Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 20. oktoober 2022, Tartu 3-21-818 M.M. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. mai 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.M. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 25. mai 2022. a määruse resolutsiooni p-d 2-4 kohustamisnõuete, vaadata üle kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu jooksul ja edastada kaebajale riskihindamise tulemused, tagastamise osas ja kaebaja menetluslike taotluse läbi vaatamata jätmise osas.
2.Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja kaebaja taotluste lahendamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas 17. veebruaril 2020 Viru Vanglale pöördumise, milles märkis, et CPT soovitab tugevdatud järelevalvega osakonnas olevatele vangidele anda võimalus väljendada oma seisukohta paigutamise osas, neile teatatakse kirjalikult paigutamise põhjustest ja vaadatakse paigutus tugevdatud järelevalvega osakonnas üle iga kolme kuu tagant. M.M. soovis, et temale antaks võimalus väljendada seoses tugevdatud järelevalvega üksuses paiknemisega oma seisukohta ning teatatakse kirjalikult paigutamise põhjustest ja tema paigutus vaadatakse üle vähemalt kord kolme kuu jooksul.
M.M. esitas 27. detsembril 2020 Viru Vanglale pöördumise, mille sisu kattus 17. veebruaril 2020 esitatud pöördumisega.
3.Viru Vangla andis 27. jaanuari 2021. a vastusega nr 6-10/40570-2 teada, et M.M. varasemale samasisulisele pöördumisele vastati 16. märtsi 2020. a kirjaga nr 6-10/7841-2 ja vanglal ei ole eelnimetatud vastusele midagi täiendavalt lisada.
4.M.M. esitas Viru Vangla 27. jaanuari 2021. a vastuse peale vaide, mille vangla tagastas 15. märtsi 2021. a otsusega nr 6-12/59-2. Vangla leidis, et isikul puudub õigus vaide esitamiseks, kuna tema hoidmine tugevdatud järelevalve all toimub riskihindamise alusel ning õigusaktidest tulenevalt puudub vanglal kohustus üle vaadata kord kolme kuu jooksul tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise vajadus. Kuna isik tugines CPT-le, mis on soovituslik dokument, siis eluliselt ei ole võimalik, et isiku õigusi tegelikkuses rikuti.
5.M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks teatada talle kirjalikult tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise põhjustest, vaadata üle kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus iga kolme kuu tagant ja ümber paigutada kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnast teise osakonda ja seejärel kodukohajärgsesse vanglasse (Tallinna Vanglasse).
6.Tartu Halduskohus tagastas 25. mai 2022. a määrusega kaebuse kolm kohustamisnõuet (resolutsiooni p-d 1-3) ja jättis kaebaja menetluslikud taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale vaiet ega muud pöördumist, milles oleks taotlenud enda ümberpaigutamist teise osakonda, on kaebajal hetkeseisuga läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus ei ole lubatav. Halduskohus tagastab ümberpaigutamisega seoses esitatud kohustamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1p 4 alusel. Halduskohtu hinnangul tagastas Viru Vangla 15. märtsi 2021. a vaideotsusega kaebaja vaide õigusvastaselt ning leidis ekslikult, et 27. detsembri 2020. a pöördumine on korduv. Viru Vangla koostas 9. aprillil 2020 kaebaja suhtes uue täitmiskava (ITK), mistõttu oli kaebajal õigus pöörduda uuesti vangla poole toimingute sooritamise nõudmiseks. Kaebajal oli õigus esitada vaie, kuna tema õiguste riive oli olemas ja asjaolud olid muutunud. Korduva pöördumise esitamine ja kinnipeetava nõuetega mittenõustumine ei anna alust vaide tagastamiseks. Viru Vangla 15. märtsi 2021. a vaideotsus on õigusvastane ja kohus loeb kaebaja ülejäänud kohustamisnõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise alused sätestatakse ITK-s ja ITK koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust vaadata iga kolme kuu tagant üle kinnipeetavale koostatud ITK. CTP raportis antud soovitus ümber vaadata tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus iga kolme kuu tagant, ei pane vanglale juriidilist kohustust seda teha. Selles tulenevalt saab öelda, et kohustamisnõude rahuldamine on vähetõenäoline. Tugevdatud järelevalvega osakond erineb teistest Viru Vangla osakondadest vaid osakonnas suurendatud vanglaametnike koosseisu tõttu ning see ei mõjuta kaebaja õiguste realiseerimist. Kuna riskihindamine toimub üldjuhul kord aastas ja selle alusel otsustatakse kaebaja vanglasisene asukoht ning igas osakonnas on kaebaja õigused suhteliselt võrdselt tagatud, puudub kaebaja õiguste intensiivne riive. Kohus tagastas kohustamisnõude üle vaadata kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu jooksul HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebusest on võimalik aru saada kaebaja soov, et kohus kohustaks vanglat tutvustama kaebajale tema riskihindamise sisu, et oleks näha põhjendused, millest lähtuvalt teda tugevdatud järelevalvega osakonnas hoitakse. Vangla ei tutvusta riskihinnangut kinnipeetavale julgeolekukaalutlustel. Vangla keeldus kaebaja riskihinnangute väljastamisest põhjendatult 16. märtsi 2020. a ja 27. detsembri 2020. a vastustes, mistõttu ei pea kohus riskihindamise väljastamiseks kohustamise nõude rahuldamist tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale riskihinnangute väljastamisest keeldumise näol tegemist tema õiguste intensiivse riivega. Riskihindamine ei avalda otsest mõju kaebaja õigustele, kaebaja õigusi võivad mõjutada vangla otsustused, kus vangla võtab arvesse riskihindamise tulemusi. Need otsused on eraldi vaidlustatavad ja kaebaja saab esitada riskihinnangute osas omapoolseid vastuväiteid nt
haldusasjas nr 3-19-2035. Kohus tagastab nõude riskihinnangute väljastamise osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.M.M. esitas Tartu Halduskohtu 25. mai 2022. a määruse tühistamiseks määruskaebuse, milles leiab, et haldusasjas nr 3-19-2035 selgusid asjaolud, mida vangla on kaebaja riskihinnangusse ebaõigesti kirja pannud. Vangla manipuleerib kinnipeetavate riskihindamistega, esitades valeandmeid ning seetõttu tuleb riskihindamise andmed avaldada. Tugevdatud järelevalvega osakonnas toimub kinnipeetavate piinamine ning seal osakonnas viibivad kinnipeetavad ei saa taotleda teise vanglasse ümberpaigutamist; käia staadionil, kabelis ega tööl/koolis. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub õigus kohustamisnõude esitamiseks ümberpaigutamise osas, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal puudub tugevdatud järelevalve vajadus.
19.juulil 2022 kinnitas teabe- ja uurimisosakonna juht kaebajale, et kaebajal puudub tugevdatud järelevalve vajadus ja seda ei ole kunagi esinenud ja kui Justiitsministeerium kinnitab järgneva kuu jooksul kaebaja riskihindamise, paigutatakse ta seejärel tavaosakonda.
22.augusti 2022. a seisuga viibib kaebaja jätkuvalt tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus teda piinatakse. Kaebaja palub võtta haldusasja nr 3-19-2035 materjalid käesoleva asja juurde, kuna need kinnitavad vastustaja valetamist riskihindamises. Kaebaja palub asendada kohtulahendis tema nimi initsiaalidega. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda ja lisada käesoleva asja juurde tema 28. juuli 2022. a taotlus nr T-22/m1084, milles ta palus säilitada 19. juuli 2022. a vestluse video ja audio salvestised ning turvakaamerate salvestised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Haldusasja materjalidest nähtub, et kinnipeetav M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas kolme Viru Vangla kohustamisnõuet – teatada kirjalikult tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise põhjused, vaadata läbi kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda vähemalt kord kolme kuu jooksul ja paigutada kaebaja ümber mujale osakonda ning seejärel kodukohajärgsesse vanglasse.
10.Halduskohus tagastas viimati nimetatud kohustamisnõude kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jäämise tõttu ja seda kaebaja määruskaebusega ei vaidlusta, kinnitades, et tal on nõude osa, kohustada teda ümber paigutama teise osakonda, kohtueelne menetlus läbimata. Kaks ülejäänud kohustamisnõuet tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuse kohustamisnõuded teatada kirjalikult tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise põhjused ja vaadata läbi kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda vähemalt kord kolme kuu jooksul saab tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning kohtupraktikast tuleneb, et kaalutlusotsuse tegemisel kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, tuleb arvestada seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnata hüve väärus ei ületa lihtmenetluse piirmäära, s.h kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat (Riigikohtu 26. mai 2022. a määruse nr 3-21-1411 p 12).
13.Vangla viib kinnipeetavate suhtes Justiitsministeeriumi 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2 lg 1 alusel läbi riskihindamise. Riskihinnang aitab selgitada välja kinnipeetavaga seotud riskid, muuhulgas isiku kohtlemisvajaduse ja kõrgendatud järelevalve vajaduse. Kaebaja on kinnipeetav, kes riskihinnangu kohaselt vajab tugevdatud järelevalvet ja kellest lähtuv oht võib olla erinevatel
põhjustel tavapärasest suurem. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine ja seal hoidmine oma olemuselt isiku õiguste intensiivne riive. Asjaolu, et kaebaja asub tugevdatud järelevalvega osakonnas, viitab juba iseenesest sellele, et kaebaja suhtes on kohaldatud rangemaid tingimusi kui tavaosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Halduskohus ei ole märkinud, kust tuleneb teave, et tugevdatud järelevalvega osakond erineb teistest osakondadest eelkõige suurendatud vanglaametnike koosseisu tõttu ning vangistusseadusest tulenevad õigused on kaebajale tagatud õigusaktidega sätestatud miinimummääras. Isegi kui pidada halduskohtu väljatoodud fakte õigeteks, on need sellise kaaluga, et kaebaja õiguste riivet ei ole põhjust pidada väheintensiivseks. Kaebaja enda sõnul ei pääse tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivad kinnipeetavad staadionile, kabelisse ega tööle/kooli ja neid piinatakse. Kuigi kaebajal tuleb taluda kinnipidamisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi, on tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimine kaebaja põhiõigusi riivav ning seda riivet ei ole põhjendatud hinnata väheintensiivseks.
14.Kaebaja väitel puudub tema puhul tugevdatud järelevalve vajadus. Kuigi kohtule ega kaebajale endale ei ole teada riskihindamise metoodika ja põhimõtted, ei saa kaebaja nõudeid vaadata tema paigutumine üle iga kolme kuu tagant ja esitada paigutamise põhjendused kirjalikult, pidada ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikuks. Kaebuse rahuldamise võimalust tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel. Eelneva alusel järeldas halduskohus ennatlikult, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kohustamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ei olnud kohane.
15.Eeltoodust tingituna ringkonnakohus rahuldab M.M. määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 25. mai 2022. a määruse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist kohustamisnõude osas üle vaadata kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu jooksul ja kohustamisnõude osas edastada kaebajale riskihindamise tulemused. Ülejäänud osas jääb halduskohtu 25. mai 2022. a määrus jõusse. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning kaebaja esitatud taotluste lahendamiseks.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 25. mai 2022. a määruse osaliselt, jääb määruskaebuses esitatud kaebaja taotlus võtta asja juurde haldusasja nr 3-19-2035 materjalid ja vanglale esitatud 28. juuli 2022. a taotlus nr T-22/m1084, kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel halduskohtu lahendada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.