lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14330/30

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-14330/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14330

Tsiviilasi

AR hagi Oaas Catering OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja 022/2015/3733

Vaidlustatud lahend

Harju Maakohtu 02.12.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse AR määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja AR (ik XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janar Stamm Kostja Oaas Catering OÜ (rk 12258092), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Harju Maakohtu 02.12.2015 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
1.25.09.2015 esitas AR (hageja) Harju Maakohtusse hagi Oaas Catering OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja 022/2015/3733 ning taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks ja menetlusabi saamiseks. 27.10.2015 kirjaga küsis maakohus kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise abinõu osas. 30.11.2015 palus kostja kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna tasaarvestuse olukorda ei ole tekkinud, Peoline Üritused OÜ ei saanud nõuet tagasi loovutada ja Peoline Üritused OÜ poolt hagejale tagasiloovutatud nõuded ei ole piisavalt määratletud. Kostja leidis, et hageja taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see oli põhistamata. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.02.12.2015 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Määruse kohaselt

loovutas 08.04.2015 Peoline Üritused OÜ nõude 8000 eurot kostja vastu hagejale ja hageja üritas täitemenetluste aluseks olnud tsiviilasjade raames temalt väljamõistetavaid summasid tasaarvestada oma nõuetega hageja vastu, kuid tasaarvestused jäeti kohtute poolt tegemata. Hagejal oli tasaarvestatav nõue kostja vastu juba tsiviilasjades nr 2-14-2708 ja 2-14-50973 nende menetlemise ajal. Hagi rahuldamine ei ole võimalik hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades, sest TMS § 221 lg 2 välistab hageja õiguse sellistele asjaoludele tugineda (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15). Tegemist on perspektiivitu hagiga, mille menetlusse võtmisest tuli keelduda. Kohus ei lahendanud hagi tagamise ja menetlusabi saamise taotlust, kuna keeldus hagi menetlusse võtmast. Määruskaebus

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks uues koosseisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu ja rikkus õigusnormi. Üllatuslik on maakohtu väide, et kuna hagejal tekkis tasaarvestusolukord kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TsMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestuse avaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei üritanud tasaarvestusõigust kohtumenetluste ajal maksma panna. Kohtute seisukohad hageja tasaarvestusõiguse mittearvestamise osas on täitedokumentides nähtavad. Maakohus tuvastas vääralt tasaarvestusolukorra tekkimise aja, leides põhjendamatult, et tasaarvestust oli võimalik maksma panna juba tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja 2-14-50973 kohtumenetluste kestel. Asjaolu, et hageja üritas oma nõudeid ebaõnnestunult tasaarvestada nähtub viidatud tsiviilasjade otsustest. Maakohus rikkus TsMS § 392 lg-t 4, jättes läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse ja kohaldas seetõttu vääralt TMS § 221 lg-eid 1 ja 2. Edasine menetluse käik
4.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 02.12.2015 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada. Riigikohus on 15.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p-s 11 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitanud järgmist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Näiteks kehtib see juhul, kui kostjal tekkis alles kassatsioonimenetluse käigus nõue hageja vastu, mille kohta oleks olnud küll võimalik teha ja ka Riigikohtule edastada tasaarvestusavaldus, kuid kassatsioonimenetluse iseloomu tõttu ei oleks saanud kohus selle kohta enam seisukohta võtta. Sellisel juhul tekkis tasaarvestusolukord küll selle kohtumenetluse kestel, mil tehti täitedokumendiks olev kohtulahend, kuid kohus ei ole saanud objektiivsetel põhjustel võtta

tasaarvestusavalduse kohta seisukohta, st puudub jõustunud kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses. Sel juhul ei lahendataks TMS § 221 järgset hagi menetledes juba lahendatud vaidlust uuesti. Praegusel juhul on hageja esitanud TMS § 221 järgse hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja 022/2015/3733. Täitedokumendiks täitemenetluses nr 022/2015/3114 Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-2708 ja täitemenetluses nr 022/2015/3733 Harju Maakohtu 12.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-50973. Hageja väitel omab ta kostja vastu 8000 euro suurust nõuet ning tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja 2-14-50973 menetlemisel jäeti hageja tasaarvestusavaldus arvesse võtmata. Maakohtu 30.04.2014 menetluskulude kindlaksmääramise määruses leidis kohus, et hageja taotlus tasaarvestada kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud hageja 4000 euro suuruse nõudega kostja vastu on alusetu, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa tasaarvestuse avaldust esitada (I kd, tl 42). Maakohtu 12.06.2015 lahendis asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei saa arvestada kostja tasaarvestusavaldust, kuna sellest tulenevad asjaolud on vaidluse all tsiviilasja nr 2-14-50302 menetluses (I kd, tl 75). Tsiviilasja nr 2-14-50302 menetlus lõppes 16.09.2015 Riigikohtu määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta. Käesolevas menetluses esitati hagi 25.09.2015. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga järeldusega, et hagejal tasaarvestatavate nõuete olemasolu tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja 2-14-50973 menetlemisel välistab iseenesest TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt hagi rahuldamise. Tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja 2-14-50973 jõustunud lahenditest nähtub, et pigem ei olnud tasaarvestusavaldust võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Kuivõrd hagi õiguslikule põhjendatusele saab hinnangut anda üksnes olukorras, kus hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on tuvastatud või hageja poolt piisava selgusega esile toodud, siis ei olnud võimalik AR hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis kohtul hinnata, kas hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või kas hagiga on seda eesmärki võimalik saavutada. Esimese astme kohus on kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2 ennatlikult. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lõplikul lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium