X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil, 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-1540 menetlus osas, milles X nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses.
2.Tagastada X-i kaebus osas, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses.
3.Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täienduse (dtl 26) osas kinniseks.
4.Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud tõendiga ning saada sellest koopiaid.
5.Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
7.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 ja 4-6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 17. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) suhtlusprogrammi raames tehtud sissekanded ajavahemiku 4. märts kuni 17. mai 2025 kohta.
2.Tartu Vangla väljastas 22. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3039-2 kaebajale nõutud sissekanded osaliselt. Vangla ei väljastanud kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 5 2 lg 7 p 1 alusel osaliselt 25. märtsi, 2. aprilli ja 21. aprilli 2025. a sissekandeid.
3-25-1540
3.Kaebaja esitas 25. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning vangiregistrist teabe väljastamiseks kohustamiseks. Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ning soovib suhtlusprogrammides käsitletud teemade kokkuvõtteid täies mahus. Vangla on järjepidevalt jätnud õigusvastaselt kaebajale tema kohta suhtlusprogrammi kokkuvõttes kajastatud teabe väljastamata. Suhtlusprogramm ei või olla info hankimise vahend. Suhtlusprogrammi saab kergesti väärkasutada, nagu seda vangla teeb. Kaebaja kohta hangitakse teavet ning selle teabe alusel tehakse otsuseid, millega piiratakse kaebaja õigusi ja vabadusi. Vangla ja sotsiaaltöötajad teostavad ebaseaduslikku jälitustegevust. Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna alust piirata kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud infoga. Vangiregistrile juurdepääsu võib piirata vaid julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja on teabe sotsiaaltöötajale ise avalikustanud ning sellisele infole ligipääsu piiramine on õigusvastane. Kaebaja ei saa ümber lükata vangla valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on salastatud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 5. juunil ja 12. juunil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse menetluse materjalid ning vaidlusalused vangiregistri sissekanded. Vangla selgitab järgnevat.
4.1.Vangiregistri 25. märtsi 2025. a sissekandes teatud info olemasolu või selle puudumine vihjab kasutatavale taktikale. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Julgeolekualase teabe kogumist tuleb vaadelda kui protsessi, mille eesmärk on selgitada välja isiku kriminogeensed riskid ja tagada vangla julgeolek. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika selle teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle teabega manipuleerida. Suhtlusprogramm, mille käigus on tehtud ka vaidlusalune kanne, viidi läbi Tartu Vangla 7. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/38 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames. Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ning kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Kui aga kinnipeetav teab, kuidas, kellelt ja mis laadi teavet nende riskide hindamiseks kogutakse, siis on tal võimalik teadlikult anda vangla julgeoleku tagamiseks oluliste asjaolude kohta valeinfot, varjata, eksitada ise või organiseerida eksitava teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega, et häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi. Selle tulemusel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Vangla hinnangul ei ole vaidlusaluse kande kaebajale tervikuna väljastamine võimalik.
4.2.Vangla, olles tutvunud 2. aprilli 2025. a kande sisuga, leiab, et kande väljastamata jätmine ei ole põhjendatud. Vangla toob kande vastuses tervikuna välja. Vangla märgib täiendavalt, et sotsiaaltöötaja on eksinud vangiregistrisse kande tegemisel kuupäeva märkimisel ning on ekslikult viidanud kuupäevale 2. märts 2025. Tegelikkuses toimus vestlus kaebaja ja sotsiaaltöötaja vahel 2. aprillil 2025. Vangla tegeleb andmekogus olevate andmete korrigeerimisega. Kuivõrd vangla on käesoleva vastuse raames kaebajale tema soovitud kande täies mahus väljastanud, siis on kaebaja oma eesmärgi selles osas saavutanud.
4.3.Kuigi Tartu Vangla 22. mai 2025. a vastusest nr 2-2/2-25/3039-2 võib ekslikult jääda mulje, et kolmas kanne, mida kaebajale täies ulatuses ei väljastatud, on tehtud 16. aprillil 2025, on siiski osaliselt väljastamata jäetud kande näol tegemist 21. aprilli 2025. a kandega. Kaebajale on eelnimetatud kanne täies mahus väljastatud Tartu Vangla 29. mai 2025. a otsuses ning seega on kaebaja kande osas oma eesmärgi saavutanud. 2
3-25-1540
5.Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil, 2. aprillil ja
21.aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses. Kuigi kaebaja märgib viimase sissekande kuupäevaks 16. aprilli 2025 ning Tartu Vangla 22. mai 2025. a vastusest nr 2-2/2-25/3039-2 võib jääda ekslik mulje, et sissekanne on sellel kuupäeval ka tehtud, siis märgib vangla, et tegemist on 21. aprilli 2025. a sissekandega, mida kinnitab ka sissekande sisu. Kohustamisnõude raames hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
7.Kohus otsustab esmalt haldusasja menetluse osalise lõpetamise (I) ja tagastab kaebuse ülejäänud osas (II), seejärel piirab kohus kaebaja ligipääsu vangla esitatud vastusele (III) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (IV). I
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praeguseks on vangla väljastanud kaebajale sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses. 2. aprilli 2025. a sissekanne kajastub Tartu Vangla 12. juuni 2025. a vastuses kohtunõudele (dtl 34) ja 21. aprilli 2025. a sissekanne Tartu Vangla 29. mai 2025. a otsuses (dtl 42). Kohus märgib täpsustuseks, et 21. aprilli 2025. a kanne kajastub eelnimetatud otsuse 4. leheküljel eelviimases lõigus ning algab lausega „21.04.2025 kinnipeetavaga vesteldud seoses TJA jätkamisega ning küsitud temalt ka vastuväiteid“. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi osaliselt, s.o 2. aprilli ja 21. aprilli 2025. a sissekannete osas saavutanud.
9.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlus sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust teatada, kas ta soovib haldusasja menetluse jätkamist tuvastamisnõudes, kuna tuvastamisnõude esitamine ei ole tema õiguste kaitseks ilmselgelt vajalik. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kaebaja on vanglalt soovitud teabe kätte saanud ning puudub põhjus eeldada, et vangla sarnaste vangiregistri sissekannete puhul kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Kui vangla jätab tulevikus kaebajale mingi vangiregistri sissekande väljastamata, siis on kaebajal võimalik uuesti sarnase kohustamisnõudega halduskohtusse 3
3-25-1540 pöörduda. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamisnõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
10.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II
11.HKMS § 121 lg 2 p-st 21 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus eelnimetatud alusel tagastada osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses.
12.Vaidluse all on üksnes ühe sotsiaalprogrammi raames tehtud sissekande kaebajale väljastamata jätmise õiguspärasus. Vangiregistri 25. märtsi 2025. a sissekande eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid seal on üksnes fikseeritud sotsiaaltöötaja ja kaebaja vaheline vestlus. Kuna kaebaja oli üks vestluse osaline, siis on ta vestluse sisust teadlik. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada, millises täpses sõnastuses sotsiaaltöötaja vestluse vangiregistris fikseeris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebajale ülemääraseid ebamugavusi või kannatusi põhjustada. Vangiregistri sissekandel ei ole iseseisvalt kaebaja õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kui vangla piirab kaebaja õigusi vaidlusalusele vangiregistri kandele tuginedes, siis tehakse seda eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Näiteks 21. aprilli 2025. a vangiregistri sissekandele tugines vangla 29. mai 2025. a protokollilises otsuses, milles hinnati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkust, kaebajale väljastati eelnimetatud otsusega ka vastav kanne ning kaebajal oli võimalik eelnimetatud otsust ja selles sisalduvat kannet eraldiseisvas menetluses vaidlustada.
13.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu, mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisas 1. Vangla ja sotsiaaltöötajad ei teosta ebaseaduslikku jälitustegevust. Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning vangiregistris talletada ja töödelda.
14.Vangla keeldus kaebajale osaliselt 25. märtsi 2025. a vangiregistri sissekande väljastamisest, tuginedes VangS § 52 lg 7 p-le 1, mille kohaselt ei pea andmesubjektile väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada 4
3-25-1540 avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse sissekande puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg 7 p-s 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda. Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud (isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 3).
15.Vangiregistri 25. märtsi 2025. a sissekanne kajastab kaebaja ja sotsiaaltöötaja sotsiaalprogrammi raames toimunud vestluse sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Vaidlusaluses kandes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja kaebaja vestluse käigus väljendatut hinnanud ja tõlgendanud. Sissekande kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle kandest teatavaks sai. Kui kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 322-1123, p 9; 29. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse. Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale 25. märtsi 2025. a sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist õigusvastaseks pidada ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
17.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe 5
3-25-1540 hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
18.Käesolevas asjas tuleb vangla 5. juunil 2025 esitatud vastuse täienduse (dtl 26) osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud sissekannet täies ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 52 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna 25. märtsi 2025. a sissekande näol on tegemist teabega, mille väljastamise tagajärjel võivad avalikuks saada vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist (VangS § 52 lg 7 p 1), siis ei ole kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Kaebaja huvi Tartu Vangla esitatud tõendiga tutvuda ei ole kaalukam vangla huvist tõendit kaebaja eest varjata.
19.Kuigi Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täiendus sisaldab lisaks 25. märtsi 2025. a sissekandele ka 2. aprilli ja 21. aprilli 2025. a sissekandeid, mis on kaebajale avalikustatud ja mille osas ei ole põhjendatud tõendi kaebaja ees varjamine, siis ei ole käesolevas asjas siiski vajalik tagada kaebajale võimalust tõendiga lubatavas osas tutvuda ning koormata haldusasja toimikut kahe dubleeriva dokumendiga (üks dokumendi variant kajastab tõendis sisalduvat teavet terves ulatuses ja sellele on ligipääs üksnes kohtul ja Tartu Vanglal ning teises dokumendi variandis on teave osaliselt kinni kaetud ja sellega on võimalik tutvuda ka kaebajal). Sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded kajastuvad terves ulatuses Tartu Vangla 12. juuni 2025. a vastuses kohtunõudele (dtl 34) ja Tartu Vangla 29. mai 2025. a otsuses (dtl 42), millele kaebajal on ligipääs. See tähendab, et Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täienduse sisu on kaebajale lubatavas osas avalikustatud teistes dokumentides.
20.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
21.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täienduse (dtl 26) osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid. IV
22.Kuna kohus lõpetab osaliselt haldusasja menetluse ja tagastab ülejäänud osas X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
6
3-25-1540
23.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
23.1.Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 130 kohtuasja. Kaebaja esitatud avaldused on enamikel kordadel mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 12. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14), 25. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-2477 (p 11.1), 18. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3906 (p 7.1)).
23.2.Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Esiteks ei ole kaebajal subjektiivset õigust piiramatuks tahvelarvuti kasutamiseks ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Teiseks tuleb silmas pidada, et kaebajal on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Kaebaja on üksnes ajavahemikul 1. september kuni 27. november 2025 algatanud Tartu Halduskohtus 29 kohtuasja, millest enamik on esitatud elektrooniliselt AET-i vahendusel. Viimati esitas kaebaja kohtule elektrooniliselt kaebused 7. novembril ja 10. novembril 2025 (haldusasjad nr 3-25-4075, 3-25-4076, 3-25-4102, 3-25-4104 ja 3-25-4105). Asjaolu, et nüüd on kaebaja ise otsustanud AET-i mitte kasutada, kuivõrd kaebaja hinnangul piirab vangla põhjendamatult tema interneti kasutamist ja kaebaja ei taha olla vangla meelevallas, ei tähenda, et tal ligipääs AET-ile puuduks.
23.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
24.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
25.Kohus edastab kaebajale käesoleva määruse ja haldusasja materjalid, mida ei ole kaebajale veel edastatud, vastavalt tema taotlusele paberkandjal. 7
3-25-1540
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.