2-15-14330 Xxxxhagi xxxx OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks
Tsiviilasi
tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733 Hagihind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: xxxx (OÜ Xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx) Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo RS MERCATORIA, aadress Tartu mnt 7, Tallinn 10145, e-post: [email protected]); advokaat Katrin Paulus (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
07.03.2017 hageja lepinguline esindaja Janar Xxxx, kostja lepinguline esindaja Katrin Paulus
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada Xxxx(isikukood xxxx) hagi XxxxOÜ (registrikood xxxx) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733. 2) Tunnistada XxxxOÜ avalduse alusel Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-142708 kohtumääruse alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/3114 lubamatuks. 3) Tunnistada XxxxOÜ avalduse alusel Harju Maakohtu 12.06.2015 tsiviilasjas nr 2-1450973 kohtuotsuse alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/3733 lubamatuks. 4) Jätta rahuldamata hageja Xxxxtaotlus kostja XxxxOÜ 16.11.2016 vastuse lisade tsiviilasja materjalide hulgast eemaldamiseks. 5) Jätta rahuldamata kostja XxxxOÜ protsessuaalne tasaarvestuse vastuväide hageja nõudele, mille alusel lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses
tasaarvestuse tulemusel lõppenuks. Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XxxxOÜ kanda. 2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt XxxxOÜ-lt hageja Xxxxkasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1324,37 eurot, jätta rahuldamata hageja menetluskulu väljamõistmine kostjalt summas 26,24 eurot. 3) Kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 24.04.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Xxxxesitas 25.09.2015 Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja XxxxOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetlustes nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733, kuna hageja on tasaarvestanud oma nõuded kostja nõuetega(I k, tl 2-10, 179-185).
2.Täitemenetluse nr 022/2015/3733 aluseks on kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-2780. 20.01.2014 esitas Xxxx hagi XxxxOÜ vastu töötasu maksmise ning kasutamata puhkuse hüvitamise nõudes, mille Harju Maakohus jättis 23.04.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-2708 täies ulatuses rahuldamata (vt lisa 1; I k, tl 11-25). 23.05.2014 esitas Xxxx tsiviilasjas nr 2-14-2708 apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2014 otsusega rahuldamata (vt lisa 2; I k, tl 27-34). Xxxx esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 01.04.2015 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-1265-14 menetlusse võtmata (vt lisa 3; I k, tl 35). Sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2014 lahend tsiviilasjas nr 2-14-2708. Harju Maakohtu 30.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-2708 mõisteti xxxx XxxxOÜ kasuks välja menetluskulud summas 1800 eurot (vt lisa 4; I k, 36-44). Peale 30.04.2015 kohtumääruse jõustumist esitas XxxxOÜ kohtutäiturile asjaomase täitmisavalduse, mille kohaselt oli menetluskulude võlg summas 1800 eurot (vt lisa 5; I k, tl 45).
3.Täitemenetluse nr 022/2015/3733 aluseks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50973. 08.04.2014 esitas XxxxOÜ tsiviilasjas nr 2-14-2708 Xxxx vastu vastuhagi õigusliku aluseta üleantud summa 4000 euro tagastamise nõudes (vt lisa 6; I k, tl 46-49). 15.04.2014 kohtumäärusega võeti XxxxOÜ vastuhagi eraldi asjana tsiviilasja nr 2-14-50973 raames menetlusse (vt lisa 7; I k, tl 50-53). 19.06.2014 esitas Xxxx taotluse
menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-14-50973 kuni tsiviilasjas nr 2-14-2708 tehtava lõpliku lahendini (vt lisa 8; I k, tl 55-57). 01.07.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus kõnealuse taotluse ja peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-14-50973 (vt lisa 9; I k, tl 58-60). Xxxx võttis 08.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50973 hagi õigeks ning esitas hagi esemeks olnud 4000 euro suuruse nõude osas tasaarvestuse avalduse (vt lisa 10; I k, tl 64-68). 24.04.2015 kõrvaldas Xxxx seoses tasaarvestuse avaldusega esinenud puudused (vt lisa 11; I k, tl 69-73). 12.06.2015 tegi kohus tsiviilasjas nr 2-14-50973 otsuse, rahuldades XxxxOÜ hagi, mõistes Xxxx välja 4000 eurot ning jättis menetluskulud summas 705 eurot Xxxxkanda (vt lisa 12; I k, tl 74-78). Kui kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50973 jõustus esitas XxxxOÜ kohtutäiturile asjaomase täitmisavalduse, mille kohaselt on võla summaks 4705 eurot (vt lisa 13; I k, tl 79).
4.Xxxxon tekkinud kõnealuste nõuete (1800 eurot ja 4705 eurot) tasaarvestusõigus. Xxxxtasaarvestuse asjaolud on alljärgmised: Xxxxsõlmis 2013. ja 2014. aastal XxxxOÜ-ga neli laenulepingut, mille kohaselt andis XxxxXxxxOÜ-le laenu kokku summas 22 160 eurot järgmiselt: 1) 31.12.2012 summas 2400 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.03.2013; 2) 4.06.2013 summas 3000 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 3) 28.06.2013 summas 3260 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 4) 10.07.2013 summas 13 500 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.12.2014 (I k, tl 188-199).
5.XxxxOÜ-l tekkisid 2013. aastal nii Xxxxkui ka tema poolt juhtiva ja talle kuuluva äriühingu Xxxx OÜ vastu rahalised nõuded. Kuivõrd XxxxOÜ polnud xxxx tasunud laenulepingute järgseid intresse, viiviseid ega tagastanud ka põhisummasid, esitas Xxxx21.01.2014 xxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse ja nõuete loovutamise teatise (vt lisa 14; I k, tl 84-86). Vastavalt nimetatud dokumendile tasaarvestas Xxxx31.12.2012 laenulepingust tulenevad nõuded XxxxOÜ vastu viimase nõudega Xxxxvastu summas 546 eurot. Lisaks andis Xxxxsamas dokumendis XxxxOÜ-le teada, et loovutas 20.01.2014 kõigist ülalmärgitud laenulepingutest tulenevad nõuded tasaarvestamise järgses ulatuses ning et uueks võlausaldajaks on xxxx OÜ. Omandades Xxxxnõuded XxxxOÜ vastu, esitas ka Xxxx OÜ 21.01.2014 XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse (vt lisa 15; I k, tl 88-91). Sellele vastavalt tasaarvestas Xxxx OÜ omandatud laenulepingutest tulenevad nõuded XxxxOÜ vastu viimase nõuetega Xxxx OÜ vastu summas 6549,36 eurot, mis tulenesid kolmest tasumata arvest. 3258 euro osas oli tasaarvestus tingimuslik ja seotud nimetatud summa osas arve esitamisega. XxxxOÜ Xxxx OÜ poolt tehtud tasaarvestustega ei nõustunud ning esitas Xxxx OÜ vastu 12.03.2014 hagi tsiviilasjas nr 2-14-50302 rahalise kohustuse summas 9807,36 eurot ja viivise summas 192,64 eurot tasumise nõudes (vt lisa 16; I k, tl 92-96). Harju Maakohus rahuldas 06.11.2014 otsusega XxxxOÜ nõude osaliselt, mõistes Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks välja võlgnevuse summas 3258 eurot. Ülejäänud ulatuses luges kohus XxxxOÜ nõude lõppenuks tasaarvestuse tõttu. 3258 eurot mõistis kohus Xxxx OÜ-lt välja ka üksnes seetõttu, et selles osas esitatud tasaarvestus oli asjaomase arve puudumisest tulenevalt tingimuslik (vt lisa 17; I k, tl 97112). XxxxOÜ Harju Maakohtu otsusega ei nõustunud ning vaidlustas selle 08.12.2014 apellatsioonkaebusega osaliselt, st 6742 euro välja mõistmata jätmise osas (vt lisa 18; I k, tl 113-118). Tallinna Ringkonnakohus tegi asjas otsuse 07.05.2015, jättes Harju Maakohtu otsuse muutmata ja XxxxOÜ apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata (vt lisa 19; I k, 119-129). XxxxOÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 16.09.2015 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-527 menetlusse võtmata (vt lisa 20; I k, tl 130). Sellega jõustus 07.05.2015 Tallinna Ringkonnakohtu lahend.
6.Kohtute poolt on seejuures XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahelise tsiviilasja nr 2-14-50302 menetluse käigus leidnud ammendavalt tuvastamist ja kinnitamist
muu hulgas järgmised sundtäitmise lubamatuks tunnistamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud. Harju Maakohus rahuldas küll XxxxOÜ hagi osaliselt, kuid tunnistas seejuures Xxxxpoolt tehtud tasaarvestust summas 546 eurot ning Xxxx Üritused OÜ poolt tehtud tasaarvestust summas 6549,36 eurot. Seoses viidatud lahendiga vajab rõhutamist veel asjaolu, et „/.../ kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Xxxxon Xxxxosaühingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot1 (tl 18-19, 25-26), Xxxxon pidanud üleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole tõendanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on xxxx VÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt hageja vastu nõudeõigus õigusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks (st nõue on sissenõutav) alates iga vastava makse tegemisest“ (vt lisaks 17 oleva Harju Maakohtu otsuse punkti 5.2; I k, tl 102-103).
7.Kuna Xxxx OÜ loovutas 08.04.2015 8000 euro suuruse nõude Oaas Catering OÜ vastu tagasi Xxxx(vt lisa 10 lisaks olevat Xxxx OÜ 08.04.2015 nõuete tasaarvestuse avaldust ning nõuete osalise loovutamise teadet; I k tl 6668 ja lisa 21; I k, tl 131), üritas Xxxxtsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 raames temalt välja mõistetavaid summasid tasaarvestada oma nõuetega XxxxOÜ vastu juba asjaomaste menetluste raames, kuid tasaarvestused jäeti kohtute poolt tegemata. Tasaarvestuse asjaolud olid alljärgmised: 1) tsiviilasjas nr 2-14-2708 esitas Xxxx29.04.2015 vastuväidetes menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele taotluse, mille kohaselt palus kohtul Xxxx OÜ kasuks väljamõistetavad põhjendatud menetluskulud tasaarvestada tema nõudega XxxxOÜ vastu (vt lisa 22; I k, tl 132-139). Kõnealuse taotlusega seoses leidis kohus, et „[k]ohtul puudub alus ja pädevus käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hinnata hageja väidet selle kohta, et „Pärast viimast tasaarvestust on Xxxx XxxxOÜ vastu jätkuvalt nõudeid summas 4 000 eurot“ (kusjuures hageja väidab, et kohtuvaidlused hageja ja kostja vahel tsiviilasjas nr 2-14-50302 on pooleli, millest võib järeldada, et nn tasaarvestus ja selle summad ei saa olla selged). Kui hageja soovib oma väidetavaid vastunõudeid kostja vastu maksma panna, tuleb selleks esitada nõuetekohane hagi ja tasuda vastav riigilõiv. Tasaarvestusõiguse olemasolul on võimalik oma õigusi kaitsta ka täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohase hagiga (võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud).“ (vt lisa 4; I k, tl 11-25).
8.Xxxxesitas tsiviilasjas nr 2-14-50973 08.04.2015 kohtule ja XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse, eesmärgiga tasaarvestada samal kuupäeval Xxxx OÜ-lt omandatud nõuded 4000 euro ulatuses tsiviilasjas nr 2-14-50973 õigeks võetud hagiga (vt lisa 10 lisaks olevat Xxxxhagi õigeksvõtu ning nõuete tasaarvestuse avaldust; I k, tl 66-68). Kõnealuse taotlusega seoses leidis kohus, et „[k]äesolevas asjas ei saa kohus arvestada kostja poolt 08.04.2015 esitatud tasaarvestust, kuna sellest tulenevad asjaolud on vaidluse all tsiviilasja nr 2-14-50302 menetluses. Kostja tasaarvestus tuleneb sellest, et pooled on sõlminud neli laenulepingut, millega kostja andis hagejale laenu 22 160 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-50302 on vaidluse all kostja laenulepingust tulenev nõue hageja vastu terves ulatuses, so 22 160 eurot, mis on loovutatud Xxxx OÜ-le. Pärast kohtu selgitusi ei ole kohtule esitatud tõendeid, et Xxxx OÜ on tsiviilasjas nr 2-14-50302 esitatud tasaarvestuse vastuväitest
eurot nõude osas loobunud. Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega on vaidlusalusest loovutatud nõudest 6549.36 eurot tasaarvestatud“ (vt lisa 12; I k, tl 74-78).
9.Kuna tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 menetlemisel on jäetud Xxxx tasaarvestuse avaldus arvesse võtmata ning ka XxxxOÜ pole seda aktsepteerinud, esitas hageja, arvestades tsiviilasjas nr 2-14-50302 jõustunud kohtulahendit ja sellest tulenevat mõju nii Xxxx OÜ-le kui ka Xxxxkuuluvatele XxxxOÜ vastu suunatud nõuetele, 25.09.2015 XxxxOÜ-le uue avalduse (vt lisa 23; I k, tl 140-142).
10.Kuna Xxxx OÜ ja XxxxOÜ vahelises tsiviilasjas nr 2-1450302 on jõustunud kohtuotsus täies ulatuses, millega on tuvastatud Xxxx OÜ nõuete (ja seeläbi ka Xxxxnõuete) olemasolu XxxxOÜ vastu ning viimase väidetavate nõuete alusetus Xxxx(või Xxxx OÜ) vastu, on hageja 25.09.2015 avalduse alusel täitemenetluse nr 022/2015/3114 ja 022/2015/3733 esemeks olevad nõuded vastuvaidlematult lõppenud.
11.Täitemenetlused, mida hageja käesolevaga lubamatuks palub tunnistada, põhinevad tsiviilasjades nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 tehtud lahenditel. Seevastu on aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiste nõuete aluseks olevad faktilised (elu)sündmused vastuvaidlematult tekkinud pärast täitedokumentideks olevate kohtulahendite jõustumist. Kuna XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vaheline tsiviilasi nr 2-1450302 puudutas otseselt neid asjaolusid, mis mõjutasid ka XxxxXxxx OÜ vastu olevate nõuete olemasolu või puudumist, tekkis tsiviilasjas nr 2-14-50302 tehtud kohtuotsuse lõpliku ning täieliku jõustumisega 16.09.2015 Xxxxning XxxxOÜ vahel uuesti tasaarvestusolukord, kus Xxxxoli Xxxx OÜ-lt 08.04.2015 omandatud nõuded kostja vastu ning kostjal täitemenetluste esemeks olevad nõuded hageja vastu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja palub jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulude jätta hageja kanda (II k, tl 111119). Kostja ei nõustu sellega, et hageja on oma nõuded tasaarvestanud kostja nõuetega. Xxxx OÜ ei saanud nõuet tagasi loovutada nende ebaselguse tõttu, väidetavalt loovutatud nõuded ei olnud piisavalt määratletud ning tasaarvestada ei saa nõuet, millele võlgnik võib esitada vastuväite.
13.Xxxx OÜ ei saanud nõuet tagasi loovutada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt väidetud tasaarvestuse olukorda ei saanud üldse tekkidagi. Hageja väidetav nõue oli algselt tekkinud hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutega seonduvalt. Hageja nõude suurus oli algselt 22 160 eurot. Hageja tasaarvestas nimetatud summast 546 eurot 21. jaanuaril 2014.a esitatud avaldusega. Samas avalduses teatas hageja kostjale, et on
20.jaanuaril 2014. a kõigist nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded tasaarvestamise järgselt loovutanud Xxxx OÜ-le. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas sai 20.01.2014 loovutus toimuda tasaarvestamise järgselt, kui tasaarvestamise avaldus on tehtud 21.01.2014. Kostja on seisukohal, et nimetatud asjaolu tõttu ei olnud juba siis loovutatud nõuded piisavalt määratletud. Tsiviilasjas nr 2-14-50302 esitas XxxxOÜ hagi võla tasumise nõudes Xxxx OÜ vastu. Nõuete aluseks olid XxxxOÜ poolt Xxxx OÜ-le väljastatud arved ning nõude kogusummaks oli 9 807,36 eurot. Harju Maakohus rahuldas XxxxOÜ hagi osaliselt, mõistes Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks välja võlgnevuse 3 258 eurot. Ülejäänud XxxxOÜ nõue summas 6 549,36 eurot luges kohus tasaarvestatuks Xxxx OÜ poolt 21.01.2014 tehtud tasaarvestuse avaldusega. Kohtud leidsid muuhulgas, et XxxxOÜ ei saa selles menetluses tugineda oma nõudele xxxx vastu, kuna Xxxxei ole selles menetluses menetlusosaline ning XxxxOÜ ei ole oma nõuet Xxxxvastu, summas 31 583,66 eurot tõendanud. Kohus on ka märkinud, et XxxxOÜ-l on võimalik esitada Xxxxvastu hagiavaldus 31 583,66 eurot väljamõistmiseks. Kohtuotsus nimetatud tsiviilasjas jõustus täielikult 16.09.2015. Hageja ei saanud 08.04.2015 nõudeid omandada, kuna väidetava
nõude loovutamise kokkuleppe hetkel ei olnud nõuded selged.
14.Tagasiloovutatud nõuded ei ole piisavalt määratletud. Hageja nõue summas 8 000 eurot ei olnud piisavalt määratletud. Hagi täiendustes (punktis 2.1.9) on hageja selgitanud, et kõikide loovutuste aluseks oli algselt Xxxxmitmest erinevast laenulepingust tulenev nõue. Täpsemalt öeldes, Xxxxoli VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks alates iga vastava makse tegemisest (hagi täienduste punkt 2.1.9). Ei ole vaidlust, et vastavad maksed on tehtud erinevatel ajahetkedel, mistõttu tulnuks ka edasiste loovutuste korral nõudeid eristada. Seda hageja ja Xxxx OÜ teinud ei ole, kuivõrd kostjale esitatud nõuete loovutamiste teatistest nähtub üksnes kogu nõude „komplekti“ loovutamine kogusummas. Ainuüksi mitme erineva nõude loovutamine ühe nõudena tähendab, et enam ei ole nõuded eristatavad, seega ka piisavalt määratletavad. 08.04.2015 teatisest nõude loovutamise kohta ei nähtu, milliseid nõudeid täpselt Xxxx hagejale loovutanud on. Seega puudusid hagejal tasaarvestatavad nõuded, hageja ei omandanud Piduline Üritused OÜ-lt loovutamise teel saadud nõudeid kehtivalt (II k, tl 111119).
