3-24-1290/5 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

5.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 12.6.2024.Tartu Vangla hinnangul puudub E. Raasillal käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täimine. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määruse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-76-04 kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Isik peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Riigikohus on oma 16.12.2016. a lahendis asjas 3-3-1-87-16 väljendanud seisukohta, et igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil. E. Raasild viibib Tartu Vanglas vahistatuna alates 27.09.2023. a. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib või kasutab VangS § 93 lõikes 5 sätestatud õigust jalutuskäigule vabas õhus. Televiisor ei kuulu vahistatu kambri kohustusliku sisustuse hulka (VangS § 45 lg 1 ja § 90 lg 3, justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1). Ka VangS § 31 lg-st 1 ei tulene vanglale kohustust paigutada vahistatu kambrisse televiisorit omal algatusel ja riigi kulul (vt ka VangS § 31 lg-d 2–4). Vanglateenistuse ametniku loal ja VangS § 31 lg-s 2 sätestatud tingimustel võib vahistatul olla kambris isiklik televiisor. E. Raasillal ei ole isiklike asjade hulgas televiisorit. Vahistatu soov jälgida televiisorist olümpiamängude ja kergejõusitku Euroopa meistrivõistluste ülekandeid ei ole piisav selleks, et jaatada vajaduse olemasolu E. Raasilla suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Spordirindel toimuvaga on E. Raasillal võimalik hoida ennast kursis raadio ning ka ajakirjanduse vahendusel. E. Raasild on esitanud Tartu Vangla 05.06.2024. a vastuse peale vaide, mille lahendamise tähtaeg ei ole käesoleva seisukoha esitamise hetkeks veel saabunud. Kui vangla otsustab E. Raasilla vaide rahuldamata jätta või kui vangla jätab vaide tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus pöörduda otsusest teada saamisest või vaide tähtaegselt lahendamata jätmisest alates 30 päeva jooksul halduskohtu poole. Tartu Vangla hinnangul ei piirata kaebaja õigustsaada informatsiooni intensiivselt ega pikaajaliselt ning seetõttu ei ole käesolevas staadiumis ka esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. E. Raasild on esitanud Tartu Vangla 05.06.2024. a vastuse peale vaide, mille lahendamise tähtaeg ei ole käesoleva seisukoha esitamise hetkeks veel saabunud. Kui vangla otsustab E. Raasilla vaide rahuldamata jätta või kui vangla jätab vaide tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus pöörduda otsusest teada saamisest või vaide tähtaegselt lahendamata jätmisest alates 30 päeva jooksul halduskohtu poole. Tartu Vangla hinnangul ei piirata kaebaja õigust saada informatsiooni intensiivselt ega pikaajaliselt ning seetõttu ei ole käesolevas staadiumis ka esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Vangla palub jätta Egon Raasilla esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.

3-24-1290 kohustusliku sisustuse hulka (VangS § 45 lg 1 ja § 90 lg 3, justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1). Ka VangS § 31 lg-st 1 ei tulene vanglale kohustust paigutada vahistatu kambrisse televiisorit omal algatusel ja riigi kulul (vt ka VangS § 31 lg-d 2–4). Vanglateenistuse ametniku loal ja VangS § 31 lg-s 2 sätestatud tingimustel võib vahistatul olla kambris isiklik televiisor. E. Raasillal ei ole isiklike asjade hulgas televiisorit. Kuigi E. Raasillal ei ole käesoleval hetkel tõepoolest võimalust liikuda eluosakonnas selle lahtioleku aegadel ning vaadata eluosakonnas üldiseks kasutamiseks olevat televiisorit, ning kuigi E. Raasillal ei ole ka isiklikku televiisorit, mille kambrisse andmist ta saaks vanglalt taotleda, ei anna kirjeldatud asjaolud siiski alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. See, kas E. Raasillale televisioonisaadete jälgimise mittevõimaldamine on õiguspärane, tuleb otsustada asja sisulise läbivaatamise käigus. E. Raasild on oma esialgse õiguskaitse taotluses kohtule selgitanud, et tema sooviks on olla kursis Eesti eluga ja uudistega ning vaadata kodumaiseid telesaateid. Samuti soovib E. Raasild vaadata Pariisi olümpiamänge ning kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi. Tartu Vangla hinnangul puuduvad käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mis õigustaksid põhivaidluse ära otsustamist esialgse õiguskaitse menetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2023. a määrus asjas nr 3-23-2396, p 9). Vahistatu soov jälgida televiisorist olümpiamängude ja kergejõusitku Euroopa meistrivõistluste ülekandeid ei ole piisav selleks, et jaatada vajaduse olemasolu E. Raasilla suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Spordirindel toimuvaga on E. Raasillal võimalik hoida ennast kursis raadio ning ka ajakirjanduse vahendusel. 12.VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadiosaateid. VangS § 93 lg 3 kohaselt peavad vahistatule olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed. E. Raasild on oma esialgse õiguskaitse taotluses toonud välja, et kui tema küsib valvuri käest ajalehte, siis öeldakse talle, et ajalehti pole. Kambriterminalist mängiv raadio ei tööta aga korralikult ning on üle 20 aasta vana. Tartu Vangla kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik T. Lille kinnitas oma 11.06.2024. a e-kirjas, et E. Raasild on tema nimekirjas olnud alates 22.11.2023. a. Selle aja jooksul on kaebaja paiknenud kambrites 1099, 1166, 1191, 1086, 1005 ning alates 02.05.2024. a kambris nr 1085. T. Lille kinnitusel on kõigis nimetatud kambrites olnud olemas töökorras kambriterminalid, kuna ta on kaebajaga terminalide kaudu pidevalt suhelnud (mitmeid kordi nädalas). Esialgse õiguskaitse taotlusele vastamise käigus on kontrollitud kambri nr 1085 terminali seisukorda. Kolmanda üksuse vanemvalvur J. Melotškov kinnitas oma 11.06.2024. a e-kirjas, et ta kontrollis terminali tööd, raadiokanalid töötavad, samuti töötab valvuriruumi helistamine –kuulmine mõlemalt poolt oli selge ja arusaadav. Vanemvalvur J. Melotškov selgitas samuti, et ajalehte Postimees jagavad ametnikud esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Kui kinni peetav isik avaldab ajalehe lugemiseks soovi, siis püütakse seda ka võimaldada. Kuivõrd elusektsiooni peale on üldiselt kaks ajalehte, võib juhtuda, et kõik soovijad ei saa lehte samal päeval lugeda. Eraldi arvestust ajalehe jagamise kohta ei peeta, vaid lehti jagatakse juhuslikkuse lausel või parajasti nendele, kes lehte küsivad. J. Melotškov ei mäleta enda sõnul, et E. Raasild oleks kordagi temalt ajalehte küsinud. T. Lille e-kirjas toodu kohaselt on J. Melotškov valdavalt tööl E1/E2 valvepiirkonnas ning seal on E. Raasild valdava osa Tartu Vanglas viibimise ajast ka paiknenud. Kuigi E. Raasillal ei ole võimalust jälgida oma elukambris telesaateid, on kaebajal siiski olemas võimalus hoida ennast päevakajaliste uudistega kursis raadiot kuulates ning vangla poolt pakutavaid ajalehti lugedes. 13.E. Raasild on esitanud Tartu Vangla 05.06.2024. a vastuse peale vaide, mille lahendamise tähtaeg ei ole käesoleva seisukoha esitamise hetkeks veel saabunud. Kui vangla otsustab E. Raasilla vaide rahuldamata jätta või kui vangla jätab vaide tähtaegselt lahendamata, on kaebajal õigus pöörduda otsusest teada saamisest või vaide tähtaegselt lahendamata jätmisest alates 30 päeva jooksul halduskohtu poole. Tartu Vangla hinnangul ei piirata kaebaja õigust saada