X.X.-i (X.X.) kaebus ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustamiseks suunata ta teise erialaarsti juurde, et saada luba värskes õhus palava ilmaga T-särgita jalutamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus asjas nr 3-25-2619.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 8. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale asjakohase raviteenuse osutamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Meditsiinikeskus OÜ on 22. juuli 2025. a otsusega nr 14-1/2345-1 keeldunud kaebajale väljastamast luba värskes õhus palava ilmaga T-särgita jalutamiseks. Meditsiinikeskuse otsus on meelevaldne ja õigusvastane. Kaebajale on jäetud kvaliteetne tervishoiuteenus osutamata. Meditsiinikeskuse otsus põhjustab kaebajale kannatusi ja terviseprobleemide ägenemist ning heaolu ja elukvaliteedi langust. Kaebaja võtab ravimeid, mille kõrvalmõjuks on liigne higistamine. Kaebaja ei saa oma nahaprobleemide (sügeliste põdemisega jaanuar 2024 kuni oktoober 2024 kaasnenud probleemid) jaoks määratud kreeme kasutada, kuna ta ei saa palava ilmaga särki ära võtta, et nahk saaks hingata. Kaebaja peab valima, kas ta kreemitab ennast või läheb jalutama. Ühtlasi põhjendab kaebaja vajadust jalutada palava ilmaga T-särgita asjaoluga, et ta põeb astmat ning võtab antidepressante. Kaebajale on ebakvaliteetse tervishoiuteenusega põhjustatud mittevaraline kahju 5000 eurot. Alandatud on kaebaja inimväärikust, sest hügieen on inimväärikuse tagamisel üks tähtsamaid asjaolusid, ning kahjustatud tervist. Kaebuses sisalduvad taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
3-25-2619
2.Tartu Meditsiinikeskus OÜ esitas 13. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
3.Kaebaja esitas 25. novembril 2025 kohtule avalduse, milles palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kaebaja sõnul ei ole tal Tartu Vangla tegevuse tõttu võimalik e-toimiku vahendusel menetlustes osaleda.
KOHTU SEISUKOHT
I
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses sellega, et Tartu Meditsiinikeskus OÜ ei andnud talle luba jalutada T-särgita (Tartu Meditsiinikeskus OÜ 22. juuli 2025. a vastus nr 14-1/2345-1). Kaebaja hinnangul alandas ebakvaliteetne tervishoiuteenus tema väärikust ning kahjustas tervist. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude suunata ta teise erialaarsti juurde, et saada luba värskes õhus palava ilmaga T-särgita jalutamiseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamis- ja hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktidele 2 ja 4. Kohus selgitab, et kohustamis- ja hüvitamisnõuete raames hindab kohus ka etteheidetava tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega. Seega mõistab kohus kaebaja kaebust üksnes kohustamis- ja hüvitamiskaebusena.
5.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud: kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
7.Asjaolu, et kaebaja ei saa suvel õues T-särgita jalutada, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab terviseprobleemidele, mille tõttu on talle tema hinnangul särgita jalutamine näidustatud. SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus on 13. novembri 2025. a kohtunõude vastuses nr 14-3/3694-1 teatanud, et kaebajal ei ole teadaolevalt ühtegi sellist nahaprobleemi ega muud terviseseisundit, mis tingiks vajaduse ilma T-särgita õues käia. Kaebaja terviseprobleemidest tulenevaid võimalikke ebamugavusi vähendavad vanglas võimaldatavad tervishoiuteenused ja diagnoosist lähtuv ravi (vangistusseaduse §-d 52 ja 53). Kohus siiski möönab, et palava ilmaga T-särgiga jalutamine võib põhjustada kaebajale rahulolematust ja teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste
3-25-2619 ebamugavustega, mis saaksid kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua ning mida võiks pidada tema inimväärikuse alandamiseks. Ühtlasi ei ole tegemist olukorraga, kus T-särgiga jalutamine tooks iseseisvalt kaebaja tervisele kaasa olulisi negatiivseid mõjutusi.
8.Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine nii kohustamisnõudes kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline. Kohus leiab, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus ei ole õigusvastaselt käitunud, kui ei ole väljastanud kaebajale luba (tõendit) selle kohta, et kaebaja peab saama käia palava ilmaga värskes õhus jalutamas ilma T-särgita. Nii SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse 22. juuli 2025. a vastusest nr 141/2345-1 kaebaja taotlusele kui ka viidatud 13. novembri 2025. a kohtunõude vastusest nr 143/3694-1 nähtub, et kaebajal ei ole ühtegi diagnoosi või terviseseisundit, mille puhul oleks vajalik, et ta saaks jalutada T-särgita. Seega ei esine kaebajal meditsiinilist põhjust, mis näeks ette õues T-särgita viibimise. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus õigusvastaselt käitunud, siis on kaebuses esitatud kohustamis- ja hüvitamisnõude edulootused vähesed.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada. II
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. III
11.Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).
12.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
13.Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt ei saa asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab kohus vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks
3-25-2619 kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. IV
15.Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavatele e-toimiku vahendusel, kuivõrd kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvel- ja lauaarvuteid ning tutvuda seeläbi e-toimikus oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente e-toimiku vahendusel edastada, saadab kohus dokumendid seejärel kinnipeetavale paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pärast 25. novembrit 2025 e-toimiku vahendusel esitanud kohtutele arvukalt avaldusi ja vastu võtnud kohtulahendeid. Seega ei pea kaebaja väited e-toimiku kasutamise võimatuse kohta paika. V
16.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.