Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2022 korralduse nr 1132 tühistamise nõudes Kaebaja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Kent Märjamaa Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia (registrikood 12734109), volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 08.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ-lt välja Osaühingu Rail Baltic kasuks menetluskulud summas 2512,80 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
2.Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 522 „Ülemiste ühisterminali keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ otsustati mitte algatada 12.02.2014 korraldusega nr 199-k algatatud Ülemiste ühisterminali DP keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Korralduse põhimotiivide ja kaalutluste kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik. KSH vajaduse kaalumise aluseks on planeeringuala muutumine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 4 tähenduses, mis viitavad olukorrale, kui strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatus ning koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Sellises olukorras tuleb DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajadust, lähtudes KeHJS § 33 lg-dest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
3.Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2022 korraldusega nr 355 võeti DP vastu.
4.Rahandusministeerium andis 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/5275-10 DP-le heakskiidu tingimusel, et planeering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1).
5.Keskkonnaamet andis 07.12.2022 kirjaga kooskõlastuse DP-le (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 3).
6.Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2022 korraldusega nr 1132 kehtestati Lasnamäel asuva 11,47 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Ülemiste ühisterminali detailplaneering, töö nr 20030. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks (punkt 1). Detailplaneeringuga nähakse ette: 2.1 moodustada 19 krunti: kolm ärimaa krunti, kaheksa transpordimaa krunti ja neli äri- ja/või transpordimaa krunti ning neli ajutist krunti, mis nähakse ette liitmiseks kõrvalolevate kinnistutega; 2.2 ehitusõiguse määramine järgmiste hoonete ehitamiseks: 2.2.1 kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega raudteeinfrastruktuuri hoonet; 2.2.2 kaks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet; 2.2.3 üks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone; 2.2.4 üks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone; 2.2.5 kaks kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet; 2.3 üldiste maakasutustingimuste määramine; 2.4 heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahenduse andmine (punkt 2). Detailplaneeringuga kavandatavate avalikult kasutatavate teede (jalgratta- ja kergliiklustee), sõiduteede koos (tõstetud) ülekäiguradade, parkimiskohtade, taksopeatuste, busside peatumisalaga, ümberpööramise kohaga, trammitee koos trammipeatuste ja 2(11)
3-23-192
ootepaviljonidega, lifti, tugimüüri, mürakaitseekraanide, pollari ja trepi, üldkasutatava haljastuse, sademeveekanalisatsiooni ning tänavavalgustuse ehitamine tagatakse vastavalt Tallinna linna ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel 11.04.2022 sõlmitud halduslepingule nr TKA54 ja selle 20.12.2022 sõlmitud lisale nr 2 (punkt 3). Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud korralduse punktis 3 nimetatud halduslepingus ja selle lisades määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi; nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist (punkt 4). Detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks ettenähtavate ehitiste, sh teede ehitamiseks ja avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik läbi viia järgmised menetlused: 5.1 DP-s avalikuks kasutamiseks ette nähtavate eraomandis olevate järgmiste kinnistute ja kinnistute osade Tallinna linnale omandamine, sh vajadusel sundvõõrandamine: Peterburi tee 2 kinnistu osad – ajutised krundid pos-d 4a (ca 2394 m2), 8a (ca 1736 m2) ja 11d (ca 479 m2), kinnistu kinnistusregistriosa nr 7219201 koosseisus olevad katastriüksused Ülemiste tee T4 – ajutine krunt pos 4d (1523 m2), Ülemiste tee T3 – ajutine krunt pos 4d (558 m 2) ja Ülemiste tee T6 – ajutine krunt pos 11e (67 m2) ning kinnistu kinnistusregistriosa nr 2074201 koosseisus olevad katastriüksused Peterburi tee 6a – ajutine krunt pos 10c (416 m2) ja Peterburi tee 6b – ajutine krunt pos 10d (25 m2); 5.2 Eesti Vabariigi omandis olevate järgmiste kinnistute ja kinnistute osade Tallinna linnale omandamine – krundid ja ajutised krundid pos-d 8c (ca 63 m 2), 8e (ca 33 m2), 8f (ca 48 m2), 9b (ca 1193 m2), 11b (ca 891 m2), 11c (ca 3813 m2), 11f (ca 16 m2), 11g (ca 12 m2), 11h (ca 10 m2), 11i (ca 17 m2), 11k (ca 7 m2) ja 19 (ca 1007 m2); 5.3 Tallinna linna omandis olevate kinnistute osade Eesti Vabariigile võõrandamine – ajutised krundid pos-d 1a (ca 1958 m2), 3b (ca 56 m2), 6a (ca 781 m2) ja 6d (ca 162 m2); 5.4 järgmiste servituutide seadmine: 5.4.1 Tallinna linnale omandatavale krundile pos 4 üleehitamisservituut ühendusgalerii ehitamiseks tänava kohale Peterburi tee 2 kinnistu ja krundi pos 2 kasuks (servituudi ala ca 211 m2); 5.4.2 Tallinna linnale omandatavale krundile pos 9 üleehitamisservituut varikatuste ja ühendusgaleriide rajamiseks kruntide pos-d 1, 12 ja 15 kasuks (servituudi ala ca 2085 m2); 5.4.3 Tallinna linnale omandatavale krundile pos 11 üleehitamisservituud varikatuste ja ühendusgaleriide rajamiseks kruntide pos-d 1, 12 ja 15 kasuks (servituudi alad selguvad ehitusprojekti menetluses); 5.4.4 Tallinna linna omandis olevatele Suur-Sõjamäe tänav T2 kinnistule (servituudi ala ca 420 m2) ja Suur-Sõjamäe tänav T11 kinnistule (servituudi ala ca 190 m2) üleehitamisservituut krundi pos 1 kasuks reisiterminali ehitamiseks ning allaehitamisservituut kergliiklustunneli rajamiseks (servituutide alad vastavalt ca 1065 m2 ja 115 m2); 5.4.5 Tallinna linna omandis olevale SuurSõjamäe tänav T1 kinnistule allaehitamisservituut kergliiklustunneli rajamiseks (servituudi ala ca 75 m2) krundi pos 1 kasuks; 5.4.6 Suur-Sõjamäe tänav T1 kinnistule üleehitamisservituut reisiterminali varikatuse rajamiseks (servituudi ala ca 25 m 2) krundi pos 1 kasuks; 5.4.7 Tallinna linna omandatavatele kruntidele pos-d 8, 9 ja 11 Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kasuks isiklik kasutusõigus trammitee rajamiseks ja teenindamiseks (servituutide alad vastavalt ca 532 m2, 783 m2 ja 129 m2) (punkt 5). Lisaks punktis 5.1 nimetatud kinnistute osadele ja Eesti Vabariigile juba omandatud kinnistutele ja kinnistu mõttelisele osale, nähakse detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks ette järgmised eraomandis olevad kinnistud ja kinnistute osad, mille Eesti Vabariigile omandamise, sh vajadusel sundvõõrandamise, korraldab Maa-amet: Suur-Sõjamäe tn 6 kinnistu osad – ajutised krundid pos 3a (ca 1505 m 2) ja 7a (ca 884 m2), Suur-Sõjamäe tn 8c
3(11)
3-23-192
kinnistu – ajutine krunt pos 3c (ca 303 m 2) 1/5 mõtteline osa ja Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistu – ajutine krunt pos 7c (ca 567 m2) (punkt 6).
7.Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas 26.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2022 korralduse nr 1132 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas“ tühistamise ning alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on vastuolus kehtiva õigusega, ohustab inimeste elu ning on kas tühine või kuulub tühistamisele.
