Xxxx OÜ hagi OÜ Xxxx vastu kostja kohustamiseks kinnistu kasutamiseks kasutuskorra kokkuleppe järgi, kaasomandis hoone esialgse olukorra taastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
11 409 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja Veiko Vaske (e-post [email protected]) Kostja OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja Enn Talp (e-post [email protected]) Kohtuistungil 05.12.2016 ja 09.03.2017
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta kostja taotlus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
3.Hagiavaldus rahuldada.
4.Kohustada Xxxx OÜ-d kasutama kaasomandis olevat kinnistut Xxxx Tallinn seaduse ning 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe kohaselt ning hoiduma XxxxOÜ ainuvaldusesse ning ainukasutusse kuuluvate alade kasutamisest, sealhulgas selliselt, et Xxxx OÜ lõpetab autode parkimise XxxxOÜ ainukasutuses oleval alal ning Xxxx OÜ eemaldab XxxxOÜ ainukasutuses olevalt alalt elektriautode laadimise posti ühendava kaabli.
5.Kohustada Xxxx OÜ-d taastama kaasomandisse kuuluva hoone Xxxx, Tallinn esialgne olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult kaasomaniku nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldise; elektripaigaldise, kaubalifti ning taastama hoone välisfassaadi.
6.Välja mõista Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks välja tekitatud kahju 4 409 eurot.
7.Välja mõista Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 4 409 eurolt alates kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju väljamõistmise osas tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni 4 409
eurot täieliku tasumiseni.
8.Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
9.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suuruse
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt asub Xxxx, Tallinn kaasomandisse kuuluv kinnistu, millest 35/45 mõttelist osa kuulub OÜ-le Xxxx (edaspidi kostja) ning 10/45 mõttelist osa kuulub XxxxOÜle (edaspidi hageja). Kaasomandisse kuuluva kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe (edaspidi kasutuskorra kokkulepe). Kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.1. kohaselt on hagejal õigus kasutada kaasomandis oleva hoone esimest ja teist korrust ning kasutuskorra kokkulepe punkti 9.1.2. kohaselt on kostjal õigus kasutada hoone kolmandat ja neljandat korrust. Kasutuskorra kokkuleppega on reguleeritud ka hoonet ümbritsev ala, mille kohaselt on hagejal õigus kasutada hoovis roosaga piiritletud ala ning kostjal on õigus kasutada kollasega piiritletud ala.
2.Kostja rikub pidevalt kasutuskorra kokkulepet ning pargib pidevalt oma töötajate autosid piirkonnas, mille ainuvaldajaks on kasutuskorra kohaselt hageja. Kostja on korduvalt ning ilma hageja nõusolekuta muutnud kaasomandisse kuuluvat hoonet. Kostja on ehitanud hoonele hoonevälise kaubalifti ja rajanud sellega seoses hoone välisseintesse ukseavasid. Lisaks on kostja ilma hageja nõusolekuta kaasomandisse kuuluva välisseina külge rajanud elektri- ja gaasitrassi. Rajatud elektri- ja gaasitrassid ei ole rajatud mitte ainult ilma kaasomaniku nõusolekuta, vaid on õigusvastased ka avalik-õiguslikus mõistes, kuivõrd nende rajamiseks puudus ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kostja ei ole nõustunud rajatisi eemaldama ka pärast hageja korduvaid pöördumisi.
3.Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju. 17.02.2015 toimus kostja ainuvalduses oleval alal veeavarii. Veeavarii tulemusena imbus vesi läbi kostja ainuvalduses oleva põranda ning kahjustas hageja ainuvaldussesse kuuluva ruumi lage, seinu ja põrandat. Hagejale tekkis rikkumise tulemusena kahju 3 700 eurot. Hageja esitas kostjale 27.02.2015 ja 17.02.2015 kahju hüvitamise nõuded seonduvalt veeavarii tulemusena tekkinud kahjuga. Kostja hageja nõuetele ei reageerinud. 27.02.2015-22.06.2015 rikkus kostja taaskord kaasomandi kasutuskorra kokkulepet ning ehitas hageja ainuvalduses ja ainukasutuses olevale alale ilma hageja nõusolekuta aia. Kuivõrd kostja keeldus korduvatest nõudmistest hoolimata aeda eemaldamast ning omavoliliselt rajatud aed segas nii hageja, ümbruskonna elanike kui ka hageja üürnike liikumist, tuli hagejal aed eemaldada omaabi korras. Aia eemaldamise ja utiliseerimise kuluks oli 500 eurot. Hageja juhatuse liige avastas 16.05.2016, et kinnistul asuva hoone kanalisatsioonisüsteemis on ummistus. Kuivõrd kostja ei lubanud hagejal ummistust vabatahtlikult likvideerida, taotles hageja 25.05.2016 kohtult enne hagi esitamist hagi tagamise korras luba ummistuse likvideerimiseks. Kohus rahuldas 26.06.2016 hageja hagi tagamise taotluse.
