Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1960 1) Lähim eesti õppekeelega kool laste elukohale on Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG, 715 m). 2) Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse GAG 2024/2025 õppeaastal, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. 3) Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Arvestades õppekohtade arvu GAGi esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele GAGi määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. 4) Rahvastikuregistri andmetel on laste elukohaks Xxxx xx xx-x, Tallinn alates 01.08.2021. Nende elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Tallinna Südalinna Kool (1159 m). Tallinna Südalinna Kool asub elukohast mõistlikus kauguses. 5) Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise eesmärki ning laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kuupäeva, määrata laste elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(16)

3-24-1960 kool natuke enne kooli määramist liigutada algklassid hoopis kuhugi mujale, mis võib anda eelise lastele, kes elukoht muutub uuele algklasside hoonele lähemaks juhuslikult. Lapsevanemad teevad väga tihti elukohavaliku just lapse koolikohta planeerides. Nt Tallinna 21. Kooli puhul ei arvestatud samuti selle abihoonet, kuigi osa klasse asub seal õppima. 1.-6. klassi vältel toimuvad peamajas ja selle ümbruses mitmed tunnid, tegevused ja sündmused. Näiteks on vanalinna hoonetekompleksis GAGi keeltemaja ja võimla. Õpilased on seega alati seotud põhihoonega, sest seal toimuvad teatud tunnid, aktused, seal asub kooli juhtkond ja õppekorraldusspetsialistid, koolipsühholoog jne.Tallinna Haridusamet tegi vea, kui arvestas teist õppehoonet. Isegi kui lähtuda Kotzebue majast, tuleks arvesse võtta mõlema hoone keskmine kaugus kaebajate elukohast (471,5 m). Kuna koolikoha määramisega otsustatakse elukohajärgne kool järgmiseks 9 aastaks, tuleks elukohajärgse kooli määramisel ja kooli kauguse kindlakstegemisel arvesse võtta kaebajate elukoha kaugust mõlemast GAGi õppehoonest, kuivõrd õppetöö järgmise 9 aasta vältel toimub nii Kotzebue majas kui ka peamajas. Arvestada oleks tulnud vähemalt õppehoonete vahele jäävat keskpunkti. 3) Vastustaja on koolikohtade määramisel kasutanud õigusvastast metoodikat. Nii PGS § 10 lg 1 kui ka Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ § 6 järgi on elukohajärgse kooli määramisel peamine ja olulisim asjaolu lapse elukoha lähedus koolile. Taotletud eesmärkideks on tagada lapsele võimalikult lühike ja turvaline koolitee, võimaldada vanematel oma pere- ja tööelu paremini ühildada ning tagada, et laste kooli viimine ja toomine ei tekitaks täiendavat ebavajalikku liiklust. Eeltoodud eesmärkide jälgimine ja turvalisuse tagamine on eriti oluline suurlinna keskkonnas, mis on olemuslikult suurema liiklusõnnetuste riskiga piirkond. Riik ja kohalik omavalitsus peavad eelkõige tagama koolilaste õiguse tervisele, vältides ohtu, mis tuleneb pikast kooliteest. Kaebajate elukoha kaugus Tallinna Südalinna Koolist on 1159 m. Vastustaja kasutatav metoodika tähendab, et identses olukorras on lapsed, kelle elukohale on kool 40 m ja 3000 m kaugusel (vt vaideotsus p 7.2). Selline samastamine ei ole kooskõlas PGS § 10 lg-ga 1, kuivõrd PGS § 10 lg 1 näeb ette, et nimekiri tuleb koostada sõltuvalt elukoha lähedusest koolile. Õige oleks koostada pingerida lähtuvalt lapse elukoha kaugusest koolile ja alles seejärel arvestada õdede-vendadega. Selline süsteem ei suurendaks halduskoormust ega vähendaks läbipaistvust. See oleks ka loogilisem, kuna võib eeldada, et laste puhul, kelle elukohast asub kool kaugemal (nt üle 2 km), leidub sarnases kauguses ka teisi koole. Olukorras, kus elukoha kaugus koolist ületab nt 2 km, kasutavad lapsed koolini jõudmiseks tõenäoliselt niikuinii ühistransporti või toimub kooli minek autoga. Kaebajate puhul on selge, et kui GAGi oleks võimalik liikuda jalgsi, siis Tallinna Südalinna Kooli määramisega muutuvad kaebajate võimalused/vahendid kooli jõudmiseks oluliselt. Vastustaja ei arvesta seda, kui lähedal koolile laps tegelikult elab. Laste ebavõrdset kohtlemist ei tekiks, kuna võrreldavas olukorras ei ole lapsed, kes elavad koolist nt 40 m ja 2 km kaugusel. Vastustaja tõlgenduse korral satuvad ebavõrdsesse olukorda lapsed, kes elavad koolile väga lähedal, eelduslikult pikeneb nende koolitee muu kooli määramise puhul palju rohkem. Asjakohatu on näide samas majas elavate laste kohta, kuna kaebajatele teadaolevalt ei ole Tallinnas selliseid suuri maju, kus elaks 96 samas vanuses kooliminekueas last. PGS § 10 lg-st 1 tuleneb, et kaks võrdset tingimust, mille alusel elukohajärgne kool kindlaks teha, on elukoha kaugus koolist ning vanemate õdede-vendade õppimine samas koolis. Seega tuleb esmalt elukohajärgse kooli õpilaste nimekiri kindlaks teha, tuginedes nimetatud kahele kriteeriumile. Riigikohus on selgitanud, et muid asjaolusid võib elukohajärgse kooli

3(16)

3-24-1960 määramise kriteeriumiks seada üksnes juhul, kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid on juba arvestatud (vt RKPJK otsust asjas 3-4-1-16-16, p 21). Vastustaja on aga võtnud rahvastikuregistri kande kasutusele enne seda, kui õpilased on elukoha kauguse järgi pingeritta pandud. Kaebajate suhtes on rahvastikuregistri kande tegemise ajast lähtumine eriti põhjendamatu, sest nad elasid enne 01.08.2021 rahvastikuregistri kande tegemist välismaal ning neil puudus registreeritud elukoht Eestis. Antud juhul pole tegemist fiktiivse elukohakande muutmisega parema koolikoha saamise eesmärgil. Kaebajad on elanud samal aadressil hetkest, millal nad Eestisse kolisid. Elukoha lähedus on kõige olulisem faktor ja seda tuleb arvestada koolikoha määramise igas etapis, mitte ainult algselt, lapse elukohale lähimat kooli määrates. 4) Vastustaja on enda rakendatud metoodikast kõrvale kaldunud, võttes vastu 4 isikut, kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud pärast 20.02.2020. Erandite kohaldamine peab olema kõigile taotlejatele läbipaistev ja õiguspärane. Lisaks nähtub vastusest teabenõudele, et real 79 on välja toodud GAGi vastu võetud laps, kellel ei ole samas koolis vanemat õde-venda ning kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud hiljem kui 20.02.2020. 5) Seadus ei võimalda arvestada varasemat sissekirjutust. 15.08.2024 tabelist nähtub kokku 8 last, kelle puhul on arvestatud varasemaid registrikandeid (read 5, 48, 57, 58, 63, 88, 95 ja 99). PGS ega määrus nr 132 ei sätesta võimalust arvestada varasemate, st viimase ja sellest eelmise registrikande ajaga. Selline õiguslik alus vastustajal puudus. Selleks, et kõik lapsed oleks koheldud võrdselt, oleks vastustaja pidanud arvestama ainuüksi viimase registrikandega, nagu on sõnastatud määruse nr 132 §-s 6. Seega isegi kui registrikande arvestamine oli õiguspärane, oleks kaebajate positsioon pidanud olema vähemalt 7 koha võrra eespool. Tuleb tuvastada, milline oleks pingerida, kui arvestataks vaid viimast rahvastikuregistri kuupäeva. 6) Vastustaja ei ole õiguspäraselt kohaldanud õe-venna kriteeriumit, mille eesmärk on aidata vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Kaalutud ei ole seda, millises klassis õde-vend käib. GAGi puhul on rikkumine eriti oluline, sest alates 7. klassist toimub õppetöö peamajas ja kui õde-vend õpib 7. või vanemas klassis, on lapsed faktiliselt samas olukorras. GAGi õppehooned asuvad teineteisest 700 m kaugusel ehk nii pikk vahe kahe maja vahel ei aita kuidagi vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Õe ja venna kriteeriumi arvestamisel peab lähtuma samast õppehoonest. Kohtupraktikas on leitud, et õe ja venna kriteeriumi eesmärk on peresidemete tugevdamine ja vanemate töö- ja pereelu ühitamine. Kui sama pere lapsed käivad samas koolis, saavad nad kooliteed läbida koos, vanematel on lihtsam neid kooli viia/tuua jne. GAGi õppehooned asuvad teineteisest 700 m kaugusel selline vahemaa kahe maja vahel ei aita vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Koolikoha määramisel ei tohtinud seega arvestada GAGis õppivaid õdesid ja vendi, kes õpivad 7. või vanemas klassis. Õe ja venna kriteeriumi õiguspärane kohaldamine muudab tõenäoliselt oluliselt kaebajate kohta GAGi pingereas. Tuleb tuvastada, milline oleks pingerida, kui arvestataks vaid samas õppehoones õppivaid õdesid-vendi. 7) Kaebajate koolitee on liiga pikk ja ohtlik. Kaebajad peaksid kooli jõudmiseks kõndima minimaalselt 1,6 km pika tee, mis võttis lastel aega 34:47 minutit. Busside nr 16 või 3 puhul peaksid lapsed kõndima vähemalt 14 minutit (950 m) ja Keskhaigla bussipeatusest veel 130 m. Lapsed peaksid igapäevaselt kulutama ca 35 minutit, et iseseisvalt läbida kooliteed jalgsi, või 18 minuti ühistranspordiga, mis ei vasta sellises vanuses lapse võimetele. Nad peaksid kulutama keskmiselt üle ühe tunni kooli ja 4(16)

3-24-1960 tagasi liikumisele, kusjuures talvel ja sügisel raskendavad ja aeglustavad liikumist erinevad ilmastikunähtused. Kooliteele jääb mitmeid ristmikke, reguleeritud ja reguleerimata ülekäigukohti, sh ohutussaartega. Nii keeruline koolitee ei vasta kaebajate eale ega võimetele ning nad vajaksid igapäevaselt vanemate abi selle läbimiseks. Algkoolis õppiva lapse kohustamine veeta 1h oma päevast kooliteel ei ole tema võimeid arvestav ega taga kättesaadavat haridust. Kaebajate teekond GAGi peamajja oleks ca 5 minutit, st 6 korda lühem. Isegi kui lähtuda Tallinna Haridusameti ekslikust metoodikast ning arvutada teekonna pikkust laste elukohast Kotzebue majja, on see ikka 3 korda lühem, kui nende teekond Tallinna Südalinna Kooli. Tallinna Südalinna Kool asub seega kaebajate elukohast niivõrd kaugel, et laste vanust ning õiguskantsleri arvamusi ja kohtupraktikat arvestades ei ole õiguspärane kohustada lapsi vastavat vahemaad igapäevaselt läbima. 8) Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust. Vastustaja ei ole tuvastanud rahvastikuregistri kannete õigsust ning on jätnud välja selgitamata, kas kõik GAGi vastu võetud lapsed elavad rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Kui elukohajärgse kooli määramise menetluses tekib haldusorganil kahtlus, et mõni laps ei saa mingil selgel põhjusel elada rahvastikuregistri järgses elukohas, saab ta oma kahtlusest anda teada kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 319-1394/56). Vastustajal pidi tekkima kahtlus eelkõige teabenõude vastuse ridade 5457 puhul, kuivõrd on ebausutav, et GAGi Kotzebue majast täpselt 492 m kaugusel asuvast elumajast on ühel aastal esimesse klassi minemas 4 last. Kotzebue majast täpselt 492 m kaugusel asub ainult üks elumaja – Vana-Kalamaja 33a. Tegemist on 7 korteriga elumajaga, kuhu on 3 rahvastikuregistri kannet tehtud 2017. a lõpus kolme kuu jooksul ning neljas aasta varem. Nii väikese vahega rahvastikuregistri kannete tegemine on kahtlust tekitav mh seetõttu, et tegemist on väikese majaga, mis ei ole uusarendus, ning ei ole usutav, et pooltes korteris vahetuksid elanikud 3 kuu jooksul. Vastustaja ei selgitanud välja, kas tegu pole fiktiivsete sissekirjutustega. Kahtlus oleks pidanud tekkima ka teabenõude vastuse ridadel 5-7, 73-75 ja 87-89 esitatud rahvastikuregistri kannete õigsuse osas, kuivõrd ka nendel ridadel esitatud laste rahvastikuregistri järgsed elukohad asuvad meetri täpsusega sama ühel kaugusel GAGi Kotzebue hoonest. GAGi vastuvõtu raadiuses asub elumaju, millele lähimaks kooliks on Kalamaja Põhikool. Kaebajatel on põhjendatud kahtlus, et GAGi vastu võetud 96st lapsest vähemalt osad elavad alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool ja vastustaja on jätnud selle välja selgitamata. Vastustaja on 09.08.2024 vastuse p-s 12 jäänud seisukohale, et 4 last on kahest erinevast majast ja erinevatest piirkondadest, kuid kaardirakenduse analüüsi järgi ei ole see võimalik, sest täpselt 492 m kaugusel asub ainult üks elumaja (Vana-Kalamaja tn 33a; uue rakenduse andmetel aga ainult Jahu tn 14). Nii vana kui uuendatud kaardirakenduse kohaselt on kaks erinevat aadressi võimalik tuvastada ainult siis, kui kaardi lähtepunkte on elukohajärgse kooli määramisel manuaalselt liigutatud. See aga tähendab, et elukohajärgne kool on määratud erinevate laste osas erinevalt. Tuleb tuvastada, kuidas saab GAGi Kotzebue õppehoonest täpselt 492 m kaugusel asuda kaks elumaja. Kaebajad on avastanud kaardirakenduses vea: kaardirakenduse andmebaasi järgi on Jahu 14 ja GAG Kotzebue vahemaa 492,03 m. Kui aga kaardirakendusse sisestada 500-meetrine raadius Jahu 14 hoonest, on näha, et selle vahemaa sees ei asu ühtegi kooli – 500 m Jahu 14 hoonest ei ulatu isegi GAGi Kotzebue õppehoone lähtepunktini. Kui kaardirakenduses on juba varasemalt sarnane viga olnud, pole võimalik garanteerida, et kõikidel GAGi määratud isikutel oli GAG tegelikult lähim kool. Pole teada, kas selline viga esines ka varem.

5(16)

3-24-1960 9) Vastustaja on rikkunud kaalumiskohustust. Lisaks PGS loetelule tuleb arvestada ka muid asjaolusid, nt vanemate avaldatud täiendavat teavet (konkreetse juhtumi eripärasid). Kaebaja I terviseseisundit arvestades on põhjendatud lähimasse kooli määramine (tal on diagnoositud gastroösofageaalne reflekshaigus, mille sümptomeid raskendab just liigne füüsiline aktiivsus hommikuti). Eelnevalt viidatud pikk koolitee on lapse diagnoosi kohaselt mittesoovitatav ning võib põhjustada sümptomite süvenemist. See omakorda kahjustab oluliselt lapse õpivõimet ja -tahet. Kaebajatel on eriline side GAGiga. Kaebajad elasid enne Eestisse kolimist Rootsis ning neil on eriline side Rootsi keele ja kultuuriga. Lapsed tegelevad Rootsi-Mihkli Koguduses koorilauluga, ollakse ka koguduse liikmed. Laste teine emakeel on rootsi keel ja sügisest alustavad nad õpet MTÜ Haridusselts Svenska Skolföreningen i Estland ehk Soome ja Rootsi riigilt toetust saava asutuse juures, mille eesmärk on pakkuda Eestis elavatele rootsi keelt kõnelevatele lastele ja noortele süvendatud rootsi keele õpet, mis toimub GAGi ruumides rootsi keele klassis. Ainsa Tallinna koolina pakub GAG rootsi keele õppesuunda, tähistab olulisemaid Rootsi traditsioone, kool on kontaktis Rootsi saatkonnaga. Seega valiti elukoht just GAGi lähedale. On mõeldamatu, et kaebajate elukohajärgseks kooliks määratakse Tallinna Südalinna Kool, mis asub kaebajate elukohast vastassuunas võrreldes GAGiga, kui on juba ette teada, et kaebajatel toimub kooliväline huvitegevus GAGi ruumides. Vastasel juhul kaotab elukohajärgse kooli määramise eesmärk oma tähenduse, kuivõrd kaebajad peavad läbima peaaegu 3 korda pikema vahemaa, kui vajalik oleks. Vastustaja ei ole neid asjaolusid kaalunud. 10) Vastustaja on kohtumenetluse ajal muutnud kooli määramisel kasutatavat kaardirakendust. Käskkirjas toodi kaebajate elukoha kaugusena välja 715 m. Vastustaja 09.08.2024 seisukohast nähtuvalt on kaardirakendust muudetud. Kaebajate elukoha kaguseks on rakenduse järgi nüüd 729 m. Teiste koolide osas muutust toimunud ei ole. Kuivõrd GAGi Kotzebue õppehoone asukoht kaardil on kohtumenetluse kestel n-ö tõstetud edasi läänesuunas, on GAG lähim kool mitmetele uutele aadressidele Kalamaja piirkonnas, kus varem oli lähimaks kooliks Kalamaja Põhikool. Sellised aadressid on näiteks Vibu 8, Vibu 5, Uus-Kalamaja 10/2, UusKalamaja 13b jne. 13.08.2024 kohtumääruse punktis 6 on kohus leidnud: „Kohus on vastustaja esitatud andmete alusel kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks.“ On määrava tähtsusega, kas kohus on esitatud tabelit kontrollinud uuendatud kaardirakenduse või 20.05.2024 toiminud kaardirakenduse kaudu, kuivõrd kaardirakenduste tulemused erinevad oluliselt. Kohtul ei ole võimalik vastustaja 09.08.2024 esitatud tabeli andmeid kontrollida uuendatud kaardirakendusega, kuivõrd need andmed ei saanud olla aluseks 20.05.2024 käskkirja väljastamisel. Andmete muutmine tähendab, et elukohajärgse kooli määramine ei ole olnud kooskõlas PGS-i kriteeriumitega. Kohus ei saa kontrolli teostamisel kasutada uuendatud kaardirakendust. Tuleb tuvastada, millal ja miks muudeti kaardirakendust, mis põhjusel asub kaardisüsteemi lähtepunkt eri hoonetel erinevas asukohas. 11) Vastustaja on jaganud vastuolulist teavet ja andmeid. Vastustaja kinnitas 09.08.2024 vastuses, et on 10.07.2024 lisana 1 esitanud nimekirja GAGi koolikoha mittesaanud 65 lapsest, kellele GAG on kõige lähim kool, kuid 09.08.2024 tabel (puhastatult esitatud 15.08.2024) erineb oluliselt 10.07.2024 esitatust. Määruskaebemenetluses viitasid kaebajad asjaolule, et lähtudes enda osas märgitud teabele, järeldasid nad 10.07.2024 tabelist, et selles oli toodud ära elukoha kaugus koolist, GAGi mitte vastu võetud lapsed suunati. 15.08.2024 tabelit on võrreldes 6(16)

3-24-1960 10.07.2024 lisaga oluliselt muudetud: elukoha kaugus on muutunud kuue kande osas – vrdl 10.07.2024 lisa 1 read 13, 14, 16, 17, 34 ja 37 ning 15.08.2024 tabeli read 10, 11, 13, 14, 31, ja 34. 10.07.2024 lisas 1 on 6 kannet, mida 15.08.2024 tabelis ei ole, vt read 1, 5, 12, 25, 57, 61. 15.08.2024 esitatud tabeli rida 15 on kanne, mida 10.07.2024 lisas 1 ei ole. Vastuolulised andmed koos kaardirakenduse uuendamisega näitavad, et vastustaja tegevus koolikohtade määramisel on olnud õigusvastane ning võis tõenäoliselt mõjutada kaebajate kohta pingereas. Kuivõrd esitatud andmed on vastuolulised ning neid arvestades on kaardirakenduse muudatust raske kontrollida, siis on alust jätta vastustaja tõendid käesoleva asja lahendamisel arvestamata, kuivõrd need ei ole usaldusväärsed. 12) Vastustaja on kinnitanud, et on teinud koolikohtade määramisel vigu, tuues välja viis last, kes oleksid pidanud kohe koha saama. See kinnitab, et vastustaja metoodika võimaldab eksimusi. 15.08.2024 vastustaja tabelis kajastub ka leht „GAG määratud“, mille viimased viis kannet peaksid olema vaidemenetluse teel koolikoha saanud lapsed. Kanded 98–101 on identsed 10.07.2024 lisas 1 kajastatud ridadega (vastavalt read 1, 5, 25 ja 57), kanne real 97 10.07.2024 lisas 1 aga ei kajastu. Vastustaja poolne kriteeriumite sisustamine jääb arusaamatuks. Vastustaja väidab, et vaidemenetluste tulemusena said 5 last kohad 05.06.2024 käskkirjaga. 10.07.2024 lisa 1 (tabel lastest, kes GAGi ei saanud) esitati kaebajatele ja kohtule juba 10.07.2024. Seal kajastusid 4 tegelikult selleks ajaks juba koolikoha saanud last, mis tähendab, et vastustaja esitas ekslikku infot. Vastustaja viitab, et kuivõrd 5 õpilast loobusid neile määratud koolikohast, sai vabanenud kohad määrata uutele õpilastele, kes tegelikult oleks pidanud koolikohad saama 20.05.2024 käskkirjaga. Tekib küsimus, et kui 5 õpilast ei oleks koolikohast loobunud, siis kas vastustaja ei oleks 05.06.2024 käskkirjaga vastu võetud laste osas uut otsust teinud, kuivõrd vastustaja väidab kohtumenetluses läbivalt, et koolikohti väidetavalt rohkem ei ole. Vastustaja on koolikohtade suurendamise osas võtnud antud kaasuses põhjendamatult jäiga positsiooni. 13) Kaebajatele teadaolevalt on GAGis koolikohti rohkem kui 96, hoolekogu on seda oma praktikas ka kinnitanud. Tõendamata ning ebausutav on vastustaja väide, et koolikohti ei ole võimalik ka ajutiselt juurde luua. Klassiruumide pindala ei saa olla aastaga muutnud. Arvestades, et kokku on Kotzebue hoones lubatud koolikohti 720 õpilasele ning 2.–6. klassides on õpilasi 579, peaks 2024/2025 õ/a esimestesse klassidesse võetama 141 õpilast, s.o 45 õpilast rohkem kui vastustaja välja toodud neli paralleeli ja 96 õpilast. Hoolekogu on praktikas igal aastal koolikohtade arvu suurendanud. Seega on täiendavate õppekohtade loomine võimalik. Tuleb tuvastada, kui palju õpilasi GAGi Kotzebue õppehoone mahutab, arvestades tervisekaitsenõuded koolidele ning varasemaid hoolekogu otsuseid, ning kui palju õpilasi saaks vastu võtta esimestesse klassidesse, arvestamata PGS § 26 lg 1 kohast piirmäära. 14) Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista riigilõivudena 80 eurot ning lepingulise esindaja kulud 4701 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajate menetluskulud on kandnud Videblom OÜ, kes on käibemaksukohuslane.

7(16)

3-24-1960 toodud, et GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Samuti tuleneb käskkirjast, et Tallinna Haridusamet sai kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes määrata 2024/2025 õppeaastal GAGi elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. Arvestades maksimaalset õppekohtade arvu ning laste arvu, kellele see kool on lähim, ja ka GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei olnud kõigile lastele GAGi määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. 2) Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on GAG elukohale kõige lähedam asuv kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Kaebajate õde ega vend GAGis ei õpi. 3) Kui kooli soovijaid on rohkem kui õppekohti, arvestatakse Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon tegi ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale lähim (kuid kellel pole GAGis õde ega venda) ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud kõige varem. Selle põhjal tekkis nimistu lastest, kes olid rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. See on kuupäev, millest hilisema registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht läheduselt järgmisesse kooli. 4) Vastustaja metoodika rakendamine ei ole vastuolus PGS § 10 lõikega 1. Lisatingimusena rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium, mida koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Samuti ei oleks võimalik sellisel viisil koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui kooli kõrval asuvas ühes ja samas kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu koolikohti, ei saaks KOV elukohajärgseid koolikohti määrata, kuna kohtleks lapsi ebavõrdselt. Mõeldamatu oleks koolikoht määrata näiteks sõltuvalt, mis korrusel laps selles kortermajas elaks (nt arvestada elukoha kaugust meetodil, et kõrgemalt korruselt on pikem tee vms). Kui kaebajad rivistada pingeritta lähtuvalt elukoha kaugusest koolist, oleksid nad 153. ja 154. positsioonil. 5) Vastustaja on esitanud nimekirja GAGi koolikohta mitte saanud 65 lapsest. Õppekoha saanud laste nimekiri esitati juba vastusena teabenõudele (kaebuse lisa 1). Vastustaja selgitas ka, et nimetatud kuupäev (20.02.2020) kujunes lähtuvalt koolikohta taotlevate laste reaalsetest andmetest ning õpperuumide suurusest lähtuvalt vastuvõetavate õpilaste arvust, seda ei määratud ette ära. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja andmisel GAGi

8(16)

3-24-1960 7) Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ega jätnud kontrollimata fiktiivseid sissekirjutusi. Vastustaja selgitas ka vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et kaebajate viidatud vahemaa puhul on tegu kahe erineva majaga erinevates piirkondades ning kõik neli last on erinevasse eluruumi sisse kirjutatud (lisaks on kahe lapse osas nende õde/vend juba GAGis õppimas). 8) Vastustaja ei ole kaldunud kõrvale enda rakendatavast metoodikast. Nimekirjast GAGi koolikoha saanud lastest nähtub, et kõikide koolikoha saanud laste (sh lapsed, kelle õde/vend GAGis õpib) jaoks oli GAG lähim kool ning rahvastikuregistri kannet kontrolliti vaid nende laste osas, kellel ei olnud GAGis õppimas õde või venda. Ükski laps, kellel õde/venda koolis ei õppinud ja kelle osas kanne oli tehtud peale 20.02.2020, ei saanud GAGis koolikohta. Kaebajate viidatud laps (kaebuse lisa 1.1 rida 79), kelle rahvastikuregistri kande aeg oli 19.04.2021, oli piirkonnas kolinud ning ka tema eelmise sissekirjutuse kohaselt oli GAG temale lähimaks kooliks. 9) Eeltoodust tulenevalt määrati kaebajate elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool. Kuigi GAG (715 m) asus kaebajate elukohale küll 444 m võrra lähemal kui kaebajatele määratud Tallinna Südalinna Kool (1159 m), oli Tallinna Südalinna Kool läheduselt järgmine kool, mis asus laste elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. 10) Arvestama ei pidanud peamaja aadressiga Suur-Kloostri 16. GAGi esimese ja teise kooliastme õppehoone on juba 2017. aastast Kotzebue maja, mis asub aadressil VanaKalamaja 9. Vastustaja on kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1. klasside õppekohad määranud tulenevalt sellest, kus 1. klassi õppetöö toimub. Peamajas toimub põhihariduse omandamine vaid 7.-9 klassides. Vastustajal ei ole võimalik elukohajärgse kooli määramisel võtta arvesse kõikide GAGi õppehoonete kaugust lapse elukohast. 11) Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, § 7 lg 1). Tallinna linnas on 58 üldhariduskooli ning toimiv ühistranspordivõrk. Käesoleval juhul on kaebajatel võimalus Tallinna Südalinna Kooli jõudmiseks kasutada ühistransporti. Google Mapsi rakenduse alusel tuleks jalgsi läbida 900 m pikkune maa ning kasutada seejärel busse nr 16 või nr 3. Ka kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välja toonud, et GAGi oleks jalgsitee pikkuseks 850 m, mistõttu on jalgsi läbitava tee pikkus mõlema kooli puhul väga sarnane. Vastustaja hinnangul ei ole tõendatud, et koolitee Tallinna Südalinna Kooli oleks ohtlik. Teede ületamine oleks lisaks Tallinna Südalinna Kooli jõudmisele vajalik ka GAGi Kotzebue majja jõudmiseks. 12) Väär on hinnang, et õe-venna kriteeriumi eesmärki ei võetud arvesse, jättes kaalumata, mis klassis õde-vend käib. PGS sellist kohustust ei sätesta. 13) Tuginedes kaebaja I tervisetõendile on vastustaja kaebajatele andud teada võimalusest saada õppekoht Tallinna Ühisgümnaasiumis, kuhu minemisel saaks kasutada erinevaid ühistranspordi liinivõrke, kusjuures trammipeatuseni „Viru“ on 650 m, bussipeatuseni „Vabaduse väljak“ 700 m, bussipeatuseni „Viru“ 700 m. 14) Vastustaja on lastevanemate taotlusi (soove) arvesse võtnud, kuid paraku ei olnud võimalik kõikide vanemate soove täita, kuna selleks ei ole GAGis piisavalt koolikohti (207 taotlust vs 96 koolikohta). Vastustaja ei kohalda PGSis ega määruses nimetamata kriteeriumeid (nt ei võeta nimekirja koostamisel arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas laps on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes jms).

9(16)

3-24-1960 15) Kohus ei saa kohustada Tallinna Haridusametit määrama kaebajate elukohajärgseks kooliks GAGi, kuna vabu õppekohti ei ole ning Tallinna Haridusameti andmete alusel ei ole õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) täidetud. Lisaks tuleb täheldada, et kaebajad oli 20.05.2024 käskkirja tegemise ajal koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 13. ja 14. positsioonil (tänase päeva seisuga on 10. ja 11. positsioonil). Kaebuse rahuldamine rikuks kaasamata kolmandate isikute ehk laste õigusi, kellele samuti on GAG kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja kohaselt GAGi 1. klassi õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

3-24-1960 olevaid valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendades. Seda kohus asja lahendamisel järgnevalt kontrollibki.

3-24-1960 varasema rahvastikuregistri kande arvestamine sellisel viisil oleks õigusvastane. Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 mõttega ei ole vastuolus ka see, kui laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja hindamisel vaadatakse mitte üksnes viimast elukohaandmete kannet, vaid elukoha kandeid ajalises järjestuses, et kindlaks teha, kui kaua on vastav kool olnud lapse elukohale lähim. Kohus ei nõustu seega kaebajatega, et pingerea koostamisel oleks tulnud lähtuda ainult viimasest elukoha kandest, kui lapse jaoks lähim kool ei ole faktiliselt kordagi muutunud. Varasem välismaal elamine ei saa seevastu olla asjaoluks, mis annaks aluse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kui täiendava kriteeriumi arvestamata jätmiseks.

12(16)

3-24-1960

3-24-1960

14(16)

3-24-1960 saanud mõjutada asja otsustamist (kohtuotsuse tegemise ajal veebis kättesaadava kaardirakenduse kohaselt on nende majade vahemaad GAGiga 476 m ja 469 m).

3-24-1960

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.