8.1.Vaidlusaluse korralduse elluviimine ohustab inimeste elu ja tervist. Vaidlusalune DP peab tagama, et Ülemiste ühisterminali ehitamine on ohutu nii selle kasutajatele kui ka isikutele, kes viibivad DP mõjualal. Praegusel juhul ohustaks DP realiseerimine nii Ülemiste ühisterminali külaliste kui ka selle vahetus läheduses elavate Sikupilli-Majaka piirkonna elanike elu, kuivõrd Venemaalt tulenev oht Eestile on reaalne ning Venemaa peab raudteejaamu olulisteks sõjalisteks sihtmärkideks. Sellele on kaebaja tähelepanu juhtinud ka oma vastuväidetes (vt kaebuse lisa 13, p-d 3-6). DP ei näe ette varjendite rajamist SikupilliMajaka piirkonna elanikele. Varjendite rajamise kohustus lasub Ülemiste ühisterminali omanikul kui ohu suurendajal (avaliku korra eest vastutaval isikul) ja ehitise omanikul. Asjaolu, et PlanS, EhS ega nende alusel kehtestatud määrused ei näe ette varjendite rajamise selgesõnalist kohustust ega sätesta nende tehnilisi nõudeid, ei vabasta vastustajat kohustusest kaaluda nende rajamise kohustuslikkust (vt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon art 2 lg 1 ls 1; Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 17.07.2014 otsus nr 4784/08, p 130; 20.03.2008 otsus liidetud asjas nr 15339/02, 21166/02, 20058/02, 11673/02 ja 15343/02, p 129; 30.11.2004 otsus asjas nr 48939/99, p 109). Muu hulgas on riigil kohustus korraldada ja luua etteulatuvalt ning õigeaegselt sobilikud evakuatsioonimeetmed (EIK 20.03.2008 otsus liidetud asjas nr 15339/02, p-d 152 ja 157).
8.2.DP kuulub tühistamisele, kuivõrd keskkonnamõjude hindamist läbi viidud ei ole (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-1360). Vastavalt DP lõplikule visuaalsele lahendusele on jaamateede arvuks 6 (vt kaebaja 26.02.2023 menetlusdokumendi lisa 1), vastavalt DP seletuskirjale 7 (vt kaebaja 26.02.2023 menetlusdokumendi lisa 2, lk 59, p 6.3). Direktiivi nr 2011/92/EL art 4 lg 1, lisa I art 7 p a) kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik kaugvedudeks vajalike raudteede ehitamiseks. Raudteejaam on kaugvedudeks vajaliku raudtee oluline osa, sest ilma selleta raudteed ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kui kohaldamisele kuulub Direktiivi nr 2011/92/EL art 4 lg 2, lisa II lg 10 p c) ning KeHJS § 6 lg 1 p 14, siis sõltub keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus järgmistest mõjuritest: 1) kas raudteejaamaks on raudteepeatus või laiem ala ning 2) mis on raudteejaama laiendamine ja kas Direktiivi nr 2011/92/EL tähenduses on raudteejaama laiendamine planeeringuga ette nähtud kujul vaadeldav uue raudteejaama ehitamisena. Raudteejaam üldlevinud tähenduses on reisijate teenindamiseks mõeldud teenindushoone, perroonid ja jaamateed koos mistahes abistava infrastruktuuriga (vt majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ (edaspidi Raudtee tehnokasutuseeskiri) § 2 p 16, § 8 lg 2, § 7). Käesoleval juhul kavandatakse uue raudteejaama ehitamist. Kuivõrd jaamateede arv ületab KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud arvu, siis on selle ehitamise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga.
8.3.Rikutud on kooskõlastamiskohustust (vt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 2). Tallinna planeeringute 4(11)
3-23-192
registri veebilehel avaldatud Ülemiste ühisterminali DP materjalidest ega ka Tallinna dokumendiregistrist ei nähtu, et Ülemiste ühisterminali DP-d oleks kooskõlastatud Lasnamäe linnaosakoguga.
8.4.Vaidlusalune korraldus on tühine, kuivõrd selle on andnud organ, kellel puudus selleks pädevus (HMS § 63 lg 2 p 3). Tegemist on planeeringuga, millega kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi. Seetõttu oleks pidanud DP kehtestama linnavolikogu (vt DP kehtestamise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lg 4). Ka kehtiva õiguse järgi kuuluks DP kehtestamine linnavolikogu, mitte linnavalitsuse pädevusse, sest sellega kavandatakse linnaehituslikult olulist muudatust, millega kaasneb oluline keskkonnamõju (vt KOKS § 22 lg 1 p 33 ja PlanS § 130 lg 2 p-d 3-4).