4.Hageja palub kohtul kohustada kostjat kasutama kaasomandis olevat kinnistut Xxxx Tallinn seaduse ning kaasomandi kasutuskorra kohaselt ning hoiduma hageja ainuvaldusesse ning ainukasutusse kuuluvate alade kasutamisest, sealhulgas selliselt, et kostja lõpetab autode parkimise hageja ainukasutuses oleval alal ning kostja eemaldab hageja ainukasutuses olevalt alalt kostjale kuuluvad rajatised (elektriautode laadimise post ning seda ühendavad kaablid).
Samuti palub hageja kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone esialgne olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult Xxxx, Tallinn, kaasomaniku nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldis; elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone välisfassaad. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 3700 eurot ja viivis alates kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju väljamõistmise kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise 3700 eurot täieliku tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
5.Hageja suurendas kohtule 30.08.2016 esitatud seisukohas kahju hüvitise nõuet 709 euro võrra ja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 4 409,00 eurot. Ummistuse likvideerimiseks oli aga vajalik ka ummistuse tekitanud esemete eemaldamine kanalisatsioonitorudest ning püstikute ja kanalisatsiooni erakorraline puhastamine ja parandamine. Nimetatud teenuse tellis hageja Xxxx OÜ-lt ning hagejal tuli tasuda avariitööde eest Xxxx OÜ-le 709,00 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kahju hüvitiselt alates kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju väljamõistmise kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise 4 409, 00 eurot täieliku tasumiseni.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja kohtule 30.08.2016 esitatud seisukohas, et kostja poolt esitatud vastuväited on alusetud ega tugine kehtivale seadusele. Seaduse loogikast tuleneb, et kõik kaasomandit mõjutavad olulised otsused tuleb võtta vastu kõikide kaasomanike nõusolekul ning vähem olulised küsimused (sh tavapärane hooldus ja remont) võivad olla vastuvõetud ka kaasomanike häälteenamusega. Olukorras, kus kaasomanikud on sõlminud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe ning see on kantud kinnistusraamatusse, on selle täitmine kaasomanikele kohustuslik ning seda ei saa hääleenamusega muuta. Kostja on asunud ekslikult seisukohale, et kostjal on õigus hageja ainuvaldusesse ja kasutusse jäävale alale oma autosid parkida, kuivõrd kehtiv detailplaneering näeb nii ette. Detailplaneeringu näol on tegemist avalik-õigusliku aktiga, mis ei oma kaasomanike eraõiguslikus suhtes mingit tähendust. Lisaks on täiesti ebakohane kostja viide LS §-le 20, kuivõrd viidatud säte kohaldub vaid avalikult kasutataval teel. Kinnistu omanikul on õigus talle kuuluva kinnistu piires ning tema ainukasutataval alal parkida talle kuuluvaid sõidukeid talle sobivas kohas ja viisil.
7.Kostja on asunud seisukohale, et tal oli õigus kaasomandisse kuuluvat hoonet oluliselt muuta, sh rajada kaasomandisse kuuluva hoone fassaadile platvormtõstuk, gaasirajatis, elektripaigaldis ning veekaabel, kuivõrd ta otsustas nii häälteenamusega tehtud otsusega. Kaasomandi eset võib oluliselt muuta ainult kõikide kaasomanike kokkuleppel. Kaasomandis oleva asja oluliseks muutmiseks tuleb kindlasti lugeda kaasomandis oleva hoone tehnosüsteemide (elektri- ning veesüsteemi) ümberehitamist, uute tehnosüsteemidega liitmist ning kaasomandisse kuuluva hoone kandeseinte lõhkumist ja nende külge täiendavate konstruktsioonide liitmist. Seega on ebaõiged ka kostja viited, et kaasomanikul oli õigus otsustada selliste muudatuste tegemine häälteenamusega. Alternatiivselt isegi juhul, kui kostja poolt tehtud muudatused oleksid asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt kaasomandieseme igapäevase valdamise ja kasutamise piires, on kostja poolt tehtud muudatused õigusvastased, kuivõrd selliseid häälteenamusega tehtavaid otsuseid käesoleval juhul tehtud ei ole.
