Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
2-16-646
Kohtuasi
G S hagi M B vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
G S (IK XXX), viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi
Hageja esindaja:
Riigi õigusabi korras määratud esindaja Valli Murde, e-post: [email protected]
Kostja:
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja M V kirjaliku maakleriteenuse osutamise lepingu viimasele kuuluva korteri müümiseks. Sellel eesmärgil avaldas hageja internetis kuulutuse korteri müügi kohta. Kuulutusele vastas kostja, kes maksis hagejale teenuse eest 500 eurot. Pooled leppisid kokku, et kohtuvad 12.12.2013 notari juures. Kohtumisel nõudis kostja hagejalt makstud raha tagastamist, süüdistades teda pettuses. Hageja kostjale raha ei tagastanud. 2014 esitas kostja politseisse kuriteoteate ning hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Viru Maakohtu 11.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-621 tunnistati hageja süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi ning karistati vangistusega. Hageja leiab, et kostja eelkirjeldatud käitumise eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine, mis on TsÜS § 138 lg 2 järgi keelatud. Kostja poolt pahauskselt esitatud kuriteoteate tõttu on ta sunnitud kandma alusetult vanglakaristust. Olukorra tajutav ebaõiglus valmistab hagejale vaimseid kannatusi ning on viinud ta depressiooni. Hageja palub kohut tulenevalt TsMS §-st 366 ja VÕS § 127 lg-st 6 mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks mittevaralise kahju tekitamise eest.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt, eeldades faktiliste asjaolude õigsust, pole hagi rahuldamine võimalik ning hagi on perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 tähenduses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et kostja on esitanud kuriteoteate, mis realiseerus hageja suhtes süüdimõistva kohtuotsuse alusel reaalse vangistuse kandmisega, mis omakorda valmistab hagejale hingelist valu ja kannatusi Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine kostja poolt pole võimalik isegi siis, kui kostja on tekitanud hagejale kahju näidatud viisil. Asja oleks võimalik menetleda juhul, kui kostja oleks süüdi Karistusseadustiku §-s 319 sätestatud süüteos, mis seisneb teadvalt vale kaebuse esitamises kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Kuna hageja pole tuginenud teadvalt vale kaebuse esitamise asjaolule, millest saaks järeldada kahju tekkimist, siis pole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja enda kanda. 2(3)
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.