Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 18.01.2016 välja XXXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Magnus Braun ́i. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.02.2016. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.04.2016, täiendav nõuete kaitsmise koosolek toimus 20.05.2016. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 16 võlanõuet kokku summas 70 098.72 eurot. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 29.11.2016 määrusega. Pankrotihaldur esitas 30.01.2017 kohtule taotluse XXXX pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-15-18021 Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara puudub ning seetõttu pole võimalik vara müüa ega müügist raha saada. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension summas 167.40 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses PankrS § 146 nimetatud väljamakseid tehtud ei ole. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara hulgas ei ole pandiga koormatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgnikul puudub muu pankrotivara, mida pankrotihaldur võinuks valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Harju Maakohus on kinnitanud jaotusettepanekus jaotise järgmiselt: Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud

(EUR)

nõude

suurus Jaotis (%)

Kohtutäitur Katrin Vellet

64.76

0,09

Kohtutäitur Risto Sepp

50.41

0,07

Kohtutäitur Risto Sepp

65.41

0,09

Kohtutäitur Risto Sepp

435.56

0,62

Kohtutäitur Risto Sepp

385.16

0,55

Kohtutäitur Risto Sepp

150.56

0,21

Kohtutäitur Risto Sepp

64.76

0,09

XXXX OÜ

1 733.44

2,47

Kohtutäitur Arvi Pink

41.96

0,06

Kohtutäitur Arvi Pink

34.46

0,05

3(7)

Tsiviilasi nr 2-15-18021

Kohtutäitur Arvi Pink

41.96

0,06

XXXX OÜ

4 389.03

6.26

Swedbank AS

15 485.54

22,09

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu

XXXX OÜ

0,40

38 848.61

55,42

8 024.10

11,45

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

Võlgnik on esitanud vastuväite XXXX OÜ ning XXXX OÜ nõuetele. Vastavalt PankrS § 104 lg 1 kohaselt ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõuete osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on nõue kogu tunnustatud nõude ulatuses saamata kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebaõnnestunud tegutsemine ettevõtjana, mil äririskide võtmise tulemusena ja majanduskriisist mõjutatuna äriplaanid ebaõnnestusid. Sellest tulenevalt tekkisid raskused krediidiasutuste ees võetud kohustuste täitmisel. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-15-18021 Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavus tuleneb PankrS § 158 lõikest 3. XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud 16 võlausaldaja nõudeid kokku summas 70 098.72 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri hinnangul on XXXX (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ebaõnnestunud tegutsemine ettevõtjana, sest äririskide võtmise tulemusena ja majanduskriisist mõjutatuna äriplaanid luhtusid ning sellest tulenevalt tekkisid raskused krediidiasutuste ees võetud kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel ette näinud ja taganud võetud kohustuste täitmist juhuks, kui ta sissetulekud vähenevad. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Magnus Braun tuleb vabastada tema kohustustest XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Magnus Braun on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tegelenud vara müügiga, tutvunud täitemenetluse lõpetamise otsustega, suhelnud võlausaldajatega, koostas vajalikud aruanded, jaotusettepaneku ja raugemisaruande. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu summas 859.93 eurot, millele lisandub käibemaks summas 171.99 eurot. Kohus, tutvunud Magnus Braun ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 859.93 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu

5(7)

Tsiviilasi nr 2-15-18021 määratakse büroole ning Advokaadibüroo LEXTAL OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 171.99 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, samuti piisavad rahalised vahendid kõigi pankrotihalduri poolt tehtavate vajalike kulutuste hüvitamiseks, on Magnus Braun esitanud kohtule avalduse pankrotihalduri tasu osalisel hüvitamisel riigi menetlusabi andmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha kandnud. Kohus, tutvunud halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1-3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus vastavalt PankrS § 65 lg 11 et, menetlusabi taotlus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus on halduri tasu suuruseks määranud 859.93 eurot. Seega on menetlusabina võimalik halduri tasu hüvitada üksnes osaliselt, summas 397 eurot. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eelnevalt välja toodud põhjendustest maksude arvutamisel lisandub pankrotihalduri tasule käibemaks 79.40 eurot.

Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-15-18021

XXXX esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXX kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning usaldusisiku kohustused tuleb panna Marge XXXX ́ele temapoolse nõusoleku alusel. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb Marge XXXX ́el juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXXX ́le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. XXXX ́l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.