8.Kostja leidis ekslikult, et veeavarii tulemusena tekitatud veekahjustused tekkisid hageja tegevuse tulemusena. Veeavarii toimus kostja ainuvalduses ja ainukasutuses olevates ruumides. Veeavarii tulemusena imbus vesi läbi hageja ainukasutuses oleva ruumi lae, tekitades sellele olulisi kahjustusi. Veeavarii toimus kostja mõjusfääris, millest tulenevalt ei saa hageja veeavarii tekkimise eest ka kuidagi vastutust kanda. Kuivõrd kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et kostja rikkumine on vabandatav, vastutab kostja kohustuse rikkumise eest. Kostja on asunud seisukohale, et tal oli õigus hageja ainuvalduses ja -kasutuses olevale alale rajada aed, kuivõrd kostja oli nii 14.10.2013 otsusega otsustanud
ning sellest tulenevalt ei olnud tema tegevus kaasomandi kasutuskorra rikkumine. Poolte vahel kehtib kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, mis on kantud ka kinnistusraamatusse. Kaasomandi kasutuskorraga kokkulepitut ei saa muuta kaasomaniku häälteenamusega tehtava otsusega. Alternatiivselt isegi juhul, kui kostjal oleks olnud õigus viidatud küsimust otsustada hääleenamusega, ei kohalduks kostja poolt tehtud otsus hageja suhtes. Käesoleval juhul on kostja aia rajamise kohta otsuse teinud 14.10.2013, kuid seda otsust ei ole kantud kinnitusraamatusse. Hageja omandas kinnistu mõttelise osa 24.11.2014. Seega ei oleks kostja häälteenamusega tehtav otsus hagejale siduv ka juhul, kui aia rajamisega seonduvat küsimust oleks saanud otsustada kostja häälteenamusega.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on kasutuskorra kokkuleppest kinni pidanud, kuid hageja on kostjale pikema aja jooksul esitanud alusetuid nõudeid ja pretensioone. Parkimisküsimusi kasutuskorra kokkuleppega ei ole reguleeritud ja need on reguleeritud Xxxx kinnistu ja teiste endise Xxxx tsemenditehase territooriumil paiknevate kinnistute detailplaneeringu liiklusskeemi osaga. Nimetatud detailplaneeringu liiklusskeemil Xxxx hoone ees parkimist ei ole ette nähtud. Parkimiskohad paiknevad kinnistu välisservades ning hageja kasutusse ja valdusse jäävad parkimiskohad Xxxx kinnistu välisküljel. Kuna Liiklusseadus ei keela sõidukite parkimist ka sõidutee äärde, ei ole kostja vastu sõidukite parkimisele väljaspool detailplaneeringu liiklusskeemil näidatud parkimiskohti kui see liiklust ei takista, kuid kostja, juhindudes ülalpool tsiteeritud kasutuskorra kokkuleppe 9.1.4. on seisukohal, et nii läbisõit kui ka sellest tulenev parkimine on mõlemale kaasomanikule Xxxx kinnistul vaba ja tasuta.
10.Kostja paigaldas sõidutee kõrvale ajutise valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika, millega saab laadida ka elektriautode akusid. Tulles vastu hageja soovile ja järgides hea usu põhimõtet, eemaldas kostja selle valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika 20. juulil 2016. Kostja on kaasomanike häälteenamusega otsustanud Xxxx hoone osas küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kuna kostjale kuulub 35/45 mõttelist osa Xxxx kinnistust kuulub kostjale ka häälteenamus küsimustes, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse.
11.Kostja on alates 2010 kasutanud Xxxx hoone otsaseina kõrval platvormtõstukit. Kostja majandustegevuseks on ruumide üürileandmine ja kostja vajab platvormtõstukit oma üürnike vajaduste rahuldamiseks. Kuna hageja ei ole nõustunud selles osas kokkulepet sõlmima, on kostja pärast hageja Xxxx kinnistu kaasomanikuks saamist ja hagejapoolsete alusetute pretensioonide esitamise algust platvormtõstuki kasutamise lõpetamiseks otsustanud platvormtõstuki kasutamist jätkata AÕS § 72 lg 1 sätete alusel kaasomanike häälteenamusega. Platvormtõstuki tehnilise seisundi tehniline kontroll ja platvormtõstuki kasutamise lubamine või keelamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kostja OÜ Xxxx platvormtõstuk on 20.07.2016 auditeeritud ning auditi kohaselt on tõstuk tehniliselt korras, vastab nõuetele ja on edasiseks kasutamiseks ohutu. Audiitori märkustega seoses on paigaldatud tõstuki ümber kaitsevõre, koostatud tõstuki kaitsejuhend ja paigaldatud silt „inimeste transport keelatud“.
12.Alates 2004 on kostja gaasiküttel. Gaasitrass selleks on rajatud ja projekteeritud kõigi nõuete kohaselt. Gaasikütte kasutamine jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Ilma gaasikütte kasutamiseta ei saa kostja Xxxx hoone 3. ja 4. korrust oma majandustegevuses edukalt kasutada. Xxxx hoone fassaadile on projekteeritud ja ehitatud kostja poolt enne 2010. a praegusel ajal tühjana seisev gaasitoru. XxxxOÜ esindaja on tutvunud dokumentatsiooniga ja olukorraga objektil ning teatanud, et kuna gaasipaigaldist ei kasutata ja see on eraldatud gaasivõrgust plommitud sulgurseadmega, siis sellele auditi tegemine antud olukorras ei ole vajalik. Tühja gaasitoru jätkuva kasutamise on kostja otsustanud jätkata kaasomanike häälteenamusega. Selles osas on hageja nõue, eemaldada Xxxx hoone fassaadilt gaasipaigaldis, alusetu.
