Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-348 5. mai 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste õigusvastasus Kaebaja Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindaja Farištamo Eller Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad vandeadvokaat Sandor Elias ja advokaat Toomas Pugri Kaasatud haldusorgan Riigimetsa Majandamise Keskus Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus Päästame Eesti Metsad MTÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada nii Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2023. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
30.jaanuari 2025. a otsus.
3.Teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tuvastada 16. detsembril 2021 registreeritud metsateatiste nr 50000525301 ja 50000525303 õigusvastasus.
4.Mõista Keskkonnaametilt Päästame Eesti Metsad MTÜ kasuks välja menetluskulu 2598 eurot.
1.Keskkonnaamet registreeris 16. detsembril 2021 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Tartu maakonna Elva valla riigimetsas metsateatised nr 50000525301 ja 50000525303 (katastritunnus 66601:008:0452, 100% maatulundusmaa, pindala 135,64 ha, sellest metsamaa 132,74 ha, lageraiete alad vastavalt 1,12 ha ja 0,81 ha).
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21. jaanuaril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas eelnimetatud metsateatised. Kaebaja lõplikuks nõudeks jäi tuvastada 16. detsembril 2021 registreeritud metsateatiste nr 50000525301 ja 50000525303 (edaspidi ka raieload) õigusvastasus. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” maakasutuse kaardilt nähtuvalt asuvad kaebuse esemeks olevate metsateatistega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal, täpsemalt rohevõrgustiku piirkondliku tähtsusega koridori alal. Elva vallas kehtiva Rannu Vallavolikogu 29. mai 2003. a määrusega nr 14
3-22-348 kehtestatud „Võrtsjärve piirkonna üldplaneering“ seletuskirjast ilmnevalt asub Võrtsjärve piirkonnas üks Eesti kaheteistkümnest rahvusvahelise tähtsusega tuumalast. Sellest tulenevalt on piirkonna rohekoridoride säilitamine eriti oluline. Teemaplaneeringu alapeatüki 4.2 „Toimimist tagavad ja sidusust suurendavad meetmed“ (lk 21) kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp. Järelikult tuleb teemaplaneeringu kohaselt metsade majandamise puhul lähtuda rohevõrgustiku eesmärkidest (nt bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), vältida lausraieid, hinnata erinevate raiete ja muu majandustegevuse koosmõju rohevõrgustikule ja majandada metsa kogumis nii, et mitte kahjustada võrgustiku funktsioneerimist. Olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist (uueneva) metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid.
2.2.Raieload anti automaatmenetluses. Seega ei kaalunud Keskkonnaamet, kas raielubade andmine oli põhjendatud ja kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Rikutud on ka põhjendamiskohustust. Vastustaja on asunud lubade andmist põhjendama alles tagantjärele kohtumenetluses. Samas piirkonnas on varem tehtud rohevõrgustiku aladel suuri uuendusraieid. Keskkonnaamet on ka viimase aasta jooksul registreerinud hulgaliselt metsateatisi ning uued lageraied kahjustavad veelgi maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Uuendusraie, sh lageraie, on olemuselt niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist.
2.3.Rohevõrgustike eksperdist bioloog ja maastikuökoloog on raiete mõju rohevõrgustikule kirjeldanud 2021. a eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“. Ekspert leiab, et rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Üldplaneeringute rohevõrgustike sätestuste mõte on toimivad ja elujõulised rohevõrgustikud.
2.4.Vastustaja ei ole raieid lubades teinud elustiku inventuuri, mistõttu on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Samas Elva vallas katastriüksusel nr 17001:001:0197 on nähtud laanerähni, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik. Elva valla ülejäänud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku aladel on uurimata, missugused kaitsealused liigid seal esinevad.
2.5.Algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Raielubade kui haldusaktide vaidlustamise regulatsioon koosmõjus metsaseaduse (MS) § 41 lg-ga 13 on muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 15.
2.6.Raielubade andmisel puudub selline otsustustasand, kus vaadeldakse või hinnatakse erinevate lageraiete kumulatiivset mõju rohevõrgustiku alale tervikuna. Selliselt võib tekkida olukord, kus paljude väikeste lageraiete tulemusena saab rohevõrgustik terviklikult kahjustatud.
3.Tallinna Halduskohus jättis 6. aprilli 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Metsateatiste tööalade pindala kokku on 1,93 ha. Tegu on proportsionaalselt väikese osaga katastriüksusest (ca 1,4%) ning rohevõrgustiku toimimise tagamise alast. Seega on lageraiete võimalik mõju loodusväärtustele (sh kumulatiivsest aspektist) vähene. Lageraie ei vähenda rohevõrgustiku ala, ei hävita seda ega muuda selle maakattetüüpi. Tegu on metsa uuendamisele suunatud raie liigiga, mille tegemisele seab MS § 29 selged raamid. Kaebaja ei ole välja toonud, et vastustaja oleks lageraiete lubamisel rikkunud MS nõudeid ja eeldusi.
3.2.Lageraiete lubamine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu ega üldplaneeringuga. Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ ei ole kehtestatud lageraie tegemise keeldu rohevõrgustiku alal. Asjaoludest ei nähtu, et raieload tooks kaasa läbivate lageraiealade tekkimise, mis on maakonnaplaneeringu järgi keelatud (teemaplaneeringu seletuskirja p 4.2). Kaebaja on viidanud üldsõnaliselt, et ümbruskonnas on varem toimunud palju lageraieid, kuid sellest ei piisa, et tuvastada vastuolu maakonnaplaneeringuga. Lageraiete tegemise keeldu ei tulene ka Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringust. Vastustaja ei saa tuletada lageraie keeldu eksperdi väljendatud arvamusest. 2(8)
3-22-348 Keeldumine peab tuginema õigusaktile, sest piirangud metsa majandamisele eeldavad kohast õiguslikku alust. Kaebaja viidatud rohevõrgustiku metoodika uuringu (kaebuse lisa 7) lk 39 käsitlusest konfliktide kohta ei saa välja lugeda raiete tegemise keeldu ega ka soovitust.
3.3.Keskkonnaamet ei oleks pidanud raielubasid täiendavalt põhjendama. Arvesse tuleb võtta ka vastustaja selgitusi, mis on antud kohtumenetluses. Haldusaktide andmine automatiseeritud menetluses ei ole iseenesest õigusvastane. Seda kasutatakse mitmetes valdkondades, kus tuleb anda suurel hulgal haldusakte, mis ei eelda kaalumist ja mille puhul kajastuvad kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud erinevates infosüsteemides. Kaebajale ei tulene MS-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil, sh väljaspool automatiseeritud menetlust.
3.4.MS ei näe ette, et enne raieloa andmist tuleks teha täiendav inventeerimine. Erand võib olla olukorras, kus vastustajal on põhjendatud kahtlus inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuses (vt MS § 41 lg 7). Raielubade andmisel ei esinenud selliseid asjaolusid, millest tingituna pidanuks vastustaja tegema inventeerimise. See, et samas vallas teisel katastriüksusel on nähtud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei mõjuta vaidlusaluste raielubade kehtivust. Kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku ei tule kaitse alla võtta (looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid metsateatistega hõlmatud eraldistel elutseksid, ei tähenda see, et metsateatisi ei oleks tohtinud registreerida. Tegu ei olnud kaitsealaga ning ei nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku pole piisavalt kaitse alla võetud.
3.5.Vastustajal on kohustus hinnata erinevate lageraiete kumulatiivset mõju. Selleks ei ole vaja luua eraldi otsustustasandit. Paljud lageraiete piirangud tulenevad juba kehtivatest õigusaktidest. Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest tekiks põhjendatud kahtlus, et kumulatiivsed mõjud oleks jäänud välja selgitamata. Kaebaja etteheited, et mõjud on jäänud hindamata, on üldsõnalised.
3.6.Metsateatiste vaidlustamise regulatsioon koosmõjus MS § 41 lg-ga 13 ei ole vastuolus PS §-dega 14 ja 15. Kui raielubade kehtivuse tähtaeg möödub, ei saa neid realiseerida ja kaebaja saavutab sisuliselt kaebuse eesmärgi. Raieloa õigusjõu raugemine ei välista küll seda, et antakse uus luba, kuid kaebajal on võimalik see vaidlustada. Lisaks on võimalik esitada jätkutuvastamiskaebus, mistõttu kord juba läbitud õigusvaidluse seisukohtadel on tähtsus ka uues haldusmenetluses.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2025. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata (resolutsiooni p 1). Menetlusosaliste menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega korranud neid. Täiendavalt selgitas ringkonnakohus, et raiete lubamine oli praegusel juhul kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-21-979. Halduskohus on otsuses põhjalikult analüüsinud, miks ei esine ohtu rohevõrgustiku toimimisele. Kaebaja pole vastupidist tõendanud. Kaebaja väited raiete kumulatiivsest mõjust on jäänud paljasõnaliseks. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on piisavalt pööratud tähelepanu raiete lubatavusele rohevõrgustiku alal (vt haldusasi nr 3-22-350). Kuigi praeguses asjas vaidlustatud metsateatise menetluses avalikkust ei teavitatud ning metsateatised registreeriti automaatselt, ei too see kaasa kaebuse ega apellatsioonkaebuse rahuldamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Väär on halduskohtu seisukoht, et Keskkonnaamet võis jätta raieloa andmise põhjendamata (vt ka RKHKm 3-20-580/47, p 9) ning et põhjendused võib esitada tagantjärele halduskohtumenetluses. Kuna praegusel juhul kasutati automatiseeritud menetlust, ei ole tõendatud, et Keskkonnaamet ka tegelikult lähtus neist põhjendustest, mis on kohtumenetluses esitatud (RKHKo 3-3-1-29-12, p 20). Kaalutlusotsuse põhjenduste puudumine on piisav alus, et kaebus rahuldada, kuna kohus ei saa 3(8)
3-22-348 kaaluda haldusorgani asemel (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Lisaks on mitmed Keskkonnaameti kohtumenetluses esitatud seisukohad sisuliselt väärad ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega otsuses nr 3-21-979/44.
5.2.Maakonna teemaplaneering ja kohaliku omavalitsuse üldplaneering on rohevõrgustiku toimimist puudutavas osas praegusel juhul deklaratiivsed ja üldsõnalised. Sellises olukorras tuleb Keskkonnaametil hinnata metsateatiste registreerimisel raiete mõju rohevõrgustiku eesmärkidele ja funktsionaalsusele (vt RKHKo 3-21-979/44). Õiguslik alus kaalutlusotsuse tegemiseks on MS § 41 lg 8 koos keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-ga 10 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p-ga 17. Õigusakti nõudeks, mille alusel oli vastustajal õigus MS § 41 lg 8 alusel metsateatise registreerimisest keelduda, oli KeÜS § 10. Seega on väär kohtute seisukoht, et kui planeeringud raieid ei keela, on need igal juhul lubatud.
5.3.Kuna metsateatiste registreerimissüsteem oli automaatne, siis ei hinnanud Keskkonnaamet vaidlusaluste raiete võimalikku mõju rohevõrgustiku säilimisele ega kaalunud otsuse tegemisel. Halduskohus piirdus sellega, et hindas raiete mahu proportsiooni ning et planeeringutest ei tulene raiete keeldu. Halduskohus ei ole analüüsinud seda, kas sellises asukohas lageraie tegemine võib tegelikult avaldada rohevõrgustikule negatiivset mõju või takistada rohevõrgustiku eesmärkide täitmist (vrd RKHKo 3-21-979/44, p-d 11 ja 12). Ekslik on ka halduskohtu seisukoht, et rohevõrgustiku alal piisab raie õiguspärasuseks MS §-s 29 sätestatud nõuete järgimisest (vrd RKHKo 3-21-979/44, p 24). Ringkonnakohus ei ole vaatamata sellele, et oli teadlik Riigikohtu seisukohtadest otsuses nr 3-21-979/44, halduskohtu vigu parandanud ega põhjendanud, miks nõustub halduskohtuga.
5.4.Isegi kui vastab tõele Keskkonnaameti kassatsiooniastmes esitatud väide, et vaidlusaluseid raielube ei antud automatiseeritud menetluses, vaid ülejärgmisel päeval pärast metsateatiste esitamist, ei saanud selle lühikese aja jooksul toimuda kaalumist. Samuti ei kaasatud avalikkust menetlusse.
5.5.Määravat tähtsust ei ole sellel, kui suure protsendi moodustab lageraieala katastriüksuse pindalast. Tulnuks hinnata, kas tehtav lageraie kumulatiivselt koos muude raietega piirkonnas võimaldab säilitada metsakoosluse üldjoontes senisel kujul, kui see on vajalik rohevõrgustiku tuumala tõhusaks toimimiseks. Halduskohus on iseenesest tunnistanud vajadust hinnata raiete kumulatiivset mõju, märkides seejärel, et puudub põhjendatud kahtlus, et kumulatiivsed mõjud oleks jäetud praegusel juhul välja selgitamata. See seisukoht on väär. Esiteks ei ole Keskkonnaamet mõjusid välja selgitanud. Teiseks, metsateatisi oli selles piirkonnas registreeritud hulgaliselt ning kaebaja viitas neile algses kaebuses. Juba tehtud või kavandatud raied on faktiline asjaolu, mille kohta oleks Keskkonnaametil olnud lihtne esitada andmeid. Kohtud on jätnud oma uurimiskohustuse täitmata (HKMS § 2 lg 4). Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele, nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms.
5.6.Raiete mõjuhindamise praktika on Eestis süsteemselt ebapiisav. Raieid lubatakse üksikute metsateatiste kaupa, ilma et hinnataks nende ruumilist ja ajalist koostoimet. Vt ka Riigikontrolli 2023. a auditiaruanne „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ ja 2025. a auditiaruanne „Auditi „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ järeltegevused“.
5.7.Keskkonnaamet ega kohtud ei ole hinnanud II kaitsekategooria liigi seisundit ega seda, kas tagatud on liigi soodne seisund, sh kumulatiivsete mõjude aspektist. Riigikohus on selgitanud, et LKS § 48 lg 3 tõlgendamisel tuleb hinnata tegevuse mõju kumulatiivselt kogu liigile, mitte ainult kaitstavatele aladele (RKHKo 3-20-1657/78, p-d 29–32). Seega formaalne kaitse 50%-l II kaitsekategooria liigi teadaolevatest elupaikadest (LKS § 48 lg 2) ei taga automaatselt liigi soodsat seisundit, kuivõrd tegemist on üksnes proportsionaalse miinimummääraga.
6.Keskkonnaamet palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kohtute otsused muutmata.
6.1.Varem kehtinud Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu järgi ei olnud vaidlusalused alad rohevõrgustiku alad. 2019. a kehtestatud maakonnaplaneeringu kohaselt paiknesid metsateatiste tööalad „alal rohelise võrgustiku toimimine tagamiseks“. Seega sai vastustaja vaidlusaluste raielubade andmisel lähtuda vaid maakonnaplaneeringu tingimustest ning nendega on raieload kooskõlas. 4(8)
3-22-348 Maakonnaplaneering ei keela osalist lageraiet. Kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud mingisuguste erandlike asjaolude esinemist, mis oleks tinginud keskkonnaohu. Raied ei ohusta rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ega sidusust. Metsateatiste tööala (alla 2 ha) on nii konkreetse katastriüksuse kui maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku ala kogumahtu arvestades proportsionaalselt väga väike. Kaebaja väited raiete kumulatiivse mõju kohta on konkretiseerimata ja põhistamata.
6.2.Kinnistu, kus olevat kaebaja tõendamata väitel nähtud laanerähni (II kaitsekategooria liik), paikneb valla teises osas vaidlusaluste metsateatiste töömaast ligikaudu 8 km kaugusel. Seega puudub sel vaidlusaluste metsateatistega mistahes seos.
6.3.Raielube ei antud automatiseeritud menetluses. Isegi kui seda oleks tehtud, siis ei toonuks see kaasa metsateatiste õigusvastasust, sest ei esinenud ohukahtlust. Isegi kui ohukahtlus pidanuks teoreetiliselt esinema (millega vastustaja ei nõustu), ei ohusta vaidlusalused metsateatised rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ega sidusust.
6.4.Vaidlusalused reieload on soodustavad haldusaktid, millega ei piirata kaebaja õigusi ega vabadusi. Seetõttu puudus vastustajal kohustus neid üksikasjalikult põhjendada. Põhjendusi on täiendavalt avatud kohtumenetluses.
7.Kaasatud haldusorgan ei esitanud vastust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise (HKMS § 199 lg 2 p 2) ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kolleegium teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tuvastab 16. detsembril 2021 registreeritud metsateatiste nr 50000525301 ja 50000525303 õigusvastasuse (HKMS § 230 lg 5 p 5).
9.Jättes kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusnorme (HKMS § 199 lg 2 p 2).
9.1.Kohtuotsus peab olema põhjendatud ja vastama HKMS §-s 165 sätestatud nõuetele. Nii tuleb kohtuotsuses märkida tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millel asjaolu tuvastamine tugineb, samuti kohaldatav õigus ja põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega (HKMS § 165 lg 1 p-d 1, 4 ja 5). Kohtu seisukohad peavad olema selged ja vastuoludeta.
9.2.Praegusel juhul on ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendavas osas esitanud sissejuhatuseks kokkuvõtte Riigikohtu seisukohtadest analoogset küsimust puudutanud kohtuasjas (raiete lubamine rohevõrgustikualal, otsus nr 3-21-979/44). Seejärel on ringkonnakohus piirdunud üldise nendinguga, et nõustub halduskohtuga, kaebaja ei ole ohtu rohevõrgustiku toimimisele tõendanud ning väited kumulatiivsest mõjust on paljasõnalised. Menetlusvead – avalikkuse teavitamata jätmine, metsateatised registreeriti automaatselt – tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta HMS § 58 alusel tähelepanuta.
9.3.Ringkonnakohtu otsuses puudub veenev argumentatsioon, millise tähendusega on Riigikohtu viidatud lahendis antud õigusnormide tõlgendused (vt edaspidi otsuse p 10) ning miks need ei mõjutanud praeguse asja sisulist otsustamist. Ringkonnakohus ei võinud piirduda viitega sellele, et nõustub halduskohtu seisukohaga. Halduskohus ei saanud otsust tehes arvestada hilisema Riigikohtu lahendiga ning vähemalt osa halduskohtu tõlgendustest ilmselgelt polnud kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega. Kaebaja juhtis kõnealustele vastuoludele apellatsioonimenetluses ka tähelepanu.
10.Riigikohtu seisukohad otsuses nr 3-21-979/44 rohevõrgustiku alal raiete lubamise kohta olid kokkuvõtlikult järgmised. 5(8)
3-22-348
10.1.Metsa paiknemine rohevõrgustiku tuumalal (tugialal PlanS § 6 p 17 mõttes) iseenesest metsa raiumist, sh lageraiet ei välista. Rohevõrgustiku eesmärk on iseäranis eri tüüpi ökosüsteemide, sh erinevat tüüpi metsade kui elupaikade säilitamine, mitte pelgalt senise metsaala säilitamine loodusliku alana. Lageraie toob aastakümneteks kaasa teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps mets ning need ei pruugi tagada kõigile liikidele piisaval hulgal elupaiku ja ühendusteid ning seeläbi geneetilist mitmekesisust.
10.2.Rohevõrgustiku säilitamise tingimused sõltuvad esmajoones riigi ja kohaliku omavalitsuse planeeringutest. Maakonnaplaneeringu ülesanne on mh rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine ning üldplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seadusest ei tulene kohustust sätestada kõik rohevõrgustikuga seotud kitsendused eranditult üldplaneeringus ning üldplaneeringus ei tehta ka lõplikku otsust raie lubatavuse kohta. Lähtuda tuleb sellest, et ükski ruumielement ei ole rohevõrgustikku haaratud tarbetult. Keskkonnaamet ei või jätta süvenemata rohevõrgustikuga seostuvasse, kui rohevõrgustiku vajadustele pole üldplaneeringus pööratud piisavat tähelepanu. See tähendab, et erandlike asjaolude puudumisel võib Keskkonnaamet raie lubatavust rohevõrgustiku vaates eeldada, kui kohalik omavalitsusüksus on üldplaneeringus seadnud raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal üldjoonteski rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvad kitsendused ning raie vastab nendele kitsendustele. Raie lubatavuse lõplik ja igakülgne kontrollimine on Keskkonnaameti pädevuses.
10.3.Huvi metsa majandada ja võimalikku olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku eesmärkidele tuleb vajaduse korral metsateatise menetluses kaaluda konkreetseid asjaolusid arvestades. Õigusliku aluse kaalutlusotsuse tegemiseks rohevõrgustiku alal raieloa andmiseks annab MS § 41 lg 8 (õigusakti nõue) koos KeÜS §-ga 10 (keskkonnaohu vältimise põhimõte) ja PlanS § 6 p-ga 17 (rohevõrgustiku mõiste).
10.4.Rohevõrgustiku toimimist ei taga täiel määral üldised tingimused raietele (MS 4. peatüki 3. jagu, keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“), sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele, nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms.
10.5.Keskkonnaamet peab teavitama avalikkust rohevõrgustikuga hõlmatud metsa raiumiseks esitatud metsateatisest enne selle registreerimist, et mh keskkonnaühendused saaksid esitada oma vastuväited.
10.6.Keskkonnaamet ei pea metsateatise registreerimisel omal algatusel kontrollima kõiki teoreetiliselt võimalikke ohte iga metsateatise puhul, kuid konkreetse ja põhjendatud ohukahtluse korral tuleb võimalusel koguda lisateavet. Ohukahtluse kõrvaldamiseks tehtav aja- ja muu ressursikulu peab olema mõistlik ja proportsionaalne. Menetluses laekunud kaalukate vastuväidetega mittenõustumist tuleb raieloa andmisel põhjendada.
10.7.Kui Keskkonnaamet kaalub metsateatise registreerimist ja prognoosib seejuures ohte, saab ta arvestada vaid nende asjaoludega, mis olid talle otsuse tegemise hetkel teada või pidid teada olema. Kui olulised andmed ei jõudnud Keskkonnaametini tema enda menetlusvea tõttu, ei vabanda asjaolu mitteteadmine puudulikku otsust.
10.8.Metsateatise menetluse võib osaliselt automatiseerida, kui infosüsteem suudab mh ära tunda ja vajaduse korral ametnikele otsustamiseks edastada need metsateatised, mille puhul ei saa eeldada ohu puudumist rohevõrgustiku toimimisele.
11.Riigikohtule esitatud vastuses asus Keskkonnaamet väitma, et vaidlusaluseid raielube ei antud automatiseeritud menetluses ning seda näitavat asjaolu, et metsateatised esitati 14. detsembril, kuid registreeriti alles 16. detsembril 2021. Menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõiguseid heauskselt (HKMS § 28 lg 1) ja esitama asjas tähtsust omavad arvamused ja tõendid õigeaegselt (HKMS § 28 lg 4 ja § 51). Riigikohus lähtub otsuse tegemisel neist faktilistest asjaoludest, mis on 6(8)
3-22-348 tuvastatud alama astme kohtu otsusega (HKMS § 229 lg 2 esimene lause ja lg 3). Nii menetlusosalised (sh vastustaja) kui ka kohtud on kohtumenetluses läbivalt lähtunud sellest, et raieload anti automatiseeritud menetluses. Kuna kohtud on tuvastanud, et metsateatised registreeriti automaatselt (vt eest otsuse p-d 3.3 ja 4), ning vastustaja ei ole sellele varem vastu vaielnud, jääb kõnealune Riigikohtus esitatud vastustaja väide tähelepanuta. Tuleb ka lisada, et ainuüksi infosüsteemis märgitud kuupäev ei pruugi alati kinnitada ega lükata ümber seda, mis mingil ajal toimus ning millist menetlust haldusakti andmisel kasutati. Sõltumata sellest, kas raieluba anda automatiseeritud menetluses või mitte, tuleb Keskkonnaametil välja selgitada kõik asjas tähtust omada võivad asjaolud ning teostada kaalutlusõigust reegleid järgides.
12.Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise järgi asuvad vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal, täpsemalt rohekoridoris. Maakonnaplaneeringu alapeatüki 16 (lk-d 37-38) kohaselt tuleb rohevõrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendus. Selleks tuleb mh võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp (nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda).
13.Raielubade andmise ajal kehtis Võrtsjärve piirkonna üldplaneering. See kehtestati enne kaebaja viidatud teemaplaneeringu ja Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kehtima hakkamist. Üldplaneeringu seletuskiri loetleb rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumalad (lk 12) ning nendib, et detailsematel planeeringutasemetel tuleb tähelepanu pöörata tuumalade säilitamisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite jaoks (lk 13). Rohevõrgustiku planeerimine ja tuumalade valik tuleb täpsustada eraldi projektiga (lk 13). Leppemärkidest nähtuvalt ei ole Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu kaardile rohevõrgustiku alasid kantud.
14.Eeltoodust nähtub, et kohalik omavalitsus ei ole (ajaliselt maakonnaplaneeringust varasemas) üldplaneeringus pööranud piisavalt tähelepanu rohevõrgustiku eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalike kitsenduste seadmisele. Üldplaneeringus ei ole täpsustatud meetmeid, et täita maakonnaplaneeringust nähtuvaid nõudeid vältida läbivaid lageraieid ja säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp. Puuduvad ka mistahes selgitused, millised rohevõrgustiku eesmärgid ja mil määral vaidlusalustel raiete aladel on tähtsad (elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine).
15.Nagu öeldud, ei tähenda raieala paiknemine rohevõrgustiku alal täielikku lageraiekeeldu (vt eest otsuse p 10.1), eriti kui tegu on väikese raiealaga. Vaidlusalused raied (kokku 1,93 ha) hõlmavad katastriüksusest (135,64 ha) vaid ca 1,4%. Samas võib ka väikesel alal toimuv raie sõltuvalt asjaoludest mõjutada oluliselt rohevõrgustiku toimimist, näiteks kui varem on ümbruskonnas tehtud raieid või antud luba muule olulise keskkonnamõjuga tegevusele, vaidlusalune ala on mingil põhjusel erilise tähendusega rohevõrgustiku eesmärke silmas pidades vms.
16.Keskkonnaamet ei ole tõendanud, et oleks hinnanud, millise mõju vaidlusalused raied rohevõrgustikule kaasa tooks. Kuna ta ei teavitanud avalikkust raielubade taotlustest, ei olnud kaebajal kui keskkonnaühendusel võimalik vastuväiteid esitades kõrvaldada lünki asjaolude väljaselgitamisel. See menetlusviga võis mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58). Nii on kaebaja kohtumenetluse käigus korduvalt viidanud, et samas piirkonnas on varem tehtud rohevõrgustiku aladel suuri uuendusraieid ning et Keskkonnaamet registreeris enne vaidlusaluseid raielube viimase aasta jooksul mitmeid metsateatisi. Vastustaja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid vaatamata asjaolule, et Keskkonnaametil on oma pädevusest tulenevalt hea ülevaade registreeritud ja ellu viidud 7(8)
3-22-348 metsateatistest, samuti muudest vaidlusaluse ala lähiümbruses antud keskkonnalubadest. Keskkonnaamet on kohtumenetluses läbivalt olnud ka seisukohal, et tal puudub kaalutlusõigus raielubade andmisel. Kolleegiumi hinnangul järeldub ainuüksi sellest, et raielubade andmisel ei toimunud kaalumist küsimuses, kas vaidlusalused metsateatised registreerida. Seda vaatamata asjaolule, et õigusnormid selleks kohustavad (vt eest otsuse p 10.3).
17.Küll tuleb nõustuda Keskkonnaameti ja kohtute seisukohaga, et kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud piisavalt põhjendada, miks tulnuks metsateatiste registreerimise menetluses teha elustiku inventuur ja uurida täpsemalt II kaitsekategooria liigiga (laanerähn) seostuvat (vt ja vrd ka RKHKo 3-3-1-6-07, p 12).
18.Eeltoodust tulenevalt ei võinud Keskkonnaamet raieluba andes jätta analüüsimata rohevõrgustikuga seotut. Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ei olnud praegusel juhul üldplaneeringus seatud läbimõeldult ning maakonnaplaneeringu üldisi kasutustingimusi ja rohevõrgustiku kõiki ruumielemente arvestades. Seega tulnuks Keskkonnaametil teha mõistlikke jõupingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, et kontrollida, kas raie lubamisel on kumulatiivselt teiste tegevuste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. Seejärel saanuks ta kaalutlusõigust teostades teha otsuse, kas kavandatav raie on lubatav.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud on olnud järgmised: halduskohtus 548 eurot (20 eurot riigilõiv, 528 eurot õigusteenus (käibemaksuga, SA Keskkonnaõiguse Keskus)), ringkonnakohtus 2543,40 eurot (20 eurot riigilõiv, 2523,40 eurot lepingulise esindaja kulu (käibemaksuga, SA Keskkonnaõiguse Keskus)) ning Riigikohtus 50 eurot (riigilõiv).
20.Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega. Kuigi ringkonnakohtus olid kaebaja menetluskulud suuremad kui halduskohtus, on see esindaja tegevusaruannetes kajastatud tegevusi vaadates üldjoontes põhjendatud (nt menetluse kiirendamise taotluse esitamine, ringkonnakohtu menetluse ajal tehtud Riigikohtu otsusele tuginedes täiendava analüüsi tegemine). Samas sisaldavad tegevusaruanded ka praeguse kohtuasjaga mitteseotud ja teiste kohtuasjadega kattuvaid tegevusi (nt viide merikotka teemale, rohevõrgustik). Seetõttu loeb kolleegium vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ringkonnakohtus 2000 eurot. Kokku tuleb Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja mõista 2598 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.