OÜ SILBET hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ SILBET määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ SILBET (registrikood 10160153), esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Janek Alvela
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Maakohtu 22. mai 2017. a määrus muutmata.
Viru
2.Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.OÜ SILBET (hageja) esitas 4. novembril 2015 hagi AS SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Viru Maakohus rahuldas 6. novembri 2015 määrusega hageja
taotluse hagi tagamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. jaanuari 2016 määrusega kostja määruskaebuse hagi tagamise tühistamiseks rahuldamata. Riigikohus keeldus 25. aprilli 2016 määrusega kostja määruskaebust hagi tagamise tühistamiseks menetlusse võtmast ja määras, et menetluskulud jaotab alama astme kohus. Viru Maakohus lõpetas 15. augusti 2016 määrusega hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel ja tühistas 6. novembri 2015 hagi tagamise määruse. Maakohus jättis kõik poolte menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2016 määrusega jäeti hageja määrkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 15. augusti 2106 määrus muutmata. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 12. detsembri 2016 määrusega määruskaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Viru Maakohtu 15. augusti 2016 kohtumäärus jõustus 12. detsembril 2016.
2.Kostja esitas 28. detsembril 2016 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud kostja esindamise eest Riigikohtus 734 eurot 34 senti, kokku 784 eurot 34 senti, millele lisandub viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kui hageja ei oleks juba lahendatud haginõudega kohtusse pöördunud, ei oleks kaasnenud kostjale menetluskulusid. Riigilõivu näol on tegemist ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt tasutud lõivuga.
3.Hageja leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses toodud menetluskulud on põhjustanud kostja, menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud ning ei kuulu hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Riigikohus ei võtnud kostja määruskaebust menetlusse. Perspektiivitu määruskaebuse esitamisega seoses tekkinud kulu ei saa olla põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohtule tasutava kautsjoni välja mõistmine hagejalt ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 22. mai 2017 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 784 eurot 34 senti, s.o esindaja kulu 734 eurot 34 senti ja riigilõiv 50 eurot, millele lisandub viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Maakohtu hinnangul on hageja kanda jäetud menetluskulud nii maakohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtulahend jõustus 12. detsembril 2016. Kostja esitas avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja menetluskuluks Riigikohtule esitatud määruskaebuse esitamisel kaasnenud esindaja kulu ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Maakohus leidis, et kostja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (I kd, tl 178) ja hagejal tuleb nimetatud summa kostjale hüvitada. Kostjat esindas Riigikohtu menetluses vandeadvokaat. Kostja esindaja on esitanud määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2016 määrusele (II kd, tl 5, sisuliselt 7 lk (pöördel). Kokku on esindajal kulunud materjalidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 6 tundi 23 minutit.
Maakohus selgitas, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Maakohus leidis, et käesolev tsiviilkohtumenetlus on tavapärasest veidi keerukam võlaõiguslik nõue, kohtumenetlus läbis kolm kohtuastet, mistõttu on õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 6 tundi 23 minutit põhjendatud (sisaldab nii asja materjalidega tutvumiseks kui menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu). Kostja esindaja tunnitasu oli 115 eurot 4 senti (ilma käibemaksuta), mis on mõistliku suurusega. Maakohus asus seisukohale, et kostja põhjendatud ja vajalikud esindaja kulu on 734 eurot 34 senti (6,23×115,04).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kostja menetluskulude taotlus summas 50 eurot. Kostjal on tekkinud menetluskulud seoses lepingulise esindaja kasutamisega kaebuse esitamisel Riigikohtusse. Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse. Riigikohtu menetlusse mitte võetud kaebuse ettevalmistamisega seotud kulude näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Perspektiivitu määruskaebuse esitamisega seoses tekkinud kulu ei saa olla põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Perspektiivitu kaebuse esitamisega seoses tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt ei oleks kooskõlas kehtiva õigusega. Asja kaotanud poole kohustus kanda teise poole menetluskulud ei saa laieneda põhjendamatu menetlustoimingu ettevalmistamisega seotud kuludele.
6.Kostja määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta see rahuldamata. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotust, mis on lahendatud Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrusega, millega jäeti menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei ole määruses ette näinud erisusi, et mingite toimingutega (sh hagi tagamise vaidlustamisega) seotud kulud jääksid kostja kanda. Hageja ei ole vaidlustanud menetluskulude suurust. Riigikohtusse kaebuse esitamisel oli vajalik advokaadi kasutamine. Kui kulud oleks saanud jääda vaid kostja kanda, oleks seda saanud ka kõrgema astme kohtud otsustada. Kui hageja ei oleks juba lahendatud haginõudega kohtusse pöördunud ei oleks kaasnenud kostjale menetluskulusid. Asjaolu, et kostja pidas põhjendatuks oma õiguste kaitseks kaebuste esitamist ei tähenda, et kostja oleks ise kulusid endale põhjustanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Hageja on vaidlustanud Viru Maakohtu 22. mai 2017 määruse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna kostja esindaja tasu 734 eurot 34 senti. Muus osas (riigilõiv 50 eurot) ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja on seisukohal, et maakohtu poolt kindlaks määratud kostja esindaja menetluskulu ei ole põhjendatud, sest Riigikohus ei võtnud kostja määruskaebust menetlusse. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja esindaja tasu suurusele.
9.Kostja esitas Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2016 määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus keeldus 25. aprilli 2016 määrusega määruskaebuse menetlemisest ja jättis menetluskulude jaotamise alama astme kohtutele. Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse
15.augusti 2016 määrusega TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, sest samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on olemas jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Hageja küll vaidlustas menetluse lõpetamise nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus, kuid ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust menetlusse. Maakohtu 15. augusti 2016 määrus, millega lõpetati tsiviilasja menetlus ja jäeti kõik menetluskulud hageja kanda, jõustus 12. detsembril 2016. Seega on hagejal kohustus hüvitada kõik põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele ega esindaja ajakulule ja esindaja tunnitasule vaid leiab, et kostja Riigikohtule määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulu ei põhjendatud, sest Riigikohus keeldus kaebuse menetlemisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita oma õiguste eest seismist, seda eriti olukorras, kus hageja oli pöördunud maakohtusse hagiga, mis oli eelnevalt Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 32-1-102-15 poolte vahel lahendatud.
10.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1119-14 p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et esindaja ajakulu hindamise aluseks on esindaja koostatud menetlusdokumentide lehekülgede arv. Kuid ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestvust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.