15.Alternatiivselt (kui asuda seisukohale, et hageja on kehtivalt omandanud Xxxx OÜ-lt 08.04.2015 nõuded summas 8000 eurot ning nõuded on piisavalt määratletud) on kostja seisukohal, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele võlgnik võib esitada vastuväited VÕS § 200 lg 4 kohaselt. Kostjal on nõuded oma endise juhatuse liikme Xxxxvastu summas 31 583,66 eurot tulenevalt asjaolust, et Xxxxon rikkunud XxxxOÜ juhatuse liikmena juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud kostjale kahju. Tsiviilasja nr 2- 14-50302 menetluse raames jätsid Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus XxxxOÜ nõude osaliselt rahuldamata, kuna kohtute hinnangul ei tõendanud XxxxOÜ nimetatud tsiviilasjas oma nõuete olemasolu Xxxxvastu. Muuhulgas avaldas maakohus, et Xxxxei olnud nimetatud tsiviilasjas menetlusosaline, mistõttu ei olnud kohtul võimalik anda hinnangut XxxxOÜ nõude põhjendatuse või tõendamatuse kohta. Hageja on rikkunud enda kohustusi XxxxOÜ juhatuse liikmena ja tekitanud kostjale kahju (II k, tl 111-119). 15.1 XxxxOÜ kassa puudujääk oli vähemalt 10 996 eurot, mis tekkis perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 augustini. Kuna Xxxxvastutas XxxxOÜ raamatupidamise korraldamise eest ainuisikuliselt koos teenuseosutajaga Xxxx OÜ-ga puudub alus kahelda raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud sularahakäibe ebaõigsuses (II k, tl 111-161; III k, tl 1-52). 15.2 xxxx on XxxxOÜ juhatuse liikmeks oleku perioodil ilma õigusliku aluseta hüvitatud ajavahemikul 2012 detsembrist kuni 2013 juulini autokütuse eest kokku 676,91 eurot. Xxxxei ole tõendanud antud sõitude seotust OC ettevõtlusega. Puudub ainuosaniku otsus selle kohta, et Xxxxhüvitatakse tema suva järgi tehtud sõite (II k, tl 111-119; 144; 148; 151; 153; 156; 158; 160). 15.3 xxxx OÜ-l on nõue Xxxxvastu seonduvalt osalemisega Xxxx03.07.2013 kuni 06.07.2013. Seoses XxxxOÜ Xxxxosalemisega puuduvad lepingud, otsused jms kirjalikud dokumendid. XxxxOÜ ainuosaniku juhatus ei ole mingil moel võtnud vastu otsust XxxxOÜ Xxxxosalemiseks ega kiitnud seda heaks. Tegelikkuses korraldas Xxxxosalemise Xxxx, kasutades selleks XxxxOÜ töötajaid ja vara ning tasudes Xxxx seotud kulusid XxxxOÜ arvelt. XxxxOÜ on tasunud vähemalt alljärgnevad Xxxx seotud arved: 1) OÜ Meediaekspress arve nr 19598 summas 3258 eurot (koos KM) (lisa 29, II k, tl 162); 2) V & V Invest OÜ arve nr 100042 summas 96 eurot (koos KM) (lisa 30; II k, tl 163); 3) V & V Invest OÜ arve nr 10098 summas 16,56 eurot (koos KM) (lisa 31; II k, tl 164); 4) XxxxOÜ 08. juuli 2013. a arve nr 26 summas 1950,67 eurot (koos KM) (lisa 32; II k, tl 165), millest nähtub, et OC on tellinud XxxxOÜ-lt transporditeenust summas 1950,67 eurot (sisaldab KM). OC-le teadaolevalt ei olnud aga tegemist transporditeenuse osutamisega, vaid tegelikult Xxxxosalemiseks vajaliku kaubaga. Väidetava transporditeenuse osutamise
kohta puuduvad OC raamatupidamises mistahes dokumendid (nt tellimus, leping vms), mistõttu esitati selle kohta XxxxOÜ-le teabenõue (lisa 33; II k, tl 169-171). XxxxOÜ ei ole tänaseni teabenõudele vastanud, kuid on teabenõude kätte saanud (lisa 34; II k, tl 172). Kostja on seisukohal, et niivõrd suure summa (so 1625,56 eurot) eest osutatud transporditeenus pidi olema eelduslikult mahukas ja ka korrektselt dokumenteeritud. Kuna XxxxOÜ ei ole osutanud XxxxOÜ-le 08. juuli 2013 arvel nr 26 märgitud transporditeenust, on tegemist XxxxOÜ-le alusetult tasutud summaga. Kuivõrd XxxxOÜ on Xxxxkorraldusel tasunud Xxxxosalemisega soetud arveid, kuid tegelikkuses XxxxOÜ Xxxxosalemisest (oma vara ja tööjõu kasutada andmisest) mitte mingisugust tulu ei saanud, on tõendatud, et Xxxxon korraldanud XxxxOÜ poolt ülalmärgitud arvete tasumise, mille eest XxxxOÜ tegelikkuses ise midagi vastu ei saanud. XxxxOÜ-l on õigus nõuda nimetatud summa, kokku 5321,23 euro tagastamist Xxxxlt (II k, tl 111-119).
16.Hageja on väitnud, et tema nõude suurus oli algselt summas 22 160 eurot. Kostja on ülalpool toonud välja, et tal on nõudeõigus Xxxxvastu vähemalt summas 16 994,14 eurot, mis moodustub kassa puudujäägist summas 10 996 eurot, õigusliku aluseta hüvitatud summast 676,91 eurot ja alusetult tasutud arvetest summast 5321,23 eurot. Nähtuvalt Xxxxpoolt Xxxx OÜ nimel 08.04.2015 koostatud tasaarvestuse avaldusest ja nõude osalise loovutamise teatest, on Xxxxl nõue XxxxOÜ vastu summas 8000 eurot ning Xxxx OÜ-l summas 3806,64 eurot. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja nõuded hageja vastu (vähemalt summas 16 994,14 eurot) ületavad vaieldamatult hageja väidetavat 8000 euro suurust nõuet kostja vastu.
17.Antud juhul on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude aluseks tema nõue XxxxOÜ vastu summas 8000 eurot. Kuivõrd Xxxx OÜ ei saanud oma nõudeid kehtivalt Xxxxtagasi loovutada, esitab kostja alternatiivselt tasaarvestuse avalduse VÕS § 197 lg 1 alusel üksnes juhul, kui kohus leiab, et Xxxxon kehtivalt omandanud nõude summas 8000 eurot. XxxxOÜ-l on Xxxxvastu nõudeid vähemalt summas 16 994,14 eurot.
18.Kostja palub käsitleda kostja vastust hagiavaldusele protsessuaalse tasaarvestuse vastuväitena hageja nõudele ning lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lõppenuks (II k, tl 111-119).
HAGEJA VASTUVÄIDE KOSTJA VASTUSELE
19.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et Xxxx OÜ ei saanud nõuet hagejale tagasi loovutada ning et loovutatud nõuded ei ole piisavalt määratletud (III k, tl 63-66).
20.Kostja vastuses märgitud nõuded Xxxxvastu summas 16 994,14 eurot (kassa puudujääk summas 10 996 eurot, õigusliku aluseta hüvitatud summa 676,91 eurot ja alusetult tasutud arved summas 5321,23 eurot) on aegunud (III k, tl 63-66).
MENETLUSE KÄIK
21.Koos hagiavaldusega esitas hageja 25.09.2015 kohtule hagi tagamise taotluse (I k, tl 8). Kostja esitas vastuväite hagiavalduse menetlusse võtmise ja hagi tagamise taotluse osas 30.11.2015 (II k, tl 9-15). 02.12.2015 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus hageja hagi menetlusse võtmast (II k, tl 16-17). Hageja esitas 11.12.2015 määruskaebuse Harju Maakohtu 02.12.2015 määruse tühistamiseks (II k, tl 20-25). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.05.2016 kohtumäärusega Harju Maakohtu 02.12.2015 määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule (II k, tl 37-38). 22.08.2016 kohtumäärusega võeti hageja hagi menetlusse ning sama kohtumäärusega jäeti hageja taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks rahuldamata (II k, tl 51-52).
22.07.03.2017 toimus käesolevas asjas kohtuistung (III k, tl 90-92). Kohtuistungil osalesid hageja ja kostja lepingulised esindajad. Kostja lepinguline esindaja märkis 07.03.2017 toimunud kohtuistungil muu hulgas, et hageja aegumise vastuväite välistab VÕS § 200 lg 2. 3258 euro suurune nõue on kostja vastusesse sattunud kogemata ja sellist nõuet 3258 euro suuruses summas käesolevas menetluses kostja hageja vastu ei esita, kuna selle nõude mõistis kohus asjas nr 2-14-50302 Xxxx OÜ-lt välja (III k, tl 92; 118-120).
23.Hageja lepinguline esindaja on esitanud 07.03.2017 kohtuistungil kirjalikult kohtukõne seisukohad (III k, tl 87-89).
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
26.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: •
•
•
•
Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2015/3114 (I k, tl 45). Sissenõudja XxxxOÜ on esitanud 21.05.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-2708, mille nõude sisuks on menetluskulude võlg summas 1800 eurot (I k, tl 36-44). Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2015/3733 (I k, tl 79). Sissenõudja XxxxOÜ on esitanud 12.06.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 12.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-50973, mille nõude sisuks on võlg summas 4705 eurot (I k, tl 74-78). Xxxxsõlmis 2013. ja 2014. aastal XxxxOÜ-ga neli laenulepingut, mille kohaselt andis XxxxXxxxOÜ-le laenu kokku summas 22 160 eurot järgmiselt: 1) 31.12.2012 summas 2400 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.03.2013; 2) 4.06.2013 summas 3000 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 3) 28.06.2013 summas 3260 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 4) 10.07.2013 summas 13 500 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.12.2014 (I k, tl 188-199). Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-50302 rahuldati XxxxOÜ hagi Xxxx OÜ vastu osaliselt ning Xxxx OÜ-lt mõisteti XxxxOÜ kasuks välja 3258 eurot, kuid tunnistas seejuures Xxxxpoolt tehtud tasaarvestust summas 546 eurot ning
Xxxx OÜ poolt tehtud tasaarvestust summas 6549,36 eurot (I k, tl 97-112). Harju Maakohtu 06.11.2014 otsuse punktis 5.2 on märgitud järgmist: „Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Xxxxon Xxxxosaühingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot, Xxxxon pidanud üleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole tõendanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on XxxxVÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt hageja vastu nõudeõigus õigusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks (st nõue on sissenõutav) alates iga vastava makse tegemisest“ (I k, tl 102-103).
27.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: •
•
kas Xxxx OÜ poolt 08.04.2015 nõude tagasiloovutamine Xxxxon kehtiv, st kas Xxxxon kehtivalt omandanud nõude summas 8000 eurot; kas nõude loovutamise kokkuleppe hetkel olid nõuded selged ja piisavalt määratletud. Kas hageja Xxxxon rikkunud XxxxOÜ juhatuse liikmena enda kohustusi ning tekitanud XxxxOÜ-le varalist kahju (st kas Xxxxtekitas XxxxOÜ kassas 10996 euro suuruse puudujäägi; sai õigusliku aluseta hüvitist summas 676.55 eurot ning tasus alusetult arveid summas 2063.23 eurot), millest tulenevalt saaks lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse alusena lõppenuks.
28.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 alusel on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vaheline tsiviilasi nr 2-14-50302 puudutas otseselt neid asjaolusid, mis mõjutasid ka XxxxXxxxOÜ vastu olevate nõuete olemasolu või puudumist. Seega tekkis tsiviilasjas nr 2-14-50302 tehtud kohtuotsuse lõpliku ning täieliku jõustumisega 16.09.2015 Xxxxning XxxxOÜ vahel uuesti tasaarvestusolukord, kus Xxxxoli Xxxx OÜ-lt 08.04.2015 omandatud nõuded kostja vastu ning kostjal täitemenetluste esemeks olevad nõuded hageja vastu. Seega saab järeldada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olevad faktilised sündmused on tekkinud pärast täitedokumentideks olevate kohtulahendite nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 jõustumist.
29.VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-14-50302 on märgitud:/.../ kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Xxxx on Xxxx osaühingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot, Xxxx on pidanud üleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole tõendanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on XxxxVÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt hageja vastu nõudeõigus õigusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks (st nõue on sissenõutav) alates iga vastava makse tegemisest“ (vt lisaks 17 oleva Harju Maakohtu otsuse punkti 5.2; I k, tl 102103).
30.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata
anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
31.Xxxxon 21.01.2014 esitanud XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse ja nõuete loovutamise teatise, mille alusel tasaarvestas Xxxx31.12.2012 laenulepingust tulenevad nõuded XxxxOÜ vastu viimase nõudega Xxxxvastu summas 546 eurot ning millega Xxxxandis XxxxOÜ-le teada, et loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded tasaarvestamise järgses ulatuses uuele võlausaldajale Xxxx OÜ-le (I k, tl 84-86). 21.01.2014 esitas ka Xxxx OÜ XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse (I k, tl 88-91), millega XxxxOÜ ei nõustunud, esitades 12.03.2014 hagiavalduse kohtusse, mille kohus võttis tsiviilasjana nr 2-14-50302 menetlusse ning tegi otsuse 06.11.2014 (I k, tl 97-112). Seega on kohus tsiviilasjas nr 2-1450302 leidnud, et kõik hageja ja Xxxx OÜ tasaarvestused kostja nõuetega ning nõuete loovutused on olnud kehtivad ja seaduspärased. Xxxx OÜ loovutas 08.04.2015 8000 euro suuruse nõude XxxxOÜ vastu tagasi Xxxx(I k, tl 64-68). Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on eelpool nimetatud nõuete loovutamises olnud teadlik.
