lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-367/7

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-367/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 162 lg 1Otsuse resolutsioonMKS § 120 lg 1TagatisMKS § 125 lg 1Tagatise asendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

EestiVabariiginimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn Haldusasja number

Haldusasi

JMV Real Estate s.r.o kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.01.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-9-5 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kaebaja 11.12.2023 taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – JMV Real Estate s.r.o(Tšehhi Vabariigi registrikood 02278308), volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Karel Romet Pedajas

Asja läbivaatamine

3-24-367

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks andma välja 25.10.2023 peetud telefonikõne salvestis kaebaja esindaja ja maksuhalduri vahel. Jätta kaebus rahuldamata.

3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.07.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.19.09.2023 korraldusega nr 12.2-3/062232-1 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) JMV Real Estate s.r.o (kaebaja) Eestis toimuva majandustegevuse tuvastamist püsiva tegevuskoha kaudu ning maksustamisperioodide detsember 2022 kuni aprill 2023 (01.12-202231.04.2023) käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolliga.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

2.15.11.2023 esitas MTA Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks ja aresti seadmiseks kaebaja poolt kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summas 488 265,86 eurot. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse oma 17.11.2023 määrusega. Määrus jõustus 13.03.2024.
3.11.12.2023 esitas kaebaja MTA-le taotluse muuta täitmist tagavate toimingute liiki seonduvalt 17.11.2023 määruse punktile 16, mis sätestas, et MTA lõpetab täitetoimingud, kui kaebaja on esitanud MTA-le vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise, mis katab maksukohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kaebaja tegi ettepaneku, et kuna on deklareerinud kontrolli käigus tööjõumakse perioodil 12.2022-10.2023 summas 21 947,56 eurot (kaebaja 11.12.2023 taotluse lisa), siis pangakontol arestitud summa arvelt võiks tasaarveldada deklareeritud tööjõumaksud. Ülejäänud raha 279 542,44 eurot (301 490,58-21 947,56) vabastada kaebaja kasuks asendustagatise vastu väärtuses 550 000 eurot. Kaebaja avaldas, et on valmis katma ka tagatise hindamiskulud. Kaebaja pakkus asendustagatisena MTA-le kaebajale kuuluvaid sõidukeid. Sõidukid asuvad kaebaja sõnul Tšehhi registris, kuid need tuuakse üle Eesti registrisse: BMW iX3 -WBY7X41030S013974 -60 000 eurot; Mercedes-Benz EQA -W1N2437011J007190 -50 000 eurot; Mercedes-Benz EQC W1K8P9AB7PF052385 -90 000 eurot; Mercedes-Benz EQS -W1NDM2EB3PA011602 -150 000 eurot; Mercedes-Benz EQC -W1K8P9AB2PF062998 -90 000 eurot; Mercedes-Benz EQE W1KEG1CB2PF021711 -110 000 eurot. Kaebaja märkis, et on avatud ka teistele lahendustele pangakontol oleva raha vabastamiseks.
4.MTA jättis oma 08.01.2024 otsusega nr 12.2-3/062232-9-5 kaebaja poolt esitatud taotluse rahuldamata. MTA tõlgendas kaebaja taotlust registerpandi seadmise ettepanekuna Eesti Vabariigi kasuks. Otsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: a) kaebaja on aastaid Eesti Vabariigi territooriumil illegaalselt tegutsenud ning hoidnud MTA hinnangul seeläbi kõrvale maksude tasumisest. Lisaks ei pea kaebaja kinni kokkulepetest ega esita MTA-le viimase poolt nõutud raamatupidamisdokumente. Nimetatu annab alust kahtluseks, et kaebaja varjab oma tegelikke majandusnäitajaid. Kaebaja seletused on ajas muutuvad. Nimetatust järelduvalt ei saa MTA olla kindel selles, et keegi teine ei ole kaebaja kohta esitanud pankrotiavaldust näiteks Tšehhis, sest kaebaja ise on 04.12.2023 kohtule esitatud dokumentidega seoses väitnud, et tal on tekkinud makseraskused automüüjate ees juba augustis 2023, st enne pangakonto arestimist; b) kaebaja poolt asendustagatisena pakutavad sõidukid on MTA jaoks väga kõrge riskiga tagatis, mistõttu MTA neid tagatisena ei aktsepteeri: 1) kui kaebaja takistab maksumenetlust, võib see kujuneda pikaajaliseks ning ajaks, mil tekib reaalne võimalus sõidukid realiseerida, on nende hind märkimisväärselt langenud; 2) kaebaja poolt asendustagatisena pakutavad sõidukid ei ole Eesti registri ajalooga ning seega puudub MTA-l ülevaade sõidukite ajaloost (liiklusõnnetused, hooldus, tegelikud läbisõidud, võimalikud vead). Seetõttu ei saa nimetatud sõidukite puhul rääkida turuhinnaga müügist, vaid kiirmüügi sõidukite hinnast; 3) nii nagu ka Eesti, siis ka Tšehhi registris on kanded tihti informatiivse tähendusega ja ei pruugi tähendada, et nende sõidukitega ei ole registriväliselt tehtud tehinguid, mida register ei kajasta või kajastab ebaõigesti; 4) kaebaja poolt taotluses MTA-le avaldatud sõidukite VIN koodide kontrollimisel saab MTA teada vaid seda, et kontrollimise hetkel olid sõidukid vormistatud Tšehhi registris kaebaja nimele; 5) kaebaja kliendibaasist nähtuvalt on kaebaja leidnud kliendid isikute hulgast, kes ei ole nii-öelda pangakõlblikud, kuid on huvitatud keskmisest kallima sõiduki omamisest; 6) kaebaja poolt MTAle tagatisena pakutavad aktiivselt tundmatute kolmandate isikute poolt igapäevaselt kasutatavad sõidukid, mis suure tõenäosusega ei ole keskkonna säästlikud, ei ole enam atraktiivne kaup turul ning nende realiseerimise protsess võib olla pikem, kui mitte võimatu ilma järelmaksuta müügi korral ning seega näeb MTA reaalset ohtu, et sõidukite realiseerimisel isegi kiirmüügi hinnaga, 2(10)

jääb riigil võlasumma sissenõudmise korral lõppkokkuvõttes suures osas raha saamata; c) sõidukite Tšehhi registrist Eesti registrisse registreerimine ja seejärel registrisse registerpandi kande tegemine MTA kasuks ei taga, et nende sõidukitega ei ole juba tehtud registriväliseid kokkuleppeid; d) MTAl on piisav alus arvata, et asendustagatisena pakutavate sõidukite osas on kaebaja tegelikult juba teinud kokkuleppeid väljaostuvõimaluse klausliga, mis tähendab lõppkokkuvõttes seda, et pikaajalise kohtuprotsessi tulemusel võib riigil jääda raha tegelikult saamata; e) kaebaja puhul ei ole tegemist usaldusväärse isikuga. Kaebaja juhatuse liikmetega suhtlemise ajalugu näitab, et kaebaja seletused muutuvad ajas, kaebaja mõjutab vajadusel kolmandaid isikuid ja annab neile juhiseid, mida MTA-le rääkida. MTA-l on kaebaja käitumisest tulenevalt kahtlus, et kaebaja on välja valinud asendustagatisena sõidukid, mille osas ei ole tal ausad kavatsused. MTA-l on kahtlus, et ajaks, mil haldusakt muutub sissenõutavaks, ei ole MTA-l võimalik sõidukeid realiseerida, sest sõidukid on väljaostetud või suures osas väljaostetud kolmandate isikute poolt. MTA on juba tuvastanud asendustagatisena pakutava BMW iX3 VIN kood: WBY7X41030S013974 osas, et selle osas on sõlmitud kokkulepe väljaostuõiguse kohta; f) kaebaja pangakontol olevate osaliste rahaliste vahendite vabastamine tooks kaasa suure riski, et riigil jääb lõppkokkuvõttes saamata tulevikus määratav maksusumma; g) kaebaja poolt deklareeritud töötasumaksude võlgnevuse tasaarveldamise osas kaebaja pangakontol arestitud raha arvelt leiab MTA, et taotluse lahendamise seisuga ei ole MTA-l võimalik tasaarveldusi teha.

5.07.02.2024 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 08.01.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-9-5 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kaebaja 11.12.2023 taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis kaebuse oma 16.02.2024 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 6.1 Kohtumääruse alusel kaebaja pangakontol arestitud summa oli 488 265,86 eurot ning asendustagatiseks esitatud sõidukite hinnanguline turuväärtus kokku 550 000 eurot. Seega ületab tagatise väärtus võimalikku maksukohustust rohkem kui 60 000 euroga, mis kaebaja hinnangul peaks katma ka võimalikud sundtäitmise kulud. 6.2 Kõik kaebaja poolt pakutud autod on elektriautod ning kuuest autost viie puhul on tegemist uue kasutamata sõidukiga. Ühte pakutud autodest on varasemalt kasutatud ühe rentniku poolt lühiajaliselt kuid ka see auto on hetkel ilma rentnikuta ning seisab laoplatsil. Võttes arvesse autode tegelikke omadusi (need on elektriautod ja uued), on MTA poolt väljatoodud eelduste alusel tegemist turul atraktiivse kaubaga, mida on võimalik lihtsasti realiseerida. 6.3 Taotluses on selgesõnaliselt öeldud, et kaebaja toob autod Tšehhi registrist üle Eesti registrisse ning selle käigus tellitakse kõigile kuuele asendustagatiseks pakutud autole hindamisaktid, mille käigus on muu hulgas kohustus uurida ka sõiduki ajalugu. Kaebaja on nõus autod MTA juures hoiustama, kui on oht, et need lähevad kaotsi. 6.4 Kuuest asendustagatisena pakutud sõidukist on viie puhul tegemist uhiuute sõidukitega, mille ajalugu kontrollitakse hindamisakti andmisel. Sealjuures on kõik kuus sõidukit kaebaja valduses ega osale igapäevaselt liikluses. 6.5 Kaebaja kinnitab, et ei ole sõlminud asendustagatiseks pakutavate sõidukite osas väljaostukokkuleppeid ning on valmis andma sõidukid MTA valdusesse, et oleks kindel, et autosid ei kasutataks igapäevaselt liikluses ja neid saaks vajaduse korral uutena maha müüa. Maksuhaldur on toonud näitena asendustagatiseks pakutava BMW, mille osas on maksuhaldurile kättesaadavaks 3(10)

tehtud kliendileping Soome ettevõttega YkkosTyövoima OY-ga. Tänaseks on nimetatud leping lõpetatud ning auto kaebaja valduses. 6.6 Kaebaja ei ole andnud alust usaldusväärsuse puudumiseks. MTA on korduvalt kontrollinud kaebaja ja temaga seotud äriühingu JMV Motors OÜ maksukäitumist ning maksukontrollid pole kunagi varasemalt lõppenud täiendava maksu määramisega, mistõttu on ka loogiline järeldus, et puudusid etteheited maksukäitumise osas. Kaebaja on oma äritegevust ja -mudelit kasutanud alates ettevõtte loomisest. MTA on kontrollinud maksude tasumise korrektsust korduvalt, nii 2018. aastal, kui ka 2021. aastal. Sisulises äritegevuses ning ärimudelis pole midagi muutunud. 2021. aastal viidi läbi maksukontroll JMV Motors OÜ osas ning selle käigus kontrolliti ka kaebaja tegevust ning maksukäitumist. E-kirjast on selgelt näha, et MTA nõudis välja kogu auto elutsükli, alates Tšehhis sõiduki soetamisest kuni lõppkliendile väljamüügini. Olgugi, et menetlus toimus formaalselt JMV Motors OÜ suhtes, siis on selgelt näha, et sisulist kontrolli teostati ka kaebaja suhtes. Nimetatud kontrolli raames ei tuvastatud tehingute väärat maksukäsitlust. Samuti pole täheldatud, et kaebaja peaks enda maksunduslikku staatust muutma. Kaebaja on oma maksukäitumist muutnud maksuhalduri juhiste kohaselt. 6.7 Dokumentide esitamise tähtaja pikendamise osas oli küll arusaamatusi, kuid kaebaja esindaja ja maksuhaldur leppisid telefonivestluses kokku, et dokumendid edastatakse 15.11.2023, mil ka päeva jooksul laaditi kõik olemasolevad dokumendid MTA e-keskkonda. Kaebaja on maksuhalduriga ning tema otseste juhtidega suheldes korduvalt palunud maksuhalduril täpsustada, millise konkreetse perioodi kohta infot vajatakse. Arvestades kaebaja äritegevuse mahtu, võtab püsiva tegevuskoha kohta aruandluse koostamine aega ning ei ole teostatav mõne päevaga. 6.8 Maksuhaldur on toonud välja ka kaebaja poolsete seisukohtade ajas muutumise, mis väljendub selles, et kaebaja nõustus vabatahtlikult püsivat tegevuskohta registreerima alates 01.12.2022 elik kontrolliperioodi algusest, kuid 27.12.2022 oli kaebaja seisukohal, et püsivat tegevuskohta ei olegi. MTA viide seisukohtade muutumisele on silmakirjalik, arvestades, et maksuhaldur on selgesõnaliselt nii erinevates dokumentides kui ka kaebaja esindajaga 27.10.2023 peetud telefonivestluse käigus väljendanud, et juhul, kui kaebaja ise püsivat tegevuskohta ei registreeri, siis teeb seda MTA iseseisvalt. Kaebaja soovis vältida olukorda, kus MTA neile püsiva tegevuskoha ise registreerib ning seetõttu esitaski avalduse iseseisvalt. 6.9 Kaebaja kliendibaas ei puutu absoluutselt vaidlusaluse taotluse lahendamisse, sest tagatise realiseerimist ei pea MTA ootama kaebajalt endalt, vaid seda on õigus realiseerida täitemenetluse raames, kus auto müügi korraldab kohtutäitur. Puuduvad tõendid, et kohtutäiturite arvates on tegemist raskesti realiseeritavate autodega. 6.10 Makseraskused on tekkinud MTA kontrolli tulemusel ning maksuhalduri tähelepanematusest ja pahatahtlikkusest. Pangakontolt on arestitud ligi pool miljonit eurot olukorras, kus maksumaksjale pole suudetud selgitada, millest tuleneb MTA arusaam valest maksukäitumisest. Pangakontolt arestitud summat on vaja äritegevuse jätkamiseks, sest autoäri mudel saab toimida vaid siis, kui on vahendeid nende ostmiseks ja kulude katmiseks. Vastustaja seisukoht

7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 7.1 MTA hinnangul ei ole kaebaja taotluse menetluses ega kohtumenetluses usaldusväärselt tõendanud, et teise riigi registris olevad sõidukid kuuluvad kaebajale; sõidukitega seonduvalt puuduvad kliendilepingud või muud võimalikud kohustused; sõidukid on kaebaja valduses ning kuuest tagatiseks pakutud ja väidetavalt kaebajale kuuluvast sõidukist viis on kasutamata ja uued ning üks sõiduk on vähekasutatud. 4(10)

7.2 Tagatise pakkumise hetkeks ei olnud autode ajalugu välja selgitatud. Kaebaja ei ole kaebusele lisanud viidatud hindamisakte, mille käigus on uuritud sõiduki ajalugu ega esitanud tõendeid selle kohta, et tagatisena pakutud sõidukid on nüüdseks tema nimel Eesti registris. Maksuhaldur ei võta enda kanda kulutusi ja riske, mis seonduvad sõidukite hoiustamisega. Jääb arusaamatuks, miks soovib kaebaja omal vabal valikul anda sõidukid tagatiseks, selle asemel, et need ise maha müüa ja seeläbi vabastada väidetavalt vajaminevad rahalised vahendid. Kaebaja valitud strateegia kinnitab maksuhalduri kahtlust, et sõidukid, mida kaebaja tagatiseks pakkus, ei ole tagatisena usaldusväärsed. 7.3 29.02.2024 korraldusega nr 12.2-3/062232-296 kohustas maksuhaldur kaebajat esitama kõik tõendid, mis tõendavad tema väiteid, et tagatisena pakutud viis sõidukit on tegelikult kaebaja valduses, kliendilepinguta, kasutamata ning üks sõiduk vähekasutatud. Vastuseks korraldusele selgitas kaebaja 07.03.2024, et tänaseks on varem pakutud kolm sõidukit (VIN koodidega: W1N2437011J007190; W1K8P9AB2PF062998; W1KEG1CB2PF021711) kasutusse antud rentnikele ja on rentniku valduses. MTA poolt korraldusega küsitud rendilepinguid ja lisasid võimaliku rendisuhte tõendamiseks kaebaja ei esitanud. Maksuhaldur tuvastas, et kaks sõidukit algselt pakutud kuuest sõidukist (VIN koodidega: W1N2437011J007190; W1KEG1CB2PF021711) on endiselt Tšehhi registris JMV Real Estate s.r.o nimel. Sõiduk VIN koodiga: W1K8P9AB2PF062998 omanik on registri andmetel alates 06.02.2024 Coop Liising AS ning vastutav kasutaja on JMV Motors OÜ. Seega üks väidetavalt rendile antud sõidukitest on registri andmetel hoopis võõrandatud ja see asjaolu pidi kaebajale kaebuse esitamisel olema teada. Auto läbisõit oli 4748 km ja seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tegemist oli kasutamata sõidukiga. Eelnev loob täiendava kahtluse, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt väljarenditud sõidukitega seotud dokumente, kuna sõidukid olid tegelikult kasutatud ja kaetud kliendilepingutega. Kasutusele viitab muuhulgas sõidukite vanus. Näiteks sõiduk VIN koodiga: W1N2437011J007190 on registreeritud JMV Real Estate s.r.o nimele 21.01.2021. Kaebaja ei ole selgitanud, miks väidetavalt uus sõiduk nii kaua seisnud on. 7.4 Kaebaja pakkus korralduse vastusena 07.03.2024 väidetavalt renditud sõidukite vastu uusi sõidukeid (VIN koodidega: WBY31CF07NCK67417; WAUZZZGE8MB035606; W1K2130541B047755). Nende sõidukite registri andmete kontrollimisel selgus, et kõikide sõidukite omanik on Coop Liising AS ja vastutav kasutaja JMV Motors OÜ. Seega pakkus kaebaja tagatisena registri järgi kolmandatele isikutele kuuluvaid sõidukeid. Käesoleval juhul pidi kaebaja JMV Motors OÜ-ga seotud isikuna teadma, et need sõidukid on kaetud krediidilepingutega. 7.5 Kaebaja seletustest järeldub, et kaks tagatiseks pakutud Tšehhi registris registreeritud kolmest sõidukist (VIN koodidega: WBY7X41030S013974, W1K8P9AB7PF052385, W1NDM2EB3PA011602) on uued ja kasutamata. Sõiduk VIN koodiga: W1NDM2EB3PA011602 on soetatud kaebaja poolt korralduse vastusena esitatud arve järgi 05.04.2023. Kaebaja selgitas 11.12.2023 taotluses, et sõiduki väärtus on 150 000 eurot. Kaebaja esitas korralduse vastusena foto, millelt nähtub, et sõiduki läbisõit on 15 km. Kaebaja selgitas, et sõiduk asub aadressil Sepise 8 Tallinn. Registri andmetel on kaebaja sõiduki omanik alates 30.05.2023. Sõiduk VIN koodiga: W1K8P9AB7PF052385 on soetatud kaebaja poolt korralduse vastusena esitatud arve järgi 28.12.2022. Kaebaja selgitas 11.12.2023 taotluses, et sõiduki väärtus on 90 000 eurot. Kaebaja esitas korralduse vastusena foto, millelt nähtub, et sõiduki läbisõit on 49 km. Kaebaja selgitas, et sõiduk asub aadressil Sepise 7 Tallinn maja ees olevas parklas. Seega võib järeldada, et tegemist on kahe kasutamata uue sõidukiga, mis vähemalt pildistamise hetkel on asunud kaebaja poolt öeldud aadressil. Samas ei vähenda see riske, mis võivad kaasneda võimaliku sõidukite realiseerimisvajaduse korral. Kui isegi aktiivsel sõidukite müüjal kaebajal ei õnnestunud sõidukeid pikema aja vältel müüa, s.h ühe sõiduki puhul ca aasta jooksul ja teise sõiduki puhul ca pooleteise aasta jooksul, kinnitab see maksuhalduri järelduste õigust, et sõidukite realiseerimise riskid on 5(10)

suured. Kolmanda sõiduki (VIN koodiga: WBY7X41030S013974) osas tuvastas maksuhaldur, et sõiduk on tegelikult kaetud kliendilepinguga. Kliendil on võimalik sõiduk igal ajal välja osta lepingujärgses jääkväärtuses ning lepingu järgi on klient teinud omafinantseeringu 16 000 eurot. Kliendilepingu järgi on leping sõlmitud 14.07.2022, kuid kaebaja ei ole tõendanud, kas ja millal lepinguline suhe katkenud on. Seega ei ole tõendatud, et tegemist on lühiajalise rendiga. Seda tõendab ka sõiduki läbisõit, milleks on 36 644 km. Kuna lepingu kuupäevaks on 16.09.2021, siis viitab see asjaolule, et sõiduk on olnud kasutuses kohe peale soetust. 7.6 Kande tegemine registrisse ei taga, et asendustagatisena pakutud sõidukitega ei ole juba tehtud või ei saa teha registriväliseid kokkuleppeid. MTA hinnangul on kaebaja raamatupidamine puudulik ega ole usaldusväärne. MTA jaoks jäävad üles riskid, et kaebaja ei ole esitanud kõiki tehinguid puudutavaid dokumente, sh dokumente, mis kinnitaksid kaebaja väiteid lepingute lõpetamise kohta. Kaebaja pakkus osa tagatisena sõidukeid, mis registrite järgi on Coop Liising AS omandis ja vastutav kasutaja on JMV Motors OÜ. 7.7 Olukorras, kus sõiduk on Tšehhi registris kaebaja nimel ja kliendilepinguga kaetud, on tavaliselt kliendilepingu järgi kliendil õigus sõiduk igal ajal välja osta lepingulise jääkmaksumusega. Kui kaebaja vajab rahastust, vormistatakse JMV Real Estate s.r.o nimelt sõiduki müük JMV Motors OÜ-sse, JMV Motors OÜ müüb sõiduki omakorda Coop Liising ASile, seejärel Coop Liising AS müüb selle kapitalirendi korras JMV Motors OÜ-le tagasi. Samal ajal kehtib ka esialgne kliendileping JMV Real Estate s.r.o-s. Kliendile on jätkatud arvete väljastamist JMV Real Estate s.r.o nimel edasi. Tegemist ei ole üksiktehingutega, vaid sellisel viisil on maksuhalduri hinnangul kaebaja tegevus ülesse ehitatud. MTA leiab, et sellises tegevuses on oht, et sõidukid on kaetud registriväliste kokkulepetega. Maksuhalduri poolt otsuse tegemisele järgnenud menetluses tuvastatud kaebaja käitumismudel kinnitab MTA hinnangul, et kaebaja tegevuse juures esinevad maksuhalduri jaoks riskid nii uute kui kasutatud tagatisena pakutud sõidukite osas. Kaebaja tehinguid ja nende sisu on MTA poolt selgitamisel. Tuleb märkida, et ASilt Giga Tehnika ja Giga raha liikumine JMV Real Estate s.r.o vahendusel ulatub miljonitesse eurodesse ning on hetkel selgitamisel. 7.8 Kaebaja väidab, et asendustagatiseks pakutava BMW leping on tänaseks lõpetatud ning auto kaebaja valduses. MTA hinnangul ei ole välistatud, et kõnealuse sõiduki osas (VIN kood: WBY7X41030S013974) on kliendileping lõpetatud, kuid tõendeid lepingu lõpetamise kohta kaebaja kohtule ega maksuhaldurile esitanud ei ole. Puudub ka garantii, et see sõiduk ei ole toodud parkimisplatsile üksnes pildistamise ajaks. 7.9 MTA kontrollib kaebaja JMV Real Estate s.r.o tegevust 19.09.2023 korralduse nr 12.23/062232-1 alusel esmakordselt. Kaebaja väited varasematest menetlustest ei vasta tõele. Praegu on käimas üks JMV Motors OÜ kontrollimenetlus. 7.10 Kaebaja on MTA hinnangul 2018. aastast teadlikult kõrvale hoidnud püsiva tegevuskoha ja sellega kaasnevate kohustuste, s.h ka raamatupidamiskohustuslase kohustuste täitmisest Eestis. Kaebaja tegevus, s.h arvete väljastamine, lepingute koostamine, kokkulepete sõlmimine ja muud tegevused on toimunud Eestis ning on alus arvata, et Tšehhis deklaratsioone esitav isik ei tegele tegelikult raamatupidamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 8.1 Kaebaja on esitanud kohtule taotluse vastustaja kohustamiseks andma välja 25.10.2023 peetud telefonikõne salvestis kaebaja esindaja ja maksuhalduri vahel. Kaebaja soovib nimetatud 6(10)

telefonikõne väljavõttega tõendada, et kaebaja ja maksuhaldur leppisid kokku korralduse täitmise tähtaja pikendamises kuni 15.11.2023, mil kaebaja vastavad dokumendid ka esitas. 8.2 Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses (lehekülg 2) kinnitanud, et kaebaja lubas dokumendid esitada 15.11.2023. Seega peab kohus usutavaks, et vastav kokkulepe kaebaja ja maksuhalduri vahel oli, mistõttu ei ole vajalik seda väidet täiendavalt tõendada. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

9.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur on jätnud õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse Tallinna Halduskohtu 17.11.2023 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-23-2571 Eesti Vabariigi kasuks pangakontol arestitud summa vabastamiseks kaebaja poolt pakutud tagatise vastu, milleks olid 6 taotluses toodud sõiduautot, mille väärtus on kaebaja hinnangul 550 000 eurot ja tasaarvelduse teostamise teel pangakontol arestitud summa ja kaebaja poolt deklareeritud tööjõumaksude vahel summas 21 947,56 eurot. Maksuhaldur ei ole kaebaja taotlust rahuldanud, kuivõrd on kokkuvõtvalt leidnud, et pakutav tagatis ei ole usaldusväärne.
11.MKS § 125 lg 1 kohaselt on tagatise esitanud isikul õigus asendada see käesolevas seaduses või maksuseaduses lubatud teise tagatisega, lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta tagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla tasumiseks piisav või usaldusväärne. Käesoleval juhul jättis maksuhaldur tagatise aktsepteerimata kokkuvõtvalt põhjendusel, et see ei olnud usaldusväärne. Maksuhalduri eksimus selles, et tegemist ei ole keskkonnasäästlike elektriautodega, mis vähendavad sõidukite atraktiivsust, ei ole seejuures taotluse rahuldamata jätmise kaalutlusi arvestades määrav. MTA leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja ei olnud usaldusväärselt tõendanud, et Tšehhi registris olevad sõidukid kuuluvad kaebajale, et sõidukitega seonduvalt puuduvad nende kasutust või väljaostuõigust reguleerivad kliendilepingud või muud nende realiseerimist raskendavad või välistavad kohustused, et sõidukid on kaebaja valduses, kuuest tagatiseks pakutud sõidukist viis on kasutamata ning üks sõiduk on vähekasutatud. Kohus leiab, et maksuhaldur on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning on põhjendatult jätnud kaebaja poolt pakutava tagatise aktsepteerimata, kuivõrd pakutava tagatise puhul ei olnud tegemist usaldusväärse tagatisega.
12.Maksuhaldur märkis otsuses, et Tšehhis registreeritud sõidukite puhul ei ole potentsiaalsel ostjal võimalik tutvuda sõiduki ajalooga, mis kajastaks sõidukiga toimunud liiklusõnnetusi, hooldusi jne. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase kaalutlusega, sest sõiduki ajalugu mõjutab selle väärtust. Kaebaja on küll maksuhaldurile kinnitanud, et tellib tagatiseks pakutavatele sõidukitele hindamisaktid, mis kajastavad muu hulgas sõidukite ajalugu, kuid taotluse esitamise ega ka kohtumenetluse ajal ei ole vastavaid hindamisakte maksuhaldurile ega kohtule esitatud. Seega puudus maksuhalduril igasugune faktiline teave selle kohta, kas või millises osas vastab kaebaja poolt näidatud väärtus tegelikkusele. Seega puudus maksuhalduril mistahes asjakohane teave selle kohta, et tagatisena pakutavate sõidukite väärtus on 550 000 eurot, nagu väidab kaebaja. 13. Kaebaja ei täitnud maksuhalduri 29.02.2024 korraldust (dtl 175-177) esitada kõik tõendid, mis kinnitavad kaebaja väidet, et tagatisena pakutud viis sõidukit on tegelikult kaebaja valduses, kliendilepinguta, kasutamata ning üks sõiduk on vähekasutatud. Vastuseks selgitas kaebaja 07.03.2023, et kolm sõidukit (VIN koodidega W1N2437011J007190, W1K8P9AB2PF062998 ja W1KEG1CB2PF021711) on antud rentnike kasutusse ja on rentnike valduses. Kaebaja maksuhalduri poolt esitatud lepinguid ei esitanud, kuid pakkus korralduse vastusena väidetavalt renditud sõidukite vastu uusi sõidukeid VIN koodidega WBY31CF07NCK67417, WAUZZZGE8MB035606 ja W1K2130541B047755) (dtl 180-365). Maksuhaldur tuvastas menetluses, et kaks sõidukit algselt pakutud kuuest sõidukist 7(10)

(W1KEG1CB2PF021711, W1N2437011J007190) olid jätkuvalt Tšehhi registris kaebaja nimel (dtl 366-381). Sõiduk VIN koodiga W1K8P9AB2PF062998 on alates 06.02.2024 Coop Liising AS omandis ning selle vastutavaks kasutajaks on JMV Motors OÜ (dtl 382). Seega nähtub eeltoodust, et kaebaja oli andnud kaks pakutavatest sõidukitest rentnike valdusesse, nendest kaks olid jätkuvalt Tšehhi registris ning üks tagatisena pakutavatest sõidukitest oli võõrandatud Coop Liising AS-le. Kaebaja on taotluse esitamise järgselt teinud võõrandamistehingu tagatiseks pakutava sõidukiga ning väljastanud selle eest tasumiseks arve nr 2401029 summas 62 900 eurot JMV Motors OÜ-le (dtl 383). Sõiduki läbisõiduks oli võõrandamise hetkel 4748 km (dtl 384), mis tähendab, et tegemist ei olnud uue sõidukiga, nagu väitis kaebaja, vaid seda oli kasutatud ka ajaliselt varem, kui toimus selle võõrandamine Coop Liising AS-le. Asjaolu, et üks tagatiseks pakutav sõiduk oli menetluse kestel võõrandatud, tuvastamist leidis, et tegemist ei olnud uue sõidukiga nagu väitis kaebaja ning kaks sõidukit olid antud kolmandate isikute kasutusse, on piisav alus, et tekitada maksuhalduris põhjendatud kahtlust selles, et ka kaebaja poolt maksuhaldurile pakutavad ülejäänud sõidukid ei pruugi olla uued ning kaebaja teeb sõidukitega ka edaspidi käsutustehinguid sõltumata sellest, et pakub neid MTA-le tagatiseks.

14.Seonduvalt kaebaja poolt n.ö asendusena pakutud sõidukite VIN koodidega WBY31CF07NCK67417, WAUZZZGE8MB035606 ja W1K2130541B047755 puhul ilmnes menetluse käigus, et kõikide sõidukite omanik on Coop Pank AS ja vastutav kasutaja JMV Motors OÜ (dtl 385-389). Seega pakkus kaebaja MTA-le tagatisena sõidukeid, mille omanikuks oli kolmas isik. Kuivõrd kaebaja ja JMV Motors OÜ puhul on tegemist seotud isikutega, siis pidi kaebaja teadma, et tegemist on kolmandale isikule kuuluvate sõidukitega. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta nimetatud asjaolust teadlik ei olnud. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks kaebaja arvas, et tegemist võib olla talle kuuluvate sõidukitega, mis võiksid tagada tema nõudeid.
15.Kaebaja on väitnud, et Tšehhi registris registreeritud sõidukite VIN koodidega WBY7X41030SO13974, W1K8P9AB7PF052385 ja W1NDM2EB3PA011602 puhul on tegemist uute ja kasutamata sõidukitega. Maksuhaldur tuvastas menetluses, et sõiduk VIN koodiga WBY7X41030SO13974 on kaetud kliendilepinguga (dtl 347-360). Rendilepingu pikkuseks on alates selle sõlmimisest 14.07.2022 märgitud 12 kuud. Lepingust tulenevalt ei ole välistatud poolte kokkulepe lõpetada leping ennetähtaegselt, et võimaldada rentnikul osta renditud vara ennetähtaegselt välja. Lepingu järgi on klient teinud omafinantseeringu 16 000 eurot ja sõiduk on kliendi valdusesse antud 16.09.2021 (dtl 361). Kaebaja on märkinud sõiduki väärtuseks 70 000 eurot. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli lühiajalise kasutusega. Lepingu kohaselt on rentnikul õigus kasutada sõidukit 12 kuu jooksul arvates 14.07.2022. Sõiduki läbisõit on 36 644 km (dtl 340), mis näitab, et tegemist ei ole uue sõidukiga. Samas on sõiduki üleandmise- vastuvõtmise akt koostatud juba 16.09.2021 (dtl 361), mis näitab, et sõiduk oli kasutuses juba oluliselt varem. Kaebaja ei ole ka tõendanud oma väidet, et rendileping oli taotluse esitamise hetke seisuga lõppenud ja sõiduk antud tagasi kaebaja valdusesse. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile oma 11.12.2023 taotluses tõendid sõidukite W1NDM2EB3PA011602 ja W1K8P9AB7PF052385 soetamise ja nende läbisõidu kohta taotluse esitamise hetkel. Maksuhaldur pidas usutavaks, et vähemalt pildistamise hetkel oli tegemist kahe uue ja kasutamata sõidukiga, mis asusid kaebaja poolt näidatud Sepise 7 Tallinn aadressil. Kohus ei saa maksuhaldurile ette heita, et olukorras, kus kaebaja poolt esitatud andmed juba seitsme tagatiseks pakutud sõiduki puhul osutusid ebaõigeteks, sh ei olnud kaebaja osade tagatiseks pakutud sõidukite omanik, ei pidanud maksuhaldur nimetatud sõidukeid tagatisena piisavalt usaldusväärseteks. Arvestades kaebaja majandustegevuse spetsiifikat (toodud maksuhalduri kirjaliku vastus p-s 20), ei saanud maksuhalduril olla mingit kindlust selles, et ka nimetatud sõidukite osas ei olnud sõlmitud kokkuleppeid, mis oleksid muutnud sõidukid tagatistena 8(10)

väärtusetuteks. Kande tegemine registrisse ei taga, et asendustagatisena pakutud sõidukite osas ei ole tehtud registriväliseid kokkuleppeid, mida kaebaja maksuhalduri eest varjab. Samuti on asjakohane maksuhalduri märkus, et kui kaebajal ei ole osutunud sõidukeid pikema aja (aasta ja poolteist aastat) jooksul võõrandada, on tõenäoline, et sõidukite realiseerimise riskid on suured. Sõidukitel võib olla puudusi, mida kaebaja maksuhaldurile ei ole avaldanud.

16.Kaebaja ei ole kasutanud kohtumenetluses võimalust vaielda vastu maksuhalduri 01.04.2024 kirjalikus vastuses toodud etteheidetele seonduvalt tagatiste ebausaldusväärsusega ja kaebaja majandustegevuse spetsiifikast tulenevate riskidega. Maksuhaldur on oma vastuse punktides 20 ja 21 toonud välja menetluse kestel selgunud asjaolud, mille kohaselt on kaebaja eesmärgiks omandatud sõidukid võõrandada või anda kolmandate isikute kasutusse, kasutades tehingute finantseerimisel Coop Liising AS poolt pakutavat liisinguteenust. Arvestades kaebaja majandustegevuse spetsiifikat peab kohus asjakohaseks maksuhalduri kartust, et kaebaja majandustegevusega kaasneb reaalne oht, et sõidukid on kaetud registriväliste kokkulepetega ning seda nii uute kui kasutatud tagatiseks pakutud sõidukite osas. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt pakutud tagatis ei ole usaldusväärne ning tagatise aktsepteerimisel ja pangakontol arestitud vahendite vabastamisel tekiks reaalne oht, et maksukohustus jääb täitmata.
17.Maksuhaldur on eelaresti taotluses asunud seisukohale, et kaebaja müügikäive tuleb deklareerida Eestis esitatavatel deklaratsioonidel, kuivõrd tehingud tehti Eestis (dtl 429-445). Nimetatud küsimuses on kaebaja ja maksuhalduri vahel vaidlus haldusasjas nr 3-23-2760. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on kaebaja tegeliku tegevuskoha registreerimisel lähtunud ebaõigest kuupäevast. Kuivõrd kohtuotsus nimetatud haldusasjas ei ole jõustunud, siis ei võta kohus käesolevas otsuses seisukohta vastustaja ja kaebaja väidete osas, mis seonduvad tegevuskoha registreerimisega seotud menetlusega ning kaebaja käitumisega teabe andmisel nimetatud menetluse raames. Kohtu hinnangul oli maksuhalduril põhjust pidada kaebaja poolt pakutud tagatist ebausaldusväärseks sõltumata asjaolust, milline oli olnud kaebaja käitumine tema püsiva tegevuskoha registreerimisele suunatud menetluses.
18.Kaebaja on taotlenud ka deklareeritud töötasumaksete võlgnevuse tasaarveldamist kaebaja pangakontol arestitud raha arvel. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja omas otsuse tegemise seisuga maksuvõlgnevust summas 21 946,56 eurot, millest 12 286,02 eurot puudutab kontrollitava perioodi maksukohustust. Maksuhaldur on kaebajale asjakohaselt selgitanud, et eelarestitud summa puudutab kontrollitava perioodi maksukohustust ning intressi. Selle raha arvel ei ole võimalik katta väljaspool kontrollitavat perioodi tekkivaid maksukohustusi. Eelarestitud summat saab maksuhaldur kasutada ainult kontrollitava perioodi kohustuste katteks ja alles seejärel, kui kogu summa 488 265,86 eurot on pangas olemas ja haldusakt muutub sissenõutavaks. Maksuhaldur selgitas, et nimetatud põhjusel ei ole võimalik kaebajaga tasaarveldusi teha.
19.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et MTA 08.01.2024 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka nimetatud nõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 9(10)

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja