Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-13063/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.11.2006
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 4849

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja

KaMS § 14 lg 1, 2, 3ÄS § 12 lg 3Ärinime valiku piirangudKaMS § 16 lg 1TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigidKaMS § 52KaMS § 57 lg 1KaMS § 9 lg 1KonkS § 50 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-13063

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2006, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-13063

Tsiviilasi

Oyj hagi OÜ ja OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks

Oyj, registrikood XXX, asukoht XXX, hageja Menetlusosalised ja nende Hageja lepingulised esindajad advokaat Triin Toomemets ja advokaat esindajad Carry Ginter Kostja OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX, kostja lepingulised esindajad advokaat Piret Blankin ja advokaat Britta Oltjer Kostja OÜ, registrikood XXX asukoht XXX

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

1.Kohustada osaühingut lõpetama Oyj ainuõiguse rikkumine ja keelata osaühingul Oyi kaubamärgiga RUUKKI ja Ruukki FastJoint äravahetamiseni sarnase tähise kasutamine ärinimes, domeeninimes ja äritegevuses.

2.Kohustada osaühingut lõpetama Oyj ainuõiguse rikkumine ja keelata osaühingul Oyi kaubamärgiga RUUKKI ja Ruukki FastJoint äravahetamiseni sarnase tähise kasutamine ärinimes ja äritegevuses.

3.

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse

2006 aasta kevadel sai hagejale teatavaks, et tegutseb ka äriühing nimega OÜ. Kostja ainuosanikuks on GA, kes on TV kuuluva OÜ müügimees. GA on olnud ka OÜ juhatuse liige perioodil 22.11.2004 kuni 23.03.2005. Hageja leiab, et kostja ärinimi OÜ ja OÜ valik ei ole juhuslik vaid on valitud teadlikult. Juba 2003 aasta sügisel alustas hageja ulatuslikku struktuuri ja imago muutmist eesmärgiga ühendada kontserni erinevad tütarettevõtted ühtse kaubamärgi alla. Nimetatud protsessi käigus võttis hageja muuhulgas oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kasutusele Kaubamärgi RUUKKI. AS-i endise piirkonna müügijuhina oli RN Kaubamärgi RUUKKI kasutusele võtmisest hageja poolt teadlikud pikka aega enne selle avalikustamist, registreerimistaotluse esitamist ja tegelikku kasutusele võtmist. Hageja leiab, et kostja ärinimi rikub hageja õigusi kaubamärgiomanikuna. Hageja pöördus korduvalt suuliselt ja kirjalikult kostja poole nõudega lõpetada hageja õiguste rikkumine, nõuete ei ole rahuldatud. tänaseni rahuldanud. Kostja on nõudnud ärinime muutmise eest rahalist hüvitist. Kaubamärgiga RUUKKI, kasutamisel kostja ärinimes, domeenina ning kostja äritegevuses on pahauskne ning on olnud kostja tahtlik tegevus. Kostja lõikab kasu hageja kaubamärkidest kui tuntud kaubamärkidest ja nende heast mainest. Kostja on valinud endale asu- ja tegevuskoha Pärnus samasse kohta, kus asub hageja kontserni kuuluv AS. Hageja on paigaldanud reklaami, mis kujutab AS asub nimetatud asukohas juba üle 10 aasta (endine AS). Oma kodulehel http://www.ruukkieesti.ee möönab ka kostja ise, et kliendid vahetavad ära ja assotsieerivad kostja tähist hageja ainuomandis oleva Kaubamärgiga RUUKKI, selgitades, et. „ on asutatud 2004 aastal Eesti kapitalil. Me ei kuulu Soome koosseisu.” Avalikkus (sh. kliendid, tarnijad ja muud koostööpartnerid) ajab hageja ja kostja segamini või peavad neid ühte kontserni kuuluvateks ühinguteks. Kostja ärinimi on eksitav. 2005. aasta oktoobris on Oyj adresseerinud AS-ile mõeldud arve AS-ile. 2005. aasta oktoobris soovis AS saada hinnapakkumist AS-lt . AS ajas kostja ja AS segamini ning tegi oma pakkumise OÜ-le. AS-i ja kostja ajavad tihti segamini ka infoliinid. On esinenud olukordi, kus infoliinist on küsitud AS kontakte, kuid saadud on kostja omad. Kui sisestada elektroonilistes infokataloogides otsing sõnale ”ruukki”, siis on tulemuseks keskeltläbi kaheksa ühingut, mille nimed sisaldavad sõna „ruukki”. Selline segadus on tingitud asjaolust, et otsingu tulemusena kuvatakse nii hageja tütarühing AS kui ka kostja kõikide Eesti kontorite kontaktandmed. Hageja on seisukohal, et kostja poolt ärinime “ OÜ” kasutamine rikub hageja kui Kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI ainuomaniku õigusi KaMS § 14 lg. 1 p. 2 mõttes. Kostjal puudub hageja nõusolek Kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI kasutamiseks Eestis. Lisaks märgime, et tähis „Ruukki” on kostja ärinime kõige eristusvõimelisem osa, kuivõrd sõnad „Eesti”, „Ehitus“ ja „OÜ” on kirjeldava iseloomuga täiendid, mida kasutatakse ärinimedes laialdaselt. Arvestades, et tähis “Ruukki” on kaubamärgiõigusega kaitstud ja kuulub hagejale, ning kostja on sõnatähist “Ruukki” oma ärinimes kasutanud ilma hageja loata, siis on kostja poolt rikutud ÄS § 12 lg-s 3 sätestatut. Kuna kolmandal isikul on keelatud kasutada äritegevuses oma kaupade ja teenuste tähistamiseks tähiseid, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes kaubamärk on kaitstud, siis rikub kostja ärinimi hageja kui kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI omaniku ainuõigusi KaMS § 14 lg. 1 p. 2 tähenduses. Kostja ärinimi on eksitav ja vastuolus ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti kvalifitseerub selline käitumine KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 järgi kõlvatu konkurentsina eksitava teabe avaldamise näol, kuna tähise „Ruukki” kasutamisega oma ärinimes seostab kostja end hagejaga või kontserniga. Kõlvatu konkurents on keelatud.

Selline rikkumine tuleb lõpetada kohustades kostjat KaMS § 57 lg 1 p 1 alusel muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisaldaks Kaubamärgiga RUUKKI või EÜK RUUKKI identset või äravahetamiseni sarnast tähist. Hageja palub kohtul tuvastada nimetatud kohustuse olemasolu TsÜS § 68 lg. 5 mõttes. Hageja leiab, et kostja poolt registreeritud ja tema poolt kasutatav domeeninimi ruukkieesti.ee rikub hageja kui Kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI omaniku ainuõigusi KaMS § 14 lg. 1 p. 2 tähenduses. Kõikide Eestis tippdomeeni .ee all registreeritavate teise taseme alamdomeenide suhtes kuulub kohaldamisele Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet (edaspidi EENet) poolt kehtestatud “Alamdomeeni registreerimise reeglistik”. EENet on riigiasutus, mille eesmärgiks on haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrgu arendamine ja korrastamine ning sellealase tegevuse juhtimine ja koordineerimine Eestis, samuti Eesti ülemise taseme domeeni ehk tippdomeeni .ee administreerimine. EENet on registreerijaks vastavalt .ee administraatorite ning haridusministeeriumi kokkuleppele, mis on fikseeritud põhimääruses. Reeglistiku punkti 7.3 kohaselt peab domeeninime registreerimise avalduse esitanud isik oma taotlust kinnitades eraldi kinnitama, et tema teadmiste kohaselt ei riku taotluses esitatud nimekuju kasutamine kolmanda poole huvisid. Reeglistiku punkti 7.2 järgi vastutab taotleja, et taotluses esitatud informatsioon vastab tõele. Lisaks sätestab Reeglistiku punkt 7.4, et taotlejal on täielik vastutus, kui nime registreerimine rikub kolmanda poole õigusi. Hageja on seisukohal, et kostja poolt domeeninime ruukkieesti.ee registreerimine ja kasutamine rikub hageja kui Kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI ainuomaniku õigusi. Hageja on veendunud, et kostja poolt domeeninime valik ja selle registreerimine kujul ruukkieesti.ee ei olnud juhuslik, kuivõrd kostja soovis domeeninimes kasutada just kaitstavat sõnatähist “ruukki”. Kuna aga domeeninimi ruukki.ee on registreeritud hagejaga samasse kontserni kuuluvale AS-ile, siis lisas kostja tähisele „ruukki” ka sõna „eesti”. Sarnaselt ärinimega märgime, et tähis „Ruukki” on kostja domeeninime kõige eristusvõimelisem osa, kuivõrd sõna „eesti” on kirjeldava iseloomuga täiend, mida iseseisvalt ei registreeritaks. Sarnaselt kostja poolt kasutatava ärinimega, püüab kostja domeeninime ruukkieesti.ee registreerimise ja kasutamisega tekitada tarbijates muljet nagu oleks kostja näol tegemist hagejaga seotud isikuga ning kasutada ära kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI head mainet ning eristusvõimet. Arvestades, et hageja on kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI ainuomanik, ning kostja on tähist “Ruukki” oma domeeninimes kasutanud ilma hageja loata, siis rikub kostja nii reeglistiku punkti 7.2 kui ka hageja kui Kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI ainuomaniku õigusi KaMS § 14 lg. 1 p. 2 tähenduses. Tähise „Ruukki Eesti”, mis on äravahetamiseni sarnane Kaubamärgiga RUUKKI, kasutamine kostja äritegevuses rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tähise „Ruukki Eesti”, mis on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärkidega, kasutamine kostja äritegevuses rikub hageja kui Kaubamärgi RUUKKI ja EÜK RUUKKI ainuomaniku õigusi KaMS § 14 lg. 1 p. 2 mõttes. Kostja poolt veebilehel esitatud informatsiooniga on tõendatud asjaolu, et kostja kasutab Kaubamärk RUUKKI ja EÜK RUUKKI oma äritegevuses. Samuti tõendab veebilehel esitatud informatsioon koosmõjus äriregistri andmetega seda, et kostja kasutab nimetatud tähist oma kaupade ja teenuste tähistamiseks, mis on identsed teenustega, mille suhtes hagejale kuulub kaubamärgi ainuõigus. Kaubamärk RUUKKI identifitseerib rahvusvaheliselt üldtunnustatud metallist tooteid, mistõttu on tõenäoline, et tarbija vahetab Kaubamärgi RUUKKI ära kostja poolt kasutatava tähisega „Ruukki Eesti” ning arvab, et tegemist on ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega. Hageja palub kohustada osaühingut ja osaühingut muutma ärinime selliselt, et see ei sisalda Oyj kaubamärgiga RUUKKI ja Euroopa Ühenduse kaubamärgiga Ruukki FastJoint äravahetamiseni sarnast tähist, muutes vastavalt oma põhikirja ning esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tuvastada osaühingu

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagiavaldust ning peab seda alusetuks ja põhjendamatuks. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagejal õigust keelata kostjal äritegevuses häid äritavasid järgides tähise „Ruukki Eesti” kasutamist. Hagejal pole vastavalt KaMS § 16 lg 1 p 2 alusel õigust keelata kostjal vaidlusaluse tähise kasutamist, sest sõna „ruukki” on kaupa või teenust kirjeldav tähis. Juhul kui kaupa või teenust kirjeldav kaubamärk registreeritakse, ei tohi kaubamärgiomanik keelata teistel isikutel vastava tähise kasutamist. Kostja leiab, et sõna „ruukki” tähendab soome keeles rauavabrikut või terasetehast. Tavakeele tähenduses kasutatakse seda sõna ka metallitoodangu tööstusega tegeleva küla tähistamiseks. Ruukkideks kutsuti varaseid metallitööstusettevõtteid. Ruukki’dest moodustus oma kogukond provintsi keskel. Ajalooliselt tähendab Ruukki seega väikest kogukonda. Lisaks paikneb Soomes ka Ruukki nimeline vald, mis asub Põhja Soomes, Oulu lähedal. Kostja on seisukohal, et sõna „ruukki” tähistab KaMS § 16 lg 1 p 2 tähenduses kauba liiki – tegu on rauast või terasest ehituskonstruktsioonide ja nende osade tootmisega. Kauba liigi all mõeldakse tavapäraselt mingisse rühma kuuluvat kaupa, millel on eristatav vorm. Nagu ülaltoodus märgitud, siis „ruukki” puhul on taoliseks eristavaks vormiks just rauast või terasmaterjalist toodetud kaubad. Hageja ei ole ainuke selles valdkonnas tegutsev ettevõtja ei Euroopas, Eestis ega Soomes, mille puhul võiks veel eeldada antud tähise ainukasutamise õigust. Teiseks võib juhindudes KaMS § 16 lg 1 p-st 2 asuda seisukohale, et sõna „ruukki” iseloomustab kauba otstarvet, st. kirjeldab selle eesmärki ja funktsiooni. Kauba otstarve näitab selle olulisemaid omadusi ning seda, milleks vastavat kaupa kasutatakse. Soomes on peale hageja registreeritud ka hulganisti teisi ettevõtteid, kes kasutavad oma ärinimes sõna „Ruukki” (nt Ruukki Furniture Oy). Kostja on seisukohal, et on tähise „Ruukki” kasutamisel käitunud kooskõlas heade äritavadega ning vastavuses KaMS §-ga 16. Kostja leiab, et vajalik on analüüsida ka värvi mõju kaubamärgi ja tähise sarnasuse hindamisel. Kuna värv mõjutab oluliselt kujundite tajumist, tuleb asuda seisukohale, et isegi juhul kui kaubamärk ja tähis võiksid muidu olla sarnased või koguni identsed, võib erineva värvilahenduse tõttu tarbijapoolne äravahetamise tõenäosus praktiliselt välistatud olla. Antud juhul pole aga kostja poolt kasutatav tähis identne hageja kaubamärgiga ning erineb oluliselt ka hageja poolt kasutatavast kombineeritud märgist (hageja kasutab tumepunast värvilahendust, kostja sinist). Kostja rõhutab, et kõikidel hagejaga seotud veebilehekülgedel on kasutanud just vastavat tähist (s.t. graafiliselt kujundatud sõna „ruukki”), mistõttu seostavad ka kõik kolmandad isikud ja kliendid vastavat kaubamärki just hageja ja viimase kaupade ja teenuste, mitte aga kostjaga. Kostja leiab, et hageja kaubamärgi üldtuntud domineerivaks osaks on selle kujunduslik külg. Kostja ei ole kunagi kasutanud hagejale iseloomulikku ja tema äritegevusega seostuvat graafiliselt kujundatud tähist „ruukki”. Lisaks on oluline märkida ka

seda, et hageja on Patendiametis registreerinud kaubamärgi kujutatuna suurte tähtedega, kostja aga kasutab oma ärinimes tähist, mis erineb nii poolt Soomes registreeritud kombineeritud kaubamärgist kui ka Patendiametis registreeritud kaubamärgist (kostja ärinimi koosned sõnadest „Ruukki” ja „Eesti”, sõnal „Ruukki” on esisuurtäht). Kostja on seisukohal, et kaubamärgi domineerivaks osaks on just selle kujunduslik külg, mis erineb oluliselt kostja poolt kasutatavast tähisest. Kostja veebilehe väljatrükist nähtub, et kostja on määratlenud ennast kui ettevõtet, kes tegeleb katuse- ja seinaprofiilide, aga ka lisaplekkide ja vihmaveesüsteemide tootmisega. Kostja veebilehe avalehelt selgub üheselt, et „kostja ei kuulu Soome koosseisu”. Asjaolu, et on oma koduleheküljel viidanud, et kostja ja hageja ei ole omavahel seotud, ei näita mitte halvauskset käitumist, vaid seda, et kostja on teinud omaltpoolt kõik vajaliku võimalike arusaamatuste vältimiseks hageja ja kostja seotuse kohta. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja kliendid või äripartnerid on segamini ajanud hageja ja kostja, ei saa aga pidada automaatselt, ilma muid asjaolusid kaalumata, poolt heade äritavade rikkumiseks ja kaubamärgi samastamiseks kostjaga. Toodud näited moodustavad vaid tühise osa kummagi ettevõtte klientidest ja sellised eksimused on praktikas siiski harva esinevad, aga samas ettetulevad ka teiste ettevõtjate äritegevuses. on registrisse kantud 07. oktoobril 2004.a. Sellel ajal ei olnud hageja kaubamärk veel õiguskaitset saanud. Paljasõnalised ja oletuslikud on hageja väited selle kohta, et RN kostja juhatuse liikme ja AS-i (hageja tütarettevõte) endise müügijuhina pidi peatsest nimevahetusest teadlik olema ja soovis seetõttu ärinime valikul just hageja huvisid kahjustada. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et R. N müügijuhina pidi vastavatest asjaoludest teadlik olema ja kuritarvitas teadolevat informatsiooni. R. N ei olnud hageja ega tema tütarettevõtte juhatuse liige, ega pidanud seetõttu ka kursis olema kõigi juhatuse tasandil vastuvõetud otsustega. Lisaks on hageja oma Eesti tütarettevõtete nimesid korduvalt muutnud ( AS, AS , AS) ning järjekordne nimemuutus ei omanud mingit erakorralist tähendust. Seda, et kostja juhatuse liige tahtlikult soovis kasutada just hageja poolt kaubamärgina registreeritud nime, pole hageja tõendanud. Kui kostja sai teda, et hageja on kaubamärgina registreerinud poolt kasutatava tähise, oli kostja nõus kulutuste hüvitamisel vastavast nimest ka loobuma. Hageja keeldus kohtuvälise lahenduse leidmisest. Seega on hageja ka ise teadlikult aidanud kaasa olukorra jätkumisele, mida ta enda õigusi ja huve kahjustavaks peab. Kostja leiab, et hageja poolt väidetud kujul ei saakski konkureerivad ettevõtted ühes linnas asuda, sest taoline asjaolu väljendab kohe pahauskset käitumist teise ettevõtja suhtes. See välistaks samas paikkonnas konkureerivate ettevõtete olemasolu ning oleks vastuolus tarbijate õiguste ja huvidega ning ausa konkurentsivõistlusega, samuti turu avatuse põhimõttega. Reklaam on äritegevuse loomulik koostisosa. Äriühingul peab olema võimalik ennast mõistlikul viisil ja heade tavade kohaselt reklaamida ja teised ettevõtjad ei saa seda ettevõtja õigust välistada. Samuti on oluline märkida, et suur osa hageja äritegevusest toimub edasimüügi teel interneti vahendusel ning kostja poolt reklaamtahvli kasutamine ei saa seetõttu hageja äritegevust kuidagi kahjustada. Sellele asjaolule on viidanud ka kohus oma 08. juuni 2006.a. määruses. Loogiliselt peaks antud sõnaühendi sisestamisel avanema mitte ainult kostja, vaid kõikide ettevõtjate ja kaubamärkide nimed, mis sisaldavad sõna „ruukki”. Analoogselt toimib see ka teiste ettevõtjate suhtes sõltumata tegevusvaldkonnast, piisab vaid ühest samast või isegi

sarnasest sõnast erinevate ettevõtete nimes. Hageja on siinjuures jätnud tähelepanuta asjaolu, et ka teistel isikutel peale hageja on õigus kasutada nime „ruukki” ja nad võiksid samasuguse pretensiooni esitada hagejale sõltumata sellest, et ta on kõnesoleva kaubamärgi ainuomanik. Kui sisestada näiteks otsingusüsteemi sõna „ruukki”, siis kuvatakse otsingu tulemusena palju ettevõtteid nimega „ruukki” (nt Ruukki Group Oyj, Ruukki Furniture, Ruukki kodumajutus jne). Seega ei saa hageja kunagi välistada, et otsingusüsteemid kuvavad vaid hagejaga seotud lehekülgi, sest see oleks otseselt teisi ettevõtjaid kahjustav. Kostja leiab, et hageja väide, mille kohaselt kostja kodulehe kujunduses kasutatud elemendid ja sõnastus jätavad ostjatele ning äriringkondadele mulje, nagu oleks kostja hagejaga seotud, on paljasõnaline ja otsitud. Hageja kasutab kaubamärgi kombineeritud kujundust. Kostja pole sellist kujundust oma kaupade või teenuste reklaamimisel kunagi kasutanud. Hageja on registreerinud oma kaubamärgi Eesti Patendiametis oluliselt erinevana (kujutatuna suurte tähtedega), kui Ruukki Eesti. Hageja väited selle kohta, et on registreerinud EÜ kaubamärgi Ruukki FastJoint ning esitanud Siseturu Ühtlustamise Ametile taotlused EÜ kaubamärkide RUUKKI ja Ruukki registreerimiseks, ei oma antud asja lahendamisel mingisugust tähtsust, sest nendel tähistel puudub õiguskaitse. Hagejal pole õigust keelata kostjal tähise „Ruukki” kasutamist vastavalt KaMS § 16 lg-le 1, siis on põhjendamatu ka hageja väide selle kohta, et kostja ärinimi rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kostja leiab, et ärinime kasutamine ei saa automaatselt tähendada kõlvatu konkurentsi osutamist nagu seda ekslikult on arvanud hageja. Hageja ei ole tõendanud kostja käitumist, mis oleks õiguslikult hinnatava kõlvatu konkurentsina. Konkurents iseenesest ei ole keelatud ja igasugune konkurents ei ole kõlvatu. Kõlvatu konkurentsiga saab antud juhul tegemist olla ainult siis, kui on tuvastatud, et kostja on esitanud tahtlikult ekslikku teavet. Hageja ei ole kuidagi tõendanud, et oleks esitanud ebatõeseid või eksitavaid andmeid, mis võiksid eksitada tarbijaid. Kostja koduleheküljelt selgub üheselt, et välistatud on kõik võimalikud seosed hageja ja kostja vahel, et kostja ei ole ei hageja tütarettevõte, hageja filiaal, ega ka muudmoodi hagejaga vähimalgi moel seotud. Kostja poolt esitatavatel arvetel, saatelehtedel jm dokumentatsioonil märgitud kõik kostja teistest ettevõtetest eristamiseks vajalikud andmed (kostja registrikood, aadress, ärinimi jne) ning kostja poolt kasutatav sõna „ruukki” viitab üheselt rauast või terasest valmistatavatele toodetele – seega ei eksita kuidagi tarbijaid. Informatsioon, mida kostja pakutava kauba kohta avaldab, vastab tõele. Samuti ei ole kostja enda tooteid tutvustanud hageja halvustamise või tema toodetega võrdlemise kaudu ennast kiitvalt. Hageja poolt viidatud WIPO otsused jätta kõrvale kui asjakohatud. OÜ omas antud juhul domeeninime registreerimiseks õiguslikku alust ning huvi. Kostja seisukohti kinnitab ka asjakohane WIPO praktika. Kostja palub kohtul jätta Oyj hagi OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamise nõudes rahuldamata.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja nimele on registreeritud Eesti kaubamärk RUUKKI ja Euroopa Ühenduse kaubamärk RUUKKI FastJoint (edaspidi vaidlusalused kaubamärgid). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjate poolt hageja kaubamärgi RUUKKI kasutamine kostjate ärinimes ja kostja OÜ-le kuuluvas domeeninimes on lubatud tegevus. Vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, kas kostjate ärinime kuju rikub hageja kui kaubamärgi omaniku ainuõigust ning kas kostjate tegevus langeb kaubamärgiomaniku absoluutse õiguse seadusega sätestatud piirangute alla, seega kas hagejal on kohustus taluda tema nimele registreeritud kaubamärkide kasutamist tulenevalt KaMS § 16. Kohus leiab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada eelkõige KaMS § 14 sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohus leiab, et KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka ärinime kasutamist, sest äritegevuses tähistatakse kaupu ja teenuseid selle osutaja või tootja ärinimega. Kostja ei ole eitanud menetluse kestel, et ta kasutab oma ärinime oma äritegevuseks. Äritegevuseks saab KaMS § 14 lg 3 alusel pidada ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena internetis. Kohtule esitatud kostja OÜ kodulehe väljavõttest nähtub, et kostja kodulehekülg on detailne ning sisaldab tarbijate jaoks olulist informatsiooni. Kohus leiab, et kostja äritegevuseks on ka internetis oma kodulehe vahendusel pakutavad kaubad ja teenused. Seega rikub kostja poolt domeeninime ruukkieest.ee kasutamine hageja õigusi. Sarnaste kaupadena tuleb kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt käsitleda eelkõige samasse kauba või teenuste klassi kuuluvaid kaupu, kuid asjaolu, et kaup või teenus ei kuulu samasse klassi ei välista olukorda, kus kaubad või teenused on sarnased. Hageja kaubamärk RUUKKI on kaitstud kaubaklassis nr 6. Nimetatud kaubaklassi kuuluvad lihtmetallid ja nende sulamid, metallehitusmaterjalid, teisaldatavad metallehitised, rööbasteede metallmaterjalid, lihtmetallist trossid ja traadid, rauakaubad, väikesed metallkaubad, metalltorud, seifid, lihtmetallist kaubad, metallmaagid, metallplaadid, -lehed ja –poolid, metalltorud ja profiilid. Hageja Euroopa Ühenduse kaubamärk Ruukki FastJoint on kaitstud ka kaubaklassides nr 11 ja 19, mille alla kuuluvad muu hulgas ka vee tarnimissüsteemid, mitte-metallist liigendita torud, ja ehitusmaterjalid. Kostja tegevusaladeks on äriregistri andmetel rauast või terasest ehituskonstruktsioonide ja nende osade tootmine, ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük. Kostja toodeteks on kohtule esitatud kostja kodulehe väljavõtte ja reklaammaterjalide põhjal

terasprofiilkatused ja vihmaveesüsteemid, seinaprofiilid. Kasutavaks materjaliks terasleht, metallmaterjalid. Kohus leiab, et kostja poolt tarnitavad kaubad ja teenused on sarnased kaupade ja teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Seega ei saa kostja ÄS § 12 lg 3 alusel kasutada hageja kaubamärki oma ärinimes hageja nõusolekuta. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks olemas hageja nõusolek tema kaubamärgi kasutamiseks oma ärinimes. Kostja OÜ väited sellekohta, et kostjal puudub majandustegevus ja seetõttu ei riku ta hageja õigusi, ei ole õiged. Kostjal on hoolimata majandustegevuse puudumisest vajalik hageja nõusolek tema kaubamärgi kasutamiseks kostja ärinimes. Nõusoleku puudumisel rikub kostja hageja KaMS § 14 sätestatud ainuõigusi. Hageja nimele on Eestis ja Euroopa Ühenduses registreeritud sõnaline kaubamärk, mille registreerimistaotlus on esitatud nn suurte ehk trükitähtedega. Kaubamärgid on ka esitatud kujul registreeritud. Sellisel kujul kaubamärgi registreerimine tähendab, et hageja on registreerinud sõnalise kaubamärgi ja tema kaubamärk on kaitstud igasuguses graafilises kujunduses ning kirjastiilis. Ekslik on kostja väide selle kohta, et hageja kaubamärk RUUKKI on kaitstud üksnes hageja poolt kasutuses olevas graafilises kujunduses. Hagejale kuuluva kaubamärgi kaitse ulatus ei piirdu vaid tegelikult kasutuses oleva kaubamärgi kujundusega vaid oleneb registreerimistaotluses esitatud kujundusest. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja kaubamärk tähistab kaupade ja teenuste liiki, kvaliteeti vm omadusi, mis on sätestatud KaMS § 9 lg 1 p 3. Pooled ei vaidle küll selle üle, et vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud hageja nimele st hageja on kaubamärkide omanik ja seega on tema õigused kaitstud KaMS § 14 sätestatud ulatuses. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse tühisekstunnistamiseks või lõppenuks tunnistamiseks vastavalt KaMS § 52 ja 53. Samas sätestab KaMS § 16 lg 1 p 2, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud, koosnevaid tähistusi. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hageja kaubamärgid tähistavad üksnes kauba liiki, ei ole õiged. Kaubamärgiõiguses kehtib territoriaalsuse põhimõte, mis tähendab seda, et õiguskaitse saamisel piirdutakse konkreetse riigi territooriumi ja olustikuga. Seetõttu on asjakohatud kõik kostja viited Soome Vabariigis registreeritud kaubamärkidele, sõna „ruukki” soomekeelsele tähendusele ja Soomes kasutusel olevatele teistele tähistele, mis sisaldavad hageja registreeritud kaubamärki. Eesti keeles ei ole sõnal „ruukki” tähendust, seetõttu ei saa hageja kaubamärk kirjeldada ka kauba liiki, omadusi jm KaMS § 9 lg 1 p 3 sätestatut. Kohus peab vajalikuks märkida, et eristusvõime puudumise tuvastamiseks oleks kostja pidanud esitama vastuhagi. Kohus leiab, et kostja ärinime oluline ja domineeriv osa on hageja kaubamärk mitte sõnad Ehitus ja Eesti. Ekslik on kostja seisukoht, et sarnasuse peab tuvastama ekspert. Ärinime ja kaubamärgi sarnasus on asjaolu, mille tuvastamine on vaidluse lahendamisel kohtu pädevuses. .

Kaubamärgi õiguskaitse on absoluutse iseloomuga ning kõikidel isikutel on kohustus tagada, et kaubamärgi omaniku ainuõigused ei saaks rikutud. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et kostja OÜ registreeriti äriregistris enne kaubamärgi RUUKKI õiguskaitse saamist. Registreerimisega sai kaubamärk õiguskaitse tagasiulatuvalt, seega tekkis ka kostjatele kohustus tagada ainuõigused tagasiulatuvalt. KaMS § 14 lg 1 p 3 järgi on kaubamärgi omanikul õigus keelata registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Kohtule esitatud AS hinnapakkumine, Oy arve, DFDS Transport hinnapakkumine ja OÜ pakkumine tõendavad, et tarbijad ajavad segamini hageja ja kostja OÜ. Oluline on siinjuures märkida, et vajalik on tuvastada tõenäosus, et tarbijad eksivad, mitte konkreetne fakt. Kostja poolt kasutatud ärinimed ja võivad luua tarbijas mulje, et tegemist on hageja Eesti tütarfirmaga ja hageja tütarfirmaga, mis tegeleb ehitustegevusega või on kostjad muul moel seotud hageja kontserniga. Kohus leiab, et kaubamärgi maine ärakasutamiseks peab kaubamärgil esmajoones olema tuntus ja hea maine. Asjaolu, et kaubamärk on registreeritud, ei tähenda automaatselt, et sel on olemas turul selline positsioon, mis võimaldab maine ärakasutamist. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja kaubamärgil on turul valitsev seisund või on need muul moel selliselt kasutusel, mis võimaldaks ära kasutada kaubamärgi mainet. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole seetõttu oluline, kas kostjate juhatuse liikmed ja osanikud on varasemalt olnud hageja töötajad ning kust pärineb kostja teave hageja poolt kasutusele võetavast kaubamärgist. Hageja on esitanud nõude õigusrikkumise tuvastamiseks ja järgnevate rikkumiste ärahoidmiseks. Kostjatega seotud isikute tegevuse tahteline külg ei oma käesolevas vaidlusest tähendust Hageja on palunud lisaks rikkumise tuvastamisele ja edasise rikkumise keelamisele ära ka kohtuotsuse täitmise viis, kohustusega muuta kostjate põhikirja selliselt, et kostja ärinimi ei sisaldaks hageja registreeritud kaubamärki. Samuti on hageja palunud kohustada kostjat üle andma domeeninime kasutamise õigus. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on vajalik ära määrata ka rikkumise kõrvaldamise viis vastavalt TsMS § 445 lg 1 alusel. Kohus leiab, et mõistlik tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks ärinime muutmise osas on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Ärinime muudatuse sisseviimine nõuab äriühingu põhikirja muutmist, mida saab teha üksnes äriühingu üldkoosolek. Üldkoosoleku kokkukutsumisele ja otsuste täitmisele on seadusega sätestatud nõuded, mille järgimine kahe nädalaga võib osutuda võimatuks. Kostja OÜ-d tuleb kohustada muutma ärinime selliselt, et see ei sisalda OYi kaubamärgiga RUUKKI ja Ruukki FastJoint äravahetamiseni sarnast tähist, muutes vastavalt äriühingu põhikirjas äriühingu nime ning esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tuvastada osaühingu kohustus esitada Eesti Hariduse ja Teaduse Andmeside võrgule EENet taotlus domeeninime ruukkieesti.ee loobumiseks AS (registrikood XXX) kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja taotlus tuvastada kostja OÜ kohustus TsÜS § 68 lg 5 mõttes kohustus domeeninimest loobumiseks on põhjendatud. Hageja huvi on suunatud domeeninime kasutusse võtmisele tema enda poolt. Asjaolu, et