutsioonis märgitule ja kohtutäitur arestis ebaselge resolutsiooni tõttu valed asjad.
18.Seoses kaebuse väidetega, et täitedokumendis nimetatud betoonvundamente ei saanud arestida, kuna vundamentide peale olid ehitatud pooleliolevad majad, nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse punktis 33 toodud põhjendustega, mille kohaselt vara arestimisega kaasnev keeld vara võõrandada ja koormata lasuvad varal sõltumata sellest, kas see on mõne muu esemega ühendatud või mitte ning kui enne arestimistoimingu läbiviimist on vundamendile pandud peale täiendavaid konstruktsioone, ei välista see vara arestimist. Antud juhul ei ole moodulelamut, mille vundament ja sellele ehitatav konstruktsiooni osa on eraldatavad, võimalik käsitleda ehitisena (TsÜS § 55 mõttes). Määruskaebuse esitaja on ise möönnud, et ta on vundamendilt konstruktsiooni hiljem eraldanud. Kohaldamisele ei tule ka asjade ühendamise ja segamise sätted (asjaõigusseaduse § 107 mõttes), kuna need reguleerivad üksnes omandiõiguse võimalikku kuuluvust, käesolevas vaidluses kuulub aga nii vundamendi kui ka sellele ehitatava konstruktsiooni omandiõigus samale isikule.
19.Arvestades eeltoodut puuduvad alused avaldajate kaebuse rahuldamiseks, mistõttu tuleb jätta maakohtu 28.09.2017 määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud kohtumääruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.