Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-462 24. märts 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam Siim Tammeri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
1.veebruari 2023. a otsuse peale Kaebaja Siim Tammer Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin Annsoo Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2024. a otsus Siim Tammeri kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Siim Tammeri kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2023. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2024. a otsused. Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit ennistama kaebaja 2. novembri 2022. a taotluse esitamise tähtaeg ja vaatama taotlus uuesti läbi.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Siim Tammeri kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulu 50 eurot.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Siim Tammerile relvaloa kehtivusega kuni 29. november 2022.
2.PPA teavitas 5. juulil 2022 kaebajat, et relvaloa vahetamise taotlus tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist iseteeninduskeskkonnas, teeninduses või e-posti teel. Samuti selgitati, millised dokumendid tuleb esitada (mh kehtiv perearsti tervisetõend (mitte vanem kui kolm kuud)).
3.Kaebaja esitas 2. novembril 2022 PPA-le iseteeninduskeskkonnas relvaloa vahetamise taotluse selle kehtivuse lõppemise tõttu.
4.Ajavahemikul 3. november 2022 kuni 4. jaanuar 2023 suhtlesid kaebaja ja PPA e-kirja teel, selgitamaks taotluse esitamise hilinemise aluseks olnud asjaolusid. Kaebaja märkis mh, et asus 2022. aasta 39. nädalal (algab 26. septembriga) otsima psühhiaatri vastuvõetuaegu tervisetõendi saamiseks. Tal õnnestus saada vastuvõtuaeg alles 25. oktoobriks 2022. Samas broneeris ta ka perearsti vastuvõtuaja, milleks oli 2. november 2022. Ta ei teadnud, et psühhiaatri vastuvõtule on nii pikad
3-23-462 ootejärjekorrad ja seda ka erameditsiinis. Viis aastat tagasi relvaloa pikendamisel sellist probleemi ei olnud. Kaebaja selgitas, et seaduses sätestatud tähtaja järgimise eesmärgil püüdis ta enne
29.oktoobrit 2022 iseteeninduskeskkonnas taotlust esitada, ent see ebaõnnestus, kuna ta ei lisanud taotlusele tervisetõendit. 2. novembril 2022 perearsti tõendi saamisel esitas ta kohe iseteeninduskeskkonnas taotluse. Kaebaja palus PPA-l relvaloa vahetamise taotluse esitamise tähtaeg ennistada ning taotlus läbi vaadata.
5.PPA jättis 1. veebruari 2023. a otsusega nr 4.2-1/1403-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 ja § 43 lg 1 p 3 alusel kaebaja menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja relvaloa vahetamise taotluse läbi vaatamata.
5.1.Relvaseaduse (RelvS v.r, kehtivusaeg 30. september 2022 kuni 14. märts 2023) § 41 lg 6 p 1 tähenduses oli relvaloa vahetamise taotluse esitamise tähtpäev 31. oktoober 2022. Asjaolu, et isik ei saanud tervisetõendi väljastamiseks õigel ajal psühhiaatri vastuvõtule, ei ole viivituse mõjuvaks põhjuseks, s.o tähtaja järgimise objektiivseks takistuseks, mis on väljaspool isiku mõjusfääri.
5.2.Kaebaja on relvaomanik alates 2012. a-st. Talle saadeti juulis 2022 teavitus relvaloa kehtivuse lõppemise kohta. Isik ei olnud piisavalt hoolas, alustades relvaloa vahetamise taotluse jaoks vajaliku tervisetõendi uuendamist ajal, mil taotluse esitamiseni oli jäänud natuke üle kuu aja. Seda ei saa pidada piisava ajavaruga tegutsemiseks. On üldteada, et arstide juurde on ootejärjekorrad. Soovides relvaluba pikendada, tuleb asjaajamist planeerida selliselt, et nõutav dokument oleks taotluse esitamise ajaks olemas.
5.3.Soovi korral võib isik esitada uue relvaloa taotluse RelvS v.r § 35 kohaselt. Relvaloa kehtivuse lõppemisel on kaebaja kohustatud relva ja laskemoona üleandmise päevast alates need kolme kuu jooksul võõrandama või alustama nende võõrandamist (RelvS v.r § 44 lg 6). Selle kohustuse täitmata jätmisel sundvõõrandab PPA relva ja laskemoona (RelvS v.r § 44 lg 8).
6.Kaebaja palus kaebuses Tallinna Halduskohtule PPA 1. veebruari 2023. a otsus tühistada ja kohustada vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama.
6.1.Kaebaja alustas heauskselt pisut varem kui kuu aega enne tähtpäeva saabumist taotluse esitamiseks vajalike toimingute tegemisega. See on mõistlik ajavaru. Üldteada asjaoluks ei saa lugeda seda, et psühhiaatri juurde on võimalik saada esimene vaba aeg enam kui kolme kuu pärast. PPA ei ole selgitanud, kui palju varem seaduses märgitud tähtpäevast (RelvS v.r § 41 lg 6 p 1) peab relvaloa taotlemisega alustama. Perearstide ega psühhiaatrite töökoormust ei saa kaebaja kontrollida.
6.2.Otsus on oluliste kaalutlusvigadega. Taotluste esitamise elektrooniline süsteem ei võimaldanud esitada puudustega taotlust. See on vastuolus HMS § 15 lg-ga 1. Kaebajal oli mõjuv põhjus tähtaja ületamiseks. Otsusest ei nähtu, mida PPA pidas silmas objektiivse takistusena.
6.3.PPA rikkus ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1), hoidis kaebajat teadmatuses menetluse käigust (HMS § 36) ja viivitas otsuse tegemisega. Samuti nõudis asjakohatult digiloo väljavõtte esitamist.
6.4.PPA otsus ei ole proportsionaalne. RelvS v.r § 41 lg 6 p-s 1 märgitud tähtaeg tagab PPA-le mõistliku aja menetlustoimingute tegemiseks. Kaebaja ületas seda vaid kaks päeva. Praktika, kus minimaalne tähtaja rikkumine toob kaasa maksimaalse tagajärje – vajaduse alustada algusest peale uuesti relvaloa taotlemisega ja sisuliselt võõrandada või lasta hävitada taotleja relv (RelvS v.r § 44 lg 1 ja lg 6) –, ei ole proportsionaalne.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 26. mai 2023. a otsusega kaebuse, tühistas PPA
1.veebruari 2023. a otsuse ning kohustas PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p 1). Kohus mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja riigilõivu 40 eurot (resolutsiooni p 2).
7.1.Kaebajal tuli esitada RelvS v.r § 41 lg-s 3 nimetatud dokumendid PPA-le, lähtudes RelvS v.r § 41 lg 6 p-st 1, hiljemalt 31. oktoobriks 2022 (29. oktoober 2022 oli laupäev). PPA ei pidanud võimatuks, et kaebaja üritas enne 29. oktoobrit 2022 vähemalt kahel korral esitada taotlust iseteeninduskeskkonnas. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kaebaja alustas taotluse esitamiseks vajalike ettevalmistuste tegemisega 39. nädalal ehk umbes üks kuu enne taotluse esitamise tähtpäeva. 2(10)
3-23-462
7.2.RelvS v.r ei sätesta, mil viisil tuleb taotlus esitada. PPA tõi 5. juulil 2022 kaebajale saadetud teates välja kolm võimalust. Kaebaja valis neist iseteeninduskeskkonna. Sel moel ei õnnestunud taotlust esitada, kuna süsteem ei võimaldanud esitada puudustega taotlust. PPA pidanuks taotlejat teavitama, et iseteeninduskeskkond ei võimalda puudustega taotlust esitada ja et seda on võimalik teha vaid e-posti teel või teeninduses.
7.3.HMS § 15 lg-d 1–3 näevad ette võimaluse esitada haldusorganile puudustega taotlus ja haldusorgan peab andma võimaluse tema juhiste kohaselt puudused kõrvaldada (RelvS v.r § 1 lg 11). Praeguses asjas ei olnud kaebajal võimalik vastustaja iseteeninduskeskkonna kaudu puudustega taotlust esitada. Haldusorgan viis kaebaja eksitusse. Asjaolu, et kaebaja on õigusteadmistega isik ja võinuks kasutada muud võimalust esitada puudustega taotlus, ei väära seda, et haldusorgan ei esitanud kaebajale informatsiooni, et puudustega taotluse esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu ei ole võimalik ja et sel juhul tuleb taotlejal esitada avaldus e-postiga. Kuna iseteeninduskeskkonna kaudu ei saanud taotlust ilma tervisetõendita esitada, võis kaebaja järeldada, et taotluse esitamise tähtajast on olulisem taotluse nõuetekohasus. PPA ei ole eelöeldut vaidlusalust 1. veebruari 2023. a otsust tehes kaalunud.
7.4.Kaebaja oli piisavalt hoolas, kui alustas taotluse esitamiseks vajalike toimingutega umbes üks kuu enne taotluse esitamise tähtaega. Ei saa pidada üldteada olevaks asjaolu, et psühhiaatrite juurde võivad olla väga pikad ootejärjekorrad, sh relvaloa pikendamiseks vajaliku tõendi saamiseks. RelvS v.r § 351 lg 11 kohaselt tuleb tervisekontroll läbida kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või enne relvaloa taotlemist juhul, kui enne ei tule taotleda soetamisluba. Viidatud sättes ettenähtud tähtaja piirangu tõttu ei ole taotlejal mõistlik alustada relvaloa taotlemise toiminguid liiga pika ajavaruga. Isik, kellel on vaja pöörduda üks kord viie aasta jooksul relvaloa pikendamiseks vajaliku tõendi saamiseks psühhiaatri poole, ei pidanud teadma selle valdkonna pikkadest ootejärjekordadest.
7.5.Haldusorgani eksitav käitumine ja ebamõistlikult pikad eriarstide vastuvõtu ootejärjekorrad on kaebaja tahtest sõltumatud mõjuvad põhjused HMS § 34 lg 1 mõttes. Need annavad aluse ennistada taotluse esitamise tähtaeg.
7.6.Kaebaja ületas tähtaega vaid kaks päeva. Sedavõrd lühikese aja võrra tähtaja ületamise tõttu kaebajale kaasnevad tagajärjed ei oleks praeguse asja olusid arvestades proportsionaalsed.
7.7.PPA ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust, e-kirjavahetus oli selleks piisav. Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas siiski asja lahendamise edasilükkamine. PPA pidanuks mitmete e-kirjade saatmise asemel kohe paluma kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus. Haldusmenetlus ei olnud efektiivne.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. juuni 2024. a otsusega PPA apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, mille jättis kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
8.1.PPA ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. E-kirjavahetuse käigus sai kaebaja kõik vajalikud seisukohad esitada. Küll oleks haldusmenetlus pidanud olema efektiivsem (HMS § 5 lg 2). Taotlejaga korduvalt e-kirjavahetuse pidamine ei olnud eesmärgipärane. PPA saanuks kohe väljendada konkreetset seisukohta, et taotlus pole esitatud tähtaega järgides, ning anda kaebajale võimaluse taotleda tähtaja ennistamist. Seejärel saanuks mõistliku aja jooksul teha otsuse tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise kohta. Praegusel juhul võttis menetlus aega ligi kolm kuud, mis pole RelvS v.r-s sätestatud tähtaegasid silmas pidades õigustatud. Menetlusviga ei tingi siiski kaebuse rahuldamist.
8.2.Mõjuva põhjusena HMS § 34 lg 1 mõttes saab kõne alla tulla vaid objektiivne põhjus, nt püsiv takistus dokumentide esitamisel. Kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust menetlustähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja ekslik hinnang sellele, kui kaua võtab aega nõuetekohase tervisetõendi saamine, ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. Tähtaja ennistamisest saaks rääkida olukorras, kus kaebaja oleks alates 2022. a augustist üritanud tervisekontrolli läbida, kuid temast olenemata põhjustel oleks see ebaõnnestunud. Eriarstide pikad ootejärjekorrad on üldtuntud asjaolu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 60 lg 1). Seda probleemi on korduvalt analüüsitud erinevates meediakanalites. Lisaks, kaebaja käis psühhiaatri vastuvõtul 25. oktoobril, kuid perearsti 3(10)
3-23-462 juurde läks alles 2. novembril 2022. Teades, et taotlus tuleb PPA-le esitada juba 31. oktoobriks 2022, tulnuks kaebajal tegutseda eriti hoolsalt ja broneerida perearsti juurde aeg varem. Asjaoludest ei nähtu, et perearsti juurde pääsemine oleks õigeaegsel planeerimisel olnud enne 31. oktoobrit võimatu.
8.3.PPA informeeris kaebajat võimalusest esitada taotlus ka teeninduses või e-posti teel. Asjaoludest ei nähtu, miks ei võtnud kaebaja PPA-ga ühendust, kui ilmnes, et tervisetõendi puudumise tõttu ei saa taotlust iseteeninduskeskkonna vahendusel esitada. Kaebaja eksitamisest saaks rääkida juhul, kui kaebajal oleks iseteeninduskeskkonnas toimetades jäänud ekslik mulje, et ta on saanud taotluse esitada. Kaebaja väidab aga, et mõistis kohe, et iseteeninduskeskkonna kaudu ei ole võimalik taotlust esitada. Võttes arvesse, et PPA oli 5. juuli 2022. a kirjas osutanud mitmele taotluse esitamise võimalusele, pidanuks kaebaja hoolsalt tegutsedes kasutama puudustega taotluse esitamiseks teisi eelviidatud kirjas osutatud võimalusi. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et kuna iseteeninduskeskkonna kaudu ei saanud taotlust ilma tervisetõendita esitada, võis kaebaja järeldada, et taotluse esitamise tähtajast on olulisem taotluse nõuetekohasus.
8.4.Kuna kaebaja ei lasknud menetlustähtaega mööda mõjuval põhjusel, ei pidanud PPA tähtaega ennistama. Viivituse pikkusega saab arvestada vaid juhul, kui esineb mõjuv põhjus. Olukorras, kus mõjuvat põhjust ei ilmne, tuleb tähtaeg jätta ennistamata sõltumata sellest, kui pikalt viivitus kestis.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada, jätta jõusse halduskohtu otsus ning jätta menetluskulud PPA kanda. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.1.Vaidlusalusest PPA otsusest ei nähtu asjaolude kaalumist ning otsus ei ole ka proportsionaalne tagajärgedelt. Kaebaja ei olnud passiivne ega hooletu oma kohustuste täitmisel. Üks kuu enne tähtaega on mõistlik ajavaru tegutsema asumiseks. RelvS v.r § 41 lg 6 p 1 tähtaja minimaalne rikkumine (kaks päeva) ei ole ohtlik ühiskonnale ega mõjuta negatiivselt PPA relvaloa vahetamise menetlust. PPA menetlus võib vastava tähtaja võrra ka pikeneda – sel juhul rakendub pikendamise ajale RelvS v.r § 44 lg 1 tagajärg, st relv ja selle laskemoon tuleb anda hoiule PPA-le. See on piisavalt tülikas ja põhjendatud kohustus, mis on ka proportsionaalne tagajärg sedalaadi olukordadele.
9.2.Ringkonnakohus asus ekslikult seisukohale, et puudus mõjuv põhjus HMS § 34 lg 1 mõttes. Sellise järelduse õigsus tähendab esiteks, et PPA võib eksitada loa taotlejaid (HMS § 15 nõuetele mittevastav iseteeninduskeskkond) ja selle tagajärg jääb taotleja kanda. Teiseks, fakt, et eriarstide juurde on pikk ootejärjekord, ei ole üldteada. See võib olla tõene riikliku meditsiini, kuid mitte tasuliste eriarstide puhul. Just viimane oli kaebaja jaoks üllatuslik, mida ta ei osanud ette näha. PPA ja kohus pidanuks asjaolusid arvesse võtma kogumis.
10.PPA palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
10.1.RelvS v.r § 41 ei näinud ette taotluse kohustuslikku vormi ja PPA ei ole taotluse esitamise viisi piiranud. Seega taotlust oli ja on võimalik esitada elektrooniliselt (iseteeninduskeskkonnas või e-postiga edastades) ja teenindussaalis kohapeal. Välistatud ei ole ka taotluse saatmine postiga, kui taotleja seda soovib.
