1.Lõpetada menetlus nõude osas tühistada Saku Vallavalitsuse 31. märtsi 2025. a raieluba nr 6-1/20-2.
2.Tagastada kaebus nõuete osas tuvastada Saku Vallavalitsuse 31. märtsi 2025. a raieloa nr 6-1/20-2 õigusvastasus ja kohustada valda alustama järelevalvemenetlust Talve tee L1 kinnistul raie tegemise üle.
Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Tagastada Xile riigilõiv 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
1.Lars Laj Eesti OÜ esitas 4. märtsil 2025 Saku Vallavalitsusele raieloa taotluse 46 puu raieks Saku vallas Üksnurme külas asuval Talve tee L1 kinnistul (71801:001:2136), kuhu OÜ rajab vastavalt vallaga sõlmitud hankelepingule puhkepark-mänguväljakut.
1.1.X esitas 7. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebajale kuulub naaberkinnistu Talve tee 61. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse raieloa taotluse menetlemisel ja algselt kavandatust kolm korda suurema raiemahu aktsepteerimisel. Kaebaja palus algatada järelevalve suurema raiemahu vajaduse uurimiseks. Kaebaja palus keelata järelevalve lõpetamiseni raieloa väljastamine. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetuse loodushoiu korraldamisel ja raie planeerimisel.
1.2.Lars Laj Eesti OÜ pole kajastanud mänguplatsi eskiisil pumplat koos ehituskeeluvööndiga. Seetõttu ei kajasta raieloa taotlus tegelikku maakasutust. Mänguväljaku skeemil ei ole pinnasevee kogumiskraave ega kõrgeid mullavalle. Talve tee 50 ja 52 piirete taga on liigveekraav lõpuni rajamata. Seetõttu valgub sademevesi Talve tee 50 ja 52 maaüksustele ja mänguväljakule, muutes pinnase väga pehmeks. Vastustaja leiab, et projekteerimistingimusi pole vaja muuta.
1.3.Haldusasjas nr 3-24-3502 kohustas kohus 17. veebruari 2025. a määrusega vastustajat algatama ehitusjärelevalve menetluse. Tallinna Ringkonnakohus kavandab kohtuasjas nr 3-221693 avalikku kohtuistungit 10. juunil 2025. Selles asjas on muuhulgas vaidluse all ehitusala suurus.
1.4.Raieloa taotlus on eelhaldusakt. See määrab raieloa väljastamise vastavalt Saku Vallavolikogu 8. novembri 2007. a määrusele nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“.
1.5.Kinnistunaabrite õiguste riive ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne. Vaidlustatava ehitustegevuse mõju on intensiivne. Kavandatav tegevus rikub kaebaja õigust tervisele ja heaolule. Kaebajal on kõnealuse metsatukaga oluline side 1991. a-st (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 1). Üks kinnistunaabritest on 86 aastane seljavigastusega C, kes kaitseb samuti oma subjektiivset õigust säilitada oma tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond. Kaebaja kaitseb ka oma eraelu puutumatust.
1.6.Pumpla parkla on vaid kuue meetri kaugusel kaebaja kinnistu piirist. Analüüsitud pole naabrite ettepanekuid müra leevendamiseks. Parklast Talve tee 61 esisele sõiduteele valguvat liigvett pole võimalik tõrjuda. Pumpla ehitusprojekti pole kinnistunaabrid kunagi näinud.
1.7.Raieluba taotletakse elektroonselt. Kinnistunaabreid pole haldusmenetlusse kaasatud. Kaebaja pole näinud raieloa taotluse projekti ega saanud avaldada oma arvamust.
1.8.Kaebaja on asjast huvitatud üldsuse esindaja „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni“ (Århusi konventsiooni) art 9 lg 2 tähenduses. Ta esindab kolme isikut, kes elavad Talve tee 61 kinnistul. Vastustaja tegevus rikub naaberkinnistu omanike omandiõigust. Raietegevus vähendab külaelanike rekreatiivset puhkeala ja kahjustab 50 aastast väljakujunenud ökosüsteemi.
1.9.Algselt oli ehitusprojektis ette nähtud 14 põlispuu raie. Raieloa taotluses on kavandatud kolm korda suurem raiemaht (raiuda soovitakse 46 põlispuud).
2.Kohus selgitas 17. märtsi 2025. a määruses, et kaebus on ennatlik. Kohus märkis, et otsustab kaebuse menetlusse võtmise üle pärast seda, kui vastustaja on otsustanud, kas raieluba anda või mitte.
31.märtsil 2025 andis Saku Vallavalitsus Lars Laj OÜ-le raieloa nr 6-1/20-2.
4.X esitas 1. aprillil 2025 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja palub raieloa õigusvastaseks tunnistada või alternatiivselt selle tühistada. Kaebaja palub kohustada valda järelevalvet tegema (kaebaja avalduses on vaheldumisi nimetatud ehitusjärelevalvet ja raiejärelevalvet) ja sellekohast haldusakti väljastama. Kaebaja selgitab, et ulatuslik lubadeta toimuv raietegevus rikub tema õigusi. Järelevalvemenetluse läbiviimine ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel võimaldab vältida valla omavoli ja tagab optimaalse ajaga raie ökonoomse läbiviimise. Järelevalve tegemine väldib hanke võitja kulude suurenemist. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse 2025. a märtsist alates: raieloa väljastamise ja järelevalvemenetluse läbiviimata jätmise. Kaebaja palus keelata raieloa alusel raietegevuse kuni praeguses kohtumenetluses menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 2(7)
5.Kohus peatas 1. aprilli 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse (EÕK) korras raieloa kehtivuse 17. aprillini 2025. Kohus andis vastustajale võimaluse esitada seisukoht EÕK edasise kohaldamise kohta.
6.2. aprilli 2025. a avalduses palus kaebaja lugeda raieloa kehtivuse peatamisega hõlmatuks ka kändude juurimise ja freesimise.
7.3. aprillil 2025 esitas kaebaja avalduse raieloa tühistamiseks või alternatiivselt raieloa õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle kehtivuse peatamiseks.
7.1.Halduskohtus on pooleli menetlus asjas nr 3-22-1693. Mänguväljaku ala suurus ei ole seega lõplikult kindlaks määratud: see võib olla 452–1170 m2. Mänguväljakul on 14 põlispuud (kaheksa musta leppa ja kuus noorkaske), mille eemaldamine võib tulla kõne alla. 45 a vanused kased ja viis kuuske tuleb igal juhul säilitada. Talve tee ehituskeeluvööndis ja Saku Maja pumpla sanitaarvööndis tuleb raie keelata. Mänguväljaku Talve tee 61 poolses küljes tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus (kaheksa täisjõus kaske). Raieloas tuleb sätestada asendusistutus või heki rajamine: istikud vähemalt 1,5 m või hekk alates pumplast kuni teeristini 45 m ulatuses (juhul, kui Talve tee 61 poolseid puid on vaja eemaldada). Kõrvaltingimusena tuleb sätestada ka nõue kasutada saepuruks ja oksamultšiks maksimaalselt koha peal raiutavat materjali.
7.2.Mänguväljaku asukoht on märgitud raieloale, kuid koordinaatides on mõõtmisvead, mis mõjutavad ka raietöid. Asendiplaanil tuleks näidata Saku Maja pumpla ala 348 m 2, sest pumpla parkla sanitaarkaitsevööndis (ca. 50 m) on kujundusraie- ja asendusistutuse ala. Olemasolev 45 a vanune kõrghaljastus toimib müra vähendava puhvrina. Müra puhverdava heki rajamist pole ehitusprojektis ette nähtud.
7.3.Kaebaja rendib Saku Maja pumpla parklast osa oma sõiduki parkimiseks. Kasutusõigus lähtub poolte soovist hoida korras pumpla parklaala (alates 30. augustist 2023).
7.4.Paikvaatlusel 17. märtsil 2025 ei esitanud kolmas isik ega valla heakorraspetsialist suulisi ega kirjalikke vastuväiteid. Osapooltevaheline suhtlus ei ole arvestatav kirjaliku faktiväitena. Raieluba peab sisaldama lahendusi kõigile eeltoodud probleemidele.
7.5.Uus väljastatav raieluba tuleb saata kohe pärast selle andmist kaebaja e-postiaadressile.
5.aprillil 2025 esitas kaebaja uue avalduse, milles kordas varem esitatut.
Vastustaja esitas 7. aprillil 2025 seisukoha, milles leidis järgmist.
9.1.Kaebaja on Talve tee L1 kinnistule puhkepargi, külaplatsi ja laste mänguväljaku rajamise vastu ning on vaidlustanud väljaku rajamiseks antud projekteerimistingimused ja ehitusloa. Projekteerimistingimuste ja ehitusloaga seotud vaidlusi lahendab kohus eelkõige haldusasjas nr 3-22-1693, kuid ka mitmes teises menetluses.
9.2.Kaebaja on korduvalt erinevates kohtumenetlustes taotlenud EÕK kohaldamist. Vastustaja on EÕK kohaldamisele vastu vaielnud. Ka praegu pole EÕK-d alust kohaldada. Lars Laj Eesti OÜ jõudis raieloa alusel Talve tee L1 kinnistul raietööd teostada 1. aprillil 2025 enne, kui kohus EÕK-d kohaldas ja raieloa kehtivuse peatas. Seega ei ole raieloa kehtivuse peatamiseks enam põhjust.
9.3.Vastustajale teadaolevalt on edasiseks ehitustegevuseks vaja veel puid raiuda. Selleks tuleb Lars Laj Eesti OÜ-l esitada uus taotlus. Vastustajal tuleb sellisel juhul kaaluda uue raieloa väljastamist, mistõttu on oluline lahendada küsimus siiski sisuliselt. Raietööd kavandati kahes etapis, et pärast esimeste raietööde tegemist hinnata edasiste raiete vajalikkust.
9.4.Kaebaja on palunud algatada järelevalve suurema raiemahu vajaduse uurimiseks ja keelata järelevalve lõpetamiseni raieloa väljastamine. Tallinna Halduskohus selgitas raie üle 3(7)
järelevalve tegemist 3. aprilli 2025. a määruses haldusasjas nr 3-24-3502 (p 8). Kohus leidis, et järelevalvemenetlus saab toimuda looduskaitseseaduse (LKS) § 73 alusel. Väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus ning väärteoasjades on pädevaks kohtuks maakohus, mitte halduskohus. Kaebaja soovitud järelevalvemenetlust ei ole alustatud.
9.5.Raieloa andmise aluseks oli Saku Vallavolikogu 8. novembri 2007. a määrus nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“. Raie toimus raieloa alusel, mitte projekteerimistingimuste või ehitusloa alusel. Ei ole arusaadav millele tuginedes leiab kaebaja, et lubatud oli 14 puu raie, sest ehitusprojekti seletuskirjas (p 1.5.2 haljastus, lk 4) ei ole märgitud seda, mitu puud on vaja raiuda. Selgitatud on, et vajalik on kujundusraie ja antud on üldiseid suuniseid, millest seejuures lähtuda. Raieloaga on lubatud raiuda projekteerija määratud üksikpuud. Määratletud on harvendusraie ala (märgitud helesinise viirutusega). Neile lisanduvad pädeva ametniku poolt raiesse määratud üksikpuud või puudegrupid. Raieluba ei ole ehitusprojektiga vastuolus.
9.6.Ehitusprojekt hõlmab kogu kinnistu ja puhkeala lahendust, mitte üksnes ala, kuhu on kavandatud mänguväljak. Kaebaja leiab, et mänguplatsi eskiisil ei ole märgitud pumplat koos 50 m ehituskeeluvööndiga, mistõttu ei kajasta raieloa taotlus tegelikku maakasutust. Projektis on kajastatud kõik maa-ameti kaardirakenduses märgitud kitsendused, millega on arvestatud. Need kitsendused ei puuduta raietegevust. Seega ei ole kaebaja seisukoht asjakohane.
9.7.Kaebaja ei ole kaebust koostanud ühegi keskkonnaorganisatsiooni esindajana, mistõttu on arusaamatud viited Århusi konventsioonile. Kaebaja on asunud kaitsma avalikku huvi keskkonna hoidmiseks, kuigi ei ole teada et Talve tee L1 kinnistul või selle lähiümbruses oleks mõni kaitstav loodusväärtus või liik. Kaebaja peab vajalikuks säilitada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond. Ehitusprojektis on arvestatud, et rajatakse terviklik puhkeala, mis parandab piirkonna elanike heaolu. Puhkeala rajamise ettepaneku tegi külakogukond. Tegemist on ennekõike piirkonna elanikele suunatud mänguväljakuga, kuhu tullakse põhiliselt jala või jalgrattaga. See on lihtne, väheseid atraktsioone pakkuv mänguväljak, mis ei ole autoga kaugematelt tulijatele atraktiivne.
9.8.Kaebaja kirjutab põlispuudest ja 50-aastase väljakujunenud ökosüsteemi kahjustamisest. Tegemist on emotsionaalsete väidetega. Puhkeala oli ette nähtud juba 1986. a generaalplaanil. Kaebaja pidi olema sellega kursis, kui 1991. a-l oma kinnistu ostis. Projekteerijate meeskonnas on pädevad maastikuarhitektid (volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8), kes oskavad luua loodusesse ja piirkonda sobivaid lahendusi. Arhitekt on suhtunud haljastusse ja ökosüsteemi vastutustundlikult.
9.9.Talve tee L1 puhkepargi alune maa on üldkasutatav maa (maakatastriseaduse § 18 1 lg 12 p 2). Maa on avalikult kasutatav ja sellel võivad paikneda näiteks haljasala ja park, rahvapeo- ja kokkutulekuväljak, laste mänguväljak, spordiplats ja terviserada. Ka 20. aprillil 2023 kehtestatud üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on tegemist puhke- ja virgestuse maaalaga, kuhu võib rajada vaba aja veetmisega seotud ehitisi.
9.10.Kaebaja on olnud menetlustesse kaasatud ja neis aktiivselt osalenud. Saku valla haljastuse ja heakorra spetsialist teavitas kaebajat raieloa taotluse saamisest ning raiet vajavate puude ülevaatamisest koos ehitajaga 14. märtsil 2025. Kaebaja osales raiet vajavate puude ülevaatamisel, kuid valla esindajale ei lähenenud ning oma ettepanekuid ei teinud. Ka teavitas haljastuse ja heakorra spetsialist kaebajat raieloa väljastamisest.
9.11.Kaebaja ülejäänud väiteid ei ole raietegevusega seotud. Kaebaja on kirjutanud, et skeemil puuduvad pinnasvee kogumiskraavid ja mullavallid. Kaebaja kirjutab sademevee valgumisest, mis muudab pinnase pehmeks. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Sademevett puudutavad küsimused on lahendatud ehitusprojekti koosseisus oleva vertikaalplaneeringuga 4(7)
(seletuskirja p 1.5.3, lk 5). Kaebaja märgib, et analüüsitud pole naabrite ettepanekuid müra leevendamiseks ja talle pole näidatud pumpla ehitusprojekti. Need küsimused ei ole raietegevusega seotud ega saa anda alust raiet keelata.
9.12.Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine. Kaebaja ei ole tõendanud, et keskkond ei vastaks tema tervise- ja heaoluvajadustele. Arvesse tuleb võtta ka avalikku huvi ja külakogukonna õigusi. Need on praegusel juhul kaebaja huvidest oluliselt kaalukamad.
10.Kaebaja esitas 7. aprillil 2025 seisukoha.
10.1.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Raieloa skeemist nähtub, et rikutud on ehituskeelutsooni Saku Maja pumpla küljel ja tänava ehituskeeluvööndit Talve tee 59 ja 61 poolses küljes. Vastustaja rikkus hea halduse põhimõtet, jättes kaasamata Code-Invest OÜ, Y ja C.
10.2.Raietööde ja mänguväljaku rajamise eeltööde jätkamine puude raiumisega toob kaasa pöördumatud tagajärjed keskkonnas. Halduskohus on kinnitanud, et kinnistunaabril on õigus algatada järelevalvemenetlus 2021. a-l tehtud ebaseaduslike mullatööde uurimiseks ja võimalike tagajärgede kõrvaldamiseks (haldusasi nr 3-24-3502). Kaevetööde jätkamine peidab varem tehtud ebaseaduslikud mullatööd ning raskendab tõendite kogumist ja esitamist haldusasjas nr 3-22-1693.
10.3.EÕK jätkuv kohaldamine on vajalik lindude pesitsusrahu kaitseks. See algab 15. aprillist 2025. Raieloa kehtivuse peatamine peab ulatuma kändude väljajuurimise ja freesimiseni. Raieloas peab olema märkus, et keelatud on lindude häirimine pesitsemise ajal (LKS § 55 lg 61). Lindude asustustihedus on kõrgem mänguväljaku lääneküljes Saku Maja pumpla sanitaarkaitsealal.
10.4.Kaebaja ei ole vaidlustanud üksnes raieluba nr 6-1/20-2, vaid ka raieloa aluseks olevat ehitusluba (haldusasi nr 3-22-1693). EÕK meetme jätkuv rakendamine tagab haldusasjade nr 325-568 ja 3-22-1693 täidetavuse ning teenib laiemalt õigusrahu printsiipi.
10.5.Kaalutavaks huviks pole praegusel juhul mitte ainult ühe mänguplatsi rajamine (lisaks Saku vallas juba olemasolevale 47-le väljakule), vaid ka looduskaitse ja rahvatervis.
10.6.Kaebaja on algatanud ka raiejärelevalve menetluse. Raiejärelevalve tulemused (eeskätt tegelik raiemaht ja raiete põhjendatus) aitavad ka kohtutel hinnata erinevate haldustoimingute põhjendatust.
10.7.Kaebaja palub pikendada EÕK-d ja peatada raieloa kehtivus ka pärast 17.aprilli 2025. Raieloa kehtivuse peatamine on ka kolmanda isiku huvides, sest väldib talle ülemääraste kulude tekkimist.
10.8.Kaebaja esitas 9. aprillil 2025 seisukoha, milles kordab valdavalt juba varem avaldatut. Lisaks leiab kaebaja, et taotluses märgitud 49 puu raiumise asemel on jõutud 82 põlispuu raiumiseni. Raieluba on antud ehitusloa põhjal. Ehitusloa haljastuse osas oli lubatud üksnes 14 puu raie. Sellega on vastustaja kaebajat ilmselgelt eksitanud. Seetõttu tuleb jätkata raie järelevalvet ja EÕK-d ka pärast 17. aprilli 2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Vastustaja kinnitusel on raieloaga lubatud raie tehtud. Raieluba on seega ammendunud. Sellises olukorras on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 tuleb tühistamisnõude menetlus lõpetada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 2024. a määrus asjas nr 321-1862, p 9 ja viidatud kohtupraktika).
12.Raieloa kõrvaltingimusena on ette nähtud, et kännud tuleb freesida või juurida. Kohus leiab, et isegi kui raieluba on selles osas veel ellu viimata, pole kaebajal raieloa selle tingimuse 5(7)
tühistamise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigust (HKMS § 121 lg 2 p 1). Mahavõetud puude kändude eemaldamine ei saa kuidagi kaebaja kui piirinaabri või puhkealaga piirneva parkimiskoha kasutaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja kohtus kaitstavat õiguste riivet ei tulene ka sellest, et kaebaja sõnul on alal varem tehtud ebaseaduslikke mullatöid.
13.Kaebaja on alternatiivselt taotlenud raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamise nõue on lubatav juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja tõhusamaid vahendeid õiguste kaitseks ei leidu (HKMS § 45 lg 2 ja § 38 lg 4). Olukorras, kus puud on raiutud, ei anna raieloa õigusvastasuse tuvastamine kaebajale oma õiguste kaitsmisel mingit kasu ega eelist. Kaebaja saab oma õigusi seoses puhkeala-mänguväljaku rajamisega kaitsta kohtuasjades, kus on vaidlustanud nende rajamiseks antud haldusakte. Raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks pole kaebajal seega ilmselgelt kaebeõigust. Nõue tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
14.Kohus on juba varem selgitanud, et kaebajal ei ole õigust kaitsta avalikke huve, sh looduslikku linnustikku või rahvatervist (vt nt Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-2281, p 10). Kaebaja ei saa kaitsta ka kolmandate isikute huve ja õigusi. Kaebaja saab kohtusse pöörduda üksnes omaenda subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei saa avalikes huvides kaebust esitada ka üldsuse esindajana Århusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel. See säte näeb samuti kaebeõiguse eeldusena ette kaebaja põhjendatud huvi või õiguste rikkumise, kui selline tingimus on liikmesriigi õigusega ette nähtud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 21).
15.Kohus on selgitanud ka seda, et võimalik ebaseadusliku raie üle järelevalve tegemine toimub väärteomenetluses ning sellega seoses halduskohtusse pöörduda ei saa (LKS § 73 ja § 75 lg 3, vt Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-24-3502, p 8). Sellise järelevalve tegemiseks kohustamise nõue ei ole halduskohtu pädevuses ning tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
16.Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et tema hinnangul saaks vald teha raie üle järelevalvet EhS § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kaebaja eksib. EhS § 130 sätestab järelevalve tegemise EhS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Raietegevuse üle selle normi alusel järelevalvet teha ei saa. Kaebaja kaebuseid vastustaja kohustamiseks tegema Talve tee L1 kinnistul kavandatava ehitustegevuse üle järelevalvet menetleb kohus asjades nr 3-24-3502 ja 3-25-309.
17.Küsimused, mis seonduvad asendusistutusega või või heki rajamisega ei ole vaidlustatud raieloa reguleerimisesemes. Need küsimused tuleb lahendada puhkeala kavandamisel. Kaebaja on haljastusega seotud küsimused tõstatanud puhkeala rajamiseks antud haldusaktide vaidlustamisel. Neile antakse vastus haldusasjas nr 3-22-1693. Küsimus, mida tehakse raietööde käigus tekkiva saepuruga või okstega, ei seondu mingil moel kaebaja õigustega.
18.Eeltoodu põhjal lõpetab kohus kaebaja tühistamisnõude menetluse seda menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kohus tagastab kaebuse tuvastamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas vastavalt kaebeõiguse ilmselge puudumise ja halduskohtu pädevuse puudumise alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
19.Kohus kohaldab EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab seejuures kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja puudutatud isikute huve, samuti kaebuse eduväljavaateid (HKMS § 249 lg 3). 6(7)
20.Kuna raieloaga hõlmatud puud on raiutud ja kändude juurimine-freesimine kaebaja õigusi ei mõjuta, jätab kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. EÕK kohaldamine pole praeguse seisuga kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ka ei ole kaebusel praeguse määruse põhjendusi arvestades eduväljavaateid.
21.Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse, samuti kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p-d 2 ja 4). Riigilõivu ei tagastata, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohus leiab, et praegusel juhul on asjakohane kaebuselt tasutud lõiv tagastada, kuivõrd HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus üksnes ühe alternatiivina esitatud tuvastamisnõude. Kaebaja on lisaks tasunud riigilõivu kahe EÕK taotluse eest. Kuna taotlused on läbi vaadatud ja lahendatud, ei tagasta kohus taotluste esitamisel tasutud riigilõivu (40 eurot). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.