X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus Viru Vangla 19. märtsi 2025. a vastuse lisa 2 osas kinniseks.
3.Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud dokumendiga ning saada sellest koopiaid.
4.Jätta X riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 5. jaanuaril 2026 Viru Vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) sotsiaalprogrammi raames sotsiaaltöötaja koostatud kaebaja iseloomustus. Kaebaja osales sotsiaalprogrammis 2023. – 2025. aastal. Nimetatud iseloomustus on kaebajale väga oluline, sest selle alusel saab ta parandada oma käitumist.
2.Kaebaja esitas Viru Vanglale 7. veebruaril 2026 vaide, kuna kaebaja 5. jaanuari 2026. a taotlusest oli möödunud 30 päeva ning vangla ei olnud iseloomustust väljastanud.
3.Viru Vangla jättis 17. veebruari 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/49-2 kaebaja 5. jaanuari 2026. a taotluse rahuldamata ning keeldus vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 alusel sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustuse väljastamisest. Viru Vangla selgitas, et viidatud ajavahemikul ei ole kaebaja viidatud sotsiaaltöötaja temaga sotsiaalprogrammi läbi viinud.
3-26-625
4.Viru Vangla loobus 5. märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/614-1 vastamast muuhulgas kaebaja 7. veebruaril 2026 esitatud vaidele nr 3-26/2-2/1816. Kaebaja on esitanud Viru Vanglale 2026. a esimese kahe kuu jooksul rohkem kui 75 pöördumist ning nendele vastamine häirib vangla halduskoormust. Kaebaja esitatud suurele hulgale pöördumistele vastamine takistab vanglaametnikel oma muude tööülesannete täitmist ning vangla loobub märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 5 lg 9 p 7 ja avaliku teabe seadus (AvTS) § 23 lg 2 p 3 alusel pöördumistele vastamisest.
5.Kaebaja esitas 5. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustus. Viru Vangla on õigusvastaselt keeldunud kaebaja vaide läbivaatamisest. Vaidele mittevastamisega rikutakse kaebaja õiguseid tõhusale õiguskaitsele (põhiseadus (PS) § 13), heale haldusele, menetlusele ning korraldusele (PS § 14) ning pöörduda asutuse poole kirjaga ning saada vastuseid (PS § 46). Kaebaja viitab riigikohtu seisukohale, et isikul on õigus saada vastuseid oma pöördumistele, haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse. Lisaks viitab kaebaja, et keeldumine ei ole põhjendatud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
6.Viru Vangla edastas kohtule 12. märtsil 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
7.Tartu Halduskohus palus 13. märtsi 2026. a kohtunõudes Viru Vanglal täiendavalt selgitada, mis alusel keelduti kaebaja soovitud teabe väljastamisest. Lisaks palus kohus selgitada, millisel õiguslikul alusel on vanglal õigus keelduda vaidemenetluse läbiviimisest ja jätta vaie läbi vaatamata.
8.Viru Vangla selgitas 19. märtsi 2026. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja kohta ei ole koostatud ühtegi terviklikku dokumenti, mida saaks nimetada iseloomustuseks, mistõttu pole kaebaja nõutud dokumenti võimalik väljastada. Kaebaja viidatud iseloomustus koostatakse seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuid kaebaja suhtes ei ole saabunud ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtaeg, mistõttu pole ka ühtegi iseloomustust koostatud. Kaebaja on vestelnud sotsiaaltöötajaga neljal korral, mille kohta on vangiregistris 5 kannet ning lisaks üks kanne kohtumisest psühholoogiga.
8.1.Vangla keeldus kaebajale dokumentide väljastamisest VangS § 5 2 lg 7 p 1 alusel. Vangiregistri kanded olid koostatud sotsiaaltöötajaga peetud vestluste pinnalt. Nimetatud kanded on käsitletavad tõlgendusena kaebaja öeldust, mida saab seetõttu pidada teabeks vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Nimetatud teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna selliste kannete terviklik väljastamine annaks kaebajale ülevaate, millistele aspektidele vestluste ajal tähelepanu pööratakse ja millise detailsusega infot kogutakse. See annab kinnipeetavale teavet selle kohta, milliseid olukordi ja teavet peab vangla sedavõrd oluliseks, et koguda nende kohta infot ning sellise teabe pinnalt saab kinnipeetav teha järeldusi, milliseid mõtteavaldusi või muu informatsiooni avaldamist vältida. See omakorda võib ohustada vangistuse täideviimist, kuivõrd teadmine, milliseid hinnanguid ja tõlgendusi on sotsiaaltöötaja või mõni muu isik kaebajaga toimunud vestluse pinnalt teinud, seab ohtu taasühiskonnastavate tegevuste läbiviimise ja ohustab vangistuse eesmärgipärast täideviimist. Juhul kui kinnipeetav saab teada, millist teavet vestluste pinnalt kogutakse ja millele tähelepanu pööratakse, siis on kinnipeetaval võimalik edaspidi mõjutada vangistuse täideviimist ja kavandatavate tegevuste planeerimist. Nimetatud teabega tutvumine ei ole kaebajale vajalik, sest kinnipeetava
2
3-26-625 individuaalses täitmiskavas nähakse ette abinõud ja tegevused, mis on vajalikud vabanemiseks ja vangistuse täideviimiseks.