10.2.PPA iseteeninduskeskkond on üles ehitatult viisil, et seadusest tulenevate andmete esitamise väljad on kohustuslikud, st kui vastavasse lahtrisse andmeid või manust ei lisata, siis ei ole võimalik taotlust esitada. Iseteeninduskeskkond on standardne ning kohustuslike väljade märkimine ei ole midagi iseäralikku võrreldes muude sarnaste veebilehtedega. Kui taotleja võtab PPA-ga ühendust, sest nõutud dokumenti tal veel ei ole, siis selgitab menetleja, et taotleja saab lahtrisse lisada Wordi faili, kus on kirjas, et tervisetõend esitatakse hiljem. Kaebaja ei pöördunud PPA poole probleemiga taotluse esitamisel. PPA saanuks sel juhul uurida, millal tervisetõend saadakse, ja puuduse kõrvaldamiseks oleks antud selline tähtaeg, et tervisetõendi saabudes oleks loa kehtivuse ajal PPA-l võimalik teha loa vahetamiseks vajalikud toimingud. Selline on PPA tavapärane praktika, kui esitatakse puudustega taotlus.
4(10)
3-23-462
10.3.Relvaloa taotlemine on vabatahtlik, mistõttu on eriliigiliste isikuandmete edastamise viis ja vahendid andmesubjekti enda otsustada. Puudub alus arvata, et PPA-le e-kirjaga isikuandmete edastamine ei oleks turvaline. Kui andmesubjekt tunneb, et e-postiga andmete edastamine ei ole piisavalt turvaline, siis on tal alati võimalik dokumendid saata krüpteeritult.
10.4.Relvaluba on eriõigus ja relva kui kõrgema ohuallika omamine ja käitlemine nõuab erilist hoolikust ning vastutustunnet. See algab taotluse esitamise (sh relvaseaduse) nõuetest kinnipidamisega. Kaebaja on õigusteadmistega isik, kellel on pikk avaliku sektori teenistuse (sh haldusorgani õigusosakonna juhtimise) kogemus ja seetõttu süvendatud teadmised haldusmenetluse spetsiifikast. Arvestades kaebaja tausta, ei ole eluliselt usutav, et ta ei osanud puudustega taotlust väljaspool iseteeninduskeskkonda esitada. Kaebaja valikutest ja tegevusest sõltumatut ehk objektiivset takistust taotluse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud, mistõttu tema esitatud asjaolud ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena menetlustähtaja ennistamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Tühistada tuleb ka halduskohtu otsus ning kolleegium teeb uue otsuse, kohustades vastustajat ennistama relvaloa taotluse esitamise tähtaeg ja vaatama taotlus läbi (HKMS § 230 lg 5 p 5). I
12.RelvS v.r § 1 lg 11 sätestas, et RelvS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades RelvS-i erisusi.
13.HMS § 14 lg 6 p 1 näeb ette, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Taotluse läbi vaatamata jätmine lõpetab haldusakti andmise haldusmenetluse (HMS § 43 lg 1 p 3). Seejuures otsus jätta taotlus läbi vaatamata ei ole haldusakt (vrd HMS § 43 lg 2 esimene lause). Läbi vaatamata jätmisel ei kujunda haldusorgan seisukohta küsimuses, kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud ja isikul on sellest tulenevalt õigus tema poolt taotletule. Seetõttu tuleks kohtusse pöörduda kohustamis-, mitte tühistamiskaebusega. (Vt RKHKo 3-22-1526/26, p-d 26–27.)
14.PPA vaidlusalusest otsusest – nii viidatud õigusnormidest kui ka põhjendusest – nähtub selgelt, et haldusorgani eesmärk oli jätta kaebaja relvaloa vahetamise taotlus läbi vaatamata. Kuna tegu ei ole haldusaktiga, siis piisanuks kohustamiskaebusest, mis ühtlasi hõlmab selle tuvastamist, et PPA tegevus oli taotluse läbi vaatamata jätmisel õigusvastane. Kaebaja on kohustamiskaebuse ka esitanud. II
15.Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga, et kaebaja ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 2) ei ole rikutud. Kaebaja sai kirjavahetuses PPAga oma seisukohta põhiküsimuses – tähtaeg ja selle ületamise võimalikud põhjused – piisavalt väljendada, kuigi tõepoolest ei tehtud konkreetset ärakuulamisele pühendatud menetlustoimingut. Ka tuleb nõustuda kohtute hinnanguga, et PPA menetlus ei olnud eesmärgipärane ja viibis põhjendamatult (HMS § 5 lg-d 2 ja 4). Puudub vajadus põhjendusi korrata (HKMS § 231 lg 6). III
16.RelvS v.r § 41 lg 1 p 1 järgi vahetatakse relvaluba selle omaja avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemisel. Relvaloa vahetamiseks tuli RelvS v.r § 41 lg 3 kohaselt PPA-le esitada kirjalik avaldus loa vahetamise põhjusega, vahetatav relvaluba, foto (või nõusolek kasutada isikut tõendavate 5(10)
3-23-462 dokumentide andmekogus olevat fotot), tervisetõend ja muud seaduses nimetatud dokumendid. RelvS v.r § 351 lg 11 sätestas, et tervisekontrolli võib läbida kõige varem kolm kuud enne relvaloa taotlemist. Isik pidi osal juhtudel sooritama lisaks ka tulirelva käsitsemise katse (§ 41 lg-d 31 ja 32), samuti tuli tasuda riigilõiv (§ 41 lg 4). RelvS v.r § 41 lg 6 nägi ette, et sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid tuleb PPA-le esitada relvaloa kehtivuse lõppemise korral vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist.
17.HMS § 15 lg 1 kohustab haldusorganit talle esitatud taotluse vastu võtma sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puuduste korral määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (lg 2). Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks (lg 3 esimene lause). Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatama (lg 3 teine lause).
17.1.HMS § 15 lähtub põhiseaduse (PS) §-s 46 sätestatud igaühe õigusest pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Sellele vastab haldusorgani kohustus luua ja hoida avatud avalduste esitamiseks vajalikud suhtluskanalid, võtta avaldus vastu ja anda sellele sisuline vastus. PS § 46 kaitsealas on ka puudustega taotlus anda haldusakt. Avalduse esitamise õigust riivab mistahes õiguslik või praktiline takistus või piirang avalduse esitamisel, samuti avalduse vastuvõtmisest keeldumine. PS § 46 teise lause kohaselt sätestab seadus avaldustele vastamise korra, sh tingimused. Seadus või sellele tuginev määrus võib kehtestada vastuvõetavatele avaldustele sisulisi, vormilisi ja menetluslikke nõudeid, mis on vajalikud korrakohase haldusmenetluse tagamiseks.
17.2.HMS § 15 täpsustab sama seaduse § 5 lg-s 2 nimetatud eesmärgipärasuse, efektiivsuse, lihtsuse, kiiruse ning kulude ja ebameeldivuste vältimise põhimõtteid. Säte lähtub arusaamast, et haldusmenetluses esitatud taotluse nõuetekohasus ei ole iseseisev hüve ega eesmärk, vaid üksnes vahend sisuliste küsimuste tõhusaks lahendamiseks. Mistahes viga, viivitus, ebatäpsus, puuduolev tõend või lisadokument või muu sarnane vajakajäämine ei kujuta üldjuhul endast tegelikku takistust korraldada haldusmenetlus. Enamjaolt on haldusmenetluse toiminguid võimalik nõuetekohaselt ja ilma ülemääraste raskusteta teha ka siis, kui taotluse puudused kõrvaldatakse mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.
18.Isiku taotlus kehtib haldusmenetluses tahteavaldusena sõltumata sellest, kas haldusorgan võtab selle adressaadina vastu. Siiski ei ole kehtiva taotlusena vaadeldav mistahes nurjunud katse esitada taotlus. Kaebaja püüded luua (täita) ja esitada PPA iseteeninduskeskkonnas taotlus tervisetõendit lisamata ei ole antud juhtumi asjaolusid arvestades käsitatav puudustega taotluse tähtaegse esitamisena.
18.1.Kaebaja on nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses selgitanud, et püüdis kahel korral enne
29.oktoobrit 2022 PPA iseteeninduskeskkonnas luua (täita) ja esitada puudustega taotluse relvaloa vahetamiseks, kuid see ei õnnestunud. Kaebaja ei ole selle kinnituseks tõendeid esitanud, osutades, et need (täpsemalt logid) on PPA valduses. PPA ei ole kaebaja eelkirjeldatud väitele vastu vaielnud (vt HKMS § 60 lg 2).
18.2.Kohtuasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, millised andmed oli taotlejal võimalik sisestada iseteeninduskeskkonnas olukorras, kus ta kõiki nõutavaid dokumente või andmeid ei esitanud, kas nende puudustega taotluse vorm salvestus, kas teave puudulikust taotlusest jõudis PPA pädeva ametnikuni jne. Kaebaja ei ole siiski väitnud, et oleks taotluse allkirjastanud või selle muul viisil kinnitanud ja seeläbi näidanud selget tahet relvaluba vahetada (s.o pikendada). Kuigi PPA valduses olevatest logidest võib eeltoodu nähtuda, ei ole haldusorganil kohustust alustada 6(10)
3-23-462 iseteeninduskeskkonnas esitamata jäänud taotluse alusel menetlust, sest selline taotlus võis olla koostatud ka muul eesmärgil (õppetöö, ajakirjanduslik eksperiment vms) kui tegelikult relvaloa saamine.
19.RelvS v.r § 41 lg 6 ei olnud erinorm või HMS § 15 lg 1 mõttes seadus, mis sätestaks võrreldes HMS §-ga 15 teisiti, välistades haldusorgani kohustuse võtta vastu puudustega taotlus. PPA oli kohustatud isikute puudustega taotlused relvaloa vahetamiseks vastu võtma ning sõltuvalt puuduste kõrvaldamisest läbi vaatama.
19.1.RelvS v.r § 41 lg 6, mis kohustas esitama kõik sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid (sh tervisetõendi) kindlaks tähtajaks, väljendab haldusmenetluse üldist põhimõtet, mille järgi peab isik tegema endast oleneva, et kõik vajalikud andmed ja dokumendid esitataks korraga õigeks ajaks. See aitab tagada haldusmenetluse toimingute eesmärgipärase ja efektiivse tegemise mõistliku aja jooksul, vähendab segaduste, möödarääkimiste jms ohte ning sellest tingitud viivitusi. Haldusorganile esitatavas taotluses esinevad puudused ei ole inimlikust eksimusest, vilumatusest, teadmatusest, objektiivsete takistuste vms tõttu erandina siiski välistatud. Et isik ei jääks puuduste tõttu, mida on võimalik kõrvaldada, oma õigustest ilma ega oleks sunnitud kogu menetlust uuesti alustama, näebki HMS § 15 lg 3 ette puuduste kõrvaldamise võimaluse (vt otsuse p 17.2).
19.2.Seaduse norm, mis välistab eelkirjeldatud hea halduse tavast kantud põhimõtte kohaldamise ja näeb ette erandi HMS §-st 15, peab olema sõnaselge. Ka võib selline erand olla tuletatav haldusmenetluse olemuslikust eripärast. Näiteks olukorras, kus mitu isikut konkureerivad samale hüvele või piiratud ressursile ning puuduse kõrvaldamise võimaldamine võib tuua kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise (nt essee hilisem esitamine avaliku teenistuse konkursil). RelvS v.r § 41 lg 6, mille järgi tuli taotlus koos muude nõutavate andmete ja dokumentidega esitada konkreetseks tähtajaks, ei ole käsitatav erinormina HMS § 15 suhtes. Ka ei riiva puuduste kõrvaldamise võimaldamine praegusel juhul kolmandate isikute õigusi.
20.Isik ei pea haldusmenetluses saama taotlusi esitada mistahes mõeldava suhtluskanali kaudu. Kui haldusorgan on taotluste esitamiseks määranud mingi suhtluskanali, peab see võimaldama suhtlust seaduses ettenähtut järgides. Siiski, kui haldusakti on võimalik taotleda mitme suhtluskanali vahendusel (s.o mitmel viisil), siis eeldustel, et tegemist ei ole haldusorgani jaoks vastavas menetluses kohustusliku suhtluskanaliga, isik on teadlik või peab olema teadlik erinevatest taotluse esitamise viisidest ning muude viiside kasutamine ei ole ebamõistlikult koormav, piisab üldjuhul sellest, kui vähemalt üks erinevatest viisidest võimaldab puudustega taotluse esitamist. Kaebaja pidi olema teadlik erinevatest viisidest ja tal oli kohane alternatiiv esitada puudustega taotlus. Kaebaja jättis selle võimaluse põhjendamatult kasutamata.
20.1.HMS § 5 lg 1 sätestab, et kui õigusnorm ei näe ette teisiti, määrab haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. RelvS v.r ega selle alusel kehtestatud aktid ei näinud ette viise, kuidas taotlust võib esitada. Iseteeninduskeskkond oli seega PPA enda äranägemisel loodud suhtluskanal, et võimaldada lihtsat, kiiret ja turvalist taotluse esitamist. Kaebajat teavitati juulis 2022, et relvaloa vahetamise taotlust oli võimalik esitada e-posti teel, teeninduses ja iseteeninduskeskkonnas. PPA on Riigikohtule selgitanud, et ka posti teel taotluse esitamine polnud praktikas välistatud. Kaebaja valis iseteeninduskeskkonna.
20.2.PPA on menetluse käigus läbivalt olnud seisukohal, et iseteeninduskeskkond ei võimaldanud esitada puudustega taotlust. Riigikohtule antud vastuses mööndi, et võimalus selleks siiski oli – kui tervisetõendi asemel lisada tühi dokumendifail. Tuleb eeldada, et selline võimalus ei ole taotlejatele ilma lisaselgituseta teada.
7(10)
3-23-462
20.3.PPA 5. juuli 2022. a teade kaebajale ei sisaldanud viidet sellele, et iseteeninduskeskkond ei võimalda esitada puudustega taotlust. Selline selgitus ei olnud siiski ka ilmtingimata nõutav. Puudustega taotluse esitamine on erand. Haldusorgani tegevus ei või küll olla eksitav, kuid haldusorgani omaalgatuslikul hea halduse tavast kantud teavitamisel ei ole paratamatult võimalik teatesse panna kirja kõikvõimalikke erandeid ja selgitusi. See koormaks asjatult teksti määral, et ilmtingimata vajalik info võib isikul jääda märkamata, ning kõiki elulisi olukordi ei ole võimalik ette näha. PPA kõnealune teade sisaldas ka viidet, mida teha, kui teate saanul tekib lisaküsimusi.
20.4.Taotluse esitamise erinevad viisid on juba oma olemusest tulenevalt faktiliselt erinevad (lihtsus, mugavus, turvalisus jne), mistõttu nende täielik ühetaolisus ja n-ö taotluse esitamise viisi-neutraalsus ei ole paratamatult praktikas saavutatav. Küsimus, kuidas kujundada haldusmenetluses kasutatav iseteeninduskeskkond, kuulub haldusorgani otsustusruumi. Eeldusel, et loodud keskkond tagab õigusaktides sätestatud menetlus- ja vorminõuete ning haldusõiguse üldpõhimõtete järgimise, puudub kohtul õigus sellesse sekkuda (HKMS § 158 lg 3). Nagu öeldud, on puudusteta taotluse esitamine reegel ning arvestades ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõtteid, võib süsteemi, mida pole õigusaktides haldusorgani jaoks kohustuslikuna ette nähtud, kujundada viisil, et see suunaks taotlejat esitama kõik vajalikud andmed ja dokumendid seda reeglit järgides. Iseteeninduskeskkonnas kohustuslikku täitmist eeldavad väljad, mille täitmata jätmisel ei ole võimalik edasi liikuda, aitavad sellele kaasa ning väldivad olukorda, et isik teadmatusest või eksimusest jätab vajaliku märkimata või lisamata. Puudusteta taotluse esitamine on põhimõtteliselt nii taotleja kui ka haldusorgani huvides. Seetõttu ei ole üldjuhul ilmtingimata vajalik, et iseteeninduskeskkond võimaldaks esitada puudustega taotluse. Selline võimalus võib kaasa tuua vastupidise toime ja võib eksitada taotlejat, et ta on kõik kohustused täitnud, kuigi tegelikkus on teine. Eelnev järeldus – iseteeninduskeskkond ei pea võimaldama esitada puudustega taotlust – kehtib siiski eeldustel, et puudustega taotlust on võimalik haldusorganile esitada muul viisil, muu viisi kasutamine ei ole ebamõistlikult koormav ning teave puudustega taotluse esitamise võimaluste kohta on isikule hõlpsasti kättesaadav. Kui seadus ei sätesta teisiti, peab isikul igal juhul olema võimalik HMS § 15 järgi esitada ka puudustega taotlus. Haldusorgan peab sellise viisi looma. Teave muu viisi kasutamise võimaluse kohta puudustega taotluse esitamiseks võib sisalduda, aga ei pea ilmtingimata sisalduma iseteeninduskeskkonnas. Piisab, kui sellekohane teave on isikule isiklikult teatavaks tehtud või hõlpsasti ligipääsetaval moel kättesaadav (vt ka HMS § 7 lg 2).
20.5.PPA saatis 5. juulil 2022 kaebajale teabe, millised on relvaloa vahetamiseks taotluse esitamise viisid (iseteeninduskeskkonnas, teeninduses või e-posti teel). Teade küll ei täpsustanud, millistel neist on võimalik esitada puudustega taotlus, kuid kaebajal oli see võimalik välja selgitada. Iseteeninduskeskkonnale oli kohaseks alternatiiviks e-post, mida ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Arvestades tervisetõendile kehtestatud sisunõudeid, ei olnud ka ülemäärast ohtu eriliigiliste isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumiseks, kui kaebaja lisaks varem e-posti teel saadetud puudustega taotlusele oleks hiljem edastanud tervisetõendi sama viisi kasutades (vt Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 2). Vajaduse korral saanuks kaebaja kasutada krüpteerimist.
20.6.Kolleegium lisab, et mida aeg edasi ja mida enam taotlejad eelistavad kasutada elektroonilisi suhtluskanaleid ja iseteeninduskeskkondi avaliku võimuga suhtlemiseks, seda kõrgemaid nõudmisi tuleb sellistele keskkondadele esitada nii kasutajasõbralikkust kui ka andmetöötluse turvalisust silmas pidades. Kui ainsaks alternatiiviks iseteeninduskeskkonnale oleks puudustega taotluse esitamiseks isiku ilmumine haldusorgani asukohta, ei oleks see tänase ühiskonna arengut silmas pidades piisav ega vastaks HMS § 14 lg 1 kolmandale lausele, mis võimaldab üksnes seaduses sellise kohustuse kehtestada. Kuigi iseteeninduskeskkonnas taotleja mõõdukas suunamine korrektse taotluse esitamiseks on õigustatud (vt otsuse p 20.4), peaks keskkond sel juhul haldusmenetluse 8(10)
3-23-462 üldpõhimõtetele ja HMS § 15 lg-le 1 vastamiseks võimaldama esitada ka puudustega taotlus. Seejuures tuleb isikule selgelt ja arusaadavalt anda teavet, mida ja millise tähtaja jooksul tuleb teha, et realiseerida enda õigusi ja kohustusi haldusmenetluses. Arvestades ohtusid isikuandmete töötlemise turvalisusele, on iseteeninduskeskkond eelduslikult kohasem kanal võrreldes e-posti teel suhtlusele.
21.Kuigi kaebajal oli võimalus esitada puudustega taotlus muul viisil (muus suhtluskanalis), siis juhtumi asjaolusid kogumis hinnates esines mõjuv põhjus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. PPA-l tulnuks tähtaeg ennistada ja taotlus läbi vaadata.
21.1.HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Säte sisaldab nii määratlemata õigusmõistet („mõjuv põhjus“), mille sisustamine allub kohtulikule kontrollile täies mahus, kui ka kaalutlusõigust („võib“), mille kontrollimisel tuleb halduskohtul järgida HKMS § 158 lg-s 3 sätestatud piire.
21.2.RelvS v.r sätestas relvaloa vahetamiseks vajalike toimingute tegemiseks ajalised raamid. Ühest küljest tuli taotlus koos nõutud andmete ja dokumentidega esitada vähemalt üks kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist (RelvS v.r § 41 lg 6 p 1), s.o hiljemalt 31. oktoobril 2022, kuna 29. oktoober oli laupäev. Ühekuuline nõue sisaldus RelvS v.r-s juba algredaktsioonis, kuid selle eesmärki seaduse eelnõu seletuskiri (266 SE, Riigikogu IX koosseis) ei selgita. Ilmselt on selleks piisava ajavaru – ühe kuu – jätmine haldusorganile enne loa kehtivuse lõppu, et otsustada, kas luba vahetada (ehk sisuliselt pikendada), sh võimaldada vajaduse korral teha tulirelva käsitsemise katse (RelvS v.r § 41 lg 31). Seda eesmärki kinnitab ka 30. märtsil 2023 jõustunud muudatuse seletuskiri (737 SE, Riigikogu XIV koosseis), millega pikendati ühekuulist tähtaega kahe kuuni (vt RelvS § 41 lg 5). Teisalt oli RelvS v.r § 351 lg 11 järgi loa taotlemiseks vajalikku tervisekontrolli võimalik läbida kõige varem kolm kuud enne taotluse esitamist (sellele osutas ka PPA 5. juuli 2022. a teade), st kaebaja sai tervisekontrolli läbida alates 31. juulist 2022. Seega oli taotlejal kolmekuuline „ajaaken“ relvaloa vahetamiseks vajalike toimingute tegemiseks.
21.3.RelvS v.r § 351 lg 2 sätestas, et tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 3 järgi teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teised eriarstid. Seega lisaks perearstile peab hinnangu igal juhul andma ka psühhiaater.
21.4.Kohtuasjas ei ole vaidluse all kaebaja väide, et ta alustas taotluse esitamiseks vajalike toimingutega veidi enam kui kuu aega enne seaduses sätestatud tähtaega (26. septembriga 2022 algaval nädalal). Kaebaja selgituste järgi eelmisel korral relvaloa kehtivuse lõppemise tõttu relvaloa vahetamise taotlust esitades (viis aastat tagasi) ei tekkinud tal tõrkeid arstiaja broneerimisel, mistõttu ei osanud ta neid ka karta.
21.5.Halduskohus asus seisukohale, et pikad psühhiaatri ootejärjekorrad ei ole üldteada asjaolu, ringkonnakohus oli vastupidisel seisukohal. Kaebaja ei ole selgitanud, millal täpselt ta broneeris aja psühhiaatri juurde, kuid ta sai aja 25. oktoobriks 2022. Küll on ta märkinud järgmist: „Enne 25.10 (või samal päeval) broneerisin ka aja perearsti juurde. Sain aja 2.11.“ Eeltoodust järeldab kolleegium, et psühhiaatri aeg oli mõnepäevase ajavaruga enne relvaloa vahetamise taotluse esitamise tähtaega, kuid tähtaja ületamise tõi lõppastmes kaasa perearsti juurde saadud aeg, mis oli pärast seadusest tulenevat tähtaega. Seega, kuigi psühhiaatri juurde vastuvõtule pääsemise viibimine mõjutas oluliselt taotluse esitamise tähtaja ületamist, ei ole siiski määrava tähendusega küsimus, kas psühhiaatri ootejärjekordade pikkus on üldteada olev asjaolu või mitte.
9(10)
3-23-462
21.6.Ühest küljest võib väita, et kaebaja oleks võinud perearsti aja broneerida varem ja tal ei olnud vajadust selleks ära oodata psühhiaatri visiiti. Teisalt, igaks juhuks perearsti aja broneerimine koormab perearstisüsteemi. Inimesel on üks tema tervisest põhjalikumat ülevaadet omav perearst ja teda ei peaks (sh relvaloa tervisekontrolli sisulist eesmärki silmas pidades) inimene pelgalt aja puuduse tõttu ühekordselt muutma või asendama muu arstiga.
21.7.Nähes, et tal võib tekkida tähtaja järgimisel probleem, püüdis kaebaja PPA iseteeninduskeskkonnas luua (täita) ja esitada puudustega taotlust tähtaegselt kahel korral enne
29.oktoobrit 2022, kuid see ebaõnnestus iseteeninduskeskkonna ülesehituse tõttu. Pärast vajalike dokumentide saamist esitas kaebaja viivitamatult taotluse koos nõutud dokumentidega (kolleegiumile ei ole siiski teada, kas esitatud taotlus ja dokumendid olid nõuetekohased). Kaebaja ületas tähtaega vaid kaks päeva. Eelkirjeldatud tegevus näitab kaebaja tahet ja püüdu tähtaega järgida. Kuu aega enne seaduses sätestatud tähtaega tegutsema asumist ei saa pidada kaebaja varasemat kogemust ja harva relvaloa taotlemise menetlusega kokkupuutumist silmas pidades hoolimatuseks või hooletuseks.
21.8.Taotluse läbi vaatamata jätmise tagajärjed on rasked – relvad tuleb koos laskemoonaga võõrandada (RelvS v.r § 44).
21.9.Taotluse läbi vaatamata jätmine ei peaks olema karistuslikku laadi. Rangem peaks tähtaja ennistamisel kindlasti olema olukorras, kus võib kaasneda kolmandate isikute õiguste riive, nt võrdse kohtlemise rikkumine. Praegu sellist olukorda ei esine. Kaebaja on põhjendatult osutanud ka sellele, et kui tähtaja mittejärgimisel tuleb see ennistada ja PPA-le ei jää piisavalt aega taotlust läbi vaadata, tuleb isikul RelvS v.r § 44 lg 1 järgi relv koos laskemoonaga viia PPA-sse hoiule. See tagab avaliku huvi piisava kaitse ja on piisav mõjutusmeede isikule, et ei tekiks analoogset olukorda mõne aasta pärast relvaloa vahetamise (pikendamise) soovi korral. Relvaloa vahetamise (pikendamise) nõuded ei ole kehtestatud taotleja asjaajamisvõimekuse ega -hoolsuse kontrollimiseks.
21.10.Iseenesest tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et viivituse kestust saab haldusorgan arvestada kaalutlusõiguse teostamisel juhul, kui esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Mõjuva põhjuse enda hindamisel ei ole kestusel üldjuhul otsest tähendust. Küll võib sel olla kaudne roll siiski ka mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel, nt kujundamaks seisukoht isiku tegevuse suhtes objektiivse takistuse ületamisel.
21.11.Eeltoodust tulenevalt esines mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmisel – arstide ootejärjekorrad. Arvestades koostoimes tähtajanõude eesmärki, kaebaja tegevust (alustas toimingutega kuu enne tähtaega, püüdis iseteeninduskeskkonnas luua (täita) ja esitada puudustega taotlus, esitas taotluse viivitamatult pärast nõutud tõendite saamist) ja sellest nähtuvat tahet korrektselt oma kohustusi täita, samuti viivituse lühiajalisust ja läbi vaatamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi, PPA kaalutlusõigus tähtaja ennistamisel taandus. IV
22.Kolleegium teeb otsuse PPA kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja kandis halduskohtus menetluskulusid (riigilõiv) kokku 40 eurot, mille halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja. Riigikohtus on kaebaja menetluskuluks 50 eurot (riigilõiv). See tuleb samuti PPA-lt välja mõista. Muid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole kaebaja kohtule esitanud, seetõttu jäävad võimalikud muud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.