Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
30. märts 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-38561
Tsiviilasi
A.M. hagi M.P. i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.P. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Maakohtu menetluses on A.M. hagi M.P. i vastu M.P. i avalduse alusel 14.11.2006 algatatud täitemenetluses toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja on saanud täitmisteate kätte 16.11.2006, nõude suurus 590 000 krooni. Hageja väitel on täitemenetlus algatatud ajal, mil kostja oli vastuvõtuviivituses. Hageja leiab, et kostja poolt täitemenetluses esitatud intressinõue on alusetu. Samuti vaidlustab hageja viivistenõude ja leppetrahvinõude, leppetrahvinõude 100 000 krooni osas toimub käesoleval ajal kohtumenetlus.
Hageja taotles hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist, märkides, et täitemenetluse jätkumine loob olukorra, kus hagi rahuldamine ei anna mingit reaalset tulemust ning kohtuotsust ei ole võimalik täita, kuna hagi lahendamise ajaks võib olla täitemenetlus juba lõpule viidud. Tartu Maakohus pikendas 27. jaanuari 2007 määrusega Tartu Maakohtu 20. detsembri 2006 määrusega käesolevas tsiviilasjas seatud hagi tagamist ning tagas TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel hagi jätkuvalt ja peatas Tartumaa kohtutäituri Reet Rosenthali poolt algatatud täitemenetluse täiteasjas 186/2006/2058 kuni käesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt on hageja avaldatud asjaoludel hagi tagamine põhjendatud. Hageja avaldusest tulenevalt vaidlustab ta ka nõude suurust. Hagi tagamata jätmine võib kohtuotsuse täitmist raskendada ja sellest tulenevalt on alused hagi jätkuvaks tagamiseks olemas (TsMS § 377 lg 1). Vaidlustatud nõude täitmine ei ole põhjendatud.
M.P. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2007 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise avaldus põhjendamatu ning seaduses ette nähtud korras põhistamata. Hageja ei ole hagi tagamise avalduses välja toonud ühtki veenvat asjaolu, millest nähtuvalt võiks hagi tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist raskendada või selle võimatuks teha. Hageja seisukoht, et hagi rahuldamine ei pruugi anda reaalset tulemust, sest hagi lahendamise ajaks võib täitemenetlus olla juba lõpule viidud, on ebaõige ning kohut eksitav. Juhul, kui kohtulahendi jõustumise ajaks on täitemenetlus lõppenud, on hagi rahuldamise korral võimalik läbi viia tagasitäitmine kostja vara arvel. Nähtuvalt kinnistusraamatust kuulub kostjale 12.02.2007 seisuga kolm kinnisasja, mille väärtus ületab ilmselgelt hageja vastu sundkorras täitmisele pööratud nõude väärtust. Eeltoodust tulenevalt on kostjal piisavalt vara, mille arvel on kostjal hagi rahuldamise korral võimalik hagejale hüvitada sundtäitmise läbi saadud vara väärtus summas kuni 590 000 krooni. Juhul, kui hageja peab hagejale saabuvaks kahjulikuks tagajärjeks täitemenetluse lõpuleviimist enne kohtumenetluse lõppu, on hagejal võimalik kohtult taotleda ka täitemenetluse eesmärki vähem riivavate hagi tagamise abinõude kohaldamist, näiteks kostjale väljamaksete tegemise keelamine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus on jätnud hagi tagamise vajalikkuse motiveerimata ja on taotluse rahuldanud vaatamata avalduse põhistamatusele ning hageja väidete tõendamatusele. Piisavaks õiguslikuks põhjenduseks ei saa lugeda viidet hagi tagamise avalduses toodud küsitavatele väidetele. Isegi juhul, kui tsiviilasjas esineksid hagi tagamise alused, on kohaldatud hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalne ning rikub sissenõudja õigusi. Täitemenetluse peamiseks eesmärgiks on täitemenetluse kiire läbiviimine sissenõudja nõuete täitmiseks. Seejuures ei tohi täitemenetlus põhjustada võlgnikule liigseid ebamugavusi ning kahjustada tema õigusi. Käesoleval juhul rikub täitemenetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni sissenõudja õigust kiirele täitemenetlusele. Kui kohus leiab, et täitemenetluse jätkumine võib rikkuda võlgniku õigusi, oleks võimalik võlgniku õigusi kaitsta ka sissenõudja õigusi vähem riivavate õiguskaitsevahendite kohaldamisega, näiteks kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohtutäituri poolt sissenõudjale kohtu poolt kindlaksmääratud ulatuses väljamaksete tegemise keelamine või hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamise keelamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et täitemenetluses on lisaks muudele nõuetele täitmisel põhinõue suuruses 282 136 krooni, millist hageja ei ole vaidlustanud. Nimetatud põhinõuet ei ole M.P. ile juba ligi 10 aasta jooksul tasutud.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel tuleks hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist lugeda õigustatuks üksnes juhtudel, kui hagi tagamine on põhjendatud ning võimalik ei ole kohaldada muid, sissenõudja õigusi vähem riivavaid hagi tagamise abinõusid. Täitemenetluse peatamine ei tohiks iseenesest olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes hagiavalduse esitamisega kaasnev tagajärg, vastasel juhul oleks seda sõnaselgelt sätestatud ka seadusega. Isegi juhul, kui tsiviilasjas esineksid hagi tagamise alused, on täitemenetluse peatamine põhinõude summa 282 136 krooni ulatuses põhjendamatu, kuna hageja ei ole vaidlustanud põhinõude suurust. Hageja on küll hagiavalduses välja toonud, et kostja oli väidetavalt vastuvõtuviivituses, kuid isegi nimetatud asjaolu võimalik tuvastamine ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud ühtki seaduslikku alust, mille põhjal oleks kohtul võimalik tunnistada sundtäitmine lubamatuks põhinõude ulatuses, mis moodustab ligikaudu poole täitemenetluses esitatud kogunõudest.
A.M. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus eksinud menetlusnormide rakendamisel. Hagi tagamise avalduses on piisavalt põhjendatud hagi tagamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kus vaidleb vastu nii täitemenetluses esitatud põhinõude alusele kui ka kõikidele kõrvalnõuetele. Tulenevalt käesoleva hagi lahendist võib sundtäitmise ulatus A.M. suhtes täiteasja 186/2006/2058 raames muutuda. Samuti on käesoleval hetkel Tartu Maakohtu lahendada kohtutäitur R. Rosenthali algatatud täitemenetlus täiteasjas 186/2006/2016 (vana T-13000) M.P. i nõudes H. S. vastu. Nimetatud täitemenetluse aluseks on sama laenu- ja pandileping ning H. S. täitemenetluse käigus nõutud summaks põhivõlgnevuse summa, millest on täitmata 282 136 krooni suurune osa. Nimetatud täitemenetlus on käesoleval hetkel lõpetatud, kuid käesoleva täitemenetluse lõpetamine on samuti vaidlustatud. Täiteasja 186/2006/2016 puhul on A.M. kolmanda isikuna täitnud H. S. kohustuse summas 282 136 krooni ning M.P. alusetult keeldunud täitmise vastuvõtmisest. M.P. i poolse vastuvõtu viivituse ajal algatas kohtutäitur R. Rosenthal uue täitemenetluse juba A.M. vastu. Kui maakohus leiab, et täitemenetlus täiteasjas 186/2006/2027 lõpetati ebaseaduslikult või valedel alustel ning A.M. l lubatakse kolmanda isikuna viia läbi nõude täitmine, muutub ka käesoleva täitemenetluse (täiteasi 186/2006/2058) nõude suurus, seda eeskätt põhinõude arvelt. Samuti muutub sellisel juhul kohtutäituri tasu arvutamisel saadud täituri töötasu summa. Ebamõistlik on jätkata täitemenetlust olukorras, kus sundtäitmise aluseks olev täitedokument on vaidlustatud, kostja nõue on tagatud hüpoteegiga ning hagi tagamise abinõu ei ole täitemenetluse eesmärki ülemäära riivav. Täitemenetluse kiire läbiviimine ei saa olla piisavaks aluseks ohustamaks täitemenetluse õiglast ning seaduslikku läbiviimist. Käesoleva tsiviilasja raames on vaidlustatud kõik kõrvalnõuded ning samuti on vaidlustatud täitemenetluse 186/2006/2016 lõpetamine, mille osas tehtav otsus võib muuta põhinõude samuti käesoleva täiteasja osas alusetuks. Antud olukorras on määrus täitemenetluse täielikuks peatamiseks ainuõige võimalus tagamaks nii võlgniku õigusi kui ka kaitsmaks sissenõudjat tema vastu tekkida võivate alusetu rikastumise nõuete eest. Kohus ei ole alusetult piiranud sissenõudja õigusi, kuna hagi tagamisega on kindlustatud võlgniku ning sissenõudja õiguste ja kohustuste säilimine, välistades täiendavate nõuete tekkimine. Käesoleval ajal on vaidlustatud täitemenetlus 186/2006/2016, mille käigus on põhinõude summa kostjale tasutud, kuid mille vastuvõtmisest on kostja alusetult keeldunud. Juhul kui hageja poolne nõude
täitmine täiteasjas 186/2006/2016 loetakse seaduslikuks, siis kaob ka käesolevas täiteasjas põhinõude alus ning põhinõuet ei ole enam hagejale võimalik esitada. Eelnevale tuginedes on kohus põhjendatult peatanud sundtäitmise täies ulatuses.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist ning seejuures on maakohus tuginenud hageja esitatud hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistustele. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, milles kostja nõuab hagejalt 05.12.1997 sõlmitud laenu- ja pandilepingu alusel 590 000 krooni. Hageja soovib hagi tagamise abinõuna nimetatud täitemenetluse peatamist, kuna on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja vastuvõtuviivituses, kuna on keeldunud vastu võtmast kohtutäituri arvele hageja poolt ülekantud põhivõlga summas 283 168 krooni. Samuti leiab hageja, et kostja poolt täitemenetluses esitatud intressi- ja viivisenõue ei ole põhjendatud ning leppetrahvi nõude osas toimub kohtuvaidlus. Nimetatud asjaolud on piisavad, et peatada täitemenetlus, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et hagi rahuldamise korral on võimalik viia läbi tagasitäitmine, võib olla iseenesest õige, kuid ei lükka ümber TsMS §-s 377 lg 1 sätestatud põhimõtet, et hagi tagamine on põhjendatud ka siis, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et täitemenetluses peavad olema kaitstud nii sissenõudja kui võlgniku õigused. Seega ei saa täitemenetluse peatamisel lähtuda üksnes sissenõudja huvidest, nagu seda määruskaebuses on leitud. Maakohtu poolt kohaldatud täitemenetluse peatamine hagi tagamise abinõuna on asjaolusid arvestades proportsionaalne ega piira ülemäära sissenõudja õigusi. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et põhivõla 282 136 krooni täitmist ei ole hageja vaidlustanud ning see on täitmata juba ligi 10 aastat. Asja materjalidest nähtub, et hageja kandis 05.10.2006, s.o enne täitemenetluse algatamist, kohtutäitur R. Rosenthali ametialasele arveldusarvele nr 221016580393 Hansapangas 283 168 krooni ühes selgitusega 05.12.1997 laenu- ja pandilepingust tuleneva võla tasumine M.P. i kasuks. M.P. nimetatud summas täitmist vastu ei võtnud. Hageja on nimetatud asjaolusid hagis vaidlustanud ning seega ei ole kostja ise käitunud heas usus.
Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud tema kanda. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.