Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-24-1960 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1960 Nii PGS § 10 lg 1 kui ka Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) § 6 järgi on elukohajärgse kooli määramisel esmatähtis lapse elukoha lähedus koolile. Õige oleks koostada pingerida lähtuvalt lapse elukoha kaugusest koolile ja alles seejärel arvestada õdede-vendadega. See ei suurendaks halduskoormust ega vähendaks läbipaistvust. See oleks ka loogilisem, kuna võib eeldada, et laste puhul, kelle elukohast asub kool kaugemal (nt üle 2 km), leidub sarnases kauguses ka teisi koole. Kui elukoha kaugus koolist ületab nt 2 km, kasutavad lapsed koolini jõudmiseks tõenäoliselt niikuinii ühistransporti või toimub kooli minek autoga. Kui GAG-i oleks kaebajatel võimalik liikuda jalgsi, siis TSK-sse määramisega muutuvad kaebajate võimalused/vahendid kooli jõudmiseks oluliselt. Vastustaja tõlgenduse korral satuvad ebavõrdsesse olukorda lapsed, kes elavad koolile väga lähedal, eelduslikult pikeneb nende koolitee muu kooli määramise puhul palju rohkem. Muid asjaolusid võib elukohajärgse kooli määramise kriteeriumiks seada üksnes juhul, kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid on juba arvestatud. Vastustaja on aga võtnud rahvastikuregistri kande kasutusele enne seda, kui õpilased on elukoha kauguse järgi pingeritta pandud. Kaebajad elasid enne 01.08.2021 rahvastikuregistri kande tegemist välismaal ning neil puudus registreeritud elukoht Eestis. Tegemist pole fiktiivse elukohakande muutmisega parema koolikoha saamise eesmärgil. Kaebajad on elanud samal aadressil hetkest, millal nad Eestisse kolisid. Vastustaja on enda rakendatud metoodikast kõrvale kaldunud, võttes vastu 4 isikut, kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud pärast 20.02.2020. Erandite kohaldamine peab olema kõigile taotlejatele läbipaistev ja õiguspärane. Lisaks nähtub vastusest teabenõudele, et real 79 on välja toodud GAG-i vastu võetud laps, kellel ei ole samas koolis vanemat õde-venda ning kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud hiljem kui 20.02.2020. 15.08.2024 tabelist nähtub kokku 8 last, kelle puhul on arvestatud varasemaid registrikandeid (read 5, 48, 57, 58, 63, 88, 95 ja 99). PGS ega määrus nr 132 ei sätesta võimalust arvestada varasemate, st viimasest eelmise registrikande ajaga. Võrdse kohtlemise tagamiseks oleks vastustaja pidanud arvestama ainuüksi viimase registrikandega (määruse nr 132 § 6). Isegi kui registrikande arvestamine oli õiguspärane, oleks kaebajate positsioon pidanud olema vähemalt 7 koha võrra eespool. Vastustaja ei ole õiguspäraselt kohaldanud õe-venna kriteeriumit, mille eesmärk on aidata vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Kaalutud ei ole seda, millises klassis õde-vend käib. GAG-i õppehooned asuvad teineteisest 700 m kaugusel ehk nii pikk vahe kahe maja vahel ei aita kuidagi vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Õe-venna kriteeriumi arvestamisel peab lähtuma samast õppehoonest. Õe ja venna kriteeriumi õiguspärane kohaldamine muudab tõenäoliselt oluliselt kaebajate kohta GAG-i pingereas. Kaebajate koolitee on liiga pikk ja ohtlik. Kaebajad peaksid kooli jõudmiseks kõndima minimaalselt 1,6 km pika tee, mis võtab aega 34 minutit. Busside nr 16 või 3 puhul peaksid lapsed kõndima vähemalt 14 minutit (950 m) ja Keskhaigla bussipeatusest veel 130 m. Talvel ja sügisel raskendavad ja aeglustavad liikumist erinevad ilmastikunähtused. Kooliteele jääb mitmeid ristmikke, reguleeritud ja reguleerimata ülekäigukohti, sh ohutussaartega. Nii keeruline koolitee ei vasta kaebajate eale ega võimetele ning nad vajaksid igapäevaselt vanemate abi selle läbimiseks. Kaebajate teekond GAG-i peamajja oleks ca 5 minutit, st 6 korda lühem. Isegi kui arvutada teekonna pikkust laste elukohast Kotzebue majja, on see ikka 3 korda lühem, kui nende teekond TSK-sse. Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust. Tuvastatud ei ole rahvastikuregistri kannete õigsust ning välja selgitamata on jäetud, kas kõik GAG-i vastu võetud lapsed elavad 3(13)

3-24-1960 rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Vastustajal pidi tekkima kahtlus eelkõige teabenõude vastuse ridade 54‒57 puhul, kuivõrd on ebausutav, et GAG-i Kotzebue majast täpselt 492 m kaugusel asuvast elumajast on ühel aastal esimesse klassi minemas 4 last. Kotzebue majast täpselt 492 m kaugusel asub ainult üks elumaja – YYY. Tegemist on 7 korteriga elumajaga, kuhu on 3 rahvastikuregistri kannet tehtud 2017. a lõpus kolme kuu jooksul ning neljas aasta varem. Tegemist on väikese majaga, mis ei ole uusarendus, ning ei ole usutav, et pooltes korteris vahetuksid elanikud 3 kuu jooksul. Vastustaja ei selgitanud välja, kas tegu pole fiktiivsete sissekirjutustega. Kahtlus oleks pidanud tekkima ka teabenõude vastuse ridadel 5‒ 7, 73‒75 ja 87‒89 esitatud rahvastikuregistri kannete õigsuse osas, kuivõrd ka nendel ridadel esitatud laste rahvastikuregistri järgsed elukohad asuvad meetri täpsusega ühel kaugusel Kotzebue hoonest. Kaebajatel on põhjendatud kahtlus, et GAG-i vastu võetud 96-st lapsest vähemalt osad elavad alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool ja vastustaja on jätnud selle välja selgitamata. Kaebajad on avastanud kaardirakenduses vea: kaardirakenduse andmebaasi järgi on Jahu tn 14 ja Kotzebue hoone vahemaa 492,03 m. Kui aga kaardirakendusse sisestada 500-meetrine raadius Jahu tn 14 hoonest, on näha, et selle vahemaa sees ei asu ühtegi kooli – 500 m Jahu tn 14 hoonest ei ulatu isegi Kotzebue õppehoone lähtepunktini. Kui kaardirakenduses on juba varem olnud sarnane viga, pole võimalik garanteerida, et kõikidel GAG-i määratud isikutel oli GAG tegelikult lähim kool. Vastustaja on rikkunud kaalumiskohustust. Lisaks PGS-i loetelule tuleb arvestada ka muid asjaolusid, nt vanemate avaldatud täiendavat teavet. N.U terviseseisundit arvestades on põhjendatud lähimasse kooli määramine (tal on diagnoositud haigus, mille sümptomeid raskendab just liigne füüsiline aktiivsus hommikuti). Pikk koolitee on lapse diagnoosi kohaselt mittesoovitatav ning võib põhjustada sümptomite süvenemist. Kaebajatel on eriline side GAG-ga. Kaebajad elasid enne Eestisse kolimist Rootsis ning neil on eriline side rootsi keele ja kultuuriga. Lapsed tegelevad Rootsi-Mihkli Koguduses koorilauluga ja on koguduse liikmed. Laste teine emakeel on rootsi keel ja sügisest alustavad nad õpet MTÜ Haridusselts Svenska Skolföreningen i Estland ehk Soome ja Rootsi riigilt toetust saava asutuse juures, mille õppetöö toimub GAG-i ruumides. Elukoht valiti just GAG-i lähedale. Vastustaja on kohtumenetluse ajal kooli määramisel kasutatavat kaardirakendust muutnud. Kaebajate elukoha kauguseks on rakenduse järgi algse 715 m asemel 729 m. Kotzebue õppehoone asukoht kaardil on kohtumenetluse kestel n-ö tõstetud edasi läänesuunas, mistõttu on GAG lähim kool mitmetele uutele aadressidele Kalamaja piirkonnas, kus varem oli lähimaks kooliks Kalamaja Põhikool. Kohus on 13.08.2024 kohtumääruse p-s 6 märkinud, et on vastustaja esitatud andmete alusel kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks. On määrava tähtsusega, kas kohus on esitatud tabelit kontrollinud uuendatud kaardirakenduse või 20.05.2024 toiminud kaardirakenduse kaudu, kuivõrd kaardirakenduste tulemused erinevad oluliselt. Vastustaja on jaganud vastuolulist teavet ja andmeid. Vastustaja kinnitas 09.08.2024 vastuses, et on 10.07.2024 lisana 1 esitanud nimekirja GAG-i koolikoha mittesaanud 65 lapsest, kellele GAG on lähim kool, kuid 09.08.2024 tabel erineb oluliselt 10.07.2024 esitatust. Vastuolulised andmed koos kaardirakenduse uuendamisega näitavad, et vastustaja tegevus koolikohtade määramisel on olnud õigusvastane ning võis tõenäoliselt mõjutada kaebajate kohta pingereas. Vastustaja on kinnitanud, et on teinud koolikohtade määramisel vigu. Kaebajatele teadaolevalt on GAG-s koolikohti rohkem kui 96. Tõendamata ning ebausutav on vastustaja väide, et koolikohti ei ole võimalik ka ajutiselt juurde luua. Klassiruumide pindala ei saa olla aastaga muutnud. Arvestades, et kokku on Kotzebue hoones lubatud koolikohti 720 4(13)

3-24-1960 õpilasele ning 2.–6. klassides on õpilasi 579, peaks 2024/2025. õa-l esimestesse klassidesse võetama 141 õpilast, s.o 45 õpilast rohkem kui vastustaja välja toodud 96 õpilast.

3-24-1960 Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (sotsiaalministri 27.03.2001 määrus nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppe-korraldusele“ (määrus nr 36), § 7 lg 1). Tallinna linnas on toimiv ühistranspordivõrk, mida kaebajatel on võimalik TSK-sse jõudmiseks kasutada. Google Mapsi rakenduse alusel tuleks jalgsi läbida 900 m pikkune maa ning kasutada seejärel busse nr 16 või 3. GAG-i oleks jalgsitee pikkuseks 850 m, seega on jalgsi läbitava tee pikkus mõlema kooli puhul sarnane. Tõendatud ei ole, et koolitee TSK-sse oleks ohtlik. Teede ületamine oleks vajalik ka GAG-i Kotzebue majja jõudmiseks. Väär on hinnang, et õe-venna kriteeriumi eesmärki ei võetud arvesse, jättes kaalumata, mis klassis õde-vend käib. PGS sellist kohustust ei sätesta. Tuginedes N.U tervisetõendile on vastustaja kaebajatele andud teada võimalusest saada õppekoht Tallinna Ühisgümnaasiumis, kuhu minemisel saaks kasutada erinevaid ühistranspordi liinivõrke, kusjuures trammipeatuseni „Viru“ on 650 m, bussipeatuseni „Vabaduse väljak“ 700 m, bussipeatuseni „Viru“ 700 m. Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nimetamata kriteeriumeid (nt ei võeta nimekirja koostamisel arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas laps on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes jms). Kohus ei saa kohustada vastustajat määrama kaebajate elukohajärgseks kooliks GAG-i, kuna vabu õppekohti ei ole ning õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) ei ole täidetud. Lisaks olid kaebajad 20.05.2024 käskkirja tegemise ajal koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 13. ja 14. positsioonil (tänase päeva seisuga on 10. ja 11. positsioonil). Kaebuse rahuldamine rikuks nende laste õigusi, kellele samuti on GAG kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Riigikohus on selgitanud, et kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba vaid siis, kui soovitud koolis on vabu õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 ls 2). Seega ei olnud kohalik omavalitsus seotud lapsevanema poolt taotluses märgitud eelistusega. Ka PS § 37 lg-st 1 ei tulene subjektiivset õigust nõuda koolikohta endale meelepärases munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda, et laps või lapsevanem saaks nõuda hariduse andmist kindlas koolis, mida nad ise subjektiivsetest kaalutlustest (nt eriline side konkreetse kooli, riigi või kultuuriga, konkreetses koolimajas või selle läheduses toimuvas huvitegevuses osalemine) lähtuvalt eelistavad, ning seda ka juhul, kui pere elukoht on teadlikult valitud konkreetse kooli lähedusse. PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest nähtuvalt ei ole oluliste asjaolude loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab seaduse kohaselt arvestama, ammendav, vaid seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda ka muid asjaolusid (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Tallinna Linnavalitsus on määruse nr 132 §-s 6 näinud seaduses sätestamata lisaargumendina ette isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades neid, kelle elukoha registrikanne on

6(13)

3-24-1960 varasem. Sellise täiendava argumendi kasutamist elukohajärgse kooli väljaselgitamisel ei ole alust pidada meelevaldseks. Kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele vastavaid lapsi on rohkem kui koolis kohti, ei ole kõigile lastele nende elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. GAG oli lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui oli koolis kohti ning seetõttu tekkis vastustajal vajadus kasutada õppekohtade jaotamisel täiendavaid kriteeriume. Meelevaldseks ei saa pidada vastustaja valitud lahendust võtta kaalumisel arvesse seda, kui kaua on laps konkreetses piirkonnas elanud. Vastustaja on asjakohaselt viidanud, et kui kaebajad rivistada pingeritta ainuüksi lähtuvalt elukoha kaugusest koolist, oleksid nad asetunud 153. ja 154. positsioonile ja enda soovitud õppekohtadest ikkagi ilma jäänud. Täiendava kriteeriumina elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamine võimaldab jätkuvalt esmajärjekorras väärtustada lapse elukoha lähedust koolile. Vastustaja ei lähtunud seejuures rahvastikuregistri kandest formaalselt, vaid arvestati seda, kui laps on piirkonnas kolinud, kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. Varasema rahvastikuregistri kande arvestamine sellisel viisil ei ole õigusvastane. Määruse nr 132 § 6 mõttega ei ole vastuolus, kui vaadatakse mitte üksnes viimast elukohaandmete kannet, vaid elukoha kandeid ajalises järjestuses, et kindlaks teha, kui kaua on vastav kool olnud lapse elukohale lähim. Pingerea koostamisel ei tulnud lähtuda seega ainult viimasest elukoha kandest, kui lapse jaoks lähim kool ei ole faktiliselt kordagi muutunud. Varasem välismaal elamine ei ole asjaolu, mis annaks aluse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kui täiendava kriteeriumi arvestamata jätmiseks. Vastustaja poolt rakendatav kord põhineb selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel ning võimaldab nende arusaadavat ja ühetaolist rakendamist elukohajärgse kooli määramisel. Isegi kui osa tegevusi toimub või tugiteenuseid osutatakse peamajas, ei tulene PGS-st, et koolina tuleks arvestada üksnes kooli juriidilist aadressi, jättes arvestamata tegeliku õppetegevuse koha. Vastustaja on õiguspäraselt arvestanud seda õppehoonet, kus valdav osa õppetööst tegelikult toimub, mitte seda, kus toimuvad aktused, asub juhtkond, õppekorraldusspetsialistid või koolipsühholoog. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1. klasside õppekohad määratud tulenevalt sellest, kus toimub 1. klassi õppetöö. Olukorras, kus valdav osa algklasside õppetegevusest ei toimu GAG-i peamajas, vaid Kotzebue majas, oleks just peamaja aadressist lähtumine kooli asukohana vastuolus PGS § 10 lg 1 eesmärgiga. Kuigi elukohajärgne kool määratakse järgmiseks 9-ks õppeaastaks, on lapse elukoha kaugus hoonest, kus toimub õppetöö, eelkõige oluline algklassi õpilaste puhul, kes alles asuvad iseseisvalt kooliteele. Samuti ei oleks PGS § 10 lg 1 eesmärgiga kooskõlas erinevate õppehoonete abstraktsest keskmisest kaugusest lähtumine. Vastustaja ei ole lähtunud õigusvastasest metoodikast ega eksinud enda kehtestatud korra rakendamisel. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-1/24/199 nähtub, et vastustaja arvestas kaebajate elukohajärgse kooli määramisel nende elukoha lähedust koolile (kaebajate elukohale lähim on GAG, 715 m), rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht aadressil XXX alates 01.08.2021) ning läheduselt järgmist kooli (TSK, 1159 m), pidades ka seda elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja toodud, et GAG määrati elukohajärgseks kooliks 96 lapsele, ent kooli soovis enda taotluses lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Kuigi käskkirjast ei selgu otsesõnu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks GAG, s.o kes jäid nimekirjas kaebajatest ettepoole, on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt määrati GAG elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis, arvestades ka nende puhul esmajärjekorras seda, et tegu oleks elukohale 7(13)

