Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
23.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-3918
Tsiviilasi
H. E. S. OMA OÜ hagi OÜ Pae Farmer vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.04.2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H. E. S. OMA OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H. E. S. OMA OÜ (registrikood 10636845), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja OÜ Pae Farmer (registrikood 10995969), lepinguline esindaja Marko Jaani
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17.04.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja, H. E. S. OMA OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus.
3.Määruskaebuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kaebuse esitajale kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada, üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.13.03.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2016/2059. Hageja tõi esile, et ta valdab üürilepingu alusel täitemenetluse võlgnikule MK-le kuulunud kinnisasja, mille osas viidi läbi enampakkumine. Kostja on kinnisasja uus omanik. Täitemenetluses koostas kohtutäitur MK-le kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille kohaselt on võlgnik kohustatud vabastama talle kuulunud ja enampakkumisel müüdud kinnisasja. Kostja on hagejaga sõlmitud üürilepingust teadlik. Kuigi hageja ei ole täitmisteates märgitud võlgnikuks, on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-162-15 seisukohtadest tulenevalt sundenampakkumise akti alusel läbiviidavas täitemenetluses võlgnikeks kõik isikud, kes vaidlusalust kinnisasja valdavad. Seega on hagejal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2.04.04.2017 vastuses hagile palus kostja mh teha kohtul vaheotsus lõppotsusena, tunnustades hagi põhjendamatust ja jätta see rahuldamata või alternatiivselt, rahuldada kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2016/2059 ei riku hageja õigusi ning hagejal kui täitemenetlusse mittepuutuval kolmandal isikul puudub õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui kostja esitas täitmisavalduse, siis määratles ta selgelt isiku, kelle väljatõstmist taotleb, s.o MK. Hageja väljatõstmist kostja ei taotle. Kuna hagi saab esitada ainult enda subjektiivsete õiguste kaitseks ja kõnealune täitemenetlus ei riku hageja õigusi, ei saa ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada.
3.17.04.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohus TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus kostjaga, et menetlus täiteasjas nr 176/2016/2059 ei riku hageja õigusi ning hagejal kui täitemenetlusse mittepuutuval kolmandal isikul puudub õigus esitada kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur koostas kinnisasja väljaandmise täitmisteate MK-le kostja 02.12.2016 täitmisavalduse alusel. Täidetava nõude sisuks on kinnisasja aadressil Tagapera, Pae küla, Kehtna vald väljaandmine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lõike 2 punktist 2 ja lõikest 3 tuleneb, et väljatõstmisele kuuluvad võlgnik ja temaga seotud ning koosolevad isikud. Seega võimalikud kolmandad isikud, kes mingil viisil võlgnikuga seotud ei ole, väljatõstmisele ei kuulu. TMS § 2 lõike 3 järgi võib kohtutäitur alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt. Kohtutäituril on aga üksnes õigus, mitte kohustus kõik kinnisasjal viibivad isikud ja asjad välja tõsta. Väljatõstetavate isikute ringi on sissenõudjal õigus määratleda täitmisavalduses, mis tagab selle, et välja tõstetakse üksnes võlgnik ja temaga koosolevad isikud ning kolmandate isikute, kel on mingi õiguslik alus kinnisasja valdamiseks või kelle väljatõstmist sissenõudja ei soovi, õigusi ei rikutaks. Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, mil sissenõudjal puudub võimalus ühte konkreetset isikut välja tõsta ning igakordselt hakkaks kohtutäitur ka kõiki teisi valdajaid, kes ei valda kinnisasja alusetult, välja tõstma, mis tooks kaasa põhjendamatud õiguste rikkumised, kohtuvaidlused ja väljatõstmise ebamõistliku viibimise. Viimatinimetatu ei ole TMS-i eesmärgiga kooskõlas.
4.Kostja täitmisavalduse kohaselt on nõude sisu järgmine: „Nõuda välja kinnisasja registriosa numbriga 296137, asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Pae küla, Tagapere, valdus MK ebaseaduslikust valdusest. Nimetatud kinnisasjalt välja tõsta nii asjad kui isikud“. Eeltoodust nähtub, et kostja määratles selgelt isiku, s.o MK, kelle väljatõstmist ta täitemenetluses taotleb. Seega MK-ga mitteseotud kolmandate isikute väljatõstmist kostja ei taotlenud. Hageja, kes on antud juhul esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, näol on tegemist eraldiseisva juriidilise isikuga, keda ei saa seostada ega samastada MK-ga. MK ei ole hagejaga seotud, mida kinnitab väljavõte äriregistrist ettevõttega seotud isikute kohta. Ülaltoodule tuginedes taotles kostja üksnes MK ja temaga koosolevate isikute väljatõstmist ning hageja väljatõstmist kostja ei taotlenud. Kohus nõustus kostjaga, et täitemenetlus ei riku hageja õigusi ning kuna hagi saab esitada ainult enda subjektiivsete õiguste kaitseks, ei ole kõnealuse täitemenetluse raames tekkinud hagejal nõudeõigust kostja vastu.
5.Kohus viitas TsMS § 423 lõike 2 punktile 1 ja leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole antud juhul võimalik, mistõttu tuleb hagi jätta viidatud sätte alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõikest 2 lähtudes hageja kanda. Määruskaebus
6.26.04.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus on vääralt kohaldanud TMS § 5 ja § 2 lõiget 3 leides, et hagejat täitemenetlus ei puuduta ning et tal puudub õigus esitada TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti on kohus andnud asjaoludele ebaõige hinnangu ning asjaolude tuvastamine on vastuoluline.
7.Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja vastu ei ole esitatud täitmisavaldust, ei ole ta täitemenetlusosaline ning seega ei saa ta ka esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, milles tuvastataks hageja õigus vallata valduse väljanõudmise aluseks olevat kinnisasja. Hageja kohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Samuti on kohtu seisukoht vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-162-15 väljendatud seisukohtadega. Hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 alusel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus.
8.Hageja ei nõustu kohtuga, et täitemenetlus ei riku hageja õigusi. Vaidlust ei ole selles, et kostja on täiteasjas nr 176/2016/2059 esitanud täitmiseks TMS § 2 lõike 1 punkti 15 järgi sundenampakkumise akti kinnisasja valduse väljanõudmisel kinnisasja endiselt omanikult MK-lt, kes on täitmisavalduse ja -teate kohaselt võlgnikuks, st täitedokumendi järgi kohustatud isikuks. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei puuduta aga kinnisasja valduse väljaandmise nõue üksnes kinnisasja endist omanikku, vaid ka kõiki teisi isikuid, kes omavad asja valdust. Seega on kõik isikud, kes asja valdavad, täitemenetlusosalised TMS § 5 kohaselt. See, et kostja sissenõudjana ei ole kõiki isikuid märkinud täitmisavalduses, ei muuda asjaolu, et kõik isikud, kes asja valdavad, on täitemenetlusosalised ehk võlgnikud. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, mis puudutab MK suhtes täitemenetluse läbiviimist. Ühest küljest on kohus märkinud, et koos MKga kuuluvad väljatõstmisele tema asjad ja temaga koosolevad isikud. Samas on kohus märkinud, et kedagi teist väljatõstmine ei puuduta, kuna kostja on soovinud üksnes MK väljatõstmist.
9.Hageja on tõendanud üürilepinguga, et tal on kogu kinnisasja valdus, mistõttu rääkida sellest, nagu oleks võimalik teostada valduse väljanõudmist üksnes MK-lt, ei ole põhjendatud ning tooks igal juhul kaasa hageja kui valdaja õiguste rikkumise, kui
keegi asuks tema õiguspärase valduse ajal teostama mingeid toiminguid isiku(te) suhtes, keda ta leiab omaniku õigust rikkuvat. Seda enam, et MK viibib kinnisasjal hageja nõusolekul.
10.Kuna hageja on igal juhul täitemenetlusosaline, kelle suhtes saaks kostja sundenampakkumise akti täitmisele pöörata, on tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1162-15 punktides 16 ja 19 väljendatud seisukohtadest võimalik hagejal oma õigusi kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mida hageja on ka teinud. See, kas sundenampakkumise akti alusel toimuvas täitemenetluses on täitemenetlusosaliseks juriidiline ja/või füüsiline isik, ei oma tähendust ja need ei peagi olema samastatavad. Vastustaja seisukoht
11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 17.04.2017 määrus on õige ja kaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal puudus 13.03.2017 õiguslik huvi esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kinnisasja enampakkumise akti alusel algatatud täiteasjas nr 176/2016/2059, kuna sundtäitmine viidatud täiteasjas ei riku tema õigusi. Hageja ei toonud maakohtus välja mistahes elulisi asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik taotleks tema väljatõstmist ja/või kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel oleks teinud toiminguid, mis viitaksid hageja väljatõstmise eesmärgile. Kolleegium selgitab, et vastavalt seadusele ja Riigikohtu selgitustele saaks hageja olla sundenampakkumise akti alusel toimuvas täitemenetluses võlgnikuks juhul, kui uus omanik ei oleks täiteavalduses selgelt määratlenud võlgnike ringi. Kolleegium nõustub kostjaga, et sissenõudjal on õigus määratleda täitmisavalduses isikud, kelle suhtes valduse vabastamist (väljatõstmist) ta nõuab ja ta ei ole kohustatud nõudma täitemenetluses kõigi talle teadaolevate valdajate väljatõstmist. Seda enam, et teades, et hageja valduse õiguslikuks aluseks on üürileping, milles üürileandja õigused ja kohustused vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lõikele 1 on talle üle tulnud, puuduks tal eelduslikult ka õigus hageja väljatõstmist nõuda. Antud juhul on sissenõudja tahe suunatud üksnes endise omaniku MK ja TMS § 180 lõike 2 punkti 2 mõttes temaga koosolevate isikute väljatõstmisele. Hagejat ei saa käsitleda selle sätte mõttes võlgnikuga kooselava isikuna. Hageja on eraldiseisev juriidiline isik, kes valdab vaidlusalust kinnisasja üürilepingu alusel ja on selgelt eristatav täitemenetluse võlgnikust. Iseenesest on õige hageja Riigikohtu lahendil nr 3-2-1-162-15 tuginev seisukoht, et enampakkumise akti alusel toimuvas täitemenetluses on täitemenetluse osalisteks (võlgnikeks) kõik isikud, kes vaidlusalust kinnisasja valdavad, ning selliselt on üürnikul ka õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi juhul, kui
täitemenetluses rikutakse tema õigusi. Viidatud lahendist tuleneb, et TMS § 2 lõike 3 järgi võib kohtutäitur alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt (ka täiteavalduses nimetamata isikutelt) kui vastava täitemenetluse võlgnikelt, kuid praegusel juhul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust vastavalt täiteavaldusele üksnes kinnisasja endise omaniku MK suhtes. Ka sissenõudja (kostja) on kinnitanud (mh vastuses määruskaebusele, t lk 142), et ta ei ole MKga mitteseotud kolmandate isikute, sh hageja, väljatõstmist taotlenud ning et 02.12.2016 täitmisavalduse alusel hageja väljatõstmisele ei kuulu. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et praeguseks hetkeks ei riku kõnesolev täitemenetlus hageja subjektiivseid õigusi ning hagejal puudub õiguskaitsevajadus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks seni, kuni tema õigusi ei ole täitemenetluses rikutud. Kolleegium ei võta seisukohta hageja väidete kohta, et tema on andnud MKle nõusoleku kinniasja vallata. Kuna MK ei ole käesolevas asjas hagi esitanud, väljub tema väljatõstmise temaatika käesoleva asja piirest.
15.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb jätta TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust ei tee seda TsMS § 174 lõike 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.