Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-446
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.01.2023 otsuse nr 12208020081-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – X, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev; Y, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
13.05.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Y apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-446 muutmata.
2.Jätta Y ja X menetlusabiga seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
Asendada kaebajate nimed ja Eestisse saabumise kuupäevad tähemärgiga.
Tõlkida ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
3-23-446 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus XX.XX.XXXX Venemaalt Eesti Vabariiki ning esitas siin 02.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1, millega luges X taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1); luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2, p-de 7 ja 9 alusel (p 2); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 6 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaale, mis kuulub sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). X poliitiline profiil ning varasem tegevus ettevõtjana ei ole tõendatud. X ei ole tõendanud, et Venemaa ametivõimud teda kiusavad. Ei ole usutav, et taotleja on aastaid tegelenud opositsioonilise ja korruptsioonivastase tegevusega. Taotleja ei ole esitanud usaldusväärset tõendusmaterjali oma varasema tegevuse kohta, samuti ei leia tõendeid avalikest allikatest. Tõene on, et Venemaal on karistatud ja jätkuvalt karistatakse inimesi poliitilistel motiividel, kuid eelnev ei ole piisav rahvusvahelise kaitse andmiseks. Taotleja ei ole tõendanud, et on poliitiliselt aktiivne. Taotleja on esitanud üksnes eraisikute kirjutatud toetuskirjad, mille ehtsuses ja tõesuses ei ole võimalik veenduda. Ka taotleja antud selgitused on ajaliselt muutuvad ja neis esinevad vastuolud. Taotleja on kuulutatud Venemaa poolt rahvusvaheliselt tagaotsitavaks isikuna, kes on süüdi mõistetud alaealise vägistamises. Venemaale naastes ei oota taotlejat ees alusetu kriminaalkaristus. Venemaa ametkonnad on väljastanud taotlejale passi, millega on Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, et taotleja võiks seetõttu ohtu sattuda. Samuti puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus. Olukord Venemaa vanglates on varieeruv ning kohati ettearvamatu. Samas ei ole olukord selline, mis välistaks Venemaal süüdimõistetud isiku väljasaatmise. Taotleja on varem vanglas viibinud ning kinnitust ei ole leidnud, et taotlejat oleks vanglas taga kiusatud. Seega ei vasta taotleja täiendava kaitse saamise tingimustele. Taotleja suhtes esinevad vabatahtliku täitmistähtaja määramata jätmise alused ning sundtäidetava ettekirjutuse koostamine on põhjendatud. Taotleja osas esineb põgenemisoht. Taotleja on soovinud minna Lõuna-Koreasse ja Soome Vabariiki, kasutades selleks oma venna 2(18)
3-23-446 passi. Lahkumine ei ole õnnestunud. Taotleja jättis oma reisidokumendi teadlikult Venemaale. Taotlejal ei esine tervisega seonduvaid, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid lahkumiskohustuse kohaldamata jätmise. Taotleja on viibinud Eestis alates XX.XX.XXXX ning sellest suure osa ajast kinnipidamiskeskuses. Taotlejal ei ole Eestis ega mujal Euroopas sugulasi. Taotleja ei ole Eestis ega Euroopa Liidus töötanud ning tal ei ole siin vara. Puuduvad alused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Taotleja ei ole lõimunud Eesti ühiskonda ega omandanud eesti kelt. Taotlejal ei ole Eestis majanduslikke huve, mille säilitamine või kasutamine võiks saada riivatud sissesõidukeeldu kohaldades. Taotleja on ohtlik avalikule korrale. Taotleja sisenes Eestisse ebaseaduslikult. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul võib ebaseaduslik piiriületus olla aktsepteeritud, kuid praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Lisaks on kaalukaks sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et taotleja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid (VRKS § 201 p 2). Võimaliku järgneva Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamise vältimiseks on vajalik kohaldada taotlejale sissesõidukeeld Schengeni alale.
3.Y on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus Venemaalt XX.XX.XXXX Eestisse ja esitas siin 02.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA tegi 27.01.2023 otsuse nr 12208020081-1, millega luges Y rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1); luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 7 alusel (p 2); tegi VSS § 72 lg 2 p-de 2 ja 6 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). Taotlejat ei kiusa koduriigis riigivõim ega julgeolekuasutused. Taotleja ütlustest ei nähtu, et ta oleks Venemaa võimude huviorbiidis olnud või teda oleks Venemaal milleski süüdi mõistetud. Taotleja ei ole kunagi toetanud Venemaa poliitikat ja tema meelsus on piirdunud meeleavaldustel osalemisega. Taotleja vestlusel antud selgitustest saab järeldada, et taotleja ei ole poliitiliste sõnavõttudega aktiivne, ta ei kirjutanud sotsiaalmeediapostitusi, ei pidanud blogi ega olnud muud moodi nähtav oma poliitilise meelsuse väljendamisega. Kuigi Venemaa olukord võib olla teatud ühiskonna gruppidele keerukas, on alust arvata, et taotleja on endale valinud meelepärase riigi ning seejärel esitanud siin rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset: ta on 23-aastane Venemaa kodanik, teda pole karistatud ega kohtulikult süüdi mõistetud ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav, Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud, millega on Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku- või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks seada ohtu iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või alandataks muul viisil tema inimväärikust. Taotlejale keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest VRKS § 201 p 7 alusel, mis on VSS § 72 lg 2 p 2 järgi üheks aluseks vabatahtliku täitmistähtaja määramata jätmisel. Y saabus Eestisse ebaseaduslikult, jättes oma reisidokumendi Venemaale. Y esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui puutus Valga bussijaamas kokku politseiametnikega ning selgus, et tema edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. Eelnevast saab järeldada, et taotleja tegelik soov ei olnud esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid liikuda Eestist edasi. Välistatud ei ole, et taotleja soovis koos kaaslasega tegelikult lahkuda Eestist rongiga. Yl ei ole tervisega seonduvaid, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid lahkumiskohustuse kohaldamata jätmise. Ta on viibinud Eestis lühiajaliselt alates 3(18)
3-23-446 XX.XX.XXXX ning enamuse ajast kinnipidamiskeskuses. Yl ei ole Eestis ega Euroopas sugulasi, ta ei ole siin töötanud ega oma vara. Y on Venemaa kodanik, kellel on praeguseks ajaks olemas kehtiv pass. Päritoluriigi andmete põhjal ei ole Venemaal sellist relvakonflikti, mis võiks taotlejat ohustada. Taotleja väljasaatmine Venemaale ei ole vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Taotleja iga ega terviseseisund ei ole takistuseks sissesõidukeelu kohaldamisel. Taotleja ei ole lõimunud Eesti ühiskonda ega oska eesti keelt. Taotlejal ei ole Eestis ega mujal Euroopa Liidus sugulasi. Samas on taotlejal Venemaal lähedased sugulased ehk side koduriigiga. Taotlejal ei ole Eestis majanduslikke huve, mille säilitamine või kasutamine võiks sissesõidukeeldu kohaldades saada riivatud. Taotleja puhul ei esine sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.
5.X esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi (haldusasi nr 3-23-446).
6.Y esitas 06.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.01.2023 otsuse nr 12208020081-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-521).
7.Tallinna Halduskohus liitis 06.04.2023 määrusega haldusasjad nr 3-23-446 ja 3-23-521 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-23-446.
8.X oli kaebuses seisukohal, et on PPA-le oma väiteid tõendanud. Kaebajale määrati vanglakaristus teo eest, mida kaebaja ei ole toime pannud. Pärast vangistusest vabanemist avastas kaebaja, et talle ei kuulu enam tema eramu. Kuivõrd väiteid tõendavad dokumendid olid eramus, puudus kaebajal neile juurdepääs. Vaatamata eelnevale õnnestus kaebajal võtta kaasa dokumendid, mida PPA peab ebausaldusväärseteks. Kaebajal olid Eestisse saabumisel kaasas mälupulga peal digidokumendid, mille andis PPA-le. Mälupulga tagasisaamisel olid suurem osa mälupulgale salvestatud dokumentidest kadunud. Kaebaja andis usaldusisikule Eestis koopia mälupulgal olevatest andmetest. Venemaa kaitseorganite töötajad piinasid kaebajat. Kaebaja taotles PPA-lt, et arst vaataks kaebaja üle piinamise jälgede tuvastamiseks. Kaebaja esitas PPA-le vangistusest vabanemise kohta tõendi, millega soovis tõendada asjaolu, et kaebajale määratud karistus on ära kantud. Meedias on avaldatud palju andmeid selle kohta, et Venemaal fabritseeritakse kriminaalasju juhul, kui inimene kritiseerib Venemaa võimu või väljendab muul viisil mittenõustumist Venemaa poliitikaga (nt Navalnõi kaasus). Seega ei ole Venemaa kohtusüsteem usaldusväärne. Kaebaja esitas PPA-le tõendeid selle kohta, et kaebajat kiusati taga tema poliitiliste vaadete tõttu. PPA tõlgendas tõendeid ühepoolselt, mitteobjektiivselt ja kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja väited on ebaõiged, vastuolulised ja mitteusutavad. Otsuse põhjendused on subjektiivsed ja üldised. PPA ei ole otsuses arvestanud kaebaja esitatud argumente, võtnud arvesse tegelikku olukorda Venemaal ega põhjendanud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemisel. Kaebaja väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebajat ootab Venemaal tagakius ning oht sattuda vägivalla ohvriks. PPA ei ole hinnanud otsuses kaebaja väljasaatmisega kaasnevaid asjaolusid.
4(18)
3-23-446 Vastustaja pole pakkunud kaebajale võimalust esitada täiendavaid tõendeid. Samuti ei ole vastustaja selgitanud kaebajale, milliseid tõendeid oleks kaebaja pidanud esitama. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja sidemed päritoluriigiga ei ole piisavad, kuna ta ei suhtle enda perega tihedalt. Kaebajale sissesõidukeelu määramine viieks aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
9.Y oli kaebuses seisukohal, et PPA otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, riivab kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt ning on kaalutlusvigadega. Kaebaja suhtes esineb alus teda pagulasena tunnustamiseks, kuna ta on kogenud ja kogeb päritoluriiki naastes veelgi tagakiusamist riigivõimu poolt või teiste kodanike poolt, mida riik heaks kiidab. Kaebaja kaitsevajadus on tingitud tema suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamisest. Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et tal oli konflikt prokuratuuri esindajaga. Kaebaja tiriti autosse ning pakuti tööd prokuratuuris, st tööd kompromiteerivate materjalide kogumiseks jms. Seega on tegemist rünnakuga kaebaja tervise, vabaduse ja elu vastu. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta ei ole pärast kirjeldatud juhtumit pöördunud abi saamiseks politseisse, kuna oli veendunud, et ta ei saa korrumpeerunud õiguskaitseorganist abi. Kaebaja ei pea teadma, mis nimekirjas ta oli, kuivõrd tegemist on ilmselt salastatud infoga. Tagakiusu ohvriks langenud kaebaja võis ainult kogeda kõnealuses nimekirjas olemise tagajärgi. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et tõendada temaga juhtunut. Kaebaja on andnud detailseid selgitusi, kirjeldusi jms ning vastanud selgelt kõikidele täiendatavatele küsimustele. PPA ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud C ütluseid, kes kinnitab, et 2018. a-l ennast prokurörina tutvustanud meesterahvas palus kaebajal osaleda kohtuprotsessis ja anda ütlusi sellise sisuga, nagu meesterahvas kaebajale ütleb. C kinnitab, et kaebaja on nimetatud tegevusest keeldunud, mistõttu politseinikud ja prokurörid karjusid kaebaja peale ning C kuulis seda pealt. Pärast seda juhtumit tekkisid kaebajal probleemid koolis ja õpingutega üldiselt. Kaebaja ja C osalesid koos meeleavaldustel. Pärast korduvaid seadusevastaseid kinnipidamisi ja ähvardusi hakkasid C ja kaebaja telefonile helistama tundmatud isikud, kes tutvustasid ennast politseinikena ja nõudsid Clt Y elukoha kohta infot. C selgitused kinnitavad, et Y on Venemaa riigivõimude huviorbiidis. Kaebaja tagakiusaja on Venemaa prokuratuur. PPA ei ole leidnud, et Y oleks üldiselt ebausaldusväärne. PPA küll leidis, et kaebaja ütlustes leidub kohati liialdusi, kuid kaebaja üldist usaldusväärsust ei ole kahtluse alal seatud. Venemaa politsei pidas 2022. a kevadel Y kinni. Kinnipidamise käigus tehti Yst foto, mille järgi on Sberpanga biomeetriliste andmete põhjal võimalik teha kindlaks Y isik. Sberpanga enamusosanik on Venemaa Keskpank, mis teeb tihedat koostööd FSB jm organitega. Kaebaja on korduvalt kinni peetud ka meeleavaldustel 2019. ja 2022. a-l. Kaebajal on õigus saada kaitset ka siis, kui ta kardab neid tagajärgi, mis saabuksid, kui riigivõim ta meelestatusest teada saaks. Yga seotud asjaolude kogumist saab järeldada, et kaebaja vaated on riigivõimule teada. Meeleavaldustel osalemine on üks intensiivseimaid viise, kuidas oma meelsust väljendada, ning on käsitatav aktivismina. Venemaa poliitilisest olukorrast tulenevalt on teisitimõtlejate vaigistamine riigi üheks peamiseks prioriteediks. Yga juhtunu ei ole juhuslik. Y on osalenud Venemaal põhiseaduse muudatuse, pensionireformi vastasel, telegrammi toetaval, A. Navalnõid toetaval ja Ukraina sõja vastastel meeleavaldustel. Y jätkab meeleavaldustel osalemist Eestis olles. 5(18)
3-23-446 Kaebaja on korduvalt proovinud lahkuda Venemaalt seaduslikult, mis on lõppenud ebaõnnestunud katsetega. Ebaseaduslik piiri ületamine oli Y viimane abinõu. Y tuli Eestisse öösel ujudes. Venemaa territooriumil sõjategevust ei toimu, kuid tänase päeva seisuga on Venemaa sõjalises konfliktis, mis on suurim pärast teist maailmasõda. PPA on jätnud tähelepanuta Y selgitused selle kohta, et 09.08.2022 toimus tema kodus läbiotsimine, kus politsei leidis kõik tõendid. 09.08.2022 helistas Y emale FSB töötaja, kes ei öelnud oma nime. Venemaale tagasipöördumisel võib Yt ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et ta on Euroopas varjupaika taotlenud. Venemaa ametnikud on teadlikud, et Y viibib Eestis. Venemaa piiripunkti esindaja on väljastanud dokumendi, millest nähtub, et Venemaa on fikseerinud Y ebaseadusliku piiriületuse ning tuvastanud Y isiku. Yl ei ole võimalust läbida piiri märkamatult, kuna vastuvõtva riigi ametnikel tekib küsimus, mis on Y pikaaegse Eestis viibimise põhjus. Samuti tekitab küsimusi piiri ületamise viis. Venemaale tagasipöördumisel tuvastatakse Y seotus „ebasõbraliku riigiga“ (s.o Eestiga), millele järgneb tagakius. Y vastab täiendava kaitse andmise kriteeriumitele. PPA ei ole otsuses põhistanud, miks peaks talle kohaldama sissesõidukeeldu. Venemaa kodanike tuleviku osas puudub igasugune kindlus ja prognoositavus. Y ei ole menetlust takistanud ega sellest kõrvale hoidnud. Y soovib, et juhul, kui Venemaale tagasi saates muutuvad tagakius ja inimõiguste eiramine väljakannatamatuks, saaks Y oma päritoluriigist turvaliselt emigreeruda. Viie aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne. Y ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik.
10.PPA palus jätta X kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tagakiusu tema päritoluriigis. Kolmandate isikute seletused ja Venemaa menetlusdokumendid ei kinnita, et tegemist võis olla tegudega, mis kvalifitseeruvad tagakiusuks. PPA on analüüsitud kaebaja selgituste usutavust iga väidetava tagakiusu akti kohta. X ütlused ei ole usaldusväärsed ega usutavad. PPA-l ei ole võimalik kommenteerida X väiteid, mis puudutavad dokumentide mälupulgalt kadumist. X on ise teada andnud, et Eesti Inimõiguste Keskus oli mälupulgast koopiat tehes ekslikult kustutanud ära kõik mälupulgal olevad andmed. Küsimuste korral võib X pöörduda otse Inimõiguste Keskuse poole. Kui X oleks soovinud tuvastada piinamise jäljed, oleks ta pidanud pöörduma Venemaa vastavate asutuste poole. Aastaid hiljem tehtud arstlik läbivaatus ei näita vigastuse põhjuseid. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt võidakse Venemaal kohtumenetluse ajal inimeste õigusi rikkuda ning kohtumenetlused võivad olla kallutatud. Samas hinnates X esitatud kohtudokumente, on PPA põhjendatult leidnud, et Venemaa riigivõimu tegevustes polnud midagi sellist, mida võiks käsitada tagakiusamisena. X on pannud toime need kuriteod, milles X süüdi tunnistati. X ei ole sellise profiiliga, keda võimud oleks soovinud taga kiusata. Väidetavalt fabritseeritud kriminaalasja raames karistati Xt 60 ÜKT (üldkasulik töö) tunniga, mis ei ole ebaproportsionaalne karistus. X võrdlus A. Navalnõiga on liialdus. X on esitanud ebausutavaid ja vasturääkivaid väiteid rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Lisaks on X usaldusväärsust mõjutanud PPA-le võltsitud dokumendi esitamine. PPA on otsuse p-des 1.5‒1.8 selgitanud, miks X väited tema fabritseeritud kriminaalasjade, poliitilise tegevuse ning väärkohtlemise kohta ei ole usutavad. Seega ei ole PPA rikkunud põhjendamiskohustust. X ei ole menetlejale teada andnud, milliseid tõendeid ta soovib veel esitada. PPA on otsuse p-des 1 ja 2 selgitanud välja seaduslikud alused ning põhjused sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamiseks.
6(18)
3-23-446
11.PPA palus jätta Y kaebuse rahuldamata. PPA ei tuvastanud, et ametiasutused või kaaskodanikud oleks Yt taga kiusanud või tema tervis oleks ohus. Y selgitused prokuratuuri teenistusse värbamise osas on ebausutavad. Kaebaja väide, et teda sunniti koostööle, kuna neil oli vaja kontrolli tema üle, ei ole veenev. Venemaal on üsna palju tudengeid või praktikante, kes on nõus minema prokuratuuri teenistusse vabatahtlikult. Pole usutav, et Venemaa prokuratuuri esindajatel pole teist meetodit, kui värvata nende „väärtusi“ mittejagavat inimest tööle selleks, et tema üle kontrolli saada. Asjaolu, et Venemaal esineb menetluslikke puudujääke ja valikulist õigusemõistmist, ei tähenda, et neid igal juhul esineks ning Yl oleks abi saamine olnud võimatu. Asjakohatu on väide, et oma riigilt ei saada abi või abi küsimine on mõttetu, kui seda ei ole küsitudki. Kuigi varjupaigataotlejal puudub enamasti võimalus esitada kõigi oma väidete kinnituseks tõendeid, ei tähenda see, et PPA peaks kahtlusteta usaldama kaebaja väiteid. Yl ei esinenud ühtegi elusündmust, mis võiks viidata, et riigivõim piirab ebaproportsionaalselt või sihipäraselt tema põhiõigusi. Vastustaja ei pea usutavaks, et 2022. a-l lennuki pardale mittelubamine on seotud 2018. a-l väidetavalt aset leidnud konfliktiga prokuröriga. Taoline üksikjuhtum ei viita riigi kõrgendatud huvile kaebaja vastu. C selgituste õigsust ei ole võimalik kontrollida. Isegi kui Yl toimus väidetav konflikt prokuratuuri esindajatega, ei anna see tagakiusu mõõtu välja. Ei ole usutav, et juhul, kui Venemaa eriteenistusel oleks Y tagakiusamine sihiks, pole keegi teda pärast tema lennujaamast põgenemist kinni pidanud. Kaebaja selgitustes esineb vastuolulisust ja liialdusi, mis vähendavad tema usaldusväärsust. Usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et pärast ebaseaduslikku Eestisse tulekut esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse pärast esmast kokkupuudet politseiga, et vältida väljasaatmist. Seega on tõenäoline, et Y selgitustes esinevad liialdused ja ebakõlad on tingitud sellest, et rahvusvahelise kaitse vajadust kaebajal pole. Ekslik on Y seisukoht, et meeleavaldusel osalemine võrdub poliitaktivismiga. Poliitaktivism eeldab püsivamat tegevust, mis baseerub inimese fundamentaalsetel veendumustel ja mille eesmärk on poliitiliste muutuste sisseviimine, mis viiakse läbi sõltumatu riigivõimu soovist. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole võimalik poliitaktivisti tegevust võrdsustada tavalise kodanikupositsiooni väljendamisega, mille võimalikud tagajärjed ei ületa tagakiusamise lävendit. Yl on võimalik oma meelsust väljendada ka Venemaal. Ka tänapäeval korraldatakse Venemaal sõjavastaseid meeleavaldusi. Seega ei ole mitte iga sõjategevuse osas rahulolematust väljendav venelane Venemaal tagakiusuohus. PPA pole edastanud Venemaale infot Y rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta. Y esitatud dokumendist on näha, et Venemaa teavitab Eestit, et Eesti piiri ebaseaduslikult ületanud isikud võivad olla X ja viimase psühholoogilise mõju all Y. Nimetatud dokumendist ei tulene, et riigivõim oleks Yst huvitatud. Yle on põhjendatud sissesõidukeelu kohaldamine viieks aastaks. Kohtupraktikas on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (nt haldusasi nr 3-17-1928). Selliseid asjaolusid Y puhul ei esine.
12.Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2023 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebused
rahuldamata
ja
X X kaebuses esitatud ning kohtuistungil väljendatud väited on üldsõnalised ega kirjelda täpselt, milliste asjaolude tuvastamisel asus PPA vääratele järeldustele. Kohtul puudub alus kahelda 7(18)
3-23-446 vastustaja väites, et vastustaja süül ei ole kaebajale kuuluvalt mälupulgalt dokumente kaduma läinud. X toob kaebuses välja, et tal oli koopia mälupulgal olevatest dokumentidest, mistõttu oli tal võimalik soovi korral vastavad tõendid uuesti esitada, millist võimalust kaebaja ei kasutanud. Kuivõrd X esitas sadu tõendeid (võimalik, et ka tuhandeid tõendeid, vt vaidlustatud otsuse lk 27, viimane rida), ei ole mõeldav kõikide kaebaja esitatud tõendite hindamine. Vastustaja hindas õigesti tõendeid kogumis ning selekteeris välja tõendid, mis võiks rahvusvahelise kaitse menetluses X väiteid kinnitada või PPA hinnanguid ümber lükata. Õige on vastustaja tähelepanek, et praegusel ajal tervise ekspertiisi koostamine varasema piinamise tuvastamiseks ei anna soovitud tulemit. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kes või millistel põhjustel Xle võimalikke kehavigastusi tekitas. PPA ei ole vaidlustatud otsuses välistanud, et X tegeles Venemaal äritegevusega, kuid on kogumis leidnud, et esitatud tõendid X väiteid ei toeta. Samuti puuduvad tõendid, et X osales korduvalt meeleavaldustel. X on oma väidete tõendamiseks esitanud erinevate Venemaal elavate inimeste selgitused (dtl 619‒649), milles inimesed kirjeldavad Xga seotud asjaolusid. Samas nähtub, et selgitused seostuvad kriminaalasjaga või asjaoludega, mida X on ise tunnistuse andnud inimestele rääkinud. Ka 04.01.2023 selgitas X, et varasema opositsioonilise tegevuse tõendamiseks on tal esitada üksnes kümne inimese selgitused (dtl 258). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendavad tema seotust mõne Venemaa valitsuse vastase organisatsiooniga. PPA praktika kohaselt on selliste tõendite esitamise võimalus tavapärane (otsuse lk 9). Arvestades X esitatud märkimisväärset tõendite hulka, ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks meeleavaldustel osalemiste eest või võimuvastase tegevuse eest karistatud. 2017. a-l vahistati ning karistati üle saja inimese meeleavaldustel osalemise eest. Ka X väited Lõuna-Koreas rahvusvahelise kaitse saamise kohta ei ole tõendatud. Esitatud tõenditest nähtuvalt on X nimele väljastatud Korea Vabariigi välismaalastele väljastatava registreerimise kaart võltsitud. Dokument ei ole kehtiv (dtl 281‒292). Kohtuistungil kinnitas X ka ise, et võltsis registreerimise kaarti, et saaks Venemaalt väljuda. Kui ka jaatada, et Xle anti Lõuna-Koreas rahvusvaheline kaitse, jääb mõistetamatuks, miks X naasis lühikese aja pärast Venemaale olukorras (väidetavalt lahkus 2019. a augustis ning naasis 2019. a lõpus, protokolli lk 5, dtl 227), kus teda on väidetavalt korduvalt ähvardatud, kasutatud vägivalda, ebaseaduslikult kinni peetud. X selgitas PPA-le, et tal olid Lõuna-Koreas elamise ajal tekkinud sidemed ning ta soovis värvata Venemaalt Lõuna-Koreasse inimesi tööle (2 meest ja 2 neidu) (protokolli lk 7, dtl 229). 20.01.2023 väitis X, et teda võiks tagasi saata Lõuna-Koreasse, kuna tal on seal vara (dtl 276). Seega viibis kaebaja Lõuna-Koreas pigem ärilistel eesmärkidel. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et Xt hakatakse Venemaale naasmisel taga kiusama. Venemaa ametnikud võivad olla korrumpeerunud ning mh nõuda altkäemaksu. Samas ei viita X selgitused ega ükski haldusasjas esitatud tõend sellele, et kaebaja tegeles äritegevusega nii edukalt, et äratas võimuesindajates märkimisväärset huvi. Pigem vastupidi, kaebaja selgitas PPA-le, et ärid ei toonud tulu ning olid lõpetatud (protokolli lk 7, dtl 229). Ka 13.10.2021 kohtuotsusest nähtub, et Xlt võeti ära 19 000 rubla ning 652 USA dollarit, mistõttu on PPA õigesti järeldanud, et nimetatud summad ei viita edukale äritegevusele ega sellele, et Xt võidi seetõttu taga kiusata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt keeldus PPA Xle rahvusvahelise kaitse andmisest mh põhjustel, et X on Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitav alates 03.11.2022 ning mõistetud süüdi alaealise vägistamise eest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt mõisteti X süüdi 13.10.2021 otsusega alaealise vägistamise eest ning määrati karistuseks 2 aasta ja 5 kuu pikkune vabadusekaotus (dtl 545‒568). Altai krai kohtu 06.12.2021 määruse