3-24-1960 lähima kooliga. Alles seejärel määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle rahvastikuregistri kanne oli varasem (antud juhul kuni 20.02.2020). Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega alles kaalumise viimases etapis ehk elukohajärgse kooli õpilaste nimekirja määramisel tugineti esmalt PGS § 10 lg-s 1 nimetatud kahele kriteeriumile. PGS § 10 lg 1 kohane muude asjaolude arvestamise võimalus ongi lubatud vaid siis, kui seaduse normis toodud asjaoludega (õpilase elukoha lähedus koolile ja pere teiste laste õppimine samas koolis) on juba arvestatud. Täiendava kriteeriumi kohaldamine alles kaalumise viimases etapis on olnud õiguspärane ja läbipaistev. Seoses kaebajate viidatud lapsega teabenõudele vastuseks esitatud tabeli real 79, kelle rahvastikuregistri kande aeg oli tabeli kohaselt 19.04.2021, on vastutaja selgitanud, et tegu oli piirkonnas kolinud lapsega, kelle eelmise sissekirjutuse kohaselt alates 2016. a oli samuti GAG temale lähim kool. Vastustaja on selgitanud, et lähtub tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (määruse nr 36 § 7 lg 1). Käskkirjas toodud järeldust, et TSK asub laste elukohast mõistlikus kauguses, ei saa geograafilist vahemaad arvestades pidada põhjendamatuks. PGS §-s 10 ja määruse nr 132 §-s 6 kasutud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige lähemal. Vastustaja märgib õigesti, et see tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. PGS sõnastust arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Seetõttu ei ole õige kaebajate arvamus, et pingerida tuleks esmalt koostada lähtuvalt lapse elukoha kaugusest koolile ja alles seejärel saaks arvestada õdede-vendadega õppimisega samas koolis. Kaalumisvigu nn õe-venna kriteeriumi kohaldamisel ei nähtu. Vastustaja on ära näidanud, et kõigile GAG-i määratud lastele (sh nendele, kelle puhul võeti lisaks arvesse ka sama pere teiste laste õppimist koolis) oli see ühtlasi elukohale kõige lähemal asuv kool. Sama pere teiste laste eelistamise ainsa ega peamise eesmärgina ei saa elukohajärgse kooli määramise menetluses näha pelgalt pere mugavust laste kooli transportimisel või laste võimalust koos kooli minna ja koolist tulla. Õdede-vendade õppimine ühes koolis võimaldab ka vanematel osaleda ülekoolilistel sündmustel (lapsevanemate koosolekud, teabepäevad, kooli traditsioonilised üritused) ning vanemate- ja hoolekogu töös, mis ei sõltu sellest, millises konkreetses õppehoones laps õpib, kuid mis laste õppimisel erinevates koolides võib olla oluliselt raskendatud. Seega ei saa väita, et antud kriteeriumi rakendamine vanemate töö- ja pereelu ühitamise eesmärgil saaks olla põhjendatud ainult juhul, kui on kontrollitud, kas tegu on lastega, kes õpivad samas õppehoones. Väited uurimiskohustuse rikkumisest seoses rahvastikuregistri kannete õigsuse tuvastamata jätmisega ei ole asjakohased. Rahvastikuregistri andmete tegelikkusele vastavust peab kontrollima elukoha rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsus nr 3-19-1394, p 19). Vastustaja on kaebajate poolt esile toodud kahtlust äratava asjaolu osas selgitanud, et teabenõude 25.06.2024 vastuse ridade 54‒57 puhul on tegu kahe erineva elumajaga erinevates piirkondades ja kõik neli last on sisse kirjutatud erinevasse eluruumi. Seda kinnitavad ka vastustaja poolt kohtule esitatud laste aadressiandmed. Seega ei pidanud haridusametil tekkima kahtlust, et mõni neist lastest ei saanud elada rahvastikuregistris märgitud elukohas. Arusaamatust ning kaebajate kahtlusi võis tekitada asjaolu, et nendest ühe maja puhul oli ümardamisel tehtud viga. Vahemaa kooliga ümardati varasema kaardirakenduse järgselt 490,49 meetrilt tabelis 492 meetrile, mis aga ei saanud mõjutada asja otsustamist (kohtuotsuse tegemise ajal veebis kättesaadava kaardirakenduse kohaselt on nende majade vahemaad GAGga 476 m ja 469 m). 8(13)

3-24-1960 Kohus on üle kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks. Seejuures ühtisid kohtu tuvastatud vahemaad valdavas osas kaebajate teabenõudele 25.06.2024 vastusena esitatud kaugustega ning üksikuid erisusi esines vaid seoses väiksemate vigadega ümardamisel, mis samas ei muutnud seda, et lapsele lähimaks kooliks oli kõigil juhtudel GAG. Kaebajate kahtlus, et GAG-i vastu võetud 96 lapsest vähemalt osade rahvastikuregistrijärgne elukoht asub alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool, ei ole seega põhjendatud. Asjaolu, et kaardirakendust on praeguseks muudetud, ei mõjuta vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Kuigi mitme GAG-i õppekoha saanud lapse puhul saab möönda, et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev Kalamaja Põhikool asuks nende elukohast vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui GAG (25.06.2024 vastus teabenõudele read nr 48, 51, 81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei nähtu, et kaardirakendusel mõõtepunkti asukoha muutmine saanuks mõjutada fakti, et GAG oli neile lähimaks kooliks, arvestades, et kõik need lapsed elavad samal suunal, kuhu poole mõõtepunkti nihutati ja tsentreerimisega on nende elukoha vahemaa GAG-ga veelgi vähenenud. Käskkirja õiguspärasust ja kaebajate kohta nn pingereas ei saa eelnevat arvestades mõjutada ka see, et vastustaja on 09.08.2024 tabelis korrigeerinud osade GAG-i koolikoha mittesaanud laste andmeid. Ülaltoodust nähtuvalt ei ilmne, et koolikoha saanud laste nimekiri oleks vastuolus vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendustega või nimekirja koostamisel oleks tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Asjaolust, et vastustaja on tunnistanud vaidemenetluste käigus parandatud vigu, ei saa järeldada, et rakendatud metoodika ja kogu elukohajärgse kooli määramise menetlus on olnud õigusvastane. Küsimus sellest, kuidas oleks vead parandatud juhul, kui ükski laps poleks koolikohast loobunud, ei puuduta kaebajate õigusi ega ole asja lahendamisel asjakohane. Kuigi kaebajate koolitee GAG-i oleks lühem ja seega eelduslikult turvalisem, ei ole alust väita, et laste koolitee TSK-sse ei vastaks õigusnormide nõuetele või see oleks laste jaoks liiga pikk või ohtlik (määruse nr 36 § 7 lg 1). Teekond kodust TSK-sse ei kahjusta kaebajate õigusi ja huve ülemäära. Kaebajate etteheited nende perega seotud spetsiifiliste asjaolude arvestamata jätmisest ei ole põhjendatud. Asjas ei nähtu, et N.U terviseprobleem oleks olnud vastustajale taotluse lahendamisel teada. Vastav arstitõend on väljastatud 23.05.2024, st pärast vaidlustatud käskkirja andmist. Teiseks ei nähtu toimiku materjalidest, et N.U jaoks oleks tervisest tingituna kodu ja TSK vahelise tee läbimine (sh osaliselt ühistranspordiga) ebamõistlikult koormav või tervist kahjustav, kuivõrd jalgsitee pikkus TSK-sse ei ole märkimisväärselt pikem kui teekond GAG-i. Vastustajale ei ole etteheidetav ka see, et ta ei arvestanud elukohajärgse kooli määramisel kaebajate erilise seosega rootsi keele ja kultuuriga või nende huvihariduse toimumise asukohaga. Selliste kaalutluste arvestamist ei näe ette PGS ega määrus nr 132. Täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel on kooli pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise piirnormi suurendamist. Sellist subjektiivset õigust ei tulene ka asjaolust, et piirnormi on varasematel aastatel suurendatud. Kui kooli pidaja peakski direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul otsustama õpilaste arvu piirnormi suurendada, saaks selliselt tekkivaid õppekohti eelduslikult täita koolikohta soovinud õpilaste nimekirja alusel ning jätkuvalt lapse elukoha kauguse ja rahvastikuregistri kande alusel moodustatud järjekorrast lähtudes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9(13)

3-24-1960

3-24-1960 kinnitas, et laps on 6-aastane ja läheb kooli järgmisel aastal. Kolm lapsevanemat kinnitas, et on koha vastu võtnud ülelinnalise vastuvõtuga kooli ning loobuvad elukohajärgsest koolist. Vastustaja määras need 5 vabanenud kohta 05.06.2024 käskkirjaga teistele taotlejatele, kusjuures ka nende laste puhul oli GAG lähim kool. Vead ilmnesid vaidemenetluse jooksul: 4 lapse osas ei kuvanud programm õe/venna olemasolu ning ühe lapse elukoha kauguse mõõtmisel esines ebatäpsus. GAG-i õppehoone asukoht on tõepoolest kaardil muutunud ning see selgus vaidemenetluses. Vastustaja kontrollis GAG-i koolimaja tsentri mõõtepunkti ka teiste laste osas ning rohkem ebakorrektseid tulemusi ei esinenud. Pärast elukohajärgse koolikoha määramise menetlust tegi kaardirakenduses GAG-i õppehoone asukoha muutmise Maa-amet. Asjaolu, et kaardirakendust on praeguseks muudetud, ei mõjuta vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Kaebajate jaoks ebausutav fakt, et 4 lapse elukoht oli õppehoonest 492 m kaugusel (mõõdetuna esialgsest õppehoone asukohast), on jätkuvalt õige. Halduskohus on kõikide laste aadressiandmeid kontrollinud ning selgitanud, et üksikud ümardamisel tehtud vead ei muutnud seda, et lapsele lähimaks kooliks oli kõigil juhtudel GAG. Rakendus eKool ei kuva komakohtasid. Alusetu on kaebajate väide, et nende tuvastatud kaardirakenduse süsteemirikked on viinud elukohajärgse kooli õigusvastase määramiseni. Asjaolu, et kaardirakenduse kasutajad suudavad erinevate meetodite abil tekitata süsteemis tõrkeid, ei muuda seda. Seetõttu on asjakohatu ka kaebajate esitatud ekspertarvamus kaardirakendusest. Väär on kaebajate väide, et vastustaja on kõrvale kaldunud enda rakendatavast metoodikast (nt on GAG-i vastu võetud lapsi, kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud pärast 20.02.2020). Kõigi GAG-i koolikoha saanud lastele oli GAG lähim kool ning rahvastikuregistri kannet kontrolliti vaid nende laste osas, kellel ei olnud GAG-s õppimas õde/venda. GAG-i esimese ja teise kooliastme õppehoone on juba 2017. a-st Kotzebue maja aadressil Vana-Kalamaja tn 9. Vastustaja on kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1. klasside õppekohad määranud tulenevalt sellest, kus 1. klassi õppetöö toimub. Kotzebue majas toimub õppetöö 1.‒6. klassides ja peamajas vaid 7.‒9. klasside õppetöö. PGS ei sätesta, et koolis juba õppiv õde/vend peaks käima samas õppehoones, elukohajärgses klassis vms. Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nr 132 nimetamata kriteeriumeid (nt ei võeta arvesse, millise eelkoolis laps käiks, kas ta on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes jms), mistõttu ei võetud arvesse kaebajate väljatoodud erilist sidet rootsi keele ja GAG-ga. Vastustaja kooli pidajana sai GAG-i 1.A klassi õpilaste arvu suurendamisest teada 30.08.2024. Vastustaja viis läbi sisejuurdluse ja tegi kindlaks, et GAG võttis lisaks vastustaja poolt juba GAG-i määratud 1. klasside lastele veel 5 koolis töötava töötaja last (4 lisaõppekohta ja 1 vabanenud õppekoht). Vastustaja tegi 17.09.2024 GAG-i direktorile hoiatuse, kuna direktor rikkus töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid. Eelnev ei anna siiski alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ebaõige on kaebajate 10.02.2025 menetlusdokumendis esitatud uus väide, et kaebajate läheduselt teine kool oli hoopis Tallinna 21. Kooli algklasside maja (Tartu mnt 23). 2024/2025. õa-l määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks peamaja Raua tn 6 aadressi järgi, kuna määramise protsessi ajal ei olnud teada, kas Tartu mnt 23 hoone ehitus viiakse lõpuni kooliaasta alguseks. Samuti ei olnud Tallinna 21. Kooli põhimääruses kajastatud, et õpe toimuks peale Raua tn 6 hoonet kuskil mujal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(13)

3-24-1960

1

https://gis.tallinn.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=0659424e440340e3b50f8de344a294b7

12(13)

3-24-1960

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.