32.Eeltoodust nähtub, et hageja Xxxxon loovutanud ühel korral nõude Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ on ühel korral loovutanud nõude tagasi Xxxxle. Kostja hinnangul ei ole selline nõuete loovutamine kooskõlas hea usu põhimõttega, sest loovutamised Xxxxja Xxxx OÜ vahel on toimunud selliselt, nagu nendele on parajasti kasulik olnud paralleelselt käimasolevate menetlustega (III k, tl 90-92). Seega leiab kostja, et hageja nõuete loovutamise kehtivuse välistab tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. See tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-49-12, p 11 teine lõik). Kui kohus tuvastab sellised asjaolud, mis viitavad hageja õiguste teostamise kuritarvitamisele, st halvas usus käitumisele, siis saab kohus jätta hageja nõude rahuldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
33.Asjas ei ole vaidlust selles, et Xxxxüritas tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 raames temalt välja mõistetavaid summasid tasaarvestada oma nõuetega XxxxOÜ vastu juba nimetatud menetluste raames, kuid tasaarvestused jäeti kohtute poolt tegemata. Tallinna Ringkonnakohus on 30.05.2016 kohtumääruses märkinud, et tsiviilasjade nr 2-142708 ja 2-14-50973 jõustunud lahenditest nähtub, et pigem ei olnud tasaarvestusavaldust võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha (II k, tl 37-38).
34.Harju Maakohtu 23.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-2708 märkis kohus muu hulgas järgmist: „Kui hageja soovib oma väidetavaid vastunõudeid kostja vastu maksma panna, tuleb selleks esitada nõuetekohane hagi ja tasuda vastav riigilõiv. Tasaarvestusõiguse olemasolul on võimalik oma õigusi kaitsta ka täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohase hagiga (võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud).“ (I k, tl 11-25).
35.Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud nõuet loovutades halvas usus. On leidnud tõendamist, et hageja on üritanud korduvalt tasaarvestusavaldusi erinevates kohtumenetlustes maksma panna. Hea usu põhimõtte vastane ei ole see, et Xxxx OÜ on nõude Xxxxtagasi loovutanud. Sellisel viisil nõude tagasiloovutamine ei ole keelatud ning käesolevas asjas ei ole tuvastatud VÕS § 166 sätestatud nõuete loovutamise piiranguid.
36.Kostja hinnangul ei saanud hageja 08.04.2015 nõudeid omandada, kuna väidetava nõude loovutamise kokkuleppe hetkel ei olnud nõuded selged ja piisavalt määratletud (II k, tl 111119). Kohus sellise kostja seisukohaga ei nõustu. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja nõue oli tekkinud hageja ja kostja vahel 2012 kuni 2013 sõlmitud neljast laenulepingust ning nõude suuruseks oli 22160 eurot. Hageja on nimetatud summast tasaarveldanud XxxxOÜ poolt hageja vastu esitatud nõuded. Kõigis hageja ja Xxxx OÜ tasaarvestuse avaldustes ja nõuete loovutamise teadetes on nõuded toodud üksikasjalikult välja nii kuupäevade kui summade kaupa (I k, tl 84-91; 64-68).
37.Kuna tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 menetlemisel jäeti Xxxx tasaarvestuse avaldus arvesse võtmata ning ka XxxxOÜ pole seda aktsepteerinud, esitas hageja, arvestades tsiviilasjas nr 2-14-50302 jõustunud kohtulahendit ja sellest tulenevat mõju nii Xxxx OÜ-le kui ka Xxxxkuuluvatele XxxxOÜ vastu suunatud nõuetele, 25.09.2015 XxxxOÜ-le uue avalduse (I k, tl 140-141). Kõiki tasaarvestuse avaldusi kogumis hinnates ei saa tekkida kahtlust selles, millises nõuete järjekorras toimusid tasaarvestused ning millal ja millised nõuded hageja ja Xxxx OÜ ning vastupidi loovutati.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on 08.04.2015 Piduline Üritused OÜ-lt 8000 euro suuruse nõude omandanud kehtivalt, nõuded on selged ja piisavalt määratletud.
39.Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja Xxxxon rikkunud XxxxOÜ juhatuse liikmena enda kohustusi ning tekitanud XxxxOÜ-le varalist kahju ehk kas hageja: 1) tekitas XxxxOÜ kassas perioodil 2012 detsember kuni 2013 august 10996 euro suuruse puudujäägi; 2) sai perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini õigusliku aluseta kütusekulude eest hüvitist summas 676.55 eurot; 3) tasus 2013 juunis ja juulis alusetult arveid summas 2063.23 eurot), millest tulenevalt saaks lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse alusena lõppenuks.
40.Hageja hinnangul on nimetatud kostja nõuded täielikult aegunud (III k, tl 64, p 4.12). Kohus leiab, et VÕS § 200 lg 2 tulenevalt ei ole kostja nõuded aegunud. VÕS § 200 lg 2 alusel võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. VÕS § 200 lg 4 alusel ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-10 p 10 märkinud, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
41.ÄS § 180 lg 1 ja 2 kohaselt on osaühingu juhtorganiks juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut ning juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Äriregistri andmetel (III k, tl 121-122) oli hageja Xxxxkostja XxxxOÜ juhatuse liige alates 29.03.2012 kuni 30.08.2013 ning osaühingut võis kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Aastatel 2012 ja 2013 oli kostja tegevusalaks toitlustamine üritustel ja restoranid jm toitlustuskohad (III k, tl 121-122).
