X kaebus Maardu Linnavalitsuse 15.04.2024 otsuse nr 10-1.7/919 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja NS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-1408.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja Y nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
1.X esitas 05.04.2024 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2024. a aprilli eest.
2.Maardu Linnavalitsus jättis 15.04.2024 otsusega nr 10-1.7/919 toimetulekutoetuse määramata sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel. Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 266,03 euro ulatuses. Samuti on otsustatud vähendada eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat SHS § 133 lg 91 p 3 alusel. Otsuse põhjenduses on selgitatud, et makstud elatis on jäetud arvestamata, kuna elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid peale taotleja kinnituse, et elatis on makstud. Esitatud Eesti Puu 10.01.2024 arve
3-24-1408 nr 101104 on jäetud arvestamata, kuna arve on väljastatud Y nimele, kes ei ole toimetulekutoetuse taotleja leibkonnaliige ning taotleja ei ole kulu kandja (SHS § 133 lg 5). Taotleja esitatud kinnitus, et Yle on hüvitatud 1/3 kuludest sularahas, ei ole kontrollitav. Esitatud Bauhausi kviitung lehereha soetamiseks on jäetud halduskuluna arvestamata, sest SHS § 133 lg 5 p-s 2 nimetatud korterelamu haldamise kulu võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse vaid siis, kui toimetulekutoetuse taotleja elab korterelamus. Kui korterelamu puhul on maja haldamisega seotud kulud ning elamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksed elanike jaoks sundkulud, siis üksikelamus elavate inimeste puhul on neil endil üldjuhul võimalus otsustada, millal ja milliseid elamu hooldamisega seotud kulutusi teha. Mitmed üksikelamu haldamisega seotud kulud on võrreldavad kortermaja puhul korteriomandi haldamisega seotud kuludega, mida samuti toimetulekutoetuse vahenditest ei kaeta. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Andmete varjamine ja nendega manipuleerimine on toetusõiguse kuritarvitamine.
3.X esitas 10.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 15.04.2024 otsuse nr 10-1.7/919 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Vastustaja on jätnud ekslikult arvestamata kaebaja makstud elatise. Vastustaja on ise juhendanud, et kaebaja peaks sellise kinnituskirja taotluse juurde esitama ja on seda ka varem arvestanud. Kaebajal ei ole kindlustust, mis tema laenumakseid katab. Arusaamatu on, miks on sissetulekus arvestatud peretoetus 80 eurot, kui vastustaja arusaamise kohaselt elab laps isaga ja toetus ei laeku kaebaja kontole, ning tööandja makstud sõidukulude hüvitis. Küttekulude kohta on Y istungil haldusasjas 3-23-2046 kinnitanud, et kaebaja maksab need kinni. Halduskuludega seoses on vastustaja sama haldusasja istungil kinnitanud, et kui kaebajad oleks toimetulekutoetuse taotlemisel eluaseme korrashoiuga seotud kuludokumendid esitanud, oleks vastustaja seda ka toetuse määramisel arvesse võtnud. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Maardu Linnavalitsust maksma kaebajale 1049,97 euro suurune toimetulekutoetus kohtumenetlus ajaks. Kaebaja esmavajaduseks on toit ja elukoht. Kaebajal ei ole sellist sissetulekut, millest oleks võimalik katta perekonna kulusid eluasemele, toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendite kasutamisele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja sattuda olukorda, kus tal tekivad pöördumatud tagajärjed, milleks on suutmatus tasuda elektriarveid ja selle tulemusena elektri väljalülitamine.
4.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale tähtaja muu hulgas esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamiseks koos väiteid kinnitavate tõenditega. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb oma seisukohti tõendada ning esitada enda majandusliku seisundi tõendamiseks pangakontode filtreerimata väljavõtted viimase kolme kuu kohta, selgitades seejuures, millised on tema sissetulekud ja rahalised kohustused koos nende suurusega ning miks on kaebajal toimetulekutoetuse maksmist vaja juba kohtumenetluse ajal.
5.Kaebaja vastas 15.05.2024, et esialgset õiguskaitset on vaja, sest tal ei ole raha ja tal jääb muretsemata nii toit kui ka kõik muu vajalik. Ühtlasi esitas kaebaja oma pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.05.2024–15.05.2024 kohta.
6.Maardu linn palus 20.05.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotluses esitatud arvutuskäik ei ole esitatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Taotluses esitatud arvetelt ei nähtu, et teenuste eest tasumisel oleks jäänud varasematest perioodidest võlgnevusi, sh põhjusel, et vastustaja ei ole maksnud toimetulekutoetust. Kaebaja on taotluses kinnitanud, et on eelmisel kuul andnud lähedastele elatist kokku 1720 eurot (700+510+510), samas on taotluse järgi kaebaja deklareeritud sissetulek vaid 884,03 eurot. Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis lubab arvata, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas suurema toetuse saamiseks ei vasta tegelikkusele. Eluliselt 2(5)
3-24-1408 usutavaks ei saa pidada väidet, et ühe kuu arve tasumisega hilinemise korral lülitatakse elekter välja, ei osutata jäätmete veoteenust või katkestatakse vee tarbimine. Sellist olukorda ei ole esinenud kogu selle aja kestel, kui kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja. Tõendite põhjal puudub alus arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral realiseeruks oht, et kaebaja esmavajadused jäävad rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus võttis 21.05.2024 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kuna äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, võib esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seda tuleks möönda üksnes juhul, kui esineks oht, et kaebajal ja tema pereliikmetel ei ole võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Kohus palus kaebajal 10.05.2024 määrusega põhjendada esialgse õiguskaitse vajadust koos tõenditega, sh esitada kolme kuu filtreerimata pangakontode väljavõtted. Kaebaja selgitas vastuses üldsõnaliselt, et tal ei ole raha, ja esitas pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.05.2024–15.05.2024 kohta. Kuna kaebaja jättis kohtule selgitamata enda sissetulekud ja rahalised kohustused koos nende ulatusega ega esitanud ka kolme kuu filtreerimata pangakontode väljavõtteid, jättis ta kohtu nõude sisuliselt täitmata. Seetõttu ei nähtu kohtule kaebusest ega ka kaebuse lisadest sellist vahetut ohtu, mis tooksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebaja õigustele kaasa pöördumatud tagajärjed kohtumenetluse ajal. Kaebusele lisatud toimetulekutoetuse taotluse lisadest nähtub, et kaebaja märtsi sissetulekuteks on 1532,59 eurot, kaebajale on esitatud arve 2024. a märtsis tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest summas 135,56 eurot ning kasutatud vee ja kanalisatsiooniteenuse eest summas 77,32 eurot. Kaebaja on tasunud aiatoodete eest 35,85 eurot. AS Alexela ja AS-i Tallinna Vesi arvete kohaselt ei ole kaebajal eelmiste perioodide osas võlgnevusi. Küttematerjali osas oli taotlusele lisatud Eesti Puu OÜ 10.01.2024 arve pelletite eest, kuid arve kohaselt on selle eest tasutud sularahas ning see on esitatud Y nimele. Kaebaja on toimetulekutoetuse taotluses kinnitanud, et ta on 2024. a märtsis andnud lähedastele elatist kokku summas 1720 eurot (700 + 510 + 510), samas on otsusesse märgitud taotluse järgi deklareeritud sissetulekuks vaid 884,03 eurot. Kaebaja märtsi pangakonto väljavõttelt nähtub, et tema sissetulekuteks on hoopis 1532,59 eurot ning makstud elatis on sellest suurem. Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis lubab arvata, et tal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas suurema toetuse saamiseks ei vasta tegelikkusele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2024 määrus nr 3-23-2046, p 32). Kuna kaebaja on kohtule esitanud väljavõtte väga lühikese perioodi kohta, ei ole kaebaja oma esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ja kohtul pole võimalik ka analüüsida kaebaja tegelikku majanduslikku olukorda õiguskaitse vajaduse jaatamiseks. Väide elektri väljalülitamise ohu kohta on põhjendamatu. Avaldusele lisatud arvetelt ei nähtu, et kaebajal oleks eluasemega seotud kulude võlgnevusi. Kaebaja on saanud vajalike teenuste eest tasutud ka ilma toimetulekutoetuseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida ära üksnes kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Kuna kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Siiski tuleb märkida, et riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, mistõttu on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Esialgse õiguskaitse korras toetuse 3(5)
3-24-1408 väljamaksmise korral ei ole pruugi olla võimalik toetust kaebajalt tagasi saada juhul, kui kaebaja kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määrusest ei ole võimalik aru saada, mitu toimetulekupiiri eksisteerib. Kui tavapäraselt arvestatakse seda SHS alusel, siis esialgse õiguskaitse raames paistab selleks olevat muu arvestus. Arusaamatu on ka kohtu väide, et esialgse õiguskaitse korras toetuse väljamaksmise korral ei pruugi olla võimalik toetust kaebajalt tagasi saada juhul, kui kaebaja kaebus jääb rahuldamata. Riigil on selleks olemas kohtutäiturid. Kaebajal ja vastustajal pole kunagi olnud erimeelsusi kasutuseeliste rahalise suuruse üle, ülalpeetavad saavad kasutuseeliseid rohkem, kui on märgitud elatisena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmajoones teha kindlaks, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, s.t kas ilma selleta võiks saabuda isikule tarbetult koormavad tagajärjed, mille hilisem heastamine ei oleks võimalik või mõistlik. Seega tuleb praegusel juhul hinnata, kas esineb tegelik oht kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (nt elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule ning muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele juba kohtumenetluse ajal, arvestades kaebaja ja tema pereliikmete sissetulekuid ja kohustusi. Kui sellist ohtu ei esine, ei ole põhjust esialgset õiguskaitset ka kohaldada, sõltumata kaebuse perspektiivist või sellest, kas väljamakstud toetust on võimalik kaebuse rahuldamata jäämise korral hiljem tagasi saada. Selle, kas vastustaja on toimetulekutoetust SHS § 133 alusel õigesti arvestanud (sh kas oleks pidanud võtma kaebaja makstud elatise puhul arvesse ka võimalikku kasutuseelist, mida tema juures elavad lähedased saavad), teeb kohus kindlaks põhiasja lahendades. Siinjuures selgitas halduskohus õigesti, et kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamise korral saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi juba enne põhiasja sisulist lahendamist, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema ülekaalukas. Samuti tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada vaid kaebaja õiguste kaitseks hädavajalikul määral.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole asja materjalide põhjal alust arvata, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või et teda ohustaks kommunaalteenuste osutamise katkemine. Nagu halduskohus osutas, nähtub asja materjalidest, et kaebaja kontole on märtsis laekunud sissetulekuna kokku 1532,59 eurot (dtl 29), ning samas ei ilmne, et kaebajal oleks eluasemega seotud kulude võlgnevusi. Kaebaja ei ole sellele määruskaebuses vastu vaielnud ega esitanud halduskohtu nõutud filtreerimata pangakonto väljavõtet või muid majanduslikku seisu tõendavaid dokumente, mis kinnitaks väidetavate pöördumatute tagajärgede saabumise ohtu juba praegu, ka ringkonnakohtule, kuigi halduskohus sellele tähelepanu juhtis. Ehkki kaebaja väidetest võib aru saada, et tema makstud elatis võib seisneda osaliselt ka kasutuseelises, mida tema lähedased ilma üüri tasumata kaebaja juures elades saavad, ei järeldu ka ainuüksi sellest pöördumatute tagajärgede ohtu. Kaebaja ei ole ära 4(5)
3-24-1408 näidanud, et kasutuseelise andmine iseenesest suurendaks tema kulutusi nii, et tal ei ole võimalik enam oma esmaste vajaduste eest tasuda.
12.Asjaolude olulise muutumise korral võib kaebaja esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 253 lg 1).
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
14.Kaebaja ja teise määruses nimetatud isiku eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.