I.R-i kaebus Keskkonnaameti 18.08.2023 otsuse nr 79/23/9390-9 tühistamise ning Keskkonnaameti kohustamise nõuetes Kaebaja I.R, volitatud esindaja advokaat Kristjan Kers Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Moonika Järvela
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.R-i kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas lahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.I.R on Lääne maakonnas Vormsi vallas Rumpo külas asuva Paali kinnistu (katastritunnus 90701:002:0440; edaspidi Paali kinnistu) kaasomanik. I.R soovib kinnistule rajada abihoone ja sauna.
2.Abihoone rajamiseks esitas I.R projekteerimistingimuste taotluse, mille Vormsi Vallavalitsus esitas 15.02.2023 Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet andis 20.02.2023 kirjaga nr 7-9/23/3236-2 nõusoleku Paali kinnistu õuemaa kõlviku moodustamiseks/laiendamiseks abihoone ulatuses.
3.Keskkonnaamet teatas 23.02.2023 kirjaga nr 7-9/23/3864, et on eksinud nõusoleku andmisega õuemaa kõlviku moodustamiseks, kuivõrd selgus asjaolu, et Paali katastriüksusel on tegelikkuses inventeeritud peale Väinamere loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüübi kadastikud (5130) ka Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärkides nimetatud loodusdirektiivi elupaigatüüp lood (6280*). Eelnevast tulenevalt leidis Keskkonnaamet, et õuemaa kõlvikut siiski ei ole võimalik moodustada ega ehitustegevust alale kavandada.
4.Kuna Paali kinnistul asuvas hoones puudub pesemise ja tualeti kasutamise võimalus, otsustas I.R rajada sauna (suurusega 19,6 m 2), milleks eraldi luba taotlema ei pea. I.R pöördus 24.03.2023 e-kirjaga Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialisti M.K poole, et uurida kavandatava sauna seaduslikult rajamise võimalusi.
5.M.K andis 25.03.2023 vastuses mõista, et Keskkonnaamet sauna ehitamiseks nõusolekut ei anna.
6.I.R pöördus 10.04.2023 e-kirjaga Paali kinnistul elupaigatüüpide kohta seisukoha saamiseks Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esimehe J.-A.M poole. J.-A.M vastas 25.03.2023 e-kirjaga, andes mõista, et sauna ehitamine ei tooks kaasa negatiivset mõju.
7.Metsaruum OÜ teostas 12.05.2023 Paali kinnistul inventuuri, mille tulemused kinnitavad negatiivse mõju puudumist.
8.I.R esitas 08.05.2023 Keskkonnaametile taotluse sauna ehitamiseks nõusoleku saamiseks.
9.Keskkonnaamet jättis 08.06.2023 kirjaga taotluse rahuldamata, kuna käesoleval juhul ei rakendu uute hoonete ehitamiseks ükski looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-tes 4 või 5 toodud erand.
10.I.R esitas 20.06.2023 Keskkonnaametile taotluse õuemaa kõlviku laiendamiseks nõusoleku saamiseks.
11.Keskkonnaamet palus 21.07.2023 kirjaga esitada I.R-il kaardimaterjal, mis kajastaks sauna asukohta. I.R esitas palutud kaardi samal päeval.
12.Keskkonnaamet palus 27.07.2023 esitada uue kaardi (asendiplaan), kus oleks üheselt arusaadav, millises ulatuses ja asukohas soovitakse õuemaa kõlvikut laiendada. I.R edastas palutud kaardid 31.07.2023 kirjaga.
13.Keskkonnaameti 18.08.2023 kirjaga nr 7-9/23/9390-9 teavitati I.R-i, et Keskkonnaamet ei pea Paali katastriüksuse õuemaa kõlviku laiendamist ja sinna sauna rajamist võimalikuks, kuna tegevus on vastuolus Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitseeesmärgiga. Keeldumise põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Paali katastriüksus asub tervikuna Vormsi maastikukaitseala Rumpo piiranguvööndis. Maastikukaitseala tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 149 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 ja 5 kohaselt on Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku kaitse. Vormsi maastikukaitseala kuulub Väinamere loodus- ja linnualana Natura 2000 2(11)
3-23-2022
võrgustikku (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 1 ap 517). Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/4/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgid on nimetatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 p 1 ap-s 66 ja p 2 ap-s 517. Kaitstavatel aladel tegevuse kavandamise üldiseks põhimõtteks on, et keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks kaitseala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Paali maaüksusele on inventeeritud kaitse-eesmärgiks seatud poollooduslike koosluste lood (6280)* esinemine. Keskkonnaamet on varasemalt oma 08.06.2023 kirjas nr 7-9/23/9390-4 selgitanud, et 29.05.2023 teostati Paali maaüksusel täiendav inventuur elupaikade andmete õigsuse kontrollimiseks. Inventuuri tulemusel selgus, et Paali maaüksusel on valdavas ulatuses inventeeritud Vormsi maastikukaitsealal ja Väinamere loodusalal kaitstav elupaigatüüp lood (6280)*. Seejuures selgus inventeerimisel, et vahetult olemasolevat õueala ümbritsev looelupaik on küll degradeerunud (võsastunud), kuid neid tuleb käsitleda loopealse servaalana ja need omavad endiselt piisavalt taastamisväärtust. Asukohas, kuhu käesoleva taotluse kohaselt soovitakse õueala laiendada, on sauna rajamisega juba alustatud – kooritud on pinnas ja on alustatud vundamendi rajamisega (ehitamisega alutati enne Keskkonnaametilt selleks nõusolekut saamata). Ehitustegevusega alustatud asukohas oli varasemalt samuti tegemist kaitstava elupaigatüübiga lood (nii nagu seda on ka kogu ülejäänud täna põhikaardil olemasoleva õuemaa kõlviku ja Paali maaüksust läbiva tee vahele jääv osa). Kaitstava koosluse lood ühtlane struktuur (tihedam kadakatega kaetud ja võsastunud ala) kogu Paali maaüksuse õuemaa kõlviku ja pinnastee vahelisel alal on selgelt tuvastatav ka Maa-ameti ajaloolistelt ortofotodelt ja kaldaaerofotodelt. Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava on ette näinud Rumpo poolsaarel kadastike taastamise loopealseteks. Kaitsekorralduskava näeb kaitsekorraldusliku eesmärgina ette, et Väinamere loodusalal on Vormsil väga esinduslikke loodusid vähemalt 60 ha, neist Vormsi maastikukaitsealal 45 ha ja Väinamere hoiualal 15 ha. Kaitsekorralduskava nimetab ehitamist potentsiaalse ohutegurina loodude elupaigatüübile, kuna niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust. Ohtu vähendava meetmena tuuakse kaitsekorralduskavas välja järgmist: lubatud on vaid olemasolevate ehitiste hooldustöö nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi. Mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võib kaitstavat elupaigatüüpi kahjustada. Õueala laiendamine ning sinna uue hoone rajamine suurendab paratamatult alal esinevat inimkoormust ning avaldab seeläbi negatiivset mõju ala kaitse-eesmärkidele – hoone alusel pinnal hävineb kaitstav kooslus täielikult, vajalik on ehitusmaterjalide alale transport ja nende ladustamine, kasvab ala üldine kasutus- ja tallamiskoormus, vajalik on hoone edaspidine hooldamine jms. Tegevuste tulemusel muutuvad kooslusele omased ökoloogilised tegurid või hävivad need täielikult. Näiteks suureneva tallamiskoormuse tõttu tallatakse alale omane taimekooslus. Kuivõrd on Paali maaüksusele sauna rajamist juba alustatud, siis on 3(11)
3-23-2022
tegevusega kaitstavat elupaigatüüpi juba selle ala ulatuses kahjustatud. Kaitstavale elupaigatüübile rajatud vundament tuleb likvideerida, ala korrastada (sh eemaldatud pinnas endisele asukohale tagasi paigutada) ja piirkonnale omane kaitstav kooslus lood peab ehitustegevusega kahjustatud alal saama taastuda.
14.I.R esitas 14.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 18.08.2023 otsuse nr 7-9/23/9390-9 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks andma nõusolek Paali kinnistule õuemaa kõlviku laiendamiseks planeeritava sauna ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja leiab, et vaidlusalune Keskkonnaameti keeldumine on haldusakt (LKS § 14 lg 1 p 1) ning tegemist on õigusvastase haldusaktiga.
15.1.Kaebaja eesmärgiks on rajada Paali kinnistule saun, millega oleks tagatud aastaringne pesemisvõimalus 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistul. Planeeritava sauna asukoht (kinnistut läbiva tee ja õuemaa vaheline ala) jääb väljapoole veekaitsevööndit. Seega on võimalik sauna ehitamiseks rakendada LKS § 38 lg 4 punkti 1, kui õuemaa kõlviku piire laiendada planeeritud sauna ulatuses.
15.2.Erinevad spetsialistid on avaldanud, et õuemaa laiendamisega (iseäranis sauna ehitamisega) ei kahjustata kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ega selle seisundit (vt kaebuse lisad 5 ja 6). Spetsialistide hinnangul ei saa 20 m 2 saun Natura elupaika kahjustada ning tänapäevaseid nõudeid ja metoodikat kasutades peaks kogu Paali kinnistu jääma elupaigaks määramata.
15.3.Ka Keskkonnaamet on varasemalt pidanud põhjendatuks Paali kinnistul õuemaa kõlvikut moodustada/laiendada (vt kaebuse lisa 1). Keskkonnaamet on rikkunud õiguskindluse põhimõtet. Keskkonnaamet on 20.02.2023 kirjas pidanud võimalikuks õuemaa kõlviku laiendamist alale, kuhu kaebaja on planeerinud sauna (ehk tee ja õuemaa vahele). Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik esmalt andmeid kontrollides anda kooskõlastus projekteerimistingimuste andmiseks ning paar päeva hiljem see tagasi võtta. Pole eluliselt usutav, et kooskõlastuse vormistanud ametnik ise mõned päevad hiljem kooskõlastuse aluseks olevaid andmeid üle kontrollis. Paali kinnistule anti 2017. a Keskkonnaameti poolt kooskõlastus suvila ehitamiseks. 14.08.2017 ja 20.02.2023 kooskõlastused viitavad üheselt mõistetavalt, et tegelikkuses Paali kinnistul ehitustegevust takistavaid elupaigatüüpe ei leidu.
15.4.Rikutud on kaalutlusreegleid (kaitse-eeskirja § 6 lg 1 ja LKS § 14 lg 2). Omandipõhiõiguse oluliseks osaks on õigus kinnisasja kasutada ning sellel ehitada. Vastavat õigust on vastustaja kaebaja suhtes oluliselt riivanud. Nii Keskkonnaamet kui ka erinevad spetsialistid on andnud mõista, et planeeritava sauna ehitus ei kahjusta kinnistul asuvaid kooslusi. Hetkel puuduvad Paali kinnistul asuvas elamus pesemisvõimalused, mis takistavad kinnistu sihipärast kasutamist. Lisaks on J.-A.M avaldanud, et inimtegevusega kaasnev kinnistu hooldamine oleks kasulik ka sealsele looduskeskkonnale. Isegi kui möönda mingil määral esimese kahe mõõdupuu täitumist, siis antud juhul pole Keskkonnaameti keeldumine mõõdukas.
15.5.Kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes Mäe kinnistu omanikuga. Vormsi Vallavalitsus väljastas 01.02.2023 Mäe kinnistule saun-puhkemaja kasutusloa. Ometi on (sarnaselt Paali kinnistuga) ka Mäe kinnistul inventeeritud Natura elupaigatüüp lood (6280)*.
15.6.Vaidlusaluses keeldumises ei ole tuvastatud olulist negatiivset mõju Natura ala terviklikkusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-740, p-d 12, 14, 17, 21-23).
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 4(11)
3-23-2022
16.1.Vaidlusalune keeldumine ei ole haldusakt, vaid on menetlustoiming (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-1-10, 3-3-1-38-10, 3-3-1-5-11).
16.2.Kavandatud tegevusele seisukoha võtmisel lähtub Keskkonnaamet ala kaitse-eeskirjast ja kaitse-eesmärkidest, sh Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidest. Üldine põhimõte on, et keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks kaitseala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik (LKS § 3).
16.3.Ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel ei ole lubatud, kuna ehitustegevuse tõttu väheneb kaitstava koosluse pindala, kahjustatakse koosluse terviklikkust ja hävib sellele kooslusele eriomane struktuur. Nende mõjude tõttu saab koosluse soodne seisund kahjustatud.
16.4.Paali katastriüksus jääb terves ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse (LKS § 38 lg 1, § 35 lg 31) ja osaliselt ka veekaitsevööndisse. Paali katastriüksuse õuemaa kõlvik ning seal paiknev hoone jääb kogu ulatuses veekaitsevööndisse. LKS § 38 lg-tes 4 või 5 toodud erand ei kohaldu, kuivõrd olemasolev õuemaa kõlvik jääb tervikuna veekaitsevööndisse (vt kaebuse lisa 8).
16.5.Rumpo poolsaarel, sh Paali katastriüksusel on Natura elupaigatüüpide inventuure teostatud 1999. a, 2017. a ja 2023. a. 29.05.2023.a teostas Keskkonnaamet Paali katastriüksusel ja selle lähiümbruses uue Natura elupaigatüüpide inventuuri (vt kaebuse lisa 15), et ajakohastada andmeid. Ajakohased andmed olid vajalikud, et lähtuda otsuste tegemisel elupaigatüüpide tegelikest levikuandmetest. Seega Keskkonnaameti 20.02.2023 kirjaga nr 79/23/3236-2 (vt kaebuse lisa 1) nõusolek Paali kinnistu õuemaa kõlviku moodustamiseks/laiendamiseks abihoone ulatuses oli antud ebaõigetel alustel, millest tulenevalt teostas Keskkonnaamet 29.05.2023 uue inventuuri.
16.6.Ka kaebuses viidatud MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esindaja J.-A.M arvamuse (vt kaebuse lisa 5) kohaselt ei ole põhjust kahelda 1999. a inventuuri andmete õigsuses, millega on kogu Paali katastriüksusele määratud loopealse elupaigatüüp. Kuigi Paali katastriüksus on suures osas puittaimedega (kadakad, männid) kaetud, nii et loopealsele tüüpiliselt omast poolavatud kooslust seal usutavasti ei ole, on ala taastatav ning elupaigatüübi seisund paraneks kui kadastikku hõrendada ja mände maha võtta ning hooldada ala nii nagu ümbritsevatki – karjatamise teel. J.-A.M on lisanud, et tema isiklik seisukoht on, et 20 ruutmeetri suurune saun ei suuda Natura elupaika arvestataval määral kahjustada, ja kui keskkonda sobiv ehitis tagaks selle, et lisaks inimestele viibivad alal ka kariloomad ja loopealne saab praegusest suuremas osas hooldatud, siis võiks pigem tegu olla „win-win“ olukorraga.
16.7.Sauna ehitamine kaitstavale elupaigatüübile ei taga kuidagi alal kariloomade viibimist ja seeläbi elupaigatüübi seisundi paranemist. Saun ei ole pärandniitude hoolduseks hädavajalik ehitis, mille ehitamist kaitstavale elupaigatüübile saaks kaaluda. Keskkonnaamet käsitleb kaitseala tarbeks vajalike ehitistena selliseid ehitis, mis on otseselt vajalikud kaitseala kaitseeesmärkide (nimetatud kaitse-eeskirjas) saavutamiseks. Need on eelkõige kaitseala tähised, kaitseala kohta infot jagavad stendid, külastajaid suunavad laudteed, vaatetornid ning aladel, 5(11)
3-23-2022
kus kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine, võib sellise ehitisena käsitleda loomadele ja loomade söödaks varutud heina hoidmiseks püstitatud varjualuseid, juurdepääsuteid hooldatavatele aladele jms. Kindlasti ei loeta kaitseala tarbeks rajatavaks ehitiseks erahuvides ehitatud elu- või abihoonet.
16.8.Keskkonnaameti spetsialistid P.K ja K.K teostasid 29.05.2023 Paali katastriüksusel täiendava Natura elupaigatüüpide inventuuri varasemate andmete, sh ka Paali kinnistu omanike tellimusel Metsaruum OÜ poolt tehtud inventuuri andmete õigsuse kontrollimiseks. 29.05.2023 inventuuri käigus hinnati Paali katastriüksuse eri osades paiknevaid kooslusefragmente ja maaüksust ümbritsevat taastatud kooslust. Seejuures arvati inventeeritavast alast välja põhikaardile kantud õuemaa kõlvik ning GPS-seadmega täpsustati olemasolevate ehitiste asukohta ning töödega mõjutatud ala ulatust. Inventuuri käigus hinnati Paali katastriüksusel suvila vahetus ümbruses oleva degradeerunud koosluse taastumispotentsiaali heaks, kui teostada vajalikud taastamistööd. Leiti, et degradeerunud (võsastunud) ribasid Paali katastriüksusel tuleb käsitleda ümbritseva loopealse servadena, mille hetkeseisund on küll kehvem ümbritsevast, aga samas, osana tervikust omavad need endiselt piisavalt taastamisväärtust. Arvestades eeltoodut, määrati Paali katastriüksusel kogu inventeeritud ala ulatuses elupaigatüüp lood (6280*).
16.9.Keskkonnaamet asus oma 18.08.2023 kirjas seisukohale, et kuigi ehitustegevusega kahjustatud ala ei saanud seal toimunud tegevuse tõttu praegu inverteerida loopealseks, siis enne ebaseadusliku tegevusega alustamist oli selles asukohas samuti tegemist kaitstava elupaigatüübiga lood. Kaitstava koosluse lood ühtlane struktuur (tihedam kadakatega kaetud ja võsastunud ala) kogu Paali katastriüksuse õuemaa kõlviku ja pinnastee vahelisel alal on selgelt tuvastatav ka Maa-ameti ajaloolistelt ortofotodelt ja kaldaerofotodelt. Seetõttu ei pidanud Keskkonnaamet võimalikuks Paali katastriüksusel õuemaa laiendamist ja sinna täiendavate hoonete püstitamist, kuna see on vastuolus Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidega. Keskkonnaamet oli seisukohal, et kaitstavale elupaigatüübile rajatud vundament tuleb likvideerida, ala korrastada (sh eemaldatud pinnas endisele asukohale tagasi paigutada) ja piirkonnale omane kaitstav kooslus lood peab ehitustegevusega kahjustatud alal saama taastuda.
16.10.Üldreegel on, et elupaigatüübi, mis on loodusala kaitse-eesmärgiks, hävitamist või selle (pöördumatut) kahjustamist tuleb hinnata Natura ala kaitse-eesmärgi ja seeläbi selle ala terviklikkuse negatiivseks mõjutamiseks, mis ei ole loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt üldjuhul lubatud (v,a loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohasel erandjuhul). Seda hoolimata kahjustuse ulatusest või elupaigatüübi olemasolevast või prognoositavast seisundist.
16.11.Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava näeb kaitsekorraldusliku eesmärgina ette, et Väinamere loodusalal Vormsil on väga esinduslikke loodusid vähemalt 60 ha, neist Vormsi maastikukaitsealal 45 ha ja Väinamere hoiualal 15 ha. Vormsi maastikukaitsealal oli kaitsekorralduskava koostamise alal (2017. a) loodusid inventeeritud ja EELIS andmebaasi KR_plk kihile kantud 45 ha, seejuures väga esinduslikud ja ulatuslikumad looalad olid Rumpo poolsaarel (23 ha, Rumpo sihtkaitsevöönd).
16.12.Kaitsekorralduskava koostamise ajal oli Paali katastriüksusel ja seda ümbritseval alal määratud kadastike elupaigatüüp. Lookadastikud kujunevad loodusliku suktsessiooni tulemusena loopealsetest, kui hooldamine lõpeb või ei ole piisava intensiivsusega. Kuna loodude elupaigatüüp on esmatähtis, seega looduskaitseliselt väga väärtuslik ja seatud seetõttu kadastikest ettepoole, siis eelistatakse nende soodsa seisundi tagamiseks kadastike kujundamist loopealseteks. Loopealsete taastamiseks sobivad kõik ajaloolised loopealsed karjamaad, isegi kui nad on täna võrdlemisi kinni kasvanud või metsaga kaetud. Rumpo poolsaarel olevad nõmmlood omavad erilist tähtsust ka seetõttu, et on elupaigaks I
6(11)
3-23-2022
kaitsekategooria samblikuliigile harilikule tundrasamblikule (Flavocetraria cucullata), mille ainuleiukoht Eestis on just Rumpo poolsaar. Arvestades eesmärki kujundada lookadastikest looniidud, määrati 29.05.2023 inventuuri käigus Paali katastriüksusele ja seda ümbritsevale alale loodude elupaigatüüp. Loodude elupaigatüüp oli kõnealusele alale määratud ka sel ajal, kui see ala arvati Väinamere loodusala koosseisu ehk see ala kajastub ka Natura standardandmebaasis elupaigatüübina lood (6280*).
16.13.Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga seatud eesmärk kajastab ainult selle kava koostamise hetkel EELIS andmebaasi KR_plk kihile kantud elupaigatüüpide levikuandmeid, mitte aga Väinamere loodusala moodustamise ajal inventeeritud elupaigatüüpide andmeid, millest tuleb nende elupaigatüüpide seisundi hindamisel lähtuda. Plk-kiht näitab EELIS-s registreeritud poollooduslikke kooslusi, mille taastamise või hooldamise eest on võimalik saada vastavat toetust, mitte kogu poollooduslikuks koosluseks klassifitseeritud elupaigatüüpide ulatust. Eeltoodust tulenevalt ei saa tegevuse mõju hindamisel Väinamere loodusala eesmärkidele lähtuda konkreetses kaitsekorralduskavas toodud eesmärkidest, vaid tuleb kasutada Natura standardandmebaasis toodud andmeid. Natura standardandmebaasi kohaselt on Väinamere loodusala kaitse-eesmärk 2108 ha loodude ja 914 ha kadastike kaitse. 01.11.2023 seisuga on Väinamere loodusalal inventeeritud 1946 ha loodusid ja 1167 ha kadastikke. Arvestades eeltoodut ei ole Väinamere loodusala kaitseeesmärgid loodude osas täidetud. Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava nimetab ehitamist potentsiaalse ohutegurina nii loodude kui kadastike elupaigatüübile, kuna kooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust. Ohtu vähendava meetmena tuuakse kaitsekorralduskavas (lk 96 ja lk 99) välja järgmist: „Lubatud on vaid olemasolevate ehitiste hooldustööd nii, et need ei kahjustaks elupaigatüüpi. Mitte lubada uute ehitiste püstitamist, mis võib kaitstavat elupaigatüüpi kahjustada.“ Seega ei ole võimalik lubada tegevust, mille tõttu väheneks nende pindala.
16.14.Paali katastriüksus asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis, kus LKS § 38 lg 3 kohaselt on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg 1). Käesoleval juhul soovitakse Paali katastriüksusel õuemaa laiendamiseks nõusoleku küsimisega saavutada sama olukord, mille tarbeks väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit (nendel aladel on kõlviku muutmiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek vastavalt LKS § 14 lg 1 p-le 1) oleks vajalik läbida planeeringumenetlus ning saada nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks
16.15.Õuemaa puhul on tegemist kõlvikuga ehk topograafilise nähtusega, mille kaardistamine toimub vastavalt ruumiandmete seadusele ja selle alamaktidele. Kõlvikute kaardistamist Eesti topograafia andmekogus (ETAK) reguleerib keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“. Õuemaa kantakse kõlvikukaardile vastavalt tegelikule olukorrale looduses ja kehtivate õigusnormide kohaselt. Kõlvikute kaardistamine on Maa-ameti pädevuses.
16.16.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Mäe kinnistule on 1999. a, Natura 2000 võrgustiku alade väljavalimisele eelnenud inventuuride käigus, määratud elupaigatüüp loopealsed (6280*), mis on jätkuvalt kajastatud Natura elupaikade andmekogus, kuid see Mäe kinnistule ulatuv elupaigatüübi osa ei ole arvatud Natura 2000 võrgustikku (Väinamere loodusala) ega Vormsi maastikukaitseala koosseisu. Sellest tulenevalt ei ole Mäe kinnistule inventeeritud elupaigatüübile ehitamine vastuolus ei Vormsi maastikukaitseala ega Väinamere 7(11)
3-23-2022
loodusala eesmärkidega. Väljaspool kaitstavaid alasid inventeeritud elupaigatüüpide puhul ei ole tegemist kaitstavate loodusobjektidega LKS § 4 lg 1 mõistes ning puudub seaduslik alus, mis nõuaks seal kavandatavate tegevuse puhul vastustaja kooskõlastust. Kõnealusele alale ehitus- ja kasutuslubade andmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Keskkonnaameti keeldumine õuemaa kõlviku laiendamisest Paali katastriüksusel on õiguspärane.
19.Kohus jääb oma 09.10.2023 määruses toodud seisukoha juurde, et vaidlusalune Keskkonnaameti korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt (vt Tallinna Halduskohtu 09.10.2023 määrus nr 3-23-2022, p 16). Kohtupraktikas on leitud, et Keskkonnaameti nõusoleku andmisest keeldumist tuleb käsitada menetlustoiminguna (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2013 otsus asjas nr 3-12-74, p 11; 17.04.2012 otsus asjas nr 3-11-382, p 13). HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga. Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu vorminõudeid. Siiski on kohtupraktikas leitud, et halduskohtus iseseisvalt vaidlustatavaid menetlustoiminguid tuleb isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 23; 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 10). Menetlustoimingu motiveerituse aste võib võrreldes haldusakti motiveeritusega olla madalam (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08). Kaalutlusõiguse alusel tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).
20.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Paali katastriüksus asub Vormsi maastikukaitsealas1 ning kuulub Natura 2000 võrgustikku 2; 2) Paali maaüksusele on inventeeritud kaitse-eesmärgiks seatud poollooduslike koosluste lood (6280*) esinemine; 3) 29.05.2023 teostati Paali maaüksusel täiendav inventuur elupaikade andmete õigsuse kontrollimiseks ning inventuuri tulemusel selgus, et Paali maaüksusel on valdavas ulatuses inventeeritud Vormsi maastikukaitsealal ja Väinamere loodusalal kaitsev elupaigatüüp lood (6280*); 4) Paali maaüksus asub kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndis, õuemaa kõlvik veekaitsevööndis.
21.Tulenevalt LKS § 14 lg 1 punktist 1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Sama on sätestatud ka kaitse-eeskirja § 6 lg-s 1 – kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitseeeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit.
22.Riigikohus on selgitanud seoses LKS § 14 lg-ga 2 ja samasisulise kaitse-eeskirja sättega, et näiliselt imperatiivsele sõnastusele vaatamata on LKS § 14 lg 2 ja kaitse-eeskirja § 8 lg 1
Vt Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 149 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Vt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 1 alapunkt 517.
8(11)
3-23-2022
kaalutlusõiguslikud sätted; neist sätetest ei tulene, et mistahes ebasoodne mõju kaitseeeskirjale õigustaks kuitahes intensiivset õiguste piirangut; pole võimalik määrata ka universaalset künnist, millest alates muutub ebasoodne mõju kaitse-eesmärgi kahjustamiseks; kaitse-eesmärgi kahjustamist ja õiguste riivet tuleb seetõttu omavahel kaaluda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.20204 otsuse nr 3-21-1370, p 16).
23.Käesoleval juhul on vastustaja keeldunud õuemaa kõlviku laiendamiseks sauna ulatuses nõusoleku andmisest, kuivõrd see avaldab negatiivset mõju elupaigatüübile lood (6280*). Nii on vaidlusaluses korralduses selgitatud, et ehitamine on potentsiaalne ohutegur loodude elupaigatüübile, kuivõrd niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust; seejuures on vastustaja möönnud, et vahetult olemasolevat õueala ümbritsev looelupaik on küll degradeerunud (võsastunud), neid tuleb käsitleda loopealse servaalana ja need omavad endiselt piisavalt taastamisväärtust (vt kaebuse lisa 14, lk 2). Seejuures on vastustaja negatiivse tegevusena käsitlenud juba sauna ehitamisega alustamist ja ehitustegevust. Ka Riigikohus on selgitanud, et kõlvikute suurus mõjutab kaitse-eesmärgi väärtust; seadusest ega kaitse-eeskirjast ei tulene absoluutset keeldu kõlviku suuruse muutmiseks, kuid hinnata tuleb, kas kavandatav kasutus vähendab kaitstava elupaigatüübi väärtust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2024 otsus nr 3-21-1370, p 27).
24.Kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks rajada Paali kinnistule saun, millega oleks tagatud aastaringne pesemisvõimalus. Seega on vastustaja nõusoleku andmisest keeldumisel asjakohaselt lähtunud kavandatava kasutuse mõjust elupaigatüübi lood (6280*) väärtusele.
25.Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on mh kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomasiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas; need on mh lood (6280*) (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punkt 3; Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 2 alapunkt 517). Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning loodusväärtuste parem eksponeerimine loodushariduse eesmärgil (kaitse-eeskirja § 13 lg 1). Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku kaitse (kaitse-eeskirja § 13 lg 5). Kuivõrd vaidlusaluses korralduses on viidatud ka Keskkonnaameti 08.06.2023 kirjale nr 7-9/23/9390-4, siis arvestab kohus ka viidatud kirjas toodud põhjendustega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 lause 2).
26.Keskkonnaamet on oma 08.06.2023 kirjas nr 7-9/23/9390-4 selgitanud, et teostas 29.05.2023 Paali katastriüksusel täiendava inventuuri varasemate andmete (nii vanemate kui ka Metsaruum OÜ poolt esitatud andmete) õigsuse kontrollimiseks; inventuuri käigus hinnati Paali katastriüksuse eri osades paiknevaid kooslusefragmente ja maaüksust ümbritsevat taastatud kooslust ning täideti inventeerimises ankeedid; inventeeritud kooslus Paali katastriüksuse ümber vastab tänaseks põhitunnuste poolest pigem loopealsele (6280) kui kadastikule (5130); mullakiht loopealsel on ca 20 cm paksune, domineerib lubjalembene madalakasvuline ja liigirikas taimestik, puu- ja põõsarinde summaarne katvus on ca 20-30%; degradeerunud (võsastunud) ribasid Paali katastriüksusel tuleb käsitleda ümbritseva loopealse servadena, mille hetkeseisund on küll kehvem ümbritsevast, aga samas, osana tervikust omavad need endiselt piisavalt taastamisväärtust (vt kaebuse lisa 8, lk 4). Seega on vastustaja tuginenud kõige hilisematele andmetele, võttes seejuures arvesse ka kaebaja esitatud arvamust ning leidnud, et Paali katastriüksusel asuv kooslus vastab pigem loopealsele (6280).
27.Täiendavalt märgib kohus, et J.-A.M arvamuses on märgitu, et tegemist on eemalviibija arvamusega, põhjalikum hinnang vajaks kindlasti kohal käimist (vt kaebuse lisa 6). Samas on Keskkonnaamet 29.05.2023 inventuuri koostamisel käinud ka kohapeal (vt kaebuse lisa 15),
9(11)
3-23-2022
mistõttu lähtub kohus Keskkonnaameti 29.05.2023 inventuuriandmetest. Ka Metsaruum OÜ arvamuses on leitud, et Paali kinnistu asub looalal, kuid kinnistut läbivast pinnasteest läänepool asub hetkel elupaiga 6280 tunnustele mittevastav ala, kuigi alal on taastamispotentsiaal; koht, kuhu tellija soovib ehitada sauna, asub kinnistut läbivast teest idapool tee ja õue vahelisel 10m laiusel ribal; seal asub hetkel väga tihe ja liigivaene kadastik männi üksikpuudega; tegemist on kerge nõlvaga, kus maapind laskub teest õue poole; kuna sauna alus on juba paigaldatud, siis on jäädavalt kahjustunud umbes 20 m 2 lookadastikku; lisaks on tee servas ja õuealal mõnevõrra ajutiselt pinnast rikutud kanalisatsiooni paigaldamisega; lisaks Paali kinnistule tehti kordusinventuur ka kinnistut ümbritsevale suurele PLK-le, kuna 2017. a inventeerija märkustes oli märge, et ala on värskelt taastatud ja kaetud suures osas oksapuruga ja vajab uuesti inventeerimist; selle tulemusel määras Metsaruum OÜ ala elupaigaks põhitüübiga 6280* esinduslikkusega B ja kaasnevaks elupaigaks 6210* (vt kaebuse lisa 6, lk 3). Küll aga puuduvad Metsaruum OÜ eksperthinnangus viited, millisest metoodikast on lähtutud mõju hindamisel Natura 2000 alale. Samuti ei ole eksperthinnangus kajastatud Natura standardandmebaasis toodud andmeid, mistõttu ei ole üheselt selge, kas ka nimetatud andmete arvesse võtmisel oleks Metsaruum OÜ jõudnud mõju osas samale järeldusele.
28.Kuigi kaitse-eeskiri ei keela absoluutselt ehitustegevust, siis on vastustaja põhistanud, miks kaebaja soovitud sauna ehitamine Paali katastriüksusele vähendab oluliselt kaitstava elupaigatüübi loo (6280) väärtust. Nii on vastustaja oma 08.06.2023 kirjas selgitanud, et elupaigatüüpide pindala ja seisundi eesmärgid kajastuvad konkreetsete alade kaitsekorralduskavades ning Natura 2000 standardandmebaasis (vt kaebuse lisa 8, lk 5). Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on ette nähtud Rumpo poolsaarel kadastike taastamine loopealseteks; kaitsekorralduskava näeb kaitsekorraldusliku eesmärgina ette, et Väinamere loodusalal on Vormsil väga esinduslikke loodusid vähemalt 60 ha, neist Vormsi maastikukaitsealal 45 ha ja Väinamere hoiualal 15 ha (vt kaebuse lisa 14, lk 2)3. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et Natura standardandmebaasi kohaselt on Väinamere loodusala kaitse-eesmärk 2108 ha loodude ja 914 ha kadastike kaitse; 01.11.2023 seisuga on Väinamere loodusalal inventeeritud 1946 ha loodusid ja 1167 ha kadastikke. Kohtul puudub alus nendes andmetes kahelda.
29.Riigikohus on selgitanud, et loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele; ala terviklikkusele avalduva mõju kindlaks tegemisel on keskne tähendus ala kaitse eesmärkidel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p 14). Käesoleval juhul on vastustaja välja toonud, et Väinamere loodusala kaitse-eesmärgid ei ole täidetud Natura standardandmebaasi kohaselt. Lisaks on vastustaja 29.05.2023 inventuuri tulemusel leitud, et inventeeritud kooslus Paali maaüksuse ümber vastab tänaseks põhitunnuste poolest pigem loopealsele (6280), nn Avenetum-tüübile, kui kadastikule (5130) (vt kaebuse lisa 15). Ka kaebaja tellitud eksperthinnangu kohaselt on kogu Paali kinnistu, välja arvatud olemasoleva hoone alune maa, vanade (1999. a.) andmete järgi Natura elupaigatüüp 6280*, loopealne (vt kaebuse lisa 5). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja toonud põhjendused, miks kavandatava sauna rajamine omab olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele.
30.Vormsi kaitsekorralduskava kohaselt on ehitamine potentsiaalne ohutegur; piiranguvööndis on ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, hoiualal on keelatud kaitstava elupaigatüübi kahjustamine; niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust (vt kaitsekorralduskava, lk 99).
Vt ka Vormsi kaitsekorralduskava, lk 98.
10(11)
3-23-2022
31.Vastustaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et kaitstava elupaiga kahjustamiseks, mida loodusobjekti valitseja ei tohi lubada, ei ole põhjust pidada tegevust, mille kahjuliku mõju intensiivsus ja ulatus on väga väike; siiski võib selline mõju olla oluline, kui see järeldub elupaigatüübi haavatavusest või halvast seisundist, tegevuse kumulatiivsest mõjust koos muude arengute ja alale mõju avaldavate tegevustega, kaitse eesmärgi saavutamisel ilmnenud või tõenäoliselt ilmneda võivatest olulistest raskustest või muudest sarnastest asjaoludest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p 23). Käesoleval juhul ei ole Natura 2000 kaitse-eesmärgid saavutatud. Samas on leitud Keskkonnaameti 29.05.2023 inventuuris, et ka degradeerunud koosluseservadel suvila vahetus ümbruses Paali maaüksusel on hea taastumise potentsiaal, kui teostada vajalikud taastamistööd (vt kaebuse lisa 15). Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja teinud kaalutlusvigu ning on esitanud vaidlusaluses keeldumises põhjendused, miks nõusolekut ei anta. Ühtlasi on ekslik kaebaja väide, et planeeritava sauna ehitus ei kahjusta kinnistul asuvaid kooslusi.
32.Kohtu hinnangul ei ole rikutud kaebaja õiguspärast ootust. Vastustaja on 14.08.2017 andnud tingimusliku nõusoleku Paali katastriüksusel suvila projekteerimistingimuste andmiseks viisil, et uue suvila püstitamine on lubatav Paali katastriüksusel väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi (vt kaebuse lisa 3). Seda on kaebajale selgitatud ka Keskkonnaameti 25.03.2023 e-kirjas (vt kaebuse lisa 4). Seega ei ole 2017. a antud nõusolek elupaigatüübile ehitamiseks, mis aga on käesoleval juhul kaebaja eesmärgiks. Veelgi enam, nõusoleku andmine on menetlustoiming, mis ei loo isikule õigusi ega kohustusi, veel vähem ei anna ehitusõigust. Ka ei tulene kaebajale õiguspärast ootust Keskkonnaameti 20.02.2023 kirjast nr 7-9/23/3236-2 (vt kaebuse lisa 1), kuivõrd sellega on antud nõusolek abihoone, mitte sauna ehitamiseks. Lisaks oli abihoone kavandatud hoopis teise kohta, kui saun (võrdle kaebuse lisa 1 joonis ning kaebuse lisa 13 kaart 1). Ühtlasi ei ole ka kaebaja väitnud, et 23.02.2023, mil Keskkonnaamet oma nõusoleku tagasi võttis, oli haldusmenetlus juba lõppenud ning väljastatud kaebajat soodustav haldusakt. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja õiguspärast ootust ei ole rikutud.
33.Kaebaja väitel on teda ebavõrdselt koheldud, kuivõrd Mäe kinnistule on väljastatud saunpuhkemaja kasutusluba.
34.Vastustaja on selgitanud, et Mäe kinnistule ulatuv elupaigatüübi osa ei ole arvatud Natura 2000 võrgustikku ega Vormsi maastikukaitseala koosseisu. Ka Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et Mäe kinnistul ei ole Natura 2000 alast tulenevaid kitsendusi. Seega ei ole Paali kinnistu ja Mäe kinnistu võrreldavas olukorras, mistõttu ebavõrdset kohtlemist ei esine.
35.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
37.Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.