13.Kostja on alates oma kohaloleku algusest ca 1994 kasutanud Xxxx hoones elektrivoolu. Ilma elektrivoolu kasutamiseta ei ole ei ole kostja majandustegevus võimalik. Elektrivoolu kasutamine jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja sellega seonduvaid küsimusi võib kostja AÕS § 72 lg 1 sätete alusel otsustada kaasomanike häälteenamusega. Kuna hageja valdab vastavalt kasutuskorra kokkuleppele Xxxx hoone 1. ja
2.korrust ja ei luba kostja elektripaigaldisi (elektrikilbid, elektrikaablid jne.) paigutada hoone
1.ja 2. korrusele siseruumidesse ja siseruumide kaudu, ei ole tehniliselt teist võimalust kui paigaldada kostja kasutuses ja valduses olevate 3. ja 4. korruse elektripaigaldised Xxxx hoone välisseinale. Xxxx hoone välisseinale paigutatud kostja elektripaigaldiste ohutuse ja eeskirjadele vastavuse küsimuste otsustamise ei ole kohtu pädevuses.
14.Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju. 17.02.2015 toimus hageja kasutuses ja valduses oleval Xxxx teisel korrusel veeavarii hageja omal süül ning kostjal ei olnud võimalik seda ära hoida. Hageja kasutuses ja valduses oleval Xxxx hoone teisel korrusel paikneb malmist enam kui 40-aastane kanalisatsioonipüstik, mis kergesti ummistub ja võib kergesti ka puruneda. Kostja ei saa omalt korruselt nimetatud kanalisatsioonipüstikus ummistusi likvideerida. 17.02.2015 toimus hageja kasutuses ja valduses oleval Xxxx teisel korrusel nimetatud kanalisatsioonipüstiku ummistumine ja püstik hakkas üle voolama ning põhjustas hagejale tema omal süül reoveekahjustuse. Kostjal puudub võimalus ise seda kanalisatsioonipüstikut vahetada ja korras hoida. Lisaks hoidus kostja kraanikausi kasutamisest kui hageja oli temalt seda palunud.
15.Aia rajamine kinnistu piirile ei ole kasutuskorra kokkulepe rikkumine. Aed on vajalik selleks, et kõrvalised isikud ei pääseks takistamatult Xxxxkinnistu territooriumile. Kui hageja ostis kinnistu AS-lt Xxxx, olid hageja valduses ja kasutuses oleva kinnistuosa piiril paikneva aia postid kostja poolt juba paigaldatud ja aia asukoht hoiatuslintidega tähistatud. 27.02.201522.06.2015 viis kostja aia ehitamise lõpule. Aia ehitamine kinnistu piirile jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja sellega seonduvaid küsimusi võib kostja AÕS § 72 lg 1 sätete alusel otsustada kaasomanike häälteenamusega. Püstik 2 ei ole kostja kasutuses ja valduses olevate hoone 3. ja 4. korrusega ühendatud – see kanalisatsioonipüstik on täielikult hageja valduses ja kasutuses. Ummistuse oleks hageja selles püstikus saanud likvideerida ka Xxxx hoone esimeselt korruselt. Hagi esitades ei ole hageja toiminud heas usus vaid sooviga kostja majandustegevust kahjustada või isegi sundida hagejat ruumide üürileandmine lõpetama jättes kostja ilma elektrivarustuseta, veevarustuseta, küttegaasivarustuseta ja häirida kostja kanalisatsiooni kasutamist.
16.Kostja palub kohtul TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata, kuna see on esitatud kahju tekitamiseks kostjale, kostja majandustegevuse kahjustamiseks ja kostja majandustegevuse (mitteeluruumide üürimine) lõpetamiseks. Juhul kui kohus otsustab siiski teha tsiviilasjas otsuse palub kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja menetluskulud välja hagejalt
MENETLUSE KÄIK
17.Kostja esitas 23.03.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse pikendada menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega kuni 23.03.2017. Taotluse põhjenduste kohaselt ajas kostja segamini oma menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja (hiljemalt 16.03.2017) vastuse esitamise tähtajaga vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, s.o 23.03.2017).
18.Hageja ei nõustu kostja taotlusega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtuistungil enne kohtuvaidlusi ja hiljem võib esitada ainult kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekirja. Kohtuistungi aeg oli kostjale teada juba 5.12.2016. Seetõttu puudub hageja arvates üldse alus võimaldada kostjal esitada pärast kohtu määratud kohtuistungi aega selliste menetluskulude nimekirja, mis oleks tulnud seaduse alusel esitada istungil. 09.03.2017 kohtuistungiga seotud menetluskulusid aga istungilt puudunud kostjal olla ei saa, nagu nähtub ka esitatud nimekirjast. Alust tähtaja pikendamiseks ei ole. Samuti
puuduks alus tähtaja ennistamiseks, mida kostja ei ole ka taotlenud. Hageja palub jätta kostja hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri asja juurde võtmata ja sõltumata lahendist jätta kõik kostja menetluskulud tema enda kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks.
20.Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna see on esitatud kahju tekitamiseks kostjale, kostja majandustegevuse kahjustamiseks ja kostja majandustegevuse (mitteeluruumide üürimine) lõpetamiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
21.Hageja palub käesolevas tsiviilasjas kohustada kostjat kasutada kaasomandi eset kooskõlas seaduse ja kasutuskorra kokkuleppega, kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone esialgne olukord ning eemaldada kaasomandisse hoonele kuuluvad rajatised ja taastada hoone välisfassaad. Samuti on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagejal on õigus nimetatud nõudeid kohtule esitada AÕS §-de 72 ja 74 alusel ning VÕS § 115 alusel. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Eeltoodust tulenevalt on hageja hagiavaldust võimalik rahuldada. Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.
22.Kohus leiab, et kostja taotlus pikendada menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega kuni 23.03.2017 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 64 lg 1 alusel kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Taotluse põhjenduste kohaselt ajas kostja segamini oma menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja vastuse esitamise tähtajaga vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja 09.03.2017 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras nimetatud kohtuistungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 16.03.2017 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks tähtaja 23.03.2017. Kohus edastas kostjale kohtuistungi protokolli e-postiga 09.03.2017 aadressil xxxx (tl 177 pöördel). Kohtuistungi protokollis on pooltele määratud tähtajad sõnaselgelt kirjas. Nimetatud e-kirjas märkis kohus, et kostjal tuleb menetluskulude nimekiri esitada hiljemalt 16.03.2017. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja menetlustähtaegu kuidagi segi ajada. Hageja vastuväidetele selle kohta, et hageja arvates puudub üldse alus võimaldada kostjal esitada pärast kohtu määratud kohtuistungi aega selliste menetluskulude nimekirja, mis oleks tulnud seaduse alusel esitada istungil, märgib kohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. Kolleegium on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-60-16, p 13).
23.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, ning kuulates 05.12.2016 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle
poolte vahel vaidlust ei ole:
1.pooled on Xxxx, Tallinn kinnistu kaasomanikud, millest 35/45 mõttelist osa kuulub kostjale ning 10/45 mõttelist osa hagejale;
2.Xxxx, Tallinn kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe;
3.kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.1. kohaselt on hageja ainuvalduses- ja kasutuses Xxxx, Tallinn oleva hoone esimene ja teine korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) roosa värviga viirutatud maa-ala;
4.kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.2 kohaselt on kostja ainuvalduses- ja kasutuses Xxxx, Tallinn oleva hoone kolmas ja neljas korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) kollase värviga piiritletud maa-ala;
5.kostja on ehitanud hoonele välise kaubalifti ja hoone välisseintesse ukseavad;
6.kostja on hoone välisseina külge rajanud elektri- ja gaasitrassi.
24.Kohus analüüsib esmalt hageja nõuet kaasomandi eseme kasutamiseks kooskõlas seaduse ning kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega, seejärel esialgse olukorra taastamise nõuet ja viimasena kahju hüvitamise nõuet.
25.Hageja nõue kostja vastu kaasomandi eseme kasutamiseks kooskõlas seaduse ning kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega on esitatud AÕS § 72 lg 3 alusel, mille kohaselt kaasomanikul on õigust ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike taaskasutust. Kaasomanikul on olukorras, kus kaasomanikud rikuvad kaasomaniku õigust kasutada oma kaasomandit, AÕS § 72 lg 3 alusel esitada teiste kaasomanike vastu nõue rikkumise kõrvaldamiseks (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 72, komm 3.3, lk 315). AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Õiguskirjanduse kohaselt peavad kaasomanikud ühiselt otsustama, kuidas nad kaasomandis olevat asja kasutavad. Ühine otsustamine saab toimida kahel viisil: 1) kaasomanike kokkuleppel, mis eeldab seda, et kokku lepitavaga on nõus kõik kaasomanikud ja 2) kaasomanike enamuse otsusega ehk häälteenamusega otsustamisega, kusjuures enamusele peab kuuluma suurem osa kaasomandis (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 72 komm 3.1.2.1. lk 311).