8.2.Vangla nõustub, et vaide tagastamine ei olnud õiguspärane. Vangla tagastas ekslikult kaebaja vaide koos muude pöördumistega.
8.3.Viru Vangla taotleb kohtuasja kinniseks kuulutamist vastuse lisa 2 osas, mis sisaldab vangiregistri sissekandeid, millele kohaldub juurdepääsupiirang. Kaebajale käesolevas menetlusstaadiumis nimetatud teabe avaldamine muudaks edasise menetluse sisutuks.
KOHTU SEISUKOHT
9.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebaja soovib, et kohus teeks Viru Vanglale ettekirjutuse rahuldada kaebaja
5.jaanuari 2026 taotlus ning 7. veebruari 2026. a vaie. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames sotsiaaltöötaja koostatud kaebaja iseloomustus. Kaebaja leiab, et vaide läbi vaatamata jätmine oli õigusvastane, kuid kohus ei käsitle seda eraldiseisva nõudena. Kohustamisnõude raames hindab kohus, kas kaebaja on läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse ning hindab selle käigus, kas vangla tegevuse vaidele vastamisest loobumisel on olnud õiguspärane. Seetõttu ei ole eraldiseiva nõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
10.Kohus otsustab esmalt kaebuse lubatavuse üle (I), seejärel tagastab kaebuse (II) ning viimaks piirab osaliselt kaebaja ligipääsu vangla esitatud vastusele ja lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I
11.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 sätestab kohustamisnõude puhul, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12.Kaebaja esitas Viru Vanglale vaide 7. veebruaril 2026, millele Viru Vangla loobus 5. märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/614-1 vastamast. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kohustamisnõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kohustamisnõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3 3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3 18 32, p 10). Kohtu hinnangul ei olnud Viru Vanglal alust loobuda kaebaja vaidele vastamisest. Viru Vangla on vastamisest loobumisel tuginenud MSVS § 5 lg 9 p-le 7 ja AvTS § 23 lg 2 p-le 3 ehk on vaiet käsitlenud samaväärsena esmase taotluse/pöördumisega ja loobunud vaidele vastamisest. Kaebaja on õigesti viidanud, et vangla selline käitumine ei ole õiguspärane. MSVS ja AvTS ei 3
3-26-625 reguleeri vaidemenetlust, vaid on asjakohased esmase pöördumise lahendamisel. Viru Vanglal puudub õiguslik alus keelduda kohustusliku vaidemenetluse läbiviimisest tuginedes MSVS ja AvTS normidele. Kohtu sellise käsitlusega on nõustunud ka Viru Vangla (dtl 18). Viru Vangla on õigusvastaselt jätnud kaebaja vaide läbi vaatamata ning seega on X läbinud nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse ning kaebuse esitamine kohtule on lubatud. II
13.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p-st 2 1 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus eelnimetatud alusel tagastada.
14.Vaidluse all on vangiregistrisse sotsisaaltöötaja tehtud sissekannete kaebajale väljastamata jätmise õiguspärasus. Kaebaja õigusi ei saa riivata, kui talle ei väljastata dokumendi, mida ei ole olemas. Kaebaja on nõudnud sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustuse väljastamist, kuid Viru Vangla on selgitanud, et kaebaja nõutud sisuga dokumenti vangiregistris ei eksisteeri. Seega ei mõjutata kaebaja õigusi, kui Viru Vangla ei väljasta kaebaja nõutud olematut dokumenti. Kui käsitleda kaebaja nõuet sellisena, et kaebaja nõuab kaebaja viidatud perioodil koostatud sissekannete (sotsiaaltöötaja ja psühholoogi sissekanded) väljastamist, siis ei avalda nende väljastamata jätmine kaebajale negatiivset mõju. Vangiregistrisse sotsiaaltöötaja ja psühholoogi tehtud sissekannete eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid nendes on üksnes fikseeritud vestlused kaebajaga. Kuna kaebaja oli üks vestluste osaline, siis on ta vestluste sisust teadlik. Kaebaja õigusi ei riivata intensiivselt ega põhjustata kaebajale ülemääraseid ebamugavusi või kannatusi, kui ta ei tea, millises sõnastuses vestluste sisu vangiregistris kajastub. Vangiregistri sissekannetel ei ole iseseisvalt kaebaja õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning nendel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et sissekannetest ei nähtu, kuidas kaebaja peab oma käitumist parandama, vaid selline teave on märgitud individuaalses täitmiskavas, mida arutatakse ka kaebajaga (VangS § 16 lg-d 1 ja 2). Kui vangla piirab kaebaja õigusi vaidlusaluste vangiregistri kannetele tuginedes, siis tehakse seda eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta teabe saamata jäämine oluliselt kaebaja õigusi ning õiguste riivet võib pidada väheintensiivseks.
15.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu, mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisas 1. Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning vangiregistris talletada ja töödelda.
16.Kaebaja nõuab, et Viru Vangla väljastaks sotsiaalprogrammi raames sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustuse. Vangla selgitas, et vangiregistris ei eksisteeri kaebaja nõutud dokumenti. Kaebaja viidatud iseloomustus koostatakse VangS § 76 lg 1 p 2 kohaselt seoses tingimisi enne tähtaega vabanemisega ning need edastatakse kohtule. Kaebaja individuaalsest täitmiskavast lähtuvalt ei ole käesolevaks hetkeks saabunud ennetähtaegse vabanemise 4
3-26-625 võimaluse tähtaeg, mistõttu pole ka ühtegi iseloomustust koostatud (dtl 17). Kohtu hinnangul ei ole Viru Vangla tegutsenud õigusvastaselt, kui on keeldunud olematu dokumendi väljastamisest. Kuigi vangla on eksinud esialgses keeldumise põhjendamisel, tuginedes vananenud normidele, ning selgituskohustuse täitmisel, et kaebaja soovitud dokumenti vangiregistris ei eksisteeri, siis ei ole tegemist selliste menetluslike rikkumistega, mis tooks kaasa keeldumise õigusvastasuse. Isegi juhul, kui pidada kaebaja nõudeks väljastada kaebaja viidatud perioodil tehtud sotsiaaltöötaja ja psühholoogi sissekanded, ei ole Viru Vangla keeldunud õigusvastaselt teabe väljastamisest.
17.On õige, et vangiregistrisse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses (VangS § 5 2 lg 1). Siiski on vangla kohustatud kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastama nende kohta andmekogusse kantud andmeid nende kirjaliku taotluse alusel (VangS § 5 2 lg 5). Kinnipeetava kohta kantud andmete väljastamine ei ole aga absoluutne ning sellest võib keelduda VangS § 52 lg-s 7 toodud aluselt. Vangla keeldus kaebajale vangiregistrist sotsiaaltöötaja ja psühholoogi koostatud sissekannete väljastamisest, tuginedes sisuliselt VangS § 52 lg 7 p-le 1 (dtl 17), mille kohaselt ei pea andmesubjektile väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste sissekannete puhul esinevad koostoimes VangS § 5 2 lg 7 p-s 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda. Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud (isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 3). Keeldumise põhjendustena saab käsitleda ka Viru Vangla hilisemaid selgitusi, sest andmete väljastamisest keeldumine on toiming, mida ei pea erinevalt haldusaktist koheselt detailselt põhjendama (haldusmenetluse seaduse § 108 lg 1).
18.Vangiregistri sotsiaaltöötaja ja psühholoogi sissekanded kajastavad kaebajaga toimunud vestluste sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Sotsiaaltöötaja ja psühholoogi koostatud kannetes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja või psühholoog kaebaja vestluse käigus väljendatut hinnanud ja tõlgendanud. Sissekannete kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle kannetest teatavaks sai. Kui kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17 ja Tartu Halduskohtu 27. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1540, p 15, milles toodud seisukohtadega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või 5
3-26-625 julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse. Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale vangiregistri sissekannete väljastamata jätmist pidada õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
19.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
20.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
21.Viru Vangla taotles 19. märtsil 2026 haldusasja osalist kinniseks kuulutamist. Kohus nõustub Viru Vangla taotlusega. Käesolevas asjas tuleb Viru Vangla 19. märtsil 2026 esitatud vastuse lisa 2 (dtl 25-27) osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse tehtud sissekandeid täies ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 5 2 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna sissekannete näol on tegemist teabega, mille väljastamise tagajärjel võivad avalikuks saada vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist (VangS § 52 lg 7 p 1), siis ei ole kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Kaebaja huvi Viru Vangla esitatud tõendiga tutvuda ei ole kaalukam vangla huvist tõendit kaebaja eest varjata. Samuti muudaks dokumendis oleva teabe kaebajale avaldamine edasise menetluse sisutuks, sest kaebaja saavutaks sellega kaebusega taotletud eesmärgi.
22.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
6
3-26-625
23.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla 19. märtsi 2026. a vastuse lisa 2 osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.
24.Kuna kohus tagastab X kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
25.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.