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.1.KSH on kohustuslik üksnes juhul kui planeeritava tegevusega on hõlmatud mh vastavate raudteerajatiste ehk jaamateede ehitamine (KeHJS § 6 lg 1 p 14; EhS lisa 1; RdtS § 2 p 24; Raudtee tehnokasutuseeskiri § 2 p 16). Seega on raudteejaama mõiste seotud vahetult rööbastee kui rajatisega ja jaama mõiste erialaterminina erineb tavakeelsest arusaamast, kus seda samastatakse pigem peatusega. Ülemiste raudteepeatus ei ole seega sama, mis Ülemiste raudteejaam, millega planeeringuala kattub vaid osaliselt. Jaama mõistega ei ole hõlmatud raudteeinfrastruktuuri hoone mõiste, mis on defineeritud RdtS § 2 p-s 17. MKM on selgitanud, et raudteeinfrastruktuuri hoone ei ole raudteerajatis EhS tähenduses (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Samuti ei saa seda tuletada RdtS § 2 p 24 definitsioonist, kuivõrd hoone ei ole rajatis EhS § 3 lg 2 jaotuse järgi. Vastupidine oleks olukord, kui EhS kõneleks raudtee-ehitusest või -hoonest. Raudteejaama ehitamise või laiendamisega on tegemist juhul, kui ehitustööd hõlmavad rööbasteid ja sellega seotud rajatisi, kuid mitte siis, kui ehitatakse või planeeritakse hoonet, mis võib olla raudteeinfrastruktuuri hooneks RdtS tähenduses.
9.2.DP-ga ei anta ehitusõigust raudteerajatistele, sh ei planeerita raudteejaama laiendamist (jaamateede ehitust), vaid üksnes terminalihoone jt hoonete ehitust. Kaebaja 26.02.2023 menetlusdokumendi lisaks 1 olev joonis ei ole kehtestatud planeeringu põhijoonis. Vaidlusaluse korralduse punkti 1 kohaselt on DP eesmärk kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Vaidlusaluse korralduse lisa 1 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid ja kaalutlused“ p-s 7.22.2 on märgitud: „Kuna detailplaneeringu alusel ei kavandata raudteerajatiste ehitamist, st detailplaneering ei ole raudteerajatiste suhtes KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 kohane strateegiline planeerimisdokument, ei oma KeHJS § 6 lõike 1 punkti 14 nõuded detailplaneeringu suhtes relevantsust.“ Lisaks on viimati nimetatud dokumenti punktis 7.31.5.3 selgitatud järgmist: „Analüüsitud on TTJA 1. novembri 2019 otsuse nr 1-10/19-369 „Ülemiste raudteejaama ümberehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ esemeks oleva strateegilise planeerimisdokumendi ja Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kavandatava tegevuse samaväärsust. Kuna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminalihoone, bussijaamahoone ja büroohoone ehitamiseks ja detailplaneeringuga ei anta ehitusõigust planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele, ei ole eelnimetatud planeeringudokumentides kavandatud tegevus sama. KSH eelhinnangu koostamisel on eelkõige lähtutud detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Koosmõjude hindamisel on muu hulgas hinnatud ka TTJA 1. novembri 2019 otsuses toodud järeldust, et Ülemiste raudteejaama ümberehitamisega ei kaasne eeldatavalt vahetut või kaudset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Detailplaneering ei ole aluseks 5(11)
3-23-192
raudteerajatistele TTJA poolt projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel.“; punktis 7.32.8 märgitakse järgmist: „Seletuskirja punkti 2 ja põhijoonist täiendati järgmise infota: planeeringualale projekteeritavale raudteerajatistele ehitusõigust, s.t raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus antakse Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud ja väljastatavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel, alale planeeritud rajatised on detailplaneeringu materjalides üksnes selguse huvides välja toodud.“ Ülemiste jaama laiendamine toimub terminalihoone planeerimisest eraldiseisvas ja vastustajast sõltumatus menetluses. Seetõttu on asjakohatu kaebaja arutlus sellest, mitme rööbastee või jaamatee võrra Ülemiste jaamas muudatusi tehakse. TTJA on vastustajale 28.09.2023 vastuses teabenõudele avaldanud, et ehitusõigus Ülemiste ühisterminali raudteerajatiste, sh rööbasteedele on antud järgnevate haldusaktidega: 1) TTJA 11.01.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/00143; 2) TTJA 14.01.2022 ehitusluba nr 16-12/2109393-025; 3) TTJA 06.05.2022 ehitusluba nr 2212271/13777.
9.3.Vaidlusalune korraldus ei ole tühine. EhSRS § 1 lg 1 ei kohaldu kohaliku omavalitsuse sisepädevuse küsimuste osas, vaid üksnes PlanS sätete kohta. Tallinna Ehitusmääruse § 20 lg 4 on alates 01.11.2021 kehtetu. DP kehtestamise pädevus on Tallinna Linnavalitsusel (vt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1). Kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS (PlanS v.r) § 24 lg 3 sätestas, et detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus, st planeerimisseadusest ei tulenenud kohustust, et seda peab tegema volikogu. Lisaks ei ole praegusel juhul tegemist planeeringuga, millega kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi, samuti ei asu planeeritav maa-ala linnaehituslikult olulises piirkonnas.
9.4.Pommivarjendi planeerimata jätmine ei ole õigusvastane. Tallinna Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja ei saa esitada avalikes huvides kaebust, mis tegelikult lähtub kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitsest, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited seoses varjendi puudumisega. Isegi juhul, kui kaebaja saaks nimetatule tugineda, ei ole tegemist asjaoluga, mis annaks aluse kaebus rahuldada. Kaebusest ei selgu, millisest õigusaktist tuleneb kohustus planeerida hoonesse varjend. Asjassepuutumatud on kaebaja viited EhS §-le 8 ja tsiviilõiguse normidele. DP lahendus on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga 11.11.2021 ning Politsei- ja Piirivalveametiga 25.11.2021.
10.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
10.1.Mitte ühestki õigusaktist ei tulenenud kohustust Ülemiste ühisterminali DP raames KSH hindamise läbiviimiseks. Vaidlus puudub, et KSH algatamata jätmise vajalikkust kaaluti eelhinnangu põhjal. Kaebaja ei ole eelhinnangut kahtluse alla seadnud, vaid väidab, justkui KSH läbiviimine olnuks igal juhul kohustuslik.
10.2.Kaebajal puudub kaebeõigus pommivarjendite küsimuses ning Ülemiste ühisterminali DP ei ole kõnealuses osas õigusvastane. Ülemiste ühisterminali põhimõtteline asukoht on nii Harju RB MP-s kui Tallinna Lasnamäe tööstusalade ÜP-s juba otsustatud ehk kaebaja etteheited on vastava otsustuse suhtes esitatud hilinenult.
10.3.Ülemiste ühisterminali DP kehtestas pädev haldusorgan ning vaidlusalune korraldus ei ole tühine ega õigusvastane.
10.4.Kaebaja väidetud kooskõlastusnõuet ei eksisteeri.
KOHTU PÕHJENDUSED
6(11)
3-23-192
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebeõigus
12.Kaebaja hinnangul on vaidlusalune korraldus õigusvastane, kuivõrd DP-ga ei ole ette nähtud pommivarjendeid, millega pannakse ohtu inimeste elu ja tervis.
13.Kohus jääb oma 06.02.2023 määruse nr 3-23-192 põhjenduste punktis 7 toodu juurde, et kaebus pommivarjendit puudutavas osas on esitatud teiste isikute kaitseks, milleks HKMS ega eriseadus MTÜ-le õigust ei anna (v.a oma liikmete õiguste kaitseks, mida praegusel juhul tehtud ei ole). Seetõttu on kaebus pommivarjendit puudutavas osas lubamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebuse täienduses on kaebaja selgitanud, et pommivarjendi küsimus seostub avaliku ohutusega (sh sõjaoht), mis on avalik huvi.
15.Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive; kaebaja kohustus on välja tuua vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sh õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile; populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11). Kuigi avalik ohutus abstraktselt on avalikes huvides, siiski ei saa sellest järeldada, et Ülemiste ühisterminal DP-s pommivarjendi ettenägemata jätmine on vastuolus avaliku huviga, kuivõrd tagamata on kaebaja väitel ühisterminali külastajate ja piirkonna elanike ohutus võimaliku sõjaohu korral. Nii vastustaja kui ka kolmas isik on välja toonud, et kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, kust tuleneks kolmandale isikule kohustus rajada pommivarjend.
16.Kaebaja viide EhS §-le 8 ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud norm reguleerib ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise ohutust. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all ehitise, ehitamise ega ehitise kasutamise ohutus, vaid DP õiguspärasus. Ekslik on seejuures kaebaja väide, et DP peab tagama ehitise (Ülemiste ühisterminali) ohutuse. DP eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine (PlanS § 124 lg 2). Seega on kolmas isik õigesti märkinud, et DP täpsusastme küsimus ei ole tingimata pommivarjendite küsimuse lahendamine, seda enam, et nimetatud kohustus ei ole sätestatud üheski õigusaktis. Ühtlasi on Rahandusministeerium leidnud oma 22.11.2022 kirjas nr 153/5275-10, et DP lahendus on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga (11.11.2021 kooskõlastuskiri nr 12-1/21/3950) ja PPA-ga (25.11.2021 kooskõlastus nr 1.11-11/360-2); nimetatud asutuste ülesanne on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta; samuti on PPA ülesanne avaliku korra tagamine; Kaitseministeerium ning PPA ei ole pidanud vajalikuks pommivarjendite rajamist Ülemiste ühisterminali alale (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5; dtl 268).
17.Eeltoodust lähtuvalt ka juhul, kui kaebajal oleks kaebeõigus, jääks kaebus selles osas rahuldamata. Pädev haldusorgan ja kooskõlastus
18.Kaebaja hinnangul on vaidlusalune korraldus tühine, kuivõrd selle on andnud ebapädev haldusorgan.
19.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et EhSRS § 1 lg 1 ei reguleeri Tallinna ehitusmääruse kohaldatavust, vaid üksnes varasema planeerimisseaduse kohaldamist. Vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on mh Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr 22, mille § 1 kohaselt planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritakse Tallinna Linnavalitsusele. Kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS (PlanS v.r) § 24 lg 3 sätestas, et detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus, st planeerimisseadusest ei tulenenud kohustust, et seda peab tegema volikogu.
7(11)
3-23-192
Eeltoodust lähtuvalt ei ole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Asjassepuutuv ei ole Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määruse nr 22 § 2, kuivõrd tegemist ei ole planeeringuga, mille kehtestamine oleks linnavolikogu pädevuses, nagu kohus on eelnevalt leidnud. Samas nähtub vaidlusaluse korralduse lisa punktist 6.45.4, et mh Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Lasnamäe linnaosakogu kooskõlastasid DP ja omapoolseid lisatingimusi ei esitanud (vt kaebuse lisa 1; dtl 32).
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlusalune DP tühine ega õigusvastane. KSH
21.Kaebaja leiab, et vaidlusalune DP on õigusvastane, kuivõrd tegemata on jäetud KSH (KeHJS § 6 lg 1 p 14).
22.Tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 punktist 14 on olulise keskkonnamõjuga tegevus uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
23.Vaidlusaluse korraldusega ei ole otsustatud uue raudteeliini ehitamine ega uue raudteejaama ehitamine, samuti ei ole otsustatud olemasoleva raudteejaama laiendamine. Nimelt nähtub vaidlusaluse korralduse punktist 1, et DP eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks (vt kaebuse lisa 1; dtl 53). Vaidlusaluse korralduse punktides 2-6 on loetletud, mis DP-ga ette nähakse, millal on õigus DP kehtetuks tunnistada, millised menetlused tuleb läbi viia ja millised kinnistud on ettenähtud avalikuks kasutamiseks (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 53-54). Seejuures on vaidlusaluses korralduses selgitatud, et KSH on jäetud algatamata Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega nr 199-k ja jäeti algatamata ka 19.05.2021 korraldusega nr 522; viimase korralduse eelnõu saadeti seisukoha avaldamiseks Keskkonnaametile, kes oma vastuskirjas leidis, et KSH algatamine ei ole vajalik, kuid palus KSH eelhinnangu eelnõud mitmes osas täiendada ning hinnata koosmõju teiste tegevustega; eelhinnangut ei täiendatud vaidlusaluse korralduse lisa punktis 7.31.5 toodud põhjustel; Keskkonnaametile edastati DP kooskõlastamiseks ning Keskkonnaamet leidis, et KSH algatamine ei ole vajalik, kuna DP-ga ei anta planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele ehitusõigust; raudteerajatiste (raudteede, platvormide, tunnelite jms rajatiste) ehitusõigus on antud kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud/antavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel; DP-ga määratakse ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, büroohoonete ja bussijaama ehitamiseks ning moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis ei ole käsitletav raudteejaama ehitamise või laiendamisena; Ülemiste reisiterminali hoone on raudteeseaduse (RdtS) mõttes raudteeinfrastruktuuri hoone ning selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust tulenevatele ehitamisele kehtestatud nõuetele; kuna raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud ei ole, siis KSH kohustus sellele ei laiene, sest seda ei saa käsitleda raudteejaamana (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 52-53).
24.Vaidlusaluse korralduse lisa punktis 7.31.5. on toodud, et Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korralduses nr 522 (vt punkt 6.31) on täpsustatud KSH algatamata jätmise õiguslikke aluseid viidetega KeHJS § 6 lg-le 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 8(11)
3-23-192
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu.“ (p 7.31.5.2); analüüsitud on TTJA 01.11.2019 otsuse nr 110/19-369 „Ülemiste raudteejaama ümberehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ esemeks oleva strateegilise planeerimisdokumendi ja Ülemiste ühisterminali DP kavandatava tegevuse samaväärsust; kuna Ülemiste ühisterminali DP eesmärk on määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminalihoone, bussijaamahoone ja büroohoone ehitamiseks ja DPga ei anta ehitusõigust planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele, ei ole eelnimetatud planeeringudokumentides kavandatud tegevus sama; KSH eelhinnangu koostamisel on eelkõige lähtutud DP iseloomust ja sisust, DP elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; koosmõjude hindamisel on muu hulgas hinnatud ka TTJA 01.11.2019 otsuses toodud järeldust, et Ülemiste raudteejaama ümberehitamisega ei kaasne eeldatavalt vahetut või kaudset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; DP ei ole aluseks raudteerajatistele TTJA poolt projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel (p 7.31.5.3) (vt kaebuse lisa 1; dtl 47).
25.Seejuures on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) selgitanud oma 01.12.2022 kirjas nr 25-4/22-55-1 seoses küsimusega, kas Ülemiste ühisterminal on raudteejaam või raudteeinfrastruktuuri hoone järgmist: „Ülemiste ühisterminal RdtS mõistes on raudteeinfrastruktuuri hoone ning mitte raudteejaam /.../ Perioodil 2013-2015 muudeti oluliselt EHS ja RdtS sätteid, mis reguleerisid raudteerajatiste ehitamist. Olulisim muudatus oli see, et raudteerajatiste ehitamisega seonduv viidi 2015. a ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega raudteeseadusest üle EhS-i. EhS 10. peatüki kohaldamisala on seotud raudteerajatistega, sest ainult selle mõiste seisukohast on vajalik sätestada erireeglid vastavate ehitiste ehitamiseks. Kuigi RdtS on ka raudteeinfrastruktuuri hoone termin, siis ka EhS 10. peatükk sarnaselt RdtS-le seda raudteerajatisena ei käsitle. Raudteeinfrastruktuuri hoonel on RdtS ja EhS mõttes ehitusõiguseväline tähendus, mistõttu raudteerajatise osa raudteeinfrastruktuuri hoone osas ei kohaldu. Küll aga kohalduvad raudteeinfrastruktuuri hoone ehitamisele EhSi üldosa sätted. Muu raudteid puudutav regulatsioon jäi raudteeseadusesse /.../. 2015.a RdtS ja EhS muudatuste järgi on raudteeinfrastruktuuri hoone raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Mõiste „olemuslikult seotud“ võimaldab raudteeinfrastruktuuri hoone mõistet tõlgendada paindlikumalt ning mitte seda siduda ainult asukohaga raudteemaal. Raudteeinfrastruktuurihoone võib asuda ka muul kinnisasjal, mis ei ole raudteemaa. Samas võib vastav hoone olla siiski seotud raudtee teenindamisega ning on otstarbekas, et sellele kehtiksid teistele sellesarnastele ehitistele, sealhulgas hoonetele sätestatud reeglid. Seletuskirjast nähtub, et raudteeinfrastruktuuri mõiste kirja panemise eesmärk on näidata, millest infrastruktuur koosneb ehk millele peab taotlejatele /.../ diskrimineerimata juurdepääsu tagama.“ (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2; dtl 285). Samas kirjas lisatakse, et jaama laiendamisega oleks KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõistes tegemist, kui olemasolevatele raudteeliinidele ja/või jaamateedele lisataks uusi raudteeliine ja vastavalt jaamateid, kuid sellist eesmärki DP ei püstita; pigem on plaanis varem raudteerajatistele antud ehitusõiguste (projekteerimistingimused, mitte kõne all olev DP) alusel kokkuvõttes jaamateid vähendada (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2; dtl 286). Seega on ka MKM asunud seisukohale, et KeHJS § 6 lg 1 p 14 alusel KSH koostamine vajalik ei ole.
