lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-646/12

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-646/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-646

Tsiviilasi

G.Š. hagi M.B. vastu M.B. tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. aprilli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.Š. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): G.Š. (isikukood:

XXXXXXXXXX);

Vastustaja (kostja): M.B. (isikukood: XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta G.Š. määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata G.Š. poolt tasutava riigilõivu 25 (kakskümmend viis) eurot tasumise tähtajaks 14 päeva käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Riigilõiv 25 (kakskümmend viis) eurot tuleb tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest Rahandusministeeriumi pangakontole Swedbank AS-is nr EE062200221059223099, SEB Pank AS-is nr EE571010220229377229, Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE513300333522160001 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis nr EE221700017003510302. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-16-646.

Kohtule tuleb esitada riigiliõivu tasumist kontrollida võimaldav maksekorraldus. Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise pärast riigilõivu summas 25 eurot tasumist ja kohtule maksekorralduse esitamist. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav

ASJAOLUD

1.G.Š. (hageja) esitas 14. jaanuaril 2016 hagi M.B. vastu tema tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Viru Maakohus keeldus 22. veebruaril 2016 hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja esitas 22. veebruari 2016 määruse peale määruskaebuse, mille maakohus jättis käiguta ning andis hagejale riigilõivu 50 eurot tasumiseks tähtaja. Hageja esitas menetlusabi taotluse, milles palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus rahuldas 12. aprilli 2016 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas hageja riigilõivu 25 euro tasumisest määruskaebuse esitamisel, määrates, et riigilõiv summas 25 eurot tuleb tasuda 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui viimane ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole pahatahtlik (TsMS § 181). Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel lähtus maakohus TsMS §-s 186 sätestatud juhistest ja § 182 lg-s 2 toodud piirangutest. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja töötu, tal puudub sissetulek ning raha. Maakohus tuvastas, et hagejal kinnis- ja vallasvara puudub. Eesti Töötukassa teatise kohaselt on hageja töötu alates 5. oktoobrist 2015 ning talle ei ole määratud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 24. märtsi 2015 teatise kohaselt on hagejale ajavahemikul 1. september 2015 – 29. veebruar 2016 tehtud väljamakseid kokku 1177 eurot. SEB Pank AS andmetel on 24. märtsil 2016 konto jääk 3 eurot 2 senti. Konto väljavõtte kohaselt on perioodil 24. november 2015 kuni 24. märts 2016 toimunud laekumised Narva linna Sotsiaalameti poolt keskmiselt 147 eurot kuus, samuti on Eesti Töötukassa kandnud hageja arvele veebruaris 495 eurot 18 senti. Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud andmed on vastuolulised ning on põhjust kahelda nende õigsuses. Menetlusabi taotluses märgib hageja, et tal puuduvad sissetulekud, samas nähtub konto väljavõttest, et talle on määratud toimetulekutoetus ning on toimunud ka laekumisi Töötukassa poolt. Maakohus leidis, et on põhjendatud rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt ning juhindudes TsMS § 180 lg 1 p-st 1 võimaldas hagejal tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot, mis ei halvenda hageja majanduslikku seisundit.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus hageja sissetulekut Töötukassast summas 495 eurot 18 senti valesti. Tegemist ei ole igakuise sissetulekuga. Hagejal on palju võlgu ning nimetatud raha kulus võlgade katteks. Hageja pangakonto on arestitud 12 erineva kohtutäituri poolt. Hageja saab sotsiaaltoetust 120–140 eurot kuus, millest jätkub üksnes toidu ostmiseks.
24.mail 2016 teatas hageja oma uuest viibimiskohast Viru Vanglas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus määrab riigilõivu summas 25 eurot tasumise tähtajaks 14 päeva käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
5.Maakohus leidis õigesti, et hagejal tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi saaja vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 186 lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. TsMS § 182 lg 2 sätestab muuhulgas, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile, või kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et riigilõivu osaline tasumine ei halvenda hageja majanduslikku seisundit ning et hageja tuleb osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja isikuks, kes ei suuda menetluskulusid üldse tasuda ja kes tuleks seetõttu vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Hageja püsiv sissetulek menetlusabi taotluse lahendamise ajaks oli sotsiaaltoetus. Eesti Töötukassa 16. märtsi 2016 teatisest nr 7-4/16/2877-2 nähtub, et hagejale ei ole töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist määratud (tl 37). Hageja on 23. veebruaril 2016 saanud Töötukassalt toetuse 495 eurot 18 senti (tl 54). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja saanud piisavalt rahalisi toetusi, et saada tasuda ühekordse maksena osaline riigilõiv 25 eurot.

Hageja esitas 19. mail 2016 taotluse, mille kohaselt asub ta Viru Vanglas ning seoses sellega palub edaspidi edastada kõik dokumendid vangla aadressile. Samas on maakohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu 25 eurot 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest, jättes arvestamata hageja kaebeõigust. Hageja esitas seadusega kooskõlas ning tähtaegselt maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes enda täielikku riigilõivu tasumisest vabastamist. Määruskaebuse lahendamise ajaks on maakohtu poolt määratud riigilõivu tasumise tähtaeg möödunud. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, tuleb hagejale määrata uus riigilõivu summas 25 eurot tasumise tähtaeg, s.o 14 päeva ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates.

7.TsMS § 191 lg-st 1 tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja