lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-646/17

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-646/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
999
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-646

Tsiviilasi

Georgi Šubini hagi Marina Bondari vastu Marina Bondari tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. veebruari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Šubini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Georgi Šubin (ik: XXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Marina Bondar (ik: XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 22. veebruari 2016 määrus ning saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Georgi Šubin (hageja) esitas 14.01.2016 maakohtule hagi Marina Bondari (kostja) vastu tema tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Margus Valbergiga kirjaliku maakleriteenuse osutamise lepingu viimasele kuuluva korteri müümiseks. Sellel eesmärgil avaldas ta internetis kuulutuse korteri müügi kohta. Kuulutusele vastas kostja, kes maksis hagejale osutatud teenuste eest 500 eurot. Kuna kostja sai teada, et müüja ei ole korteri omanik ja tal ei ole õigust korterit müüa, siis keeldus ta korterit ostmast ning nõudis hagejalt 500 euro tagastamist. Hageja leiab, et kuna ta täitis heauskselt kostja varasemad nõudmised, st võttis internetilehelt maha müügikuulutuse, broneeris korteri ja leppis müüjaga kokku väiksema müügihinna, siis varem telefoni teel hageja ja kostja vahel suuliselt sõlmitud lepingu järgi pidi 500 eurot jääma hagejale kompensatsioonina osutatud teenuste eest. Hageja kostjale raha ei tagastanud ning seetõttu hakkas kostja hagejat interneti vahendusel ähvardama ning 2014. a jaanuaris algatas politsei kostja avalduse alusel hageja vastu kriminaalasja. Hageja leiab, et rikutud on tema inimõigusi ning määritud au ja head nime. Kostja on hagejat laimates käitunud seadusevastaselt.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 22. veebruari 2016 määrusega Georgi Šubini hagi Marina Bondari vastu Marina Bondari tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt palub hageja tuvastada kostja tegevuse ebaseaduslikkuse. Tegemist ei ole tuvastusnõudega TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Tuvastushagi esitamiseks peab hagejal olema õiguslik huvi. Praegusel juhul hagejal iseseisev õiguslik huvi tuvastusnõude suhtes puudub. Kui hageja tegelikult soovib kostjalt väidetava au ja väärikuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, peaks hageja pöörduma kohtu poole vastava sooritushagiga kostja vastu ning nõudma valeandmete ümberlükkamist, ebaseadusliku tegevuse lõpetamist või kahju hüvitamist. Sooritushagi läbivaatamisel saaks kohus tuvastada muuhulgas hageja isiklike õiguste rikkumise kostja poolt. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ning riik ei anna sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset. Iseseisvaid tuvastusnõudeid eraldi ei menetleta ja selline hagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Ebaselge nõude korral on hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks eelkõige olukord, kus kohus on hagejale korduvalt selgitanud hagi täpsustamise (täiendamise) vajadust, kuid hageja vaatamata kohtu selgitustele seda ei tee. Kõnealune hagi on sedavõrd ebamäärane ja arusaamatu, et täiendamine ega täpsustamine ei aitaks nõuet ega selle alust selgemaks teha. Kuna hagiavalduses puudub TsMS § 368 lg 1 järgi nõutav õiguslik huvi, tuleb hagiavaldus jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, ei võta kohus seisukohta riigi õigusabi taotluse osas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Georgi Šubin esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. veebruari 2016 määruse tühistamist ja esitatud hagiavalduse alusel kohtumenetluse algatamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud hageja põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Kostja on rikkunud hageja suhtes PS §-s 22 sätestatut ja hageja on kannatanud kostja tõttu. Ta oli pikka aega haige ning kaotas palju sõpru; 2) on hageja töötu ja tal ei ole raha, ta taotleb igakuiselt Narva Sotsiaalabiametist abiraha. Hageja ei oska ka eesti keelt. Kohus ei rahuldanud hageja taotlust õigusabi saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostja tegevuse seadusevastaseks tunnistamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja hakanud hagejat interneti kaudu ähvardama ning avaldanud hageja kohta süstemaatiliselt hagejat häbistavaid teateid (nimetanud hagejat petturiks). Lisaks on kostja avalduse alusel alustatud hageja suhtes kriminaalmenetlus ja hageja on juba enne kohtuotsust avalikkuse ees süüdi tunnistatud. Hageja leiab, et kostja on teda laimanud ning rikkunud tema au ja head nime. Maakohus keeldus hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna hagejal puudub õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks.
6.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagiavaldusest nähtuvalt ei ole tegemist tuvastusnõudega. Maakohus on ka ise möönnud, et tegemist võib olla hageja isiklike õiguste rikkumisega kostja poolt ning sellisel juhul kuulub kostja tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine hagi alusesse. Kui maakohus leidis, et hageja nõue ei ole selge, tulnuks maakohtul nõuda hagejalt TsMS § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamist. Ringkonnakohus ei nõustu siinkohal maakohtu seisukohaga, et hagiavaldus on sedavõrd arusaamatu, et selle täiendamine ja täpsustamine ei aitaks nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid selgemaks teha. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt nt Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-131-12, p 13; 09.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12), et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et hagiavaldusest nähtuvalt on tegemist hageja au ja väärikuse rikkumisega kostja poolt ning eelmenetluse käigus tuleb maakohtul hagejale selgitada, millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada.
7.Ülalmärgitud põhjendustel keeldus maakohus põhjendamatult hagi menetlusse võtmast. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi tuleb maakohtul lahendada hageja riigi õigusabi taotlus.
8.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja