Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-350
Haldusasi
Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad Q.B ja Q.I Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kaasatud haldusorgan – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja C. X.N
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-350 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.12.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-350 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Elva vallas katastriüksusel 69401:002:0180 asuvas riigimetsas sanitaarraiet käsitlevad metsateatised nr 50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536793, 50000536795 ja 50000536797.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada 47 KeA registreeritud metsateatist, sh metsateatis nr 50000522737. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-22-160. 11.02.2022 esitas Päästame Eesti Metsad MTÜ Tallinna Halduskohtule täiendava kaebuse, paludes tühistada ka metsateatised 50000522735, 50000487625, 50000536793, 50000536795 ja 50000536797. Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega (haldusasi nr 3-22-160) metsateatiste nr 50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tühistamise nõuded eraldi menetlusse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-22-350. Selles haldusasjas tehtud 18.02.2022 määrusega võttis halduskohus esmalt menetlusse metsateatiste 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tühistamise nõuded ning metsateatiste nr 50000522737 ja 50000522735 õigusvastasuse tuvastamise nõuded. 14.04.2022 määrusega lõpetas Tallinna Halduskohus menetluse metsateatise nr 50000487625 tühistamise nõude osas ning jättis kaebuse läbi vaatamata metsateatise nr 50000522735 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. 22.02.2023 määrusega määras halduskohus jätkata haldusasjas nr 3-22-350 menetlust metsateatiste nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse põhjendused olid järgnevad. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asuvad vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal. Teemaplaneeringu seletuskirja
4.ptk „Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed“ (lk 20 jj) kohaselt on rohelise ehk ökoloogilise võrgustiku (rohevõrgustik) määratlemise põhieesmärk fikseerida looduslikest, pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. Planeeringu eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku säilimine ja toimimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Teemaplaneeringu alapeatüki 4.2 „Toimimist tagavad ja sidusust suurendavad meetmed“ (lk 22) kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid. Lähtuda tuleb rohevõrgustiku eesmärkidest (nt bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), vältida lausraieid, hinnata erinevate raiete ja muu majandustegevuse koosmõju rohevõrgustikule ja majandada metsa kogumis nii, et mitte kahjustada võrgustiku funktsioneerimist. 2(11)
3-22-350 Elva vallas kehtiva Rõngu valla üldplaneeringu (üldplaneering) kaardilt nähtuvalt asub rohevõrgustiku alal metsateatistega hõlmatud katastriüksus nr 69401:002:0180. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.6 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused“ (lk 22) kohaselt toimub rohevõrgustikus inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse. Rohelise võrgustiku metsamaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid. Seletuskirja ptk 8 kohaselt tuleb rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte tüüpidest on metsakate. Metsateatise registreerimisel kehtib KeA-le hoolimata metsateatise elektroonilisest vormist põhjendamiskohustus. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. KeA on jätnud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist. Kaebajale teadaolevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad läbikaalumata raied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Automaatmenetluses antud metsateatiste põhjenduste esitamine halduskohtumenetluses ei ole õiguspärane. Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas KeA kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega. Halduskohus leidis 03.02.2021 määruses nr 3-20-2500 (p 11), et KeA oleks nn automatiseeritud menetluse asemel pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja suhtlema kohaliku omavalitsusega ning rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi KeA-le olema teada. Eelviidatud haldusasjas oli KeA väitnud, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitanud üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos olemas. Rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Üldplaneeringute rohevõrgustike regulatsiooni mõte on toimivad ja elujõulised rohevõrgustikud. Raiete mõjusid rohevõrgustikule on 2021. a-l kirjeldanud rohevõrgustike ekspert bioloog ja maastikuökoloog Lauri Klein eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“. Metsateatistest on kolm (nr 50000522737, 50000522735 ja 50000487625) registreeritud ühel ja samal kuupäeval. Ei ole usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust üldplaneeringule, merikotkale ja lähedalasuva Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitseeesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne. KeA ei ole raied lubades viinud läbi elustiku inventuuri, mistõttu on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Merikotka elupaik on registreeritud, kuid raiete mõjud merikotkale, sh paljude raiete koosmõjud, on jäetud välja selgitamata. Metsateatistest ei selgu, millal viimati elustiku, sh linnustiku, inventuuri teostati ning metsateatistega hõlmatud aladel võib esineda veelgi ohustatud liike, kelle olemasolu jättis KeA välja selgitamata. Välistatud ei ole ka raiete kumulatiivne oluline negatiivne mõju Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele. Algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuivõrd õiguslikku analüüsi vajab metsateatiste vaidlustamise küsimus. Olukord, kus metsateatise tühistamise nõudes on teis(t)el menetlusosalis(t)el võimalik omapoolse viivitusega kaebuse sisuline lahendamine võimatuks 3(11)
3-22-350 muuta, muudab sisutuks ja illusoorseks õiguse metsateatise kohtulikuks vaidlustamiseks. Praegusel juhul on metsateatiste kui haldusaktide vaidlustamise regulatsioon koosmõjus metsaseaduse (MS) § 41 lg-ga 13 muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 15.
3.Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Metsateatisi on põhjendatud kehtivas õiguses nõutud ulatuses. Kehtiv õigus ei kohusta vastustajat üles loetlema kõiki õigusakte, mille nõuetele metsateatised/raied vastavad ning kohtupraktika kohaselt võib vastustaja ka kohtumenetluses oma kaalutlusi täiendavalt selgitada. Kohtupraktika kohaselt kontrollib vastustaja MS § 41 lg-te 7‒8 1 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 kohaselt üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega). Pigem võib kaalutlusõigusena käsitleda raietele kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast või isendi kaitse sätetest tulenevate kõrvaltingimuste seadmist (määruse nr 28 § 4 lg 2). Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt asuvad vaidlusaluste metsateatiste tööalad rohevõrgustikus. Tegu on proportsionaalselt väikese osaga rohelise võrgustiku toimimise tagamise alast. Maakonnaplaneering ei keela raiete teostamist rohevõrgustikul täielikult. Vältida tuleb „läbivaid“ lageraiealasid, millega antud juhul ei ole tegemist. Vaidlusaluste metsateatiste kumulatiivne tööala moodustab nii katastriüksusest kui ka piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada planeeringu eesmärkide kaudu raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda. Kaebaja võrdsustab sisuliselt väärtusliku maastiku või roheala sihtkaitsevööndiga, millel puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud eesmärgiks. Üldplaneeringus pole vaidlusaluste metsateatiste tööalale kantud ühtegi piirangut, sh kaitseega hoiumetsana. Vastustajal ei lasu õigusaktidest tulenevat kohustust ega võimalust viia metsateatise registreerimisel läbi täiendavat elustiku inventuuri ega kontrollida kõiki tööalasid füüsiliselt koha peal. Vastustaja lähtub juba kaitse alla võetud loodusobjektidega seotud nõuetest ning uute loodusobjektide kaitse alla võtmine toimub eraldi menetluses. Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu lk 39 käsitlusest konfliktide kohta ei saa mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise keeldu ega isegi soovitust. Kaebaja viidatud L. Kleini eksperdihinnang käsitleb lageraiet ning hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine rohevõrgustikes). Metsateatistes on arvestatud kaitsealuse I kategooria linnuliigi merikotka ja isendi kaitse sätetega. Lähtudes merikotka kaitse tegevuskavast, kehtestas vastustaja pesitsusaegse raiekeelu. Sanitaarraie nõuded tagavad, et merikotka elupaik säilib piisaval määral looduslikuna. Erinevalt kaebaja arusaamast ei pea lähedal asuvate Natura 2000 alade kaitserežiimi ning eesmärke metsateatiste tööalal (mis Natura 2000 aladele ei ulatu) kohaldama. Natura 2000 alad ja nende piirid ongi määratud kaitse-eesmärkide tagamiseks. Kaebaja soov algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on põhjendamatu. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust ei kaitse PS § 15. Jääb arusaamatuks, millise normi 4(11)
3-22-350 suhtes oleks põhiseaduslikkuse järelevalve antud juhul asjassepuutuv. Kaebajale on võimaldatud tuvastamiskaebusele üleminek. Kaebaja toetub MS § 41 lg-st 13 tulenevale 12kuulisele kehtivusajale, mis viitaks justkui, et kaebaja soovib, et metsateatiste kehtivusaeg oleks piiramatu (või vähemalt tähtajaga, mis vastab eelduslikule kohtumenetluse kestusele). Kaebaja ei ole vastavat soovi samas kuidagi põhjendanud ning see eesmärk ei oleks mõistlik.
4.RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. Merikotka pesa ümbritsevates püsielupaikades on igasugune raietegevus keelatud. Sanitaarraiete metsateatised nr 50000536797, 50000536793, 50000536795 ja 50000522737 ei asu liigi elupaigas ning asuvad lähimast pesast vastavalt ligikaudselt 450, 640, 700 ja 1550 m kaugusel. KeA on lähtunud liigi kaitse tegevuskavast ja seadnud raietele, millelt kostuv müra võiks pesitsevaid linde häirida, ajalise piirangu. Vaidlustatud metsateatiste nr 50000522735 ja 50000522737 puhul oli tööde planeerimise üheks põhjuseks kohaliku kogukonna soov. Metsateatiste nr 50000522735 ja 50000522737 alusel teostasid kohalikud elanikud, tuginedes RMK-ga sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügilepingule, enda tarbeks küttepuude varumist. Õigusaktid ega üldplaneering ei keela sanitaarraiete tegemist rohevõrgustiku alal. Vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ole rohelise võrgustiku säilimist või selle eesmärkide saavutamist välistav tegevus ja planeeringutega vastuolus. Kuna planeeringutega ei olnud sanitaarraie keelatud, puudus KeA-l õiguslik alus metsateatiste registreerimisest keelduda.
5.Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2023 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vaidlustatud metsateatistega kavandati sanitaarraieid Elva metskond 8 maaüksusel (katastritunnus 69401:002:0180) kokku kokku 4,43 ha suurusel alal, samas kui Elva metskond 8 maaüksuse suurus on 825,91 hektarit, nii et raiet teostatakse kokku alal, mis moodustab ca 0,5% maaüksuse pindalast. Kavandatud sanitaarraied ei ohusta oma mahult ega olemuselt rohevõrgustiku toimimist ega selle terviklikkust nii eraldiseisvalt võetuna kui ka kumulatiivselt ‒ metsateatiste tööala moodustab katastriüksusest 69401:002:0180 väga väikese osa. Sanitaarraie käigus ei ole lubatud raiuda terveid, elujõulisi puid. Sanitaarraie lubamisel ei ole negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. Sanitaarraie tegemine rohevõrgustiku alal ei ole vastuolus teema- ega üldplaneeringuga. Vaidlustatud metsateatistega ei kavandata lageraieid, mistõttu ei ole kaebaja vastavad etteheited asjakohased. Sanitaarraie tegemine ei muuda ilmselgelt maakatte tüüpi. See, kas ja mil määral on varem tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel suuremahulisi uuendusraieid, ei mõjuta sanitaarraie tegemist, kuna väikestel metsaeraldistel teostatav sanitaarraie ei kahjusta maastiku ilmet, sidusust ega metsaökosüsteemi. Kaebaja väited lähtuvad läbivalt eeldusest, et tegemist on olulist mõju omavate (st ulatuslike) raietega. See eeldus on vale. Sanitaarraie tegemine ei ohusta bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Vastustaja ei pidanud vaidlusaluseid metsateatisi täiendavalt põhjendama. Arvestada tuleb ka vastustaja selgitusi, mis on antud kohtumenetluses. KeA ei kasuta metsateatiste registreerimisel tehisintellekti, vaid tegemist on automatiseeritud andmetöötlusega, mille puhul programm kontrollib üksnes metsateatiste vastavust etteantud andmetele ja kriteeriumitele. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, millisel viisil on vaidlusaluseid metsateatisi menetletud. Kaebajale ei tulene MS-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil.
5(11)
3-22-350 Ebaselgeks jääb ja kaebuse väidetega seostamata on osutus Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusdokumentide hulgas sisalduvale rohelise võrgustiku metoodika uuringule (2002, Kalev Sepp, Jüri Jagomägi). Ka jääb ebaselgeks praeguse vaidluse seos haldusasjaga nr 3-202500. Ka ei tõenda vaidlustatud metsateatiste õigusvastasust L. Kleini eksperdihinnang, milles kritiseeritakse rohevõrgustiku metsade kasutamist majandusmetsadena. Erinevad teadlased võivad rohevõrgustikel metsade majandamise suhtes väljendada erinevaid seisukohti, kuid see ei muuda neid õiguslikult siduvaks. Kaebaja käsitlus rohevõrgustikust vastab sisuliselt sihtkaitsevööndite õiguslikule režiimile ning sellist lähenemist ei toeta kehtiv õigus. See pole olnud ka rohevõrgustike loomise eesmärk. Asjaolu, et mitu metsateatist on väljastatud sama kuupäevaga, ei tõenda, et vastustaja oleks viinud metsateatiste kontrolli läbi mittenõuetekohaselt. Ükski vaidlustatud metsateatiste järgne tööala ei jää I kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi merikotka elupaika. Kui ükski metsateatistega hõlmatud ala ei asu kaitstava liigi püsielupaigas, tuleb KeA-l kontrollida metsateatise vastavust mitte püsielupaiga nõuetele, vaid LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele (lg-d 6 ja 6 1) ning hinnata kaalutlusõiguse alusel, kas ja millistel tingimustel on võimalik raiete teostamist lubada, arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 18). Vastustaja on selgitanud, et LKS § 55 lg 6, LKS § 49 lg 1 p 1 alusel koostatud merikotka kaitse tegevuskavast ning „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhise“ lisaks oleva metsamajandamise tabeli tingimustest lähtudes seati metsateatistele kõrvaltingimus, et raiet võib teostada 1. augustist 14. veebruarini. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et merikotka kaitse tegevuskava ei keela merikotka elupaigas (ca 500 m raadiusega elupaigapolügoonis väljaspool püsielupaika) raie, sh sanitaarraie teostamist ning peab piisavaks pesitsusaegset raierahu. Kuna praeguses asjas menetletavate metsateatiste tööalad jäävad merikotka pesitsuspaigast 450‒1550 m kaugusele, on pesitsusaegse raierahu ettenägemine kõrvaltingimusena piisav. Asjaolu, et samas vallas teisel katastriüksusel (katastritunnus 17001:001:0197) on nähtud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei mõjuta vaidlusaluste metsateatiste õiguspärasust. Lisaks ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid elutseksid vaidlustatud metsateatistega hõlmatud eraldistel, ei tähenda see, et metsateatisi ei oleks tohtinud registreerida, sest tegemist ei olnud kaitsealaga. Katastriüksusest 69401:002:0180 läänes asuvad Natura 2000 võrgustiku alad Võrtsjärve linnuala (EE0080571) ja Võrtsjärve loodusala (EE0080524). Vaidlustatud metsateatiste tööalad Natura 2000 aladele ei ulatu ja ei ole kuidagi nähtav raiete ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Põhjendatud ei ole Natura 2000 alast väljapoole jäävatel aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 alade ja seal paiknevate kaitstavate loodusobjektide puhul. MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel teostama elustiku inventuuri. Ehkki sanitaarraie puhul pole inventeerimisandmed nagunii kohustuslikud (MS § 11 lg 4 2), eeldaks kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvalekaldumine põhjendatud kahtluse esinemist (MS § 41 lg 7). Sellist põhjendatud kahtlust pole välja toodud. Vastustajal ei lasu MS-st ega HMS §-st 6 tulenevalt kohustust asuda metsateatiste tööalasid kohapeal läbi uurima ja kontrollima. Metsateatiste vaidlustamise regulatsioon koosmõjus MS § 41 lg-ga 13 ei ole muutnud kaebeõigust illusoorseks ega ole seetõttu vastuolus PS §-dega 14 ja 15. Metsateatiste tähtaja ületamisel ei saa neid realiseerida, mistõttu on kaebaja sisuliselt saavutanud kaebuse eesmärgi. Metsateatise õigusjõu raugemine ei välista küll uute metsateatiste väljastamist, kuid kaebajal on võimalik need vaidlustada. Kohtupraktikas ning ka praegusel juhul on aktsepteeritud 6(11)
3-22-350 metsateatiste puhul jätkutuvastamiskaebuse esitamist, mistõttu kord juba läbitud õigusvaidluse seisukohad omavad tähtsust ka uues haldusmenetluses. Kui kohtu seisukohtadega ei arvestata, on risk, et uued metsateatised tunnistatakse kehtetuks. Metsateatiste pikem kehtivusaeg ei tagaks kaebaja õigusi paremini. See tooks kaasa uusi probleeme ‒ pika kehtivusaja tõttu võib raie lubatavusele antud hinnang vananeda, samuti ei tagaks see ressursside efektiivset kasutamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 08.05.2023 apellatsioonkaebuses (ja 17.10.2024 täiendavas seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta käsitleb sanitaarraiete mõju niivõrd erinevalt lageraiete mõjust. Ka sanitaarraiete lubamisel tuleks kaaluda erinevaid huve ja asjaolusid ning selgitada välja, kas metsa sanitaarse seisundi parandamise huvi kaalub üles kaitstavate liikide ja rohevõrgustiku kaitse huvi. Sanitaarraietel võib olla rohevõrgustiku alade funktsionaalsust kahjustav mõju. Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks (Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p-d 26‒28). Sanitaarraiete tegemine, mille järel võib puistu täius langeda alla 30%, võib rohevõrgustiku alade funktsionaalsust mõjutada ja seda asjaolu oleks tulnud vaidlusaluste metsateatiste menetluses kaaluda. Väikese mahuga sanitaarraietel võib olla rohevõrgustiku alade funktsionaalsusele kahjulik mõju koosmõjus muude raietega. Halduskohus ei ole arvestanud raiete kumulatiivse mõjuga rohevõrgustiku alal. Täielikult põhjendamata on kohtu järeldus, et kavandatud raiete võimalik mõju loodusväärtustele (sh kumulatiivsest aspektist) on vaidlustatud metsateatiste valguses vähene. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud andmeid või viidanud tõenditele. Kohus on vääralt hinnanud maakonnaplaneeringust ja üldplaneeringust tulenevaid raiepiiranguid. Katastriüksus nr 69401:002:0180 asub planeeringutest tulenevalt rohevõrgustiku alal. Hoolimata sellest, et planeeringutest ei tulene sõnaselget raiekeeldu konkreetsel katastriüksusel, tulnuks raielubade andmisel kaaluda mõju rohevõrgustikule. Otsustamine, kas konkreetne raie on lubatud, saab olla üksnes kaalutlusotsus. Metsateatisega nr 50000522737 on antud luba raiete teostamiseks automatiseeritud menetluses ja teatise andmisel ei ole KeA kaalutlusõigust teostanud. Samuti ei ole KeA kaalunud rohevõrgustikule avalduvat mõju nende metsateatiste andmisel, millele on seatud lisamärge seoses linnuliikide kaitsega (metsateatised nr 50000536793, 50000536795 ja 50000536797). Kaalumata on raiete mõju merikotkale. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 22.03.2023 seisukohad seoses merikotka kaitsega, kus kaebaja on viidanud, et vastustaja vastusest nähtuvalt jääb metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tööala merikotka elupaiga lähedusse. KeA on haldusasjas nr 3-19-2322 avaldanud enda seisukohas, et nende alade, mis paiknevad merikotka pesitsuspaiga lähedal, püsivalt asustamine ja kasvõi hooajaline kasutamine häirib merikotka pesitsust. Samas asjas on Keskkonnainspektsioon pidanud merikotka kaitset oluliseks isegi siis, kui pesapaik võib olla asustamata. Metsateatistel olevat lisamärkust ei saa käsitada haldusakti kõrvaltingimusena ega merikotka kaitsemeetmena. Kohus asus lubamatult KeA asemel kaalutlusõigust teostama. Seadusest tulenevat kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust on rikutud sedavõrd, et see on kaasa toonud vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse. Vastustaja kohtumenetluses antud kaalutlusi ja põhjendusi ei saa seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt arvesse võtta. 7(11)
3-22-350 Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud kaebaja nõudeid põhiseadusega vastuolu tuvastamise küsimuses. Riigikohus tegi 28.09.2023 otsuse nr 3-21-979, mis muudab senist kohtupraktikat rohevõrgustiku alal esitatud metsateatiste registreerimise osas. Riigikohus leidis viidatud lahendi p-s 28, et KeA-l tuleb rohevõrgustiku alal metsateatise registreerimisel MS § 41 lg 8 alusel kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. KeA ei ole vaidlustatud metsateatiste puhul seda teinud. Riigikohus juhtis lahendi p-des 11‒12 tähelepanu sellele, et planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p-st 17 tulenevalt on rohevõrgustiku eesmärk iseäranis eri tüüpi ökosüsteemide, sh erinevat tüüpi metsade kui elupaikade säilitamine, mitte pelgalt senise metsaala säilitamine loodusliku alana.
7.Keskkonnaamet palub 29.06.2023 vastuses (ja 17.10.2024 ning 24.10.2024 täiendavates seisukohtades) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlustatud metsateatised on õiguspärased. Metsateatised ei ole ühegi planeeringuga vastuolus ega kahjusta ülemääraselt (sh kumulatiivselt) rohevõrgustikku. Planeeringute kohaselt asub vaidlusaluste metsateatiste tööala küll rohevõrgustiku alal, ent planeeringud ei keela rohelise võrgustiku alal isegi (osalist) uuendusraiet (sh lageraiet), rääkimata sanitaarraiest. Kohustus on vältida läbivaid lageraiealasid. Kaebaja võrdsustab sisuliselt rohevõrgustiku ala sihtkaitsevööndiga (LKS § 30), millel puudub õiguslik alus ja mis pole kunagi olnud rohevõrgustike määramise eesmärk. Metsateatiste kumulatiivne tööala moodustab kogu piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. Kaebaja väited rohevõrgustiku funktsionaalse kahjustamise kohta on abstraktsed ja põhistamata. Haldusasjas nr 3-20-1310 oli vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine. Antud juhul on planeeringud kehtivad ega ole vaidluse esemeks. Vaidlusaluste metsateatiste kohane raie ei avalda õigusvastast mõju merikotkale. Metsateatised arvestavad kaitsealuse merikotkaga ja isendi kaitse sätetega. Metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tööala ei jää merikotka püsielupaika ega isegi merikotka elupaigatsooni. Merikotka kaitse tegevuskava kinnitab, et raiekeelust püsielupaigas ja pesitsusaegsest raierahust elupaigatsooni raadiuses pesapuust eeldatavasti piisab. Väljaspool merikotka elupaigatsooni ei ole raie ühegi õigusaktiga keelatud. Metsateatistel nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795, mille tööala jääb merikotka elupaiga lähedusse, on täiendavalt viidatud LKS § 55 lg 6 1 kohustusele (keeld linde tahtlikult häirida, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal). Keskkonnaameti seisukohad haldusasjas nr 319-2322 on antud hoopis teistlaadi vaidluses (ehitiste eemaldamise ettekirjutus). Raiete kumulatiivne mõju ei ole õigusvastane. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset põhistust vaidlusaluste metsateatiste õigusvastase koosmõju kohta teiste raietega. Metsateatiste järgsete ning juba teostatud raiete koosmõju rohevõrgustiku toimimisele ega merikotka elupaigale ei ole ülemäärane. Ortofotolt on võimalik veenduda, et rohevõrgustik ja merikotka elupaiga ümbruse mets on säilinud. Kohtupraktikas on selgitatud, et KeA kontrollib MS § 41 lg-te 7‒8 1 ning määruse nr 28 § 4 kohaselt üksnes metsateatise alusel kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise. Tegemist ei ole kaalutlusotsusega, vaid hindamisotsusega, mida ei tehta kaalutlusõiguse alusel. Automatiseeritud menetlus ei ole õigusvastane ega saa kaebaja õigusi rikkuda.
8(11)
3-22-350 Kaebaja soov algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on põhjendamatu. Kaebaja kaebeõigust ei ole põhiseadusvastaselt piiratud. PS § 15 ei kaitse keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust. Vaidlusalused metsateatised on õiguspärased ka Riigikohtu 28.09.2023 otsuse nr 3-21-979 põhjendusi arvestades. Esitaks on tegemist sanitaarraiega. Teiseks on tegu proportsionaalselt väga väikese osaga maakonnaplaneeringu järgsest rohelise võrgustiku toimimise tagamise alast ning üldplaneeringu järgsest rohevõrgustiku alast. Kolmandaks ei ole kaebaja terve kohtumenetluse vältel esitanud ühtegi konkreetset põhistust metsateatiste õigusvastase koosmõju kohta teiste raietega. Neljandaks on planeeringutes rohevõrgustiku eesmärkidega arvestatud, k.a raietele piirangute seadmisel. Oma väiteid (väidetav rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe olulise kahjustamise konkreetne oht, k.a kumulatiivse mõju läbi – vt Riigikohtu otsuse p 22) pidi tõendama apellant. Riigikohtu otsus ei muutnud HKMS § 59 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormuse jaotust.
8.RMK palub 29.06.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasema seisukoha juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.
10.Riigikohus selgitas 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 mh järgmist. Metsa paiknemine rohevõrgustiku tuumalal ei välista iseenesest metsa raiumist, sh lageraiet (p 11). Rohevõrgustiku säilitamise tingimused sõltuvad PlanS § 14 lg 1 p 5, § 56 lg 1 p 9 ja § 75 lg 1 p 10 kohaselt esmajoones riigi ja kohaliku omavalitsuse planeeringutest (p 15). Metsateatise registreerimine on kaalutlusotsus ja rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral. Selliseks huviks võib olla omaniku või kasutaja huvi kinnistul metsa majandada, kui selline kasutus ei ole välistatud kehtiva planeeringuga (p-d 21 ja 22). Elupaika killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50%. Sellisel juhul tuleks killustamise vältimiseks eelistada suurte, terviklike ja kompaktsete (väikese servaalaga) metsamassiivide säilimist. Oluline on, et säilivad elupaigad ei paikneks üksteisest liiga kaugel ja oleks ühendatud koridoridega ning et nad sisaldaksid esinduslikku osa kõikidest piirkonna looduslikest metsakoosluste tüüpidest ja erinevas vanuselises koosseisus metsa (p 23 viitega rohevõrgustiku planeerimise juhendi lk-dele 35‒39). Metsaseaduse, selle rakendusaktide ning üldplaneeringu tingimuste ja kitsenduste järgimisel võib eeldada, et rohevõrgustikku kuuluval üksikul või mõnel eraldisel metsa raiumine, k.a lageraie ei too kaasa sellist ohtu rohevõrgustikule, mida peaks vältima. Sellest eeldusest võib Keskkonnaamet metsateatise menetluses lähtuda siis, kui rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused on üldplaneeringus seatud vähemalt üldjoontes läbimõeldult ning maakonnaplaneeringu üldisi kasutustingimusi ja rohevõrgustiku kõiki ruumielemente arvestades (p 25). Keskkonnaametil tuleb rohevõrgusiku alal metsateatise registreerimisel MS § 41 lg 8 alusel kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. Erandlike asjaolude puudumisel võib Keskkonnaamet raie lubatavust rohevõrgustiku vaates eeldada, kui kohalik omavalitsusüksus on üldplaneeringus seadnud raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal üldjoonteski rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvad kitsendused ning raie vastab nendele kitsendustele (p 28).
11.Eelnevast tulenevalt tuleb praeguse vaidluse kontekstis hinnata, kas asjas esitatud Tartu maakonnaplaneering 2030+ ja Rõngu valla üldplaneering reguleerivad piisava põhjalikkusega 9(11)
3-22-350 raieid rohevõrgustiku alal ning kas esines asjaolusid, mis välistasid vastustajal raie lubatavust eeldada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud planeeringud pööranud piisavalt tähelepanu raiete lubatavuse küsimusele rohevõrgustiku alal ning vaidlusaluste metsateatistega lubatud raied ei ole planeeringutest tulenevate kitsendustega vastuolus. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja (dtl 390 jj) 16. ptk „Rohelise võrgustiku toimimise tagamine“ kohaselt tugineb rohelise võrgustiku toimimine suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad, sood) omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade lausülesharimist. Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda (lk 36‒37). Rõngu valla üldplaneeringu seletuskirja (dtl 59 jj) p 5.6 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused“ kohaselt tuleb rohelise võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ja looduslike rohumaade lausülesharimist ning säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakattetüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda (lk 22). Vaidlusaluste metsateatistega 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 lubati sanitaarraie katastriüksusel nr 69401:002:0180 (100% maatulundusmaa, pindala ca 826 ha ning sellest metsamaa ca 802 ha) tööalade pindalaga kokku 4,43 ha. MS § 28 lg 4 p 2 kohaselt on sanitaarraie hooldusraie üks alaliik. Hooldusraiet tehakse metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (MS § 28 lg 7 p 3). MS § 31 lg 3 kohaselt tehakse sanitaarraiet nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Nendest faktilistest asjaoludest on vastustaja ja halduskohus õigesti järeldanud, et raie ei saanud ei oma mahu ega olemuse tõttu kuidagi kahjustada rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ega sidusust – raieluba anti marginaalsele alale katastriüksusest ja rohealast ning sanitaarraie lubas langetada vaid üksikuid puid (vt nt metsateatise nr 50000522735 (mille suhtes jättis halduskohus küll 14.04.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata, sest raied olid teostatud) alusel oli lubatud kokku maha võtta 60 puud, dtl 439 jj).
13.Ei esine ka muid asjaolusid, mis oleks vastustajal välistanud metsateatiste registreerimise õiguspärasust eeldada. Kuna praeguse vaidluse puhul oli metsateatistega lubatud raied sanitaarraied, ei ole apellandi viited lageraietele ja sellega seonduvale kohtupraktikale asjakohased. Apellant ei ole välja toonud, milliseid kumulatiivseid raieid oleks tulnud lisaks arvestada ja kuidas see mõjutanuks rohevõrgustiku toimivusele hinnangu andmist. Apellandi etteheited on selles osas väga üldsõnalised ja ühtegi kontrollitavat faktiväidet ei ole esitatud.
14.Kaalumata ei ole jäänud raiete mõju merikotkale, mis nähtub mh metsateatistes tehtud viitest LKS § 55 lg-le 61. Metsateatiste registreerimine ei ole vastuolus merikotka kaitse tegevuskavaga (dtl 169 jj) ega Keskkonnaameti peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 11/16/449 kinnitatud „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhisega” (dtl 432), kuna metsateatistega hõlmatud ala ei asu merikotka püsielupaigas ega ka kuni 500 m raadiuses pesametsas (vt ka vastustaja 29.06.2023 vastus apellatsioonkaebusele, p 3.20). Sellisel juhul ei pidanud Keskkonnaamet seadma metsateatises kõrvaltingimust raiete teostamise aja osas, vaid sai lähtuda isendikaitse sätetest LKS § 55 lg-tes 6 ja 6 1 (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-605, p 18). Apellandi viited haldusasjale nr 3-19-2322 ei ole asjakohased, sest tegemist ei olnud praeguse asjaga sarnase vaidlusega. 10(11)
3-22-350
15.Asja materjalidest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimisel kasutanud kaalutlusõigust. Metsateatise formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist, kuid ringkonnakohtul puudub siiski kahtlus selles, et Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimisel lähtunud samadest kaalutlustest, mis on esitatud kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-2912, p 20). Automatiseeritud menetluse osas on Riigikohus 28.09.2023 otsuse nr 3-21-979 p-s 42 märkinud, et metsateatise menetluse võib osaliselt automatiseerida, kui infosüsteem suudab mh ära tunda ja vajaduse korral ametnikele otsustamiseks edastada teatised, mille puhul ei saa eeldada ohu puudumist rohevõrgustiku toimimisele. Kuna praeguses asjas vaidlustatud metsateatiste puhul puudus oht rohevõrgustiku toimimisele, ei olnud automatiseeritud menetluse (osaline) kasutamine õigusvastane. Neid asjaolusid arvestades ei saa asuda ka seisukohale, et halduskohus oleks teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest.
16.Metsateatistele esitatava kaebuse õiguslik regulatsioon ei ole vastuolus põhiseadusega. Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 antud juhistest (p-d 31 ja 32) lähtuvalt peab Keskkonnaamet KeÜS § 28 lg 2 kohaselt teavitama avalikkust rohevõrgustikuga hõlmatud metsa raiumiseks esitatud metsateatisest enne selle registreerimist. Sellisel juhul saavad keskkonnaühendused esitada oma vastuväited raiele algses haldusmenetluses, mitte alles vaide- või kohtumenetluses, ning keskkonnaühenduse kaebeõigus ei ole siis illusoorne. Kuna praeguses vaidluses ei ole raiete mõju rohevõrgustiku toimimisele tuvastatav, ei too ka asjaolu, et vastustaja ei avaldanud metsateatiste kohta teavet (vt viidatud otsuse p 33), kaasa kaebuse rahuldamist.
17.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.