42.Kostja seisukoha järgi rikkus hageja enda kohustusi kostja juhatuse liikmena ning tekitas kostjale kahju (II k, tl 114, p 10.4). ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja leiab, et hageja kostja juhatuse liikmena tekitas kostjale kahju sellega, et kostja kassas tekkis perioodil 2012 detsembrist
kuni 2013 augustini puudujääk vähemalt summas 10996 eurot. Selle väite kinnituseks on kostja esitanud tõenditeks kostja läbimüügi aruanded ja erinevad pangakonto väljavõtted perioodi 2012 detsember kuni 2013 august kohta (II k, tl 120-128; 145, 147, 150, 152, 155, 157, 159, 161, 176-192; III k, tl 1-52). Hageja on esitanud 09.01.2017 kohtule taotluse kostja 16.11.2016 vastuse lisade tsiviilasja materjalide hulgast eemaldamiseks (III k, tl 6366). Kohus jätab hageja vastava taotluse rahuldamata ning kohus võtab tõenditena vastu kõik kostja 16.11.2016 vastuse lisad (II k, tl 111-192, III k, tl 1-52). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mis on antud asjas asjakohased ja tähtsust omavad, kuid seejuures märgib kohus, et kõnealused tõendid ei ole piisavad tõendamaks hageja poolt 9 kuu jooksul tekitatud kostja kassa puudujääki. Kostja läbimüügi aruanded ja pangakonto väljavõtted näitavad seda, kui palju laekus kostja kontole ja kassasse vaadeldaval perioodil raha ning tähelepanuta on jäänud kontolt ja kassast tehtud õiguspärased väljamaksed. Hageja on esitanud tõendina kosja pearaamatu kassa konto väljavõtte perioodi 2013 jaanuar kuni 2013 juuli kohta (III k, tl 67). Pearaamatu puhul on tegemist registriga kuhu registreeritakse kõik äriühingu vastava perioodi majandustehingud – nii laekumised kui ka väljamaksed. Kuna kostja ei ole kassa puudujäägi arvestamisel võtnud arvesse kostja kontolt ja kassast tehtud õiguspäraseid väljamakseid, st kõiki majandustehinguid, siis kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud esitatud läbimüügi aruannete ja pangakonto väljavõtetega kostja sularahakassa puudujääki, millise kahju väidetavalt hageja Xxxxtekitas kostjale (III k, tl 67).
43.Kostja heidab hagejale kui kostja endisele juhatuse liikmele ette, et hageja sai perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini (so 8 kuu jooksul) õigusliku aluseta hüvitist autkütuse eest summas 676.55 eurot, so keskmiselt 85 eurot ühes kuus (II k, tl 115, p 10.6). Seejuures märgib kohus, et kostja 16.11.2016 vastuse punktis 10.6.1.5 (II k, tl 115) on ebatäpsus, kuna kostja 2013 mai aruandest (II k, tl 165) nähtub, et kütusekulu oli summas 173.37 eurot, mitte kostja vastuses märgitud summa 173.73 eurot. Seega on kostja arvates hagejale õigusliku aluseta hüvitatud 676.55 eurot, mitte vastuses märgitud 676.91 eurot (II k, tl 115, p 10.6). Äriregisti andmetel oli kostja tegevusalaks aastatel 2012 ja 2013 toitlustamine üritustel ja restoranid jm toitlustuskohad (III k, tl 121-122). Hageja on märkinud, et ta kasutas kostja juhatuse liikmena enda isiklikku sõiduatot äriühingu asjaajamiseks, ta ei teinud endale õigusliku aluseta väljamakseid autokütuse eest, vaid kõnealused väljamaksed on tehtud isikliku sõiduautoga ettevõtte hüvanguks tehtud sõitude kütusekulu kompenseerimiseks. Hageja käis isikliku sõiduautoga näiteks kontoritarbeid toomas, lepinguid sõlmimas, klientidega läbirääkimisi pidamas jm äriühingu tavapärases majandustegevuse käigus tekkivaid asju ajamas (III k, tl 65, p 4.13.3). Kohtu hinnangul ei ole tegemist Xxxxõigusliku aluseta väljamaksetega kütuse eest. Hageja kasutas äriühingu asjaajamiseks isiklikku autot, sest kostjal puudus sel ajal mistahes transpordivahend. On eluliselt usutav, et hageja kostja juhatuse liikmena kasutas isiklikku sõiduautot äriühingu igapäevase majandustegevusega seoses, sest äriühingu tegevusalaks oli muu hulgas toitlustamine üritustel, mis eeldab kauba või ka nt tööliste transportimist ürituse toimumise kohta ning lisaks teised äriühingu tavapärase majandustegevuse käigus tekkivad asjaajamised jne. Hageja on perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini (so 8 kuu jooksul) saanud autkütuse eest hüvitist summas 676.55 eurot, so keskmiselt 85 eurot ühes kuus (II k, tl 115, p 10.6). Arvestades hageja isikliku sõiduauto kasutamist äriühingu igapäevase majandustegevuse käigus, siis ühes kuus keskmiselt autokütuse hüvitis 85 euro suuruses summas ei ole kohtu hinnangul ülemäär suur summa. Hageja esitas kostja raamatupidamisele kütusekulu tõendamiseks kulutšekid. Isikliku sõidukiga ettevõtte hüvanguks tehtud sõitude kütusekulu kompenseerimiseks ei ole äriseadustiku kohaselt vajalik kostja ainuosaniku otsust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kostja juhatuse liikmena teinud endale õigusliku aluseta väljamaiseid autokütuse eest ning seega ei
ole sellega kostjale kahju tekitanud.
44.Kostja leiab, et tal on nõue Xxxxvastu seonduvalt osalemisega Xxxx03.07.2013 kuni 06.07.2013, sest seoses XxxxOÜ Xxxxosalemisega puuduvad lepingud, otsused jms kirjalikud dokumendid (II k, tl 111-119). XxxxOÜ ainuosaniku juhatus ei ole mingil moel võtnud vastu otsust XxxxOÜ Xxxxosalemiseks ega kiitnud seda heaks. Tegelikkuses korraldas Xxxxosalemise Xxxx, kasutades selleks XxxxOÜ töötajaid ja vara ning tasudes Xxxx seotud kulusid XxxxOÜ arvelt kokku summas 2063.23 eurot. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja XxxxOÜ on tasunud järgmised Xxxx seotud arved summas 2063,23 eurot: 1) V & V Invest OÜ arve nr 100042 summas 96 eurot (II k, tl 163); 2) V & V Invest OÜ arve nr 10098 summas 16,56 eurot (II k, tl 164); 3) XxxxOÜ 08. juuli 2013 arve nr 26 summas 1950,67 eurot (II k, tl 165). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kui kostja juhatuse liige tekitas kostjale eelpool nimetatud arvete tasumisega 2013. aastal kahju summas 2063,23 eurot. Hageja lepinguline esindaja on 07.03.2017 kohtuistungil märkinud, et hageja ei eita, et Xxxxkasutati kostja vahendeid, täpsemalt kostja valguskaste selleks, et teha kostjale reklaami. Kogu risk oli aga hagejal, kostjale mingeid riske ei kaasnenud, pigem oli hageja tegevus kostjale kasulik, talle tehti reklaami ja suvisel ajal käivet (III k, tl 91). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendeid selle kohta, millised olid 2013 aasta suvel kostja juhatuse liikmete ja ainuosaniku juhatuse omavahelised kokkulepped Xxxxosalemiseks. Kohtu hinnangul ei saa arvete maksmisest summas 2063.23 eurot järeldada, et selles summas on hageja kostjale kahju põhjustanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset kahju tekitamist kostjale seoses 2013 suvel Xxxxosalemisega.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxei ole kostja XxxxOÜ juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud ega osaühingule kahju tekitanud. Samuti leiab kohus, et hageja on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg 2 tähenduses ning hageja poolt kostjale kahju tekitamine ei ole leidnud mingil viisil tõendamist.