26.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et pooled on kinnistu Xxxx, Tallinn kaasomanikud. Nimetatut tõendab ka kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte (tl 13-14). Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxx, Tallinn kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe. Nimetatud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on hageja ainuvalduses- ja kasutuses hoone esimene ja teine korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) roosa värviga viirutatud maa-ala ning kostja ainuvalduses- ja kasutuses on hoone kolmas ja neljas korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) kollase värviga piiritletud maa-ala.
27.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja rikub kaasomandi kasutuskorra kokkulepet. Hageja väitel pargib kostja temale ning tema klientidele kuuluvaid autosid pidevalt hageja ainuvaldusesse ja –kasutusse jäävale alale. Hageja on nimetatu tõendamiseks esitanud kohtule fotod (tl 66-67). Kostja nimetatut ei vaidlusta ning leiab, et kostjal on õigus parkida hageja ainuvalduses ja kasutuses olevale kinnistuosale. Kostja märgib üksnes, et parkimisküsimusi ei ole kaasomanike kokkuleppega reguleeritud ning nimetatu on reguleeritud detailplaneeringu liikluskeemi osaga. Detailplaneeringu kohaselt paiknevad parkimiskohad kinnistu välisservades ning hageja kasutusse ja valdusesse jäävad
parkimiskohad Xxxx kinnistu välisküljel. Kohus kostja põhjendustega ei nõustu. Olukorras, kus kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe ning see on kantud kinnistusraamatusse, siis on selle täitmine kaasomanikele kohustuslik. Kohus nõustub hageja esile toodud väitega, et detailplaneeringu näol on tegemist avalik-õigusliku aktiga, mis ei oma kaasomanike eraõiguslikus suhtes mingit tähendust. Detailplaneering ei anna kostjale õigust rikkuda kaasomanike vahel kehtivat kasutuskorda. Samuti ei kohaldu käesoleval juhul kostja poolt viidatud liiklusseaduse (LS) § 20, vaid nimetatud säte kohaldub avalikult kasutataval teel.
28.Samuti on kostja rajanud elektriautode laadimiseks ettenähtud laadimispunkti hageja ainukasutuses oleval alale. Kostja leiab, et tal oli õigus paigutada sõidutee kõrvale hageja kasutuses olevale maa-alale seoses parkimise lubatavusega ajutise valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika. Kostja peab nimetatud tegevust lubatavaks, kuid vastu tulles hageja soovile ja järgides hea usu põhimõtete eemaldas kostja valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika 20.07.2016. Hageja leiab, et autolaadimise punkti likvideerimine ei ole lõpuni viidud. Kostja väitel on praegu seal säilinud ainult torustiku post, mis ei ole kostja ehitatud. Kostja esitas kohtule foto, millelt nähtub laadimispunkt (tl 175) ning foto, millelt laadimispunkt on eemaldatud (tl 176). Viimati mainitud fotol on näha torustiku post, mille küljes on laadimispunkti valge juhe või kaabel. Kohus asub seisukohale, et kuna torustiku post on roostetanud ning samuti arvestades asjaolu, et veel üks samasugune post paikneb kõnealuse posti läheduses, on nimetatud post paigaldatud hageja maa-alale enne kostja poolt posti külge laadimispunkti paigaldamist. Kuna fotolt nähtuvalt on posti küljes valge laadimispunkti juhe, siis asub kohus seisukohale, et kostja ei ole lõplikult laadimispunkti kõrvaldanud ning samuti tuleb likvideerida posti küljest juhe, kaabel jms.
29.Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja esimene nõue kohustada kostjat kasutama kaasomandis olevat kinnistut Xxxx Tallinn seaduse ning kaasomandi kasutuskorra kohaselt ning hoiduma hageja ainuvaldusesse ning ainukasutusse kuuluvate alade kasutamisest, sealhulgas selliselt, et kostja lõpetab autode parkimise hageja ainukasutuses oleval alal ning kostja eemaldab hageja ainukasutuses olevalt alalt kostjale kuuluvalt elektriautode laadimise posti lõplikult, so laadimispunkti ühendava kaabli.
30.Järgmisena tuleb analüüsida esialgse olukorra taastamise nõuet. Kaasomanik on kohustatud kaasomandi osa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega ega kahjustaks teiste omanike õigusi. Hageja nõuab kaasomandi eseme esialgse olukorra taastamist, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult Xxxx, Tallinn, kaasomaniku nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised, s.o gaasipaigaldis, elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone välisfassaad. Hageja nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 74 lg 1, mille kohaselt kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut ega luba kaasomandi eseme muutmiseks.
31.Vaidlus puudub selles, et kostja on ehitanud hoonele välise kaubalifti ja hoone välisseintesse ukseavad ning rajanud hoone välisseina külge elektri- ja gaasitrassi. Vaidlus on selles, kas kostja on kaasomandi eset oluliselt muutnud kaasomanike häälteenamusega tehtud otsusega. Tulenevalt AÕS § -st 74 lg 1 võib kaasomandi eset oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kostja poolt teostatud muudatused (välise kaubalifti ja hoone välisseintesse ukseavade rajamine, hoone välisseina külge rajatud elektri- ja gaasitrass) on kohtu hinnangul kaasomandi eseme oluline muutmine, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe AÕS § 74 lg 1 järgi. Seega ei saa nimetatud otsust vastu võtta kaasomanike häälteenamusega. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kaasomanike kokkulepet nimetatud oluliste muudatuste tegemiseks sõlmitud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et alternatiivselt isegi juhul, kui kostja poolt tehtud muudatused oleksid AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomandieseme igapäevase valdamise ja kasutamise piires, siis selliseid häälteenamusega
tehtud otsuseid antud juhul tehtud ei ole. AÕS § 72 lg 1 kohaselt võivad kaasomanikud teha asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse jäävates küsimustes otsuseid häälteenamusega. Nimetatud otsust ei ole kohtu hinnangul võimalik teha ühel kaasomanikul ainuisikuliselt, vaid otsuse tegemine eeldab kõigi kaasomanike poolt koosoleku pidamist või arutelu toimumist.
32.Küttesüsteem ja elektrisüsteemi muutmine vajab ehitusprojekte, ehitusluba ning tuleb lahendada hoones tervikuna. Kohtule esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 25.07.2016 kirja nr 1-12/16-1034-002 kohaselt ei ole platvormtõstuki, gaasi- ja elektripaigaldise kasutamine vastavuses seadme ohutuse seaduse nõuetega (tl 132-133). Kohtule esitatud XxxxAS elektripaigaldise erakorralise auditi protokolli kohaselt esineb elektrikaablil neli olulist puudust ja üks täiendav mittevastavus, mh on kaabel katusel kinnitamata (tl 161-162). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et gaasitrass on kostja kinnistute osa. Samuti ei oma käesoleval juhul tähtsust, et gaasitrass rajamist alustati 2012 aastal ja gaasipaigaldis ei vaja auditi läbiviimist ning platvormtõstuk ei vaja ehitusluba. Kostja ei ole tõendanud, et teine kaasomanik oleks andnud nõusoleku nimetatud paigaldiste rajamiseks ja hoone välisfassaadi muutmiseks. Seega on põhjendatud nimetatud rajatiste eemaldamine ja hoone esialgse olukorra taastamine.
33.Kohus nõustub kostja esindaja poolt 05.12.2016 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et vajalike kommunikatsioonide äralõikamine on viimane asi mida teha, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu juhistele kohtule esitanud vastavaid nõudeid mille alusel saaks jätta hageja nõude rahuldamata. Kohus selgitas kostja esindajale 05.12.2016 toimunud kohtuistungil, et kostjal on õigus nõuda kasutuskorra kandlaksmääramise muutmist ning õigus nõuda rajatiste säilimist (tl 152). Kohus andis kostjale ka soovi korral vastuhagi esitamiseks tähtaja 02.01.2017. Kostja vastuhagi esitanud ei ole. Kohtule ei ole teada ka asjaolu, et kostja oleks esitanud kohtule iseseisva tsiviilasjana nimetatud nõuded. Kohus ei saa jätta hageja nimetatud nõuet rahuldamata põhjusel, et kommunikatsioonide äralõikamine lõpetab kostja majandustegevuse. Kuna AÕS § 74 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud, siis kuulub hageja nõue, kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone Xxxx, Tallinn esialgne olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult hageja nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldis; elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone välisfassaad, rahuldamisele.
34.Viimasena võtab kohus seisukoha kahju hüvitamise nõude osas. Hageja kahjunõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 72 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. AÕS § 75 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Õiguskirjanduse kohaselt, kui üks kaasomanik tekitab ühisele asjale kahju, on ta rikkunud kaasomanike vahelist võlasuhet ning teised saavad tema vastu esitada kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 alusel (vt (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 75 komm 3.3. lk 336). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
35.Riigikohus on hageja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-129-13, p-is 22 märkinud, et õigus nõuda kahju hüvitamist on siis, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud; kostja vastutab kohustuse rikkumise eest; kostjale on tekkinud või tekib kahju ; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 4 409
eurot. Hagejale tekitatud kahju koosneb veeavarii tagajärgede likvideerimisest hageja ruumides 3 200 eurot, aia likvideerimisele ja utiliseerimisele tehtud kulutused 500 eurot ning Xxxx abi OÜ poolt osutatud ummistuse likvideerimise teenused summas 709 eurot.
36.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja ainuvalduses ja kasutuses olevates ruumides toimus 17.02.2015 veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada hageja ainukasutuses oleva ruumi lagi, seinad ja põrand (tl 68-70). Kostja veeavarii toimumist ei vaidlusta. Kostja leiab, et veeavarii toimus hageja omal süül ning kostjal ei olnud võimalik seda ära hoida. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole kohustusi rikkunud. Veekahjustus paikneb hageja ainukasutuses oleva ruumi laes ning kohtu hinnangul ei saa vesi lakke sattuda muul viisil, kui imbumisena läbi lae. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kasutuses on hoone kolmas ja neljas korrus. Seega ei saanud veekahjustus tekkida muul viisil kui kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
37.Seega on tõendamist leidnud, et avarii toimus kostja ainukasutuses olevates ruumides. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Kohtule esitatud XxxxOÜ hinnapakkumise kohaselt maksab veeavarii tagajärgede likvideerimine hageja ruumides 3 200 eurot (tl 84). Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et Xxxx OÜ esitas hagejale teostatud remonttööde eest arved summas 3 390,50 eurot (tl 158-160). Nimetatud arvetega on tõendatud, et tööd on teostatud ja vastav kulu on ka tegelikult hagejale tekkinud. Kostja nimetatud summat vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nimetatud töid saaks teha odavama hinnaga. Seega on hagejale tekkinud kahju summas 3 200 eurot, kuna kahjustada sai hageja ainukasutuses olev lagi, kahju on hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos., kuna kostja poolt põhjustatud veeavarii tekitas hagejale kahju, mille likvideerimiskulud moodustavad 3 200 eurot.
38.Samuti on tõendamist leidnud, et kostja tekitas omavolilise aia rajamisega hagejale kahju. Kohus võttis eelnevalt käesolevas kohtuotsuses seisukoha, et kaasomandi kasutuskorraga kokkulepitut ei saa muuta kaasomaniku häälteenamuse tehtava otsusega. Kohus märgib, et isegi juhul, kui nimetatud küsimust saaks otsustada häälteenamusega, siis nimetatud kokkulepe kehtiks hageja suhtes üksnes siis, kui see oleks kantud märkusena kinnistusraamatusse. Kostja ainuisikuline aia rajamise otsus on tehtud 14.10.2013, hageja omandas kaasomandiosa 24.11.2014. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kostja poolt rajatud aed on rajatud hageja ainukasutuses olevale maa-alale. Hageja on tõendanud, et kandis aia utiliseerimisega kahju 500 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud kohtule esitatud kinnituskirjaga (tl 157). Kostja aia utiliseerimise kulu 500 eurot ega kinnituskirja vaidlustanud ei ole. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Seega on aia utiliseerimisega tekitatud kahju hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti on rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, kuna kostja rajas hageja alale aia mille likvideerimine tekitas hagejale kahju.
39.Hageja suurendas 30.08.2016 kahju nõuet summas 709 eurot. Kohus võttis 22.09.2016 määrusega kahju nõude suurendamise menetlusse 709 euro osas, kohus on ekslikult määruses märkinud nõude suurendamise summaks 700 eurot. Hageja kahju nõude suurendamine summas 709 eurot koosneb ummistuse likvideerimises Xxxxabi OÜ poolt. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et ummistuse tekitas kostja. Hageja on hagi nõude suurendamise taotluses märkinud, et ummistuse likvideerimisel leidis kinnitust, et ummistus asus kostja ainuomandisse kuuluval kinnistul Vinkli tn 15, Tallinn, mis asub kaasomandisse kuuluva kinnistu kõrval. Kanalisatsiooniummistuse oli tekitanud kostja, kes oli paigaldanud kanalisatsioonikaevudesse ette nii kaltse, jalgpalle kui ka muid esemeid.
Kanalisatsiooniummistuse likvideerimiseks oli hageja sunnitud tellima nii survepesu auto kui ka TV uuringu. Samuti tuli hagejal tellida erakorraline xxxx taastus ja remont. Ummistuse likvideerimiseks oli vajalik ka ummistuse tekitanud esemete eemaldamine kanalisatsioonitorudest ning püstikute ja kanalisatsiooni erakorraline puhastamine ja parandamine. Nimetatud teenuse tellis hageja Xxxx OÜ-lt mille tulemusena tuli hagejal tasuda avariitööde eest Xxxx OÜ-le 709,00 eurot (koos käibemaksuga) (tl 144). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ummistus asus kostja ainuomandisse kuuluval kinnistul. Samuti ei ole kostja vaidlustanud arvet summas 709 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Seega on kostja kinnistul tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ummistus, mille likvideerimine tekitas hagejale kahju. Seega on tõendamist leidnud, et kostja tekitas hagejale kahju summas 4 409 eurot.
40.Hageja on esitanud tekitatud kahjult ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
41.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summalt 4 409 eurot alates kahe nädala möödumisest kahju väljamõistmise osas tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise 4409 euro täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
42.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna kostja kanda. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.