26.Järelevalve teostaja Rahandusministeerium on oma 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/5275-10 tingimuslikult DP heaks kiitnud, kui Keskkonnaamet kooskõlastab DP. Vaidlust ei ole asjaolus, et Keskkonnaamet on 07.12.2022 kirjaga nr 6-2/22/22959-3 vaidlusaluse DP kooskõlastanud.
9(11)
3-23-192
27.Kohtu hinnangul ei ole KeHJS § 6 lg 1 p 14 eeldused täidetud, kuivõrd vaidlusaluse DPga (1) ei ehitata uut raudteeliini; (2) ei ehitata uut raudteejaama, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed; (3) ei ehitata uut raudteejaama, kui kahe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt viis jaamateed; (4) ei laiendata olemasolevat raudteejaama, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed; (5) ei laiendata olemasolevat raudteejaama, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed ega (6) pikendata olemasoleva raudteejaama jaamateed.
28.Ekslik on kaebaja seisukoht, et pelgalt asjaolust, et DP alal hakkab asuma 7 jaamateed ning nimetatud arv ületab KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 sätestatud künnisväärtust, tuleks lugeda KSH koostamine kohustuslikuks. Selline järeldus on meelevaldne. Vaidlust ei saa olla selles, et lisanduva ühe raudteeliini (Rail Baltica) ehitusõigus tuleneb riigihalduse ministri poolt 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi Harju MP; vt kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisad 1-2). Seejuures on Rahandusministeerium selgitanud, et Rail Baltica raudteeliini on võimalik rajada eraldiseisvana, ilma selleks käesolevat DP-d koostamata (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 278). Kohtu hinnangul tuleb KeHJS § 6 lg 1 p-i 14 tõlgendada viisil, et pelgalt ühisterminali hoone kavandamine raudteejaama territooriumile, kus on juba rohkem jaamateid kui KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 toodud piirväärtus, ei tähenda, et tegemist on uue raudteejaama ehitamisega või selle laiendamisega. Oluline on lähtuda kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust. Kui kavandatava tegevuse sisuks on üksnes jaamahoone ehitamine, oleks meelevaldne seda tõlgendada kui uue raudteejaama (sh kogu uue raudteeinfrastruktuuri) ehitamisena või laiendamisena.
29.Vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et juba Harju MP-ga on määratud Ülemiste reisiterminali põhimõtteline asukoht Tallinna linnas Ülemiste piirkonnas Lasnamäe linnaosas (vt Harju MP seletuskiri, lk 43; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Seejuures on Harju MP seletuskirjas märgitud, et reisiterminali DP-ga (algatatud Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega nr 199-k) tuleb lahendada täpne krundijaotus ja hoonestusala paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja jalgtunneli(te) või -sildade täpsed asukohad, müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded (vt Harju MP seletuskiri, lk 44; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et Harju MP menetluse raames koostati KSH uuringud (vt Harju MP seletuskiri, lk 18; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Lisaks on vaidlusaluse DP menetluses koostatud KSH eelhinnang.
30.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune korraldus ei ole õigusvastane KSH algatamata jätmise tõttu ning nõustub vaidlusaluse korralduse lisa punktis 7.31.5 toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).
31.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja viited direktiivile 2011/92/EL ei ole asjakohased, kuivõrd viimati nimetatud direktiiv reguleerib keskkonnamõjude hindamist, mitte keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Käesoleval juhul on aga vaidluse all KSH koostamine. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.
32.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2512,80 (2210,40 + 302,40) eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja mõistlike kuludega, mistõttu mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 2512,80 eurot (ilma käibemaksuta) (HKMS § 108 lg 8; § 109 lg 6). Vastustaja 10(11)
3-23-192
menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.