46.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Arvestades käesoleva kohtulahendiga tuvastatud asjaolusid, jätab kohus rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite hageja nõudele, mille alusel soovis kostja lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lõppenuks.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja Xxxxhagi kostja XxxxOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733. Kohus tunnistab Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-2708 kohtumääruse alusel toimuva sundtäitmise täiteasjas nr 022/2015/3114 lubamatuks ning Harju Maakohtu 12.06.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50973 kohtuotsuse alusel toimuva sundtäitmise täiteasjas nr 022/2015/3733 lubamatuks.
48.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 2; § 132 lg 1 ja 5 alusel 6000 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
51.TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
52.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas menetluskulud kostja kanda.
53.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 11.09.2016 (II k, tl 58-66), 03.03.2017 (III k, tl 80-84) ja 09.03.2017 (III k, tl 94-96). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 32 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti kuulub hageja menetluskulu hulka riigilõiv 200 eurot (II k, tl 58).
54.Kostja on esitanud hageja menetluskulude osas järgmised vastuväite (III k, tl 108-109): 1) neli hageja esitatud arvet on esitatud Xxxx OÜ-le ning nendes toodud kulu tuleb jätta kogu ulatuses kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata; 2) hageja on märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub hageja hüvitatavate menetluskulude puhul arvesse võtta ka neilt arvestatavat käibemaksu, kuid vastavalt e-äriregistri andmetele on Xxxx OÜ registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tal on võimalik käibemaksu tagasi arvestada; 3) hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist seoses menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega, kuid kostja arvates ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega (III k, tl 108).
55.Riigikohus on lahendis 3-2-1-102-16, p 13 märkinud: „Ei ole välistatud, et hageja ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik hagejale osutatud õigusabiteenuse arved, kuid hageja on kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada tehingute tasutust. Hageja kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud võib olla põhjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb hageja õigusabikulude tasumise kohustust jaatada ja põhjendatud ning vajalikud esindajakulud kostjatelt välja mõista.” TsMS § 174 lg 9 alusel menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, seega menetluskulude hüvitamise ei välista asjaolu, et käesolevas asjas on osad õigusabiteenuse arved esitatud kolmandale isikule - Xxxx OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on hageja Xxxx.
56.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta hüvitatavate menetluskulude puhul arvesse võtta ka neilt arvestatavat käibemaksu (III k, tl 94). Kuigi hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seega menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb silmas pidada seda, et osad arved (nr 15630 – II k, tl 62; nr 16117- II k, tl 64; nr 16539 – II k, tl 66 ja nr 167420III k, tl 82) on esitatud kolmandale isikule Xxxx OÜ-le. E-äriregistri andmete kohaselt on Xxxx OÜ käibemaksukohustuslane. Ei ole usutav, et hageja peab hüvitama kolmandale isikule menetluskulud koos käibemaksuga olukorras, kus kolmas isik saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-16, p 16). Seega arvete nr 15630 (II k, tl 62); nr 16117 (II k, tl 64); nr 16539 (II k, tl 66) ja nr 167420 (III k, tl 82) puhul ei võta kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse neilt arvestatud käibemaksu. Arved nr 17066 (III k, tl 84) ja nr 17122 (III k, tl 96) on esitatud hageja Xxxxnimele ning nende puhul saab kohus arvestada asjaoluga, et hageja ei ole
käibemaksukohustuslane, mistõttu võtab kohus nende arvete alusel hüvitatavate menetluskulude puhul arvesse ka neilt arvestatavat käibemaksu.
57.Kohus nõustub kostjaga selles osas, et hageja poolt taotletud lepingulise esindaja kulude hüvitamine seoses menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega ei ole põhjendatud ega vajalik kulutus. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega (vt nt Riigikohtu lahend mr 3-2-1-4-15, p 13; nr 3-2-1-77-14, p 12).
58.Eeltoodust tulenevalt saab põhejndatud ja vajalikuks kulutusteks pidada alljärgnevate arvete alusel nimetatud kulusid: • arve nr 15630 summas 229.33 eurot (ilma käibemaksuta; II k, tl 62). Arve nr 15630 selgitusest (II k, tl 61) nähtub, et seoses hagi koostamisega ja kohtusse esitamisega on kulu kokku 229.33 eurot, ülejäänud selgitusel ja arvel olevad kulud moodustavad enne hagi kohtusse esitatavad toimingud; • arve nr 16117 summas 144 eurot (ilma käibemaksuta; II k, tl 64); • arve nr 167420 summas 296 eurot (ilma käibemaksuta; III k, tl 82); • arve nr 17066 summas 156,80 eurot, millele lisandub käibemaks 31,36 eurot, so kokku 188,16 eurot (III k, tl 84). Arves nr 17066 on põhjendamatuks menetluskuluks menetluskulude nimekirja koostamise kulu summas 10,24 eurot (ilma käibemaksuta) ning selle jätab kohus arvestamata. • Arve nr 17122 summas 266,88 eurot (koos käibamaksuga; III k, tl 96). • arve nr 16539 summas 16 eurot on põhjendamatu ja selle menetluskulu väljamõistmist kohus ei rahulda (II k, tl 66).
59.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu õigusabi eest on kokku 1124.37 eurot ja põhjendamatu kulu õigusabi osutamise eest on kokku 26,24 eurot. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Hageja menetluskuluks on samuti tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus peab hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks (st õigusabikulu ja riigilõiv) kokku 1324,37 eurot.
60.Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 02.03.217 (III k, tl 71-72) ja 10.03.2017 (III k, tl 110). Hageja on esitanud kostja menetluskulude suurusele vastuväite (III k, tl 100-102). Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata TsMS § 162 lg 1 tulenevalt.
61.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 1324,37 eurot.