Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse nr 1132 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, esindaja advokaat Maksim Greinoman Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia, esindaja advokaat Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sikupilli-Majaka apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
asumi
arengu
MTÜ
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2023. a otsus muutmata.
2.Mõista Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ-lt Osaühingu Rail Baltic Estonia kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 2500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võig esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014. a korraldusega nr 199-k algatati Ülemiste ühisterminali detailplaneering (DP).
2.Tallinna Linnavalitsus jättis 19. mai 2021. a korraldusega nr 522 Ülemiste ühisterminali DP keskkonnamõju strateegilist hindamise (KSH) algatamata. Korralduse põhimotiivide ja kaalutluste kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik. KSH vajaduse kaalumise aluseks on planeeringuala muutumine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 4 tähenduses, mis viitavad olukorrale, kui strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatus ning koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Sellises olukorras tuleb DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajadust, lähtudes KeHJS § 33 lg-dest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
3.Tallinna Linnavalitsus võttis 13. aprilli 2022. a korraldusega nr 355 DP vastu.
4.Rahandusministeerium andis 22. novembri 2022. a kirjaga nr 15-3/5275-10 DP-le heakskiidu tingimusel, et planeering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
5.Keskkonnaamet kooskõlastas 7. detsembri 2022. a kirjaga DP.
6.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 21. detsembri 2022. a korraldusega nr 1132 Lasnamäel asuva 11,47 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks (punkt 1). DP-ga moodustakse 19 krunti (kolm ärimaa krunti, kaheksa transpordimaa krunti ja neli ärija/või transpordimaa krunti ning neli ajutist krunti, mis nähakse ette liitmiseks kõrvalolevate kinnistutega). DP-ga määratakse ehitusõigus järgmiste hoonete ehitamiseks: 1) kaks kuni neli maapealset ja kaks maa-aluse korrusega raudteeinfrastruktuuri hoonet; 2) kaks kuni üheksa maapealset ja kaks maa-aluse korrusega ärihoonet; 3) üks kuni neli maapealset ja kaks maaaluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet; 4) üks kuni üheksa maapealset ja kaks maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet; 5) kaks kuni kümme maapealset ja kaks maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet. DP-ga määrati üldised maakasutustingimused, sh anti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahenduse (punkt 2). DP-ga kavandatavate avalikult kasutatavate teede (jalgratta- ja kergliiklustee), sõiduteede koos (tõstetud) ülekäiguradade, parkimiskohtade, taksopeatuste, busside peatumisalaga, ümberpööramise kohaga, trammitee koos trammipeatuste ja ootepaviljonidega, lifti, tugimüüri, mürakaitseekraanide, pollari ja trepi, üldkasutatava haljastuse, sademeveekanalisatsiooni ning tänavavalgustuse ehitamine tagatakse vastavalt Tallinna linna ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel 11. aprillil 2022 sõlmitud halduslepingule nr TKA54 ja selle 20. detsembril 2022 sõlmitud lisale nr 2 (punkt 3). 2(8)
3-23-192 Tallinna linnal on õigus tunnistada DP kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud korralduse punktis 3 nimetatud halduslepingus ja selle lisades määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi; nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist (punkt 4). DP-ga avalikuks kasutamiseks ettenähtavate ehitiste, sh teede ehitamiseks ja avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik läbi viia menetlused kinnistute ja kinnistute osade Tallinna linnale omandamine, sh servituutide määramiseks (punkt 5).
7.Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse tühistamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised nõuded: 1) DP realiseerimine ohustaks nii Ülemiste ühisterminali külaliste kui ka selle vahetus läheduses elavate Sikupilli-Majaka piirkonna elanike elu. Venemaalt tulenev oht Eestile on reaalne ning Venemaa peab raudteejaamu olulisteks sõjalisteks sihtmärkideks. DP ei näe ette varjendite rajamist Sikupilli-Majaka piirkonna elanikele; 2) KSH läbiviimine oli kohustuslik, sest tegemist on kaugvedudeks mõeldud raudteega. Jaamateede arv ületab KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud arvu; 3) Ülemiste ühisterminali DP-d pole kooskõlastatud Lasnamäe linnaosakoguga; 4) vaidlusalune korraldus on tühine, kuivõrd seda ei andnud volikogu (HMS § 63 lg 2 p 3).
8.Tallinna linn taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) KSH on kohustuslik üksnes juhul, kui planeeritava tegevusega on hõlmatud mh vastavate raudteerajatiste ehk jaamateede ehitamine (KeHJS § 6 lg 1 p 14; EhS lisa 1; RdtS § 2 p 24; Raudtee tehnokasutuseeskiri § 2 p 16). Ülemiste raudteepeatus ei ole sama, mis Ülemiste raudteejaam, millega planeeringuala kattub vaid osaliselt. Jaama mõistega ei ole hõlmatud raudteeinfrastruktuuri hoone mõiste, mis on defineeritud RdtS § 2 p-s 17. Raudteeinfrastruktuuri hoone ei ole raudteerajatis EhS tähenduses; 2) DP-ga ei anta ehitusõigust raudteerajatistele, sh ei planeerita raudteejaama laiendamist (jaamateede ehitust), vaid üksnes terminalihoone jt hoonete ehitust. DP eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Ülemiste jaama laiendamine toimub terminalihoone planeerimisest eraldiseisvas ja vastustajast sõltumatus menetluses. Seetõttu on asjakohatu kaebaja arutlus sellest, mitme rööbastee või jaamatee võrra Ülemiste jaamas muudatusi tehakse; 3) korraldus pole tühine. EhSRS § 1 lg 1 ei kohaldu kohaliku omavalitsuse sisepädevuse küsimuste osas, vaid üksnes PlanS sätete kohta. DP kehtestamise pädevus on Tallinna Linnavalitsusel (vt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr 22 § 1); 4) varjendi planeerimata jätmine ei ole õigusvastane. Kaebaja ei saa esitada avalikes huvides kaebust. Kaebusest ei selgu, millisest õigusaktist tuleneb kohustus planeerida hoonesse varjend.
3-23-192 2) kaebajal puudub kaebeõigus varjendite küsimuses ning Ülemiste ühisterminali DP ei ole kõnealuses osas õigusvastane; 3) DP kehtestas pädev haldusorgan; 4) kaebaja väidetud kooskõlastusnõuet ei eksisteeri.
10.Tallinna Halduskohus jättis 8. detsembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebus varjendit puudutavas osas on esitatud teiste isikute kaitseks, milleks HKMS ega eriseadus kaebajale õigust ei anna. Isegi juhul, kui kaebeõigust jaatada, siis DP täpsusastme küsimus ei ole lahendada varjendite küsimust. Ükski õigusakt ei kohusta nimetatud küsimust DP-ga lahendama; 2) DP pole tühine. Vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on mh Tallinna Linnavolikogu
23.septembri 2021. a määruse nr 22 § 1, mille kohaselt planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritakse Tallinna Linnavalitsusele. Planeerimisseadusest ei tulenenud kohustust, et seda peab tegema volikogu. Asjassepuutuv ei ole Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021. a määruse nr 22 § 2, kuivõrd tegemist ei ole planeeringuga, mille kehtestamine oleks linnavolikogu pädevuses. Samas nähtub vaidlusaluse korralduse lisa punktist 6.45.4, et mh Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Lasnamäe linnaosakogu kooskõlastasid DP ja omapoolseid lisatingimusi ei esitanud; 3) kehtiv õigus ei nõudnud KSH läbiviimist. Vaidlusaluse korraldusega ei otsustatud uue raudteeliini ja uue raudteejaama ehitamist ega olemasoleva raudteejaama laiendamist (KeHJS § 6 lg 1 p 14). DP eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. KSH algatamine ei ole vajalik, kuna DPga ei anta planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele ehitusõigust. Raudteerajatiste (raudteede, platvormide, tunnelite jms rajatiste) ehitusõigus on kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud/antavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. DP-ga määratakse ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, büroohoonete ja bussijaama ehitamiseks ning moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis ei ole käsitatav raudteejaama ehitamise või laiendamisena. Ülemiste reisiterminali hoone on raudteeseaduse (RdtS) mõttes raudteeinfrastruktuuri hoone ning selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust tulenevatele ehitamisele kehtestatud nõuetele. Kuna raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud ei ole, siis KSH kohustus sellele ei laiene, sest seda ei saa käsitleda raudteejaamana. Seejuures asus ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. detsembri 2022. a kirjas nr 25-4/2255-1 seisukohale, et KeHJS § 6 lg 1 p 14 alusel KSH koostamine vajalik ei ole. Keskkonnaamet kooskõlastas 7. detsembri 2022. a kirjaga nr 6-2/22/22959-3 vaidlusaluse DP; 4) KeHJS § 6 lg 1 p-i 14 tuleb tõlgendada viisil, et pelgalt ühisterminali hoone kavandamine raudteejaama territooriumile, kus on juba rohkem jaamateid kui KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 toodud piirväärtus, ei tähenda seda, et tegemist on uue raudteejaama ehitamisega või selle laiendamisega. Oluline on lähtuda kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust. Kui kavandatava tegevuse sisuks on üksnes jaamahoone ehitamine, oleks meelevaldne seda tõlgendada uue raudteejaama (sh kogu uue raudteeinfrastruktuuri) ehitamisena või laiendamisena; 5) Harju MP-ga määrati Ülemiste reisiterminali põhimõtteline asukoht Tallinna linnas Ülemiste piirkonnas Lasnamäe linnaosas. Harju MP seletuskirjas märgitakse, et reisiterminali DP-ga lahendatakse täpne krundijaotus ja hoonestusala paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja jalgtunneli(te) või -sildade täpsed asukohad, müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded. Harju MP 4(8)
3-23-192 menetluses koostati KSH uuringud (vt Harju MP seletuskiri, lk 18; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2); 6) vaidlusaluse DP menetluses on koostatud KSH eelhinnang; 7) kaebaja viited direktiivile 2011/92/EL (KMH direktiiv) ei ole asjakohased, kuivõrd see reguleerib keskkonnamõjude hindamist, mitte keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) avalikes huvides on Sikupilli-Majaka asumi elanikele ja ühisterminali külastajatele varjumiskohtade loomine. Ohutus sõjaolukorras on avalikes huvides ja seetõttu on kaebaja põhjendatult varjumiskoha küsimusele tuginenud. Kavandatav terminal pole õhurünnakute korral turvaline. Terminal ei hõlma endas varjendeid. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevalt on riigil kohustus luua evakuatsioonimeetmed; 2) halduskohus leidis ekslikult, et Kaitseministeeriumi ja PPA kooskõlastused kinnitavad varjendite rajamise ebavajalikkust; 3) vastustajal tuli viia läbi KSH. Halduskohus tugines põhjendamatult ministeeriumite järeldustele. Praegusel juhul tahetakse asendada kahest perroonist koosnev jaamahooneta raudteepeatus suuremahulise mitmetasandilise jaamahoonega, millega suurendatakse jaamateede arvu kahest kas kuue või seitsmeni (dtl 23–121). Vanad perroonid lammutatakse. Väikesest raudteepeatusest saab linna ja kogu riigi peamine raudteejaam. Tegemist on vana raudteepeatuse lammutamisega ja täiesti uue raudteejama ehitamisega. Vastustaja oli kohustatud kohaldama KeHJS § 6 lg 1 p 14. Tegemist on kaugvedudeks mõeldud raudteega. Raudteejaama hoone on raudteejaam. Tõendatud pole, et KSH viidi läbi Harju MP raames. Harju MP ei näe ette jaamateede arvu, vaid see võimaldab rajada terminali ka vähemate radadega, kui on nimetatud KeHJS § 6 lg 1 p-s 14; 4) linnavalitsus polnud pädev linnavolikogu asemel korraldust andma. DP algatati 13. veebruaril 2014 ehk enne EhSRS-i jõustumist. Planeering tuli lõpuni menetleda vana planeerimisseaduse alusel (EhSRS § 1 lg 1). Sellega kavandati linnaehituslikult olulisi muudatusi, mille varasema ehitusmääruse alusel pidi otsustama linnavolikogu. Ka KOKS § 22 lg 1 p 33 kohaselt pidi volikogu antud küsimuse otsustama.
12.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus analüüsis otsuses avaliku huviga seonduvat. Halduskohus viitas õigesti, et kaebaja pole toonud välja õigusnormi, mida vastustaja oleks varjendi küsimuses rikkunud. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on kõrge abstraktsusastmega ja sealt ei tule riigile vahetut kohustust luua reisiterminali varjendit. Kaebaja on juriidiline isik. Planeeritud hoonetele on ette nähtud maa-alused korrused, seega on põhimõtteliselt ka ehitusloa menetluses võimalik seda küsimust lahendada; 2) KSH polnud kohustuslik. Direktiivi 2011/92 ei tulnud vahetult kohaldada. Direktiiv on nõuetekohaselt riigisisesesse õigusesse üle võetud. Viidatud direktiiv reguleerib keskkonnamõjude hindamist, mitte KSH-d. DP-ga ei kavandata raudteejaama ja sellega ei anta ehitusõigust raudteerajatistele. Harju MP menetluses viidi raudteerajatiste osas läbi KSH. Kaebaja pole vaidlustanud kaebuses seda, et Harju MP menetluses pole KSH-d nõuetekohaselt läbi viidud. TTJA väljastas rööbasteede osas nii maakonnaplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused kui ka ehitusload, mis võimaldavad raudteerajatised valmis ehitada sõltumata käesoleval juhul vaidlustatud DP kehtivusest. DP-ga ei antud seega ehitusõigust raudteerajatistele. Läbi viidi KSH eelhindamine, milles jõuti järelduseni, et olulist keskkonnamõju ei esine. Kaebaja viimati märgitud seisukohta ei vaidlusta; 5(8)
3-23-192 3) EhSRS § 1 lg 1 ei reguleeri Tallinna ehitusmääruse kohaldamist. DP ei näe ette linnaehituslikult olulisi muudatusi, mille tõttu ei tulnud kohaldada PlanS v.r § 10 lg 6 1 p 5. Tegemist on linna sisepädevust puudutava küsimusega. Võimalik menetlusrikkumine ei tooks kaasa DP tühistamist (HMS § 58).
13.Osaühing Rail Baltic Estonia taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal puudub varjendi osas kaebeõigus. Nimetatud küsimuses pole DP õigusvastane. Kehtiv õigus ei kohusta DP-ga antud küsimust lahendama. Tegemist on otstarbekust puudutava küsimusega. Kaitseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet ei pidanud varjendit tarvilikuks. Terminal ei kätke endas ohtu. Ohu saab põhjustada sõda; 2) eelhinnangu alusel KSH mitte algatamine oli õiguspärane. Kaebaja pole eelhinnangule vastuväiteid esitanud. KeHJS § 6 lg 1 p 14 koosseis pole täidetud. DP-ga ei reguleerita raudteerajatiste ehitusõigust. Raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus on antud Harju MP-ga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud/väljastatavate projekteerimistingimuste ja ehituslubadega. Praeguse vaidluse esemeks pole Harju MP. Ühisterminali kui raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud ei ole ning vastavat ehitist ei saa käsitada raudteejaamana. Ülemiste ühisterminal on raudteeseaduse (RdtS) mõistes raudteeinfrastruktuuri hoone, mitte raudteejaam. Küsida võib, miks peaks ühisterminali hoone ja kas või sama suure mistahes muu hoone keskkonnamõju erinev olema. Ilmselgelt on KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõeldud reguleerima raudteerajatisi. Seejuures uut raudteejaama ei ehitata, jaamateid ei pikendata ega olemasolevat raudteejaama ei laiendata. Jaamateede arvu vähendatakse; 3) KSH algatamise kohustus ei tulnud direktiivist 2011/92. Riigisisene õigus vastab direktiivile. DP-ga ei viida läbi KMH-d. Seetõttu pole viide direktiivile asjakohane. Lisaks on kaebaja direktiivi vääralt mõistnud; 3) linnavalitsus oli pädev DP-d kehtestama. EhSRS ei reguleeri Tallinna linna ehitusmääruse kohaldamist. DP-ga ei kavandatud linnaehituslikult olulisi muudatusi ega KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega ega korda kõiki neid üle (HKMS § 201 lg 4). I
15.Igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsus vaidlustada kohtus, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui sellega on rikutud tema õigusi (PlanS § 141). Viidatud sätte kohaselt võib kaebuse esitada seega nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.
16.Kuna detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale on võimalik kaebus esitada samaaegselt kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, peavad need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Seejuures lasub kohtul sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga (RKHKo 3-3-1-29-10, p-d 15 ja 16). Kui haldusakti vaidlustatakse populaarkaebusega ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil, eeldab see eelkõige seda, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib 6(8)
3-23-192 vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Populaarkaebuse esitaja peab seejuures kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud (RKHKo 3-3-1-84-08, p 15).
17.Kui kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks, tuleb kaebuses osutada õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (RKHKo 3-3-1-29-10, p 19; 3-3-1-84-08, p 15).
18.Kaebajaks on juriidiline isik ja kaebuse alusel pole võimalik järeldada, et varjumiskohta puudutavas osas oleks kaebus esitatud kaebaja õiguste kaitseks. Selles osas on tegemist populaarkaebusega.
19.Välistada ei saa seda, et detailplaneeringu üheks ülesandeks võib olla varjumiskoha loomine (vt nt PlanS § 126 lg 1 p 4) ja avalikes huvides võib olla ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestav ruumiline areng selle läbi, et linnaruumis oleksid varjumiskohad (vt PlanS § 1 lg 1). Samas ei saa eelnevast aga järeldada, et vaidlusalune DP on õigusvastane põhjusel, et sellega pole varjumiskoha küsimust otsustatud. Esmalt ei kohustanud kehtiv õigus ühemõtteliselt teatud piirkondades ja teatud liiki hoonetesse looma varjumiskohti. Teiseks on halduskohus põhjendatult välja toonud, et DP lahenduse kooskõlastas Kaitseministeerium ja PPA, kes ei ole pidanud vajalikuks varjumiskohtade rajamist Ülemiste ühisterminali alale. Seega puudub selge indikatsioon selle kohta, et just vaidlusaluse DP-ga oleks tulnud lahendada ka varjumiskohta puudutavad küsimused. II
20.Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et DP kehtestamise korraldus pole tühine. Küsimus selle kohta, kas DP pidi kehtestama linnavalitsus või volikogu, puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse sisepädevust. Sisepädevuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, viidatud norm reguleerib neid olukordi, kui rikutud on välispädevust (vt RKHKo 3-17-725, p 20).
21.Kehtiv õigus ei kohustanud volikogu DP-d kehtestama. EhSRS § 1 lg 1 ei reguleeri Tallinna ehitusmääruse kohaldamise küsimust.
22.Isegi juhul, kui EhSRS § 1 lg 1 tõttu tulnuks kohaldada Tallinna ehitusmäärust (vt HMS § 5 lg 5), ei järeldu sellest, et vaidlusaluse DP oleks pidanud kehtestama linnavolikogu. DP algatamise hetkel kehtinud Tallinna ehitusmääruse § 20 lg 4 ja planeerimisseaduse § 10 lg 6 1 p 5 kohaselt kehtestas detailplaneeringu linnavalitsus, v.a juhul, kui planeeringuga kavandati linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asus linnaehituslikult olulises piirkonnas. Vastustaja ei pidanud praegusel juhul kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise muudatusega PlanS § 130 lg 2 p-i 3 mõttes. Tallinna Linnavolikogu
1.oktoobri 2015. a otsusega nr 153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarveteks ettevõtlusala, liiklusala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega korterelamuala, haljasala ning korterelamu-, tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega ettevõtlusala. Üldplaneeringu kohaselt moodustab Tartu mnt – Peterburi tee – Majaka tn sihi ja raudtee vaheline ala uue olulise tõmbekeskuse, kus täidab keskset funktsiooni perspektiivne Ülemiste ühistransporditerminal, kuhu on ette nähtud kaubandus- teenindus- ja büroopinnad. Üldplaneering kajastab terminali põhimõttelist asukohta, täpne maa-ala tuli määrata detailplaneeringu koostamisel. Vastavalt üldplaneeringule on alale kavandatud transpordisõlm, kuhu on koondatud raudteejaam, bussijaam ja linnatransport. Vaidlustatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. 7(8)
3-23-192 Ühisterminali hoone rajamine vaidlusalusesse piirkonda oli kajastatud sisuliselt juba üldplaneeringus, mille volikogu oli kehtestanud. Seega ei ole põhjust pidada vaidlusaluse DPga ühisterminali küsimuse lahendamist selliseks muudatuseks, mille puhul peaks haldusorgan kindlasti kaaluma, kas tegemist võib olla linnaehituslikult olulise muudatusega. Praeguses asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaksid linnaehituslikult olulisele muudatusele. III
23.Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et Ülemiste ühisterminalihoone, bussijaamahoone ja büroohoonete ehitamine ning DP alal olemasoleva raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine ja rajamine ei ole selline olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 14 tähenduses, mille puhul oleks KSH algatamine KeHJS § 33 lg 1 p-st 3 tulenevalt kohustuslik.
24.DP ei näe ette Ülemiste jaamas kahe rööbastee asendamist kuue rööbasteega, vaid lammutatakse kolm olemasolevat 1520 mm rööbasteed ja ehitatakse kolm 1435 mm rööbasteed (vt ka vastuvõetud DP seletuskirja p 6.3; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 1. novembri 2019. a otsus nr 1-10/19-369; Keskkonnaameti 29. aprilli 2021. a kiri nr 65/21/6987-2). Seega oli vastustajal KSH algatamise otsustamisel KeHJS § 6 lg 2 p-st 10 ning § 33 lg 2 p-dest 1 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p-st 3 tulenevalt kaalutlusõigus.
25.KSH kohustuslikkust ei tulene ka KMH direktiivi art 4 lg-st 1 ja lisa I p 7 alap-st a, sest praegusel juhul ei kavandata raudtee ehitamist, vaid üksnes raudteejaama hoone ehitamist, mis eeldab KMH direktiivi art 4 lg 2 ja lisa II p 10 alap c kohaselt KSH eelhinnangut, mida vastustaja on ka teinud. Rajatava Rail Baltic raudtee keskkonnamõjusid on hinnatud riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ raames tehtud KSH aruandes. IV
26.Kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
27.Kolmas isik on apellatsiooniastmes kandnud õigusabikulu 3117,60 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmandale isikule osutati õigusabi 23,10 tundi (halduskohtu otsusega tutvumine, suhtlemine kliendiga, kohtutoimiku läbitöötamine ja apellatsioonkaebuse koostamine ning menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine). Samas halduskohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2512,80 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas pidada apellatsiooniastme kulusid põhjendatuks selles osas, mis ületavad halduskohtu välja mõistetud õigusabikulusid. Vaidluse all olev teemade ring ringkonnakohtus oli sama, mis halduskohtus. Ühtegi asjaolu, mis tingiks suurema kulu välja mõistmist, ei esine. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 2500 eurot (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.