Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Maili Lokk 02.12.2025, Tartu 3-25-1540 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25.03,
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).
Kaebaja kohta hangitakse teavet ning selle teabe alusel tehakse otsuseid, millega piiratakse kaebaja õigusi ja vabadusi. Vangla ja sotsiaaltöötajad teostavad ebaseaduslikku jälitustegevust. Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna alust piirata kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud infoga. Vangiregistrile juurdepääsu võib piirata vaid julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja on teabe sotsiaaltöötajale ise avalikustanud ning sellisele infole ligipääsu piiramine on õigusvastane. Kaebaja ei saa ümber lükata vangla valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on salastatud. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14.10.2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kaebaja on vanglalt soovitud teabe kätte saanud ning puudub põhjus eeldada, et vangla sarnaste vangiregistri sissekannete puhul kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Kui vangla jätab tulevikus kaebajale mingi vangiregistri sissekande väljastamata, siis on kaebajal võimalik uuesti sarnase kohustamisnõudega halduskohtusse pöörduda. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamisnõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 02.04. ja 21.04.2025 tehtud sissekanded täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse sissekande puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg 7 p-s 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda. Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud (isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 3). Vangiregistri 25.03.2025. a sissekanne kajastab kaebaja ja sotsiaaltöötaja sotsiaalprogrammi raames toimunud vestluse sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Vaidlusaluses kandes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja kaebaja vestluse käigus väljendatut hinnanud ja tõlgendanud. Sissekande kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle kandest teatavaks sai. Kui kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata jne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29.03.2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse. Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale 25.03.2025. a sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist õigusvastaseks pidada ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle sotsiaalprogrammi raames 25.03.2025 tehtud sissekanne täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 05.06.2025. a vastuse täienduse osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.