Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaselts SILBET hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja Ahtme kinnistute realiseerimiseks alustatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et poolte vahel kehtib 24.11.2010.a kompromissileping, millega kostja loobus hagejalt saadud tagatiste realiseerimisest hagejalt saadud 640 000 euro vastu, kusjuures kompromiss hõlmab ka Ahtme kinnistuid, sest need tagasid samu nõudeid, mis kostja nõusolekul kustutatud ühishüpoteegid üldsummas 1 280 000 eurot ja millega seoses kinnitas kostja tingimusteta, et need samad nõuded on hagejal täielikult ja kohaselt täidetud. Koos hagiga esitas hageja esindaja taotluse hagi tagamiseks, s.o kohtutäitur Natalja Malahhova 15.12.2011 täitmisteate alusel toimuva täitemenetluse nr 042/2011/3431 peatamiseks. Hageja esindaja palus hagi tagamise korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/3431, kuna täitemenetluse käigus võidakse hagejale kuuluvad kinnistud maha müüa, sellega võib hagejale tekkida oluline kahju ning ta võib kinnistute omandiõigusest ilma jääda. Täitemenetluse peatamata jätmisel ning hagi hilisemal rahuldamisel on hageja vara tagasisaamine võimatu või vähemalt oluliselt raskendatud. Lisaks ei ole täitemenetluse peatamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni kostjale ülemäära koormav ja seda võib hageja õigustatud huvisid silmas pidades põhjendatuks pidada. Vaidlusalune täitemenetlus riivab erakordse intensiivsusega hageja omandiõigust ja ei näi olevat mõistlikke põhjusi õigustamaks täitemenetluse kiiret läbiviimist. Ülaltoodust lähtuvalt palub hageja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 042/2011/3431, kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni (k. 1, tl. 4-89). Viru Maakohtu 06.11.2015 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja peatas kohtutäitur Natalja Malahhova 15.12.2011 täitmisteate alusel toimuva täitemenetluse nr 042/2011/3431 kuni käeolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (k. 1, tl. 90-91). Kostja esindaja esitas 20.11.2016 vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et menetlus kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Vastuse kohaselt esitas AS Silbet 05.03.2012.a AS SEB Pank vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2011/3431. Sama täiteasja lubamatuks tunnistamist taotleb AS Silbet ka praeguses tsiviilasjas. Viru Maakohus menetles AS Silbet 05.03.2012.a hagiavalduse alusel tsiviilasja nr 2-12-13724, mille menetlusosaliste ring on sama nagu praeguses tsiviilasjas. 23.12.2013.a tegi Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-13724 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. 17.12.2014.a tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas Viru Maakohtu 23.12.2013.a otsuse ning rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise vaidlustatud täiteasjas lubamatuks. 14.10.2015.a Riigikohtu otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014.a otsus tsiviilasjas nr 2-1213724, millega tunnistati sundtäitmine vaidlustatud täiteasjas lubamatuks ning jäeti jõusse Viru Maakohtu 23.12.2013.a otsus, millega jäeti hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vaidlustatud täiteasjas rahuldamata. Ka varasemalt poolte vahel olnud kohtuasjas on hageja tuginenud oma nõudes muuhulgas samale alusele kui praeguses tsiviilasjas (kuigi hageja leiab, et hagide alused on erinevad. Nagu nähtub kostja poolt lisatud hageja 05.03.2012.a hagiavaldusest on asjaolud praeguses hagis toodud asjaoludega kattuvad. Varasema hagi punktides 30.2 ja 31 on hageja oma nõude alusena toonud järgimist – „kostja kinnitas 24.11.2010 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduses, et Nooruse 7a korteriomanditele ning A.H. Tammsaare tn 55a ning Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud hüpoteekidega tagatud nõuded on hagejal „täielikult

ja kohaselt“ täidetud. Arvestades asjaolu, et kõnealuste hüpoteekidega olid tagatud samad nõuded, mis Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegiga, kehtib kostja 24.11.2010 kinnitus ka Lepingu ning Kokkuleppe suhtes. Eeltoodust nähtub, et kostja suhetes hagejaga käitunud vastuoluliselt. Lubades jätta Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegi realiseerimata pärast tehase väljaehitamist ning KIKilt toetuse saamist, samuti OÜ-le Silbeti Plokk antud laenulimiidi osalist kasutamata jätmist, pidanuks kostja käituma heausklikult ega tohtinuks hageja suhtes täitemenetlust alustada. Samuti ei tohtinuks kostja täitemenetlust alustada olukorras, kus kostja on 24.11.2010 hagejale kinnitanud, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on kohaselt täidetud. Käitudes vastuoluliselt, on kostja oma tsiviilõigusi kuritarvitanud. Tulenevalt VÕS § 6 lg-s 2 sätestatud põhimõtetest tuleks õiguste kuritarvitamist aga takistada ning hageja suhtes alustatud täitemenetlus lubamatuks tunnistada.“ Eelneva hagiavalduse punktis 24.1 on hageja toonud nõude alusema samuti välja järgmist – „arvestades asjaolusid, et: 04.06.2009 tõestatud ühishüpoteekide seadmise lepingu ja Kokkuleppega said tagatud samad nõuded ning kostja kinnitas 24.11.2010 avalduses, et need nõuded on „täielikult ja kohaselt“ täidetud, ning...eeldas hageja, et kostja ei asu Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteeki realiseerima, vaid annab nõusoleku selle kustutamiseks, olgugi, et „hiljem““ Seega on hageja tuginenud nii varasemas tsiviilasjas kui ka praeguses tsiviilasjas samale asjaolule - poolte vahel 24.11.2010 sõlmitud kokkuleppele, millega kostja kinnitas, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on täielikult ja kohaselt täidetud. Nimetatud kokkuleppe sisu ja selle laienemist Ahtme kinnistutele on kohtud eelnevas tsiviilasjas hinnanud. Antud juhul on poolte vahel tekkinud vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks varasemalt läbi vaadatud ja lahendatud kohtu poolt, seega on kontrollitud täitemenetluse aluseks olevaid asjaolusid ning leitud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole alust ning AS SEB Pank on õigustatud sundtäitmist hageja vara arvel tagatava nõude katteks nõudma. (k. 1 tl. 101-170). Kostja esindaja esitas 20.11.2015 kohtule määruskaebuse Viru Maakohtu 06.11.2015 hagi tagamise määrusele (k. 1 tl. 173-178). Hageja esindaja palus 17.12.2015 esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata (k. 1, tl. 183-185). Hageja esindaja esitas 17.12.2015 seisukoha kostja 20.11.2015 vastusele. Hageja leiab, et kostja 20.11.2015 vastuses sisalduvad vastuväited on alusetud ja ei anna alust ei menetluse lõpetamisele ega hagi rahuldamata jätmisele. Hageja on kostja vastuse osas alljärgnevatel seisukohtadel:  Kostja 20.11.2015 vastus rajaneb vastuväitel, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Tegemist on alusetu vastuväitega. Maakohus on hagi õigesti menetlusse võtnud.  Kostja 20.11.2015 vastus rajaneb väitel, nagu oleks hagi alus identne tsiviilasjas nr 2-12-13724 menetletuga. Hageja ei nõustu kostja väitega. Kostja väite ebaõigus nähtub kahe hagi aluse võrdlusest. 05.03.2012 hagi (nn vana hagi) aluseks on a) kohesele sundtäitmisele allumiseks nõusoleku puudumine, b) tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja c) kostja suusõnaliste lubaduste eiramine seoses KIK-lt toetuse saamise ning OÜ-le Silbet Plokk antud laenulimiidi osalise kasutamata jätmisega. Käesolevas asjas menetletava hagi (nn uue hagi) aluseks on kompromissilepinguga tagatiste realiseerimise nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine kostja poolt (vt 04.11.2015 hagi p-d 19-31). Eeltoodud võrdlusest nähtub selgelt, et nn vana ja uue hagi alused ei ole kattuvad. Tegemist ei ole vaidlusega sama eseme kohta samal alusel.

 Tsiviilasjas nr 2-12-13724 oli poolte vahel vaidlus täitemenetluse formaalsete eelduste üle. Selliselt leidis Tallinna Ringkonnakohus 17.12.2014 lahendis, et kohesele sundtäitmisele allumise nõusolek puudub, mistõttu ei ole kostjal ka kehtivat täitedokumenti. Riigikohtus jõuti vaidluse tulemusena järeldusele, et pangal on siiski olemas formaalsetele nõuetele vastav täitedokument.  Ekslik on kostja väide, nagu pidanuks hageja tuginema kõikvõimalikele vastuväidetele juba nn vanas asjas. Kostja viidatud väide ei põhine seadusel. TsMS § 4 lg 2 kohaselt on hagejal õigus määrata millistel asjaoludel põhineb tema nõue hagimenetluses8, viidatud dispositiivsuse põhimõtte olulisust on rõhutanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1165-05 märkides p-s 13, et hageja valib isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab, ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab. Arvestades, et vaidlustatud täitemenetluse aluseks on notariaalne leping, ei kohaldu asjas TMS § 221 lg-st 2 tulenev piirang, vaid kohaldub TMS § 221 lg 11. 9  Hagejal on õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nendel asjaoludel, mis ei kuulunud nn vana hagi aluse hulka ja seda sõltumata varasemast kohtuvaidlusest. Riigikohtu seisukoha järgi on notariaalsed lepingud õiguskindluse seisukohalt problemaatilised täitedokumendid (vt nt Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14), mistõttu on mõeldamatu rakendada kinnistu omaniku suhtes seadusest mittetulenevaid piiranguid ega keelata enda õiguste eest seismist pelgalt põhjusel, et pooled vaidlesid minevikus teistsugustel asjaoludel sundtäitmise lubamatuse üle. Hagi on vältimatult vajalik hageja omandiõiguse kaitseks, et välistada alusetu täitemenetluse läbiviimine, hageja omandikaotus ja võimalik tagasitäitmine ning eeltoodust tulenevad uued kohtuvaidlused.  Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist vaidlusega samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistaks esitatud hagi menetlemise ja tooks kaasa menetluse lõpetamise. Esitatud hagi kuulub menetlemisele ja hagi aluseks olevatel asjaoludel esitatud nõue kuulub rahuldamisele. Samuti on ebaõige kostja väide, et poolte vahel on vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjas, milles on olemas kohtulahend, s.t täitemenetluse aluseks olevad asjaolud on kontrollitud kohtu poolt ja rakendada tuleb TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja hagi rahuldada. (k. 1, tl. 189-192) Tartu Ringkonnakohtu 06.01.2016 määrusega jäeti kostja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 06.11.2015 määrus muutmata (k. 1, tl. 196). Kostja esindaja esitas 19.01.2016 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 06.01.2016 määrusele (k. 2, tl. 1-6). Riigikohtu 25.04.2016 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata (k. 2, tl. 8).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning toimiku materjalidega, leiab, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 2, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus tuvastas, et sama eseme ja sama alusel arutatud tsiviilasjas nr. 2-12-13724 on otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, tehtud 23.12.2013. Nimetatud otsus on jõustunud Riigikohtu 14.10.2015 otsusega, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014 otsus ja jäeti jõusse Viru Maakohtu 23.12.2013 otsus.

Kohus lõpetab menetluse alljärgnevatel põhjendustel: kuigi hageja väidab, et hagide esitamise asjaolud on erinevad: esimese hagi esitamise aluseks oli, et puudub täitedokument; teise hagi esitamise aluseks oli, et kostja rikkus 24.11.2010 kokkulepet, siis tegelikkuses viitab hageja ikkagi sellele, et 24.11.2010 kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja nõue on täidetud. Seega leiab kohus, et antud haginõude korral on tegemist nõudega, mille suhtes on olemas jõustunud kohtulahend ning sellest tulenevalt kuulub tsiviilasja menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Hagi tagamise tühistamine Viru Maakohtu 06.11.2015 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja peatati kohtutäitur Natalja Malahhova 15.12.2011 täitmisteate alusel toimuv täitemenetlus nr 042/2011/3431 kuni käeolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt, asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus, lõpetades kohtumäärusega tsiviilasja menetluse, tühistab 06.11.2015 hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 168 lg 2, § 386 lg 2, § 428 lg 1 p 2, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.