Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 20.02.2025, Tartu 3-21-818 X.X. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks vaadata üle kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu jooksul ja edastada kaebajale riskihindamise tulemused Tartu Halduskohtu 25.03.2024. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
Kaebaja, kes viibis alates 21.07.2017 Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas (II üksus), esitas 27.12.2020 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/40570-1, milles palus, et talle antaks võimalus väljendada seisukohta seoses tugevdatud järelevalvega osakonnas paiknemisega ja et teda teavitataks kirjalikult sinna paigutamise põhjustest. Kaebaja nõudis, et Viru Vangla vaataks tema tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise üle kord iga kolme kuu tagant.
2.Viru Vangla vastas 27.01.2021 kaebaja taotlusele vastusega nr 6-10/40570-2, milles viitas, et 16.03.2020. a vastusega nr 6-10/7841-2 vastas Viru Vangla kaebaja samasisulisele pöördumisele, ning märkis, et vanglal ei ole sellele midagi täiendavalt lisada. Viru Vangla
16.03.2020. a vastuse nr 6-10/7841-2 kohaselt ei takista vangla kaebajal enda seisukohti esitamast. Viru Vangla selgitas, et kuna vanglasisene paigutamine on olemuselt toiming, ei ole vangla kohustatud seda automaatselt kirjalikult põhjendama. Kinnipeetava tugevdatud järelevalvega üksusesse paigutamine toimub riskihindamise alusel, kuid nimetatud dokumenti kinnipeetavale ei väljastata. Õigusaktidest ei tulene, kui tihti peaks vangla kontrollima kinnipeetavate puhul tugevdatud järelevalve kohaldamise vajadust. Üldjuhul koostatakse kinnipeetava kohta uus riskihindamine, kui täitmiskava periood on möödunud või kui isikul on käimas tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus, kuid uus riskihindamine koostatakse ka siis, kui ilmnevad uued olulised asjaolud.
3.Kaebaja esitas 24.02.2021 Viru Vanglale vaide nr 6-12/59-1, milles vaidlustas vangla 27.01.2021. a vastuse nr 6-10/40570-2.
4.Viru Vangla tagastas vaide 15.03.2021. a otsusega nr 6-12/59-2, milles leidis, et kaebaja on esitanud juba samasisulised taotlused 17.02.2020 ja 27.12.2020. Vangla koostas kaebajale vastuse 16.03.2020 ning sellest ajast saati ei ole vangla seisukoht muutunud.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitas kohustamisnõude, et vangla vaataks kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajaduse üle vähemalt kord iga kolme kuu tagant ning edastaks kaebajale riskihindamise tulemused.
6.Tartu Halduskohus jättis 25.03.2024. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 2) ning kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).
7.Kaebaja esitas 22.04.2024 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 25.03.2024. a otsuse peale. Kaebaja palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
8.Viru Vangla esitas 03.07.2024 apellatsioonkaebusele vastuse, millest selgub, et kaebaja ei paikne enam Viru Vangla II üksuses, kuhu paigutatakse tugevdatud järelevalvet vajavad kinnipeetavad. Kaebaja paigutati 02.07.2024 ümber Tallinna Vanglasse ning ta ei viibi enam tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kaebaja suhtes on tugevdatud järelevalve vajadus ära langenud.
9.Tartu Ringkonnakohus andis 24.01.2025. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks ning menetluse jätkamise vajalikkuse osas põhjenduste esitamiseks seitsme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
10.Kaebaja teatas 27.01.2025. a avalduses, et jääb täielikult oma kaebuse juurde ja soovib, et talle avaldataks kirjalikult kõik põhjused seoses tema tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisega ja seal hoidmisega. See, et kaebaja viibib praegu Tallinna Vanglas, ei tähenda, et Tallinna Vangla peaks hakkama kaebajale kirjalikult avaldama tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise põhjuseid. Kaebaja jääb nõude juurde kohustada Viru Vanglat vähemalt kord kolme kuu tagant vaatama üle kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajaduse. Ühtlasi soovib kaebaja, et talle edastataks riskihindamise tulemused. Kaebajat hoiti seitse aastat tugevdatud järelevalvega osakonnas ja alles 02.07.2024 paigutati kaebaja tavaosakonda. Miski ei garanteeri, et suvaline vanglaametnik ei manipuleeriks järjekordselt kaebaja riskihinnanguga ja tekitaks kaebajale tugevdatud järelevalve vajaduse, mis toob kaasa kaebaja paigutamise tugevdatud järelevalvega osakonda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.
13.Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kohustamisnõude, et Viru Vangla vaataks kord kolme kuu jooksul üle tema tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajaduse ning edastaks kaebajale riskihindamise tulemused. Viru Vangla vastusest apellatsioonkaebusele selgus, et kaebaja viibib alates 02.07.2024 Tallinna Vanglas, st kaebaja ei ole enam Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Seoses kaebaja ümberpaigutamisega Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnast Tallinna Vangla tavaosakonda, on asjaolud muutnud apellatsioonimenetluse käigus.
14.Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kaebaja on ühest vanglast teise ümberpaigutatud, kusjuures enam ei viibi kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas, ei ole kaebuses esitatud nõue enam tema jaoks tõhus vahend kaitsmaks oma õigusi. Seega on kaebaja apellatsioonkaebus muutunud sisutuks. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et kui isiku õigusi asjas tehtav kohtuotsus faktiliste asjaolude muutumise pärast enam mõjutada ei saa, siis ei saa tema edasikaebust ka lahendada (RKHKo 01.04.2009, 3-3-1-90-08). Ringkonnakohus andis kaebajale 24.01.2025. a määrusega võimaluse kaebuse muutmiseks ning menetluse jätkamise vajalikkuse põhjendamiseks. Kaebaja vastas viidatud ringkonnakohtu määrusele 27.01.2025. a avaldusega, milles märkis, et jääb enda kaebuse juurde. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolude tõttu on kohustamiskaebuse lahendamine muutunud sisutuks. Kaebaja selgitused selle kohta, et võib esineda võimalus, et vanglaametnikud taaskord manipuleerivad kaebaja riskihinnanguga ja tekitavad talle tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise vajaduse, mistõttu kaebaja paigutatakse tagasi tugevdatud järelevalvega osakonda, ei ole piisavad lahendamaks apellatsioonkaebust sisuliselt. Tegemist on pelgalt hüpoteetilise võimalusega, et kaebaja võib riskihindamise tulemusena sattuda taaskord tagasi tugevdatud järelevalvega osakonda ning seetõttu ka Viru Vanglasse, sest Tallinna Vanglas ei eksisteeri üksust, kus hoitakse tugevdatud järelevalvet vajavaid kinnipeetavaid (Tallinna Vangla põhimääruse §-d 19 3–197). Kaebaja ei ole välja toonud, miks apellatsioonkaebuse menetlusega jätkamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja kuidas Viru Vangla otsustused kaebaja paigutamisel ja paigutamise põhjendustest teatamata jätmine jätkuvalt tema õigusi rikuvad. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata. Vastavalt HKMS §le 190 koostoimes § 187 lg 2 teise lausega loetakse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või kui esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. HKMS § 104 lg 8 lause 5 kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine riigilõivu
tagastamist välistavaid asjaolusid. Kohtute infosüsteemi andmetel tasuti apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb käesoleva määruse jõustumisel tagastada. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 104 lg 81 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.