X kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses viivitamatult avavanglasse paigutamata jätmise, rohtude äravõtmise ja andmata jätmise ning kartserisse paigutamise ja ebapiisava toetuse määramisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus osas, milles kaebaja nõuab ravimite äravõtmise, ravimite andmata jätmise, kartserisse paigutamise ja ebapiisava toetuse määramisega põhjustatud kahju hüvitamist.
2.Lõpetada menetlus osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist avavanglasse viivitamatu paigutamata jätmise eest.
3.Jätta kaebaja taotus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.X esitas 22. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et vangla ei paigutanud kaebajat viivitamatult kinnisest vanglast avavanglasse. Kui vangla on teinud käskkirja kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse, tuleb kinnipeetav ümber paigutada viivitamata, sest avavangla erineb oluliselt kinnisest vanglast. Avavanglasse saamine oli kaebajale vajalik, et saada tööle ning et saadud töötasuga maksta sotsiaalkorteri eest. Ümberpaigutamise viivitusest tulenevalt jäi kaebaja ilma sotsiaalkorterist ning kohtul puudus võimalus arutada kaebaja ennetähtaega vabastamist elektroonilise valvega. Vangla õigusvastane tegevus põhjustas kaebajale püsivad tervisekahjustused, mistõttu pidi kaebaja pöörduma psühhiaatri poole, kes määras kaebajale ka ravimid. Kuna kaebaja ei saanud soovitud psühhiaatri vastuvõttu, korrigeeris kaebaja ise oma raviskeemi, jättes mõningad ravimid võtmata.
2.augustil 2024 võeti kaebaja kogutud ravimid ära ning 5. augustil 2024 lõpetati kaebajale ravimite andmine. 16. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/297 tunnistati kaebaja süüdi ravimite manustamata jätmises ja ravimite hoidmises ning karistati viieööpäevase kartseriga. Kaebaja paigutati 17. augustil 2024 kartserisse selliselt, et kaebaja oli haige ja ilma rohtudeta.
Enne vabanemist sai kaebaja teada, et kaebajale antakse vabanedes toetuseks 22 eurot. Kaebaja soovis suuremat toetust, kuid vangla oli seisukohal, et 22-eurone toetus on piisav. Kaebaja nõuab vangla õigusvastaste toimingutega põhjustatud kahju hüvitamist summas 15 000 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Vastustena kohtunõudele esitas Viru Vangla 28. augustil 2024 kaebusega asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
3.Kohus mõistab, et X on esitanud kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seonduvalt asjaoluga, et vangla ei paigutanud kaebajat viivitamatult kinnisest vanglast avavanglasse, 2. augustil 2024 võeti kaebajalt ära kogutud ravimid ning 5. augustil 2024 lõpetati kaebajale ravimite andmine, kaebajat karistati 16. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/297 distsiplinaarkorras, kaebaja paigutati kartserisse haigena ja rohtudeta ning vanglast vabanedes sai kaebaja toetuseks üksnes 22 eurot. Et kaebaja on kaebuse leheküljel 2 märkinud, et vangla õigusvastane tegevus põhjustas kaebajale tervisekahju ning ka kaebuse lõpus (täpsemalt riigi õigusabi taotluse põhjendustes) on kaebaja rõhutanud, et tegemist on kaebaja tervisega, kusjuures kaebuses ei ole kaebaja muid riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 välja toodud õigushüvede rikkumist ega varalise kahju tekkimist maininud, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja tervise kahjustamise eest.
4.Kohus annab kõigepealt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses ravimite äravõtmise ja nende andmata jätmisega, kartserikaristuse määramise ja selle täitmisega ning vabanemisjärgse toetusega (I). Seejärel võtab kohus seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja nõuab hüvitist avavanglasse viivitamatult paigutamata jätmise eest, (II) ning lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (III). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
7.Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
8.Arvestades, et praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks selle eest, et 2. augustil 2024 võeti kaebajalt ära kogutud ravimid ning 5. augustil 2024 lõpetati kaebajale ravimite andmine, kaebajat karistati 16. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/297 distsiplinaarkorras, kaebaja paigutati kartserisse haigena ja rohtudeta ning vanglast vabanedes sai kaebaja toetuseks üksnes 22 eurot ning Viru Vangla 28. augusti 2024. a vastusest nähtuvalt on eelmainituga seonduv kahjunõue veel vangla menetluses (registreeritud vanglas 19. augustil 2024 nr-ga 6-16/24/125-1), kusjuures möödunud ei ole kaebaja kahjunõude lahendamiseks ettenähtud kahekuuline tähtaeg (vt RVastS § 18 lg 1), siis on kaebajal läbimata
kohustuslik kohtueelne menetlus eelnimetatud osas hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks.
9.Sellest tulenevalt tagastab kohus X kaebuse osas, milles kaebaja nõuab ravimite äravõtmise, ravimite andmata jätmise, kartserikaristuse määramise, kartserisse paigutamise ja ebapiisava toetuse määramisega põhjustatud kahju hüvitamist, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
11.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nõudes, mis puudutab avavanglasse viivitamatult ümber paigutamata jätmist, läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viru Vangla edastas
28.augustil 2024 kohtule kaebaja 30. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/187-2, milles kaebaja nõudis mh kahju hüvitamist selle eest, et avavanglasse ümberpaigutamise viivitamisega põhjustati talle terviserikkeid, mille Viru Vangla jättis 28. detsembri 2023. a otsusega nr 6-16/187-2 rahuldamata.
12.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
13.Kaebaja on avavanglasse viivitamata ümberpaigutamata jätmist puudutava kahjunõude esitanud Tartu Vanglale 30. oktoobril 2023 ning on saanud selle kohta tehtud keelduva otsuse kätte
28.detsembril 2023. Kaebaja pöördus seejärel 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse, kuid tema kaebus tagastati (haldusasi nr 3-24-79). HKMS § 43 lg 2 lubab küll kaebuse tagastamise korral pöörduda sama kaebusega uuesti kohtu poole, kuid sellisel juhul võib olla kohtusse pöördumise tähtaeg juba ületatud ning tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 71 lg 1). Seega on praegusel juhul kaebaja avavanglasse ümber paigutamata jätmist puudutava kahjunõude esitanud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kaebus oleks tulnud esitada 2024. a alguses.
14.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes.
15.Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning HKMS § 71 lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav.
16.Kaebajal oli võimalus esitada avavanglasse viivitamata ümber paigutamata jätmist puudutav kahjunõue kohtule tähtaegselt ning ta ka tegi seda haldusasjas nr 3-24-79, kuid kohus tagastas kaebuse põhjusel, et vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pidanud mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid põhjuseid
kaebetähtaja ületamiseks. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks tähtaja ennistamise taotlus arvestades HKMS § 71 lg-t 2 lubatav. Kaebaja on vahetult enne käesolevas asjas kohtule kaebuse esitamist esitanud hulganisti halduskohtule pöördumisi. Kui kaebajal oli võimalik esitada halduskohtule kaebusi ja muid pöördumisi muude asjaoludega seonduvalt, siis ei saanud olla takistatud enam ka avavanglasse viivitamata ümber paigutamata jätmisega seonduva hüvitamiskaebuse esitamine kohtule.
17.HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
18.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõudes, mis puudutab avavanglasse viivitamata ümber paigutamata jätmist, tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III
19.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud koos kaebusega riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
20.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
21.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist ka halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse osaliseks tagastamiseks ja menetluse osaliseks lõpetamiseks (vt käesoleva määruse osa I-II). Seega on kaebuse osalise tagastamise ja menetluse osalise lõpetamise aluste esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
23.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.