lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16534/18

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-16534/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 667 lg 1, 3Määruskaebuse lahendamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 390Määruskaebuse esitamineTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-16534/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.01.20162-15-16534/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.08.20162-15-16534/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-16534

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi SILBET hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi SILBET määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts SILBET (registrikood: 13008612); esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252); esindaja Janek Alvela Jätta Aktsiaseltsi SILBET määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrus muutmata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Aktsiaseltsi SILBET kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

ASJAOLUD

1.Aktsiaselts SILBET (hageja) esitas 4. novembril 2015 hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 042/2011/3431 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et poolte vahel kehtib 24. novembri 2010 kompromissileping, millega kostja loobus hagejalt saadud tagatiste realiseerimisest hagejalt saadud 640 000 euro vastu. Kompromiss hõlmab ka Ahtme kinnistuid, mille suhtes toimub täitemenetlus. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, s.o täitemenetluse täiteasjas nr 042/2011/3431 peatamiseks. Maakohus rahuldas 6. novembri 2015 määrusega hageja taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 042/2011/3431 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl 90–91). Praeguses vaidluses ei ole hagi alus identne tsiviilasjas nr 2-12-13724 menetletuga. 5. märtsi 2012 hagi (nn vana hagi) aluseks on a) kohesele sundtäitmisele allumiseks nõusoleku puudumine; b) tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja c) kostja suusõnaliste lubaduste eiramine seoses Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse saamise ning OÜ-le Silbet Plokk antud laenulimiidi osalise kasutamata jätmisega. Käesolevas asjas menetletava hagi (nn uue hagi) aluseks on kompromissilepinguga tagatiste realiseerimise nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine kostja poolt. Tegemist ei ole vaidlusega sama eseme kohta samade poolte vahel samal alusel, mis välistaks esitatud hagi menetlemise ja tooks kaasa menetluse lõpetamise. Tsiviilasjas nr 2-12-13724 oli poolte vahel vaidlus täitemenetluse formaalsete eelduste üle.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas juba 5. märtsil 2012 tsiviilasjas nr 2-12-13724 kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2011/3431, mille lubamatuks tunnistamist taotleb hageja ka praeguses tsiviilasjas. Viru Maakohus jättis
23.detsembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-13724 hagi rahuldamata. Maakohtu otsus jõustus 14. oktoobri 2015 Riigikohtu otsusega. Hageja on nii varasemas kui ka praeguses tsiviilasjas tuginenud samale asjaolule, s.o poolte vahel 24. novembril 2010 sõlmitud kokkuleppele, millega kostja kinnitas, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on täielikult ja kohaselt täidetud. Nimetatud kokkuleppe sisu ja selle laienemist Ahtme kinnistutele on kohtud eelnevas tsiviilasjas hinnanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus lõpetas 15. augusti 2016 määrusega tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, tühistas alates kohtumääruse jõustumisest 6. novembri 2015 hagi tagamise määruse, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/3431 ning jättis poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 428 lg 1 p 2, kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus tuvastas, et sama eseme ja samal alusel arutatud vaidluses tsiviilasjas nr 2-12-13724 on 23. detsembril 2013 tehtud otsus, millega hagi jäeti rahuldamata. Nimetatud otsus on jõustunud Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsusega, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu

17.detsembri 2014 otsus ja jäeti jõusse Viru Maakohtu 23. detsembri 2013 otsus. Kuigi hageja väidab, et hagide esitamise asjaolud on erinevad, s.o esimese hagi esitamise aluseks oli, et puudub täitedokument ning teise hagi esitamise aluseks oli, et kostja rikkus
24.novembri 2010 kokkulepet, siis tegelikkuses viitab hageja sellele, et 24. novembri 2010 kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja nõue on täidetud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1–3 tühistamist ning tsiviilasja maakohtule tagasi saatmist menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt tuvastasid kõrgema astme kohtud varasemalt, et hagide alus ei ole sama. Vastustaja on üritanud varasemalt vaidlustada hagi tagamist viitega TsMS § 428 lg 1 p-le 2 ja väitega nagu oleks nn esimese ja teise hagi alused samad. Maakohus ei pidanud varasemalt neid argumente põhjendatuks. Ringkonnakohus asus jõustunud määruses samale seisukohale. Ka Riigikohus asus jõustunud määruses samale seisukohale, st et TsMS § 428 lg 1 p 2 ei kuulu asjas kohaldamisele. Esimese hagi aluseks oli kohesele sundtäitmisele allumiseks nõusoleku puudumine, tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja vastustaja suusõnaliste lubaduste eiramine seoses KIK-lt toetuse saamise ning OÜ-le Silbeti Plokk antud laenulimiidi osalise kasutamata jätmisega. Praeguses asjas menetletava hagi aluseks on kompromissiga nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine vastustaja poolt. Esimese ja teise hagi alused on erinevad, kuid mõlemas hagis on viidatud samale tõendile, s.o
24.novembri 2010 lepingudokumendile. TsMS § 428 lg 1 p 2 ei kuulu kohaldamisele siis, kui erinevate väidete tõendamiseks viidatakse samale tõendile. Vaidlustatud määruses on TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamine põhjendatud väitega, et kaebuse esitaja tugines varasemas vaidluses vastustajaga täitemenetluse lubamatuks tunnistamise üle (s.o tsiviilasi nr 2-12-13724) samale tõendile – 24. novembri 2010 lepingudokumendile.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt vaidlustas kostja varasemas määruskaebuses hagi tagamist ning kohtud ei ole selles menetluses avaldanud seisukohta menetluse lõpetamise osas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Maakohtu määrusest ei tulene, et maakohus oleks menetluse lõpetanud vaid seetõttu, et hagi tõendamiseks on esitatud sama tõend, s.o 24. novembri 2010 kokkulepe. Maakohus on põhjendanud, et hageja on hagi alusena sisuliselt toonud välja nõude puudumise (nõue on täidetud) tulenevalt 24. novembri 2010 kokkuleppest, kuigi hageja ise väidab, et hagi alused on olnud erinevad.
24.novembril 2010 kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduses Nooruse 7a korteriomanditele ning Tammsaare tee 55a ja Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekide kustutamise kohta kinnitasid pooled, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on hageja poolt täielikult ja kohaselt täidetud ning neil ei ole seoses nimetatud ühishüpoteekidega

edaspidi teineteise suhtes mingeid nõudeid. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei puudutanud tegelikult Ahtme mnt kinnistutele seatud ühishüpoteeki. Maakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr 2-12-13724 otsuse p-s 42 tuvastanud, et hageja 28. veebruari 2008 garantii, mis asendati 4. juuni 2009 ühishüpoteegiga, oli eraldi tagatis ning kostja 24. novembril 2010 antud kinnitus ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta ei ole üle kantav Ahtme mnt kinnistutele seatud ühishüpoteegile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
7.Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et samade poolte vahel samal alusel vaidluses sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Menetluse lõpetamist põhjendas maakohus asjaoluga, et kuigi hageja väitel on hagide tsiviilasjades nr 2-12-13724 ja nr 2-15-16534 esitamise asjaolud erinevad, s.o hageja väitel esimese hagi esitamise aluseks oli täitedokumendi puudumine ning teise hagi esitamise aluseks oli kostja poolt 24. novembri 2010 kokkuleppe rikkumine, siis tegelikkuses viitab hageja ikkagi sellele, et 24. novembri 2010 kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja nõue on täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, ning hageja väide, et esimeses hagis viitas hageja 24. novembri 2010 kokkuleppele pelgalt kui tõendile, ei ole õige. Tsiviilasjas nr 2-12-13724 esitatud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on hageja nõude alusena toonud välja järgmised asjaolud: hageja suhtes täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, puudub õigusjõudu omav täitedokument ning puudub õigusjõudu omav kinnistu omaniku (s.o hageja) nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tl 112). Täitmisavalduse hea usu põhimõttega vastuolu kohta on hageja muuhulgas toonud välja, et Nooruse 7a korteriomanditele, A.H. Tammsaare tn 55a ning Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekidega olid tagatud samad nõuded, mis Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegiga, mistõttu kehtib kostja
24.novembri 2010 kinnitus nõude täitmise kohta ka Ahtme kinnistutele ühishüpoteegi seadmise lepingu kohta ning hageja ja kostja vahelise kokkuleppe ühishüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kohta (hagiavalduse p 30.2, I kd, tl 112–113). Seega ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-12-13724 tuginenud 24. novembri 2010 kokkuleppele kui tõendile, vaid on sõnaselgelt kinnitanud, et hageja hinnangul kehtib nimetatud kokkulepe ka Ahtme kinnistutele ühishüpoteegi seadmise lepingu suhtes. Praeguses tsiviilasjas on hagi nõude aluseks asjaolu, et kostja on loobunud Ahtme kinnistute kui tagatiste realiseerimisest
24.novembri 2010 kompromissilepinguga. Seega on nii tsiviilasjas nr 2-12-13724, kui ka tsiviilasjas nr 2-15-16534 nõude aluseks asjaolu, et tulenevalt 24. novembri 2010 kokkuleppest ei ole kostjal kehtivat nõuet hageja vastu.
8.Maakohus on 23. detsembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-13724 p-s 42 leidnud, et kostja
24.novembril 2010 antud kinnitus ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta ei ole üle kantav Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegile. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu
14.oktoobri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-102-15.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et praeguses tsiviilasjas varasemalt hagi tagamise määruse peale esitatud kostja määruskaebust lahendades tuvastasid kõrgema astme kohtud, et hagide alus ei ole sama, selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus on praeguses tsiviilasjas hagi taganud ning kostja tugines hagi tagamise määrust vaidlustades muuhulgas sellele, et tsiviilasja menetlus tuleks lõpetada, kuna poolte vahel on

sama hagieseme üle jõustunud menetlust lõpetav lahend. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, kuid ei teinud selle kohta eraldi määrust, vaid edastas kaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5). Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata määrusega (I kd, tl 196). Ringkonnakohtu määrus ei ole TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt Riigikohtule edasikaevatav. Riigikohus jättis

25.aprilli 2016 määrusega kostja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata (II kd, tl 8). Eespoolöeldust nähtub, et kohtud ei ole määruskaebuse väite osas, et samade poolte vahel sama vaidluse üle on olemas asja lahendav otsus, sisulist seisukohta võtnud. Kuigi hageja nõude olemasolu omab hagi tagamise põhjendatuse üle otsustamisel tähendust ning kohus peab hindama, kas hageja materiaalõiguslikul nõudel on üldse edulootust, saab kohus hagi tagamise taotlust lahendades hagi lubatavuse kontrolli raames anda eelhinnangu sellele, kas juhul, kui eeldada hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatust, on hagi rahuldamine kostja vastu võimalik (analoogia TsMS §-s 371 lg-s 2 sätestatud eelduste kontrolliga). Seega ei hinda kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel tõendeid ega anna neile õiguslikku hinnangut. Sellest tulenevalt ei ole ka praeguses vaidluses kohtud hagi tagamisel andnud hinnangu nõude aluseks olevatele asjaoludele ega nõustunud asjaoluga, et hagide alus ei ole sama.
10.Hageja taotles määruskaebuse lahendamist suulisel kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.
11.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei saa seda teha ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 2). TsMS § 177 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium