XXi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (rikutud jalatsid)
Resolutsioon
Jätta kaebus läbi vaatamata.
Menetlusosalised
Kaebaja: XX Vastustaja: Tartu Vangla
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
Asjaolud ja menetluse käik 1.Tartu Halduskohtusse laekus 16.05.2024 XXi poolt esitatud kaebus Tartu Vangla vastu tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning alternatiivselt uute jalatsite väljastamise nõudes. Kaebuse kohaselt andis kaebaja oma jalatsid vanglas kingsepale parandamiseks, kuid mõlemal korral sai ta tagasi rikutud jalatsid. Rikutud jalatsite kandmise tagajärjel said muu hulgas viga kaebaja jalad (tekkinud hõõrdunud kohad ja katkised küüned). Kaebaja 3.04.2024 pöördumisele nr 2-3/24/943-1 vastust ei esitatud ja vaidele vastati 16.04.2024 vastusega nr 2-3/24/943-2, mis jäi tõlkimata. Taotlus tekitatud kahju hüvitamise osas jäeti sisuliselt läbi vaatamata. Seoses sellega nõuab kaebaja vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, mittevaralise kahju (tervisekahju) hüvitamist kohtu äranägemisel, varalise kahju hüvitamist summas 65 eurot, alternatiivselt uute jalatsite väljastamiseks kohustamist. Lisaks taotles kaebaja talle riigi õigusabi määramist, riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist, haldusasja arutamist kohtuistungil ja menetlusdokumentide tõlkimist ning talle koopiate väljastamist.
Tartu Halduskohus kohustas 15.08.2024 kohtunõudega Tartu Vanglat esitama kohtule seisukoht kaebuse lubatavuse osas.
3.Tartu Vangla seisukoht laekus kohtusse 19.08.2024. Vangla leidis, et kaebus ei ole lubatud ja see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 alusel tagastada, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla selgituste kohaselt esitas kaebaja vanglale 12.05.2024 võõrkeelse pöördumise nr 1-13/24/339-1, 23.05.2024 saabus vanglasse selle pöördumise tõlge, mille kohaselt oli tegemist kahju hüvitamise taotlusega, mis tekkis kaebajal seoses tema jalatsite rikkumisega parandamisööde käigus. Kuna esitatud taotlus oli kaootiline ja sisaldas ebatsensuuresid väljendeid, jättis vangla tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 3 p-le 2 24.07.2024 otsusega nr 1-13/24/339-4 kahju hüvitamise taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Vangla arvates oli kahjunõude läbi vaatamata jätmine õiguspärane.
4.Tartu Halduskohus tagastas 23.10.2024 määrusega kaebuse kohustamisnõude ja tuvastamisnõude osas; jättis hüvitamisnõude osas kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kohus leidis, et hüvitamisnõude osas on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna vangla tagastas 24.07.2024 otsusega nr 1-13/24/339-4 tema kahjunõude õigusvastaselt.
5.Kaebaja esitas 8.11.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse.
8.Vastustaja vastas kaebusele 2.12.2024 ning kaebaja esitas oma seisukoha 16.12.2024 (tõlge 30.12.2024). Kohtu seisukoht
9.Kohtu menetluses on XXi hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja leiab, et vangla tekitas talle mittevaralist kahju, kuna vangla süül läksid katki tema isiklikud ja kallid jalanõud ning vangla kingsepa poolt parandatud jalatsid tekitasid kaebaja varvastele, täpsemalt küüneplaatidele, tervisekahju. Kaebaja kõndis raskustega ja see on fikseeritud meditsiiniosakonna poolt. Seega palub kaebajal kohtul tuvastada nõutele mittevastava parandamise õigusvastasus lepingujärgse kohustuse rikkumine, ja välja mõista raha tervisekahju tekitamise eest rikutud jalatsitega ja ebakvaliteetse parandamisega või alternatiivid väljastada uued botased mis remondini ei olnud rikutud, raha kohtu äranägemisel.
10.HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
2
3-24-1462
11.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale õigusaktist tulenevat kohustust. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning, kas avaliku võimu kandja tegevus, millega talle väidetavalt kahju tekitati, on olnud õigusvastane, ja kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 128 lg 5 on välja toodud, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
14.Vastustaja on õiguspäraselt nentinud, et tulenevalt Tartu Vangla kodukorrast p. 11.2.10 on kinnipeetaval võimalik kasutada vanglateenistuse vahendusel isiklikke jalanõude parandamise teenust hinnakirja alusel. Antud kodukorra p. 11.2.12 on sätestatud, et jalatsite parandustöödele garantii ei laiene.
15.Kirjeldatu alusel ei ole ühegi õigusakti alusel Tartu Vangla kohustatud sellist teenust kaebajale pakkuma ning antud teenuse kasutamine on vabatahtlik ning riisiko lasub teenuse kasutajal endal. Riisiko selle üle, et tehtud töö ei vastanud kaebaja ootusele, kannab kaebaja.
16.Haldusasja materjalide järgi ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et jalatsite üleandmisel avaldas ta kindlat soovi selle kohta, mis viisil peab olema täidetud jalatsite parandamine. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
17.Tartu Vangla on arvamusel, et jalatsite parandamise töö vastab keskmisele kvaliteedile, mistõttu ei ole vanglale omistatav töövõtu kohustuste rikkumine ega ka õigusvastane tegevus.
18.Kohus nõustub vangla seisukohaga, et tervisekahju jalanõude kandmisel ei saa tekkida esmakordsel kandmisel peale parandamist, küüneplaatide kahjustumine tekib pikaajalisemal perioodil. Kui kaebajal on ainult üks paar jalanõusid ja tal pole teist paari jalanõusid, mida kanda, siis vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 11.4.1 on kinnipeetaval võimalik taotleda vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Taotlust menetledes 3
3-24-1462
arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust).
19.Tartu Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud taotlust uute jalanõude saamiseks, seega kaebaja tegi ise teadliku otsuse kanda temale ebamugavaid jalanõusid, mis võisid talle tekitada väidetavat tervisekahju. Iga keskmiselt mõistlik inimene teeb kõik endast oleneva, et ära hoida oma tervise kahjustamine.
20.Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (RKHKo nr 3-20-1449 p. 30.4). Õiguspärase toiminguga kahju tekitamise korral näeb RVastS § 16 lg 1 ette õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses kui kahju tekitati põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava halduse toiminguga. Halduskohus leiab, et jalatsite parandamist ülalmärgitud viisil ei saa pidada kaebaja põhisõigusi erakordselt piiravaks toiminguks. Ka juhul, kui pidada toimingut põhisõigusi erakordselt piiravaks ei oleks kaebajal õigust nõuda hüvitist. RVastS § 16 lg 2 p 1 ja p 2 järgi, kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa RVastS § 16 lg-s 1 nimetatud hüvitist nõuda ulatuses, milles põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides või isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Käesoleval juhul oli jalatsite parandamine muu hulgas ka kaebaja enda huvides. 21.HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldust suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. 22.Jalatsite parandamise töö vastab keskmisele kvaliteedile, mistõttu ei ole vastustajale omistatav töövõtu kohustuste rikkumine, aga samuti õigusvastane tegevus ning vangla ei ole oma tegevusega kaebajale tervisekahju tekitanud (vt käesoleva määruse p.12 jj). 23.Halduskohus selgitab kaebajale, et tarbijaõiguste rikkumise korral sätestab tarbikaitseseaduse (TKS) § 24 lg 9, et kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega, võib tarbija esitada avalduse vaidluse lahendamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele või maakohtule. 24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.