Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tsiviilasjas nr 2-17-401 esitas 10.01.2017 OÜ XXXXavalduse Xxxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 14.02.2017 määrusega. Tsiviilasjas nr 2-17-401 määrati korraldav istung 27.03.2017 kell 14.00. Xxxxja Xxxx esitasid 20.03.2017 avalduse Xxxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasja nr 2-17-4320 raames ja palusid ühtlasi liita enda avaldus tsiviilasjaga nr 2-17-401. Mõlemad tsiviilasjad on määratud kohtunik Tiia Mõtsniku menetlusse. Kohus liitis 27.03.2017 määrusega tsiviilasjad nr 2-17-401 ja nr 2-17-4320 ja jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-17-401 all. 27.03.2017 esitasid Xxxxja Xxxxpankrotiavaldusest loobumise avalduse ja palusid ühtlasi tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, so 150 eurot. 29.03.2017 määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 23.04.2017 ajutise halduri aruande. Aruandes märkis ajutine haldur, et võlgniku esindajad ei ole ajutisele haldurile esitanud ei bilanssi ega kasumiaruandeid. Tänaseks teadaolevatel andmetel on võlgniku ainsaks varaks Xxxxasuvad: • korteriomand (registriosa xxxx), mille reaalosaks on 30,6 m 2 suurune korter nr 1 ; • korteriomand (registriosa xxxx), mille reaalosaks on 28,50 m 2 suurune korter nr 7 . Nimetatud korteriomandid asuvad kahekorruselises 8-korterilises rekonstrueeritud elamus. Puuduvad konkreetsed andmed võlgniku muu vara kohta, sealhulgas puuduvad osalused äriühingutes ja väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Tühi on ka pangakonto SEB Pangas. Kahe korteriomandi koguvääruseks on esialgsel hinnangul kuni 120 000 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise

halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 509 236,37 eurot. Lisaks eeltoodule nähtub Ametlikest Teadaannetest, et 1.03.2017 teatas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et XxxxOÜ (registrikood: xxxx) nõude alusel tuleb võlgnikul tasuda 15 päeva jooksul 1260,72 eurot, sh põhinõue 1 098,71, kõrvalnõudeid 94,86, hüvitada riigilõiv 47,15 ja menetluskulu 20 eurot. Avaldaja nõude aluseks on Kasutusleping (üürileping nr 20140825/01, 25.08.2014). Täiendavalt on ilmselt nõudeid Xxxxkorterite nr 2, 3, 4 ja 8 omanikel, kelle nõuete aluseks on tegemata vaegtööd ja kõrvaldamata puudused. Nõuete konkreetsed suurused on täpsustamata, kuid need võivad ulatuda 10-tesse tuhandetesse eurodesse. Lisaks on ilmselt tasumata sunniraha nõue Tartu Linnavalitsusele 2559,92+900 eurot. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad jätkuvalt veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Võlgnik ei ole kogu oma tegevuse kestel esitanud äriregistrile ühtki aruannet. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele ja meeldetuletustele esitanud ajutisele haldurile mitte ühtki raamatupidamisdokumenti. Seega puudub võimalus hinnata võlgniku finantsandmeid. 2017. a pole Maksu- ja Tolliametile mingeid makse tasutud. Viimati tasuti 2016. a 3. kvartalis maksudena 781 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul oli võlgnik makseraskustes juba alates 2016. a keskpaigast, kui jäid lõpetamata viimistlustööd ja tekkisid vaidlused korteriomanikega ja ostjatega. Juhtkond sai kindlasti juba toona aru, et ettevõte ei ole jätkusuutlik ning oleks pidanud algatama likvideerimismenetluse või esitama kohtule pankrotiavalduse. Selle asemel jäeti hooletusse suhted lepingupartneritega, ei vastatud nende kirjadele ega lahendatud pretensioone ning asuti tegema muudatusi juhatuse koosseisus. Tänase seisuga ei vasta netovara suurus äriseadustiku nõuetele. Ajutine haldur leiab, et hiljutised ja lühikese aja jooksul toimunud mitmekordsed muudatused juhatuse koosseisus annavad ainet kahtluseks, et varasem juhtkond ja omanikud püüavad end distantseerida äriühingu edutust juhtimisest ja sellega kaasnevast võimalikust vastutusest. Lisaks puudub ajutise halduri hinnangul juhatuse tänasel liikmel ilmselt ettekujutus ettevõtte majanduslikust olukorrast, äriplaani jätkamise võimalustest ja oma kohustustest juhatuse liikmena. Ajutine haldur leiab, et antud olukorras puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud kahjumit. Antud menetluse staadiumis pole selge, millest tekkisid sellises mahus võlad. Ei saa välistada, et maksejõuetusele võis kaasa aidata mõne omaniku või juhtkonna pahatahtlik käitumine. Äriühingu raamatupidamist ei ole 2017. a jooksul ilmselt üldse peetud, millega on jäetud täitmata juhatuse liikme otsesed kohustused. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja täpsemad põhjused tuleb välja selgitada menetluse edasises käigus. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta täpsed andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad antud menetluse staadiumis konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kuid menetluse edasises käigus tuleb võlgniku ja selle juhtkonna tegevust kindlasti täpsemalt analüüsida. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud saab katta pankrotivara arvelt ning pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil osales võlgniku seaduslik esindaja, kes nõustus ajutise halduri aruandega, kuid mitte pankroti väljakuulutamisega.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastuväited pankroti väljakuulutamisele ei anna kohtu hinnangul alust jätta pankrot välja kuulutamata, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 509 236,37 euro ulatuses ning kohustused ületavad tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi ca 400 000 euro võrra. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx) ja endised juhatuse liikmed xxxx (isikukood xxxx), xxxx (isikukood xxxx), xxxx (isikukood xxxx). Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikuid trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 23.04.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 20 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku 2160 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 2160 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult Kodukontor AT OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-21-23-13. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 21.04.2017 ja 27.04.2017. Vastavate avalduste kohaselt on OÜ XXXX menetluskuludeks tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 400 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on osutatud kokku 4 h tunnitasu määra 100 eurot (ilma käibemaksuta) alusel. Võlgnik pole võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks loeb kohus ka tunnitasu määra 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele 300 eurot. OÜ XXXX on tasunud lisaks riigilõivu 50 eurot pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamise eest, mis rahuldati. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus OÜ XXXX menetluskulude suuruseks 750 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata OÜ XXXX taotluse mõista menetluskulud välja Xxxx OÜ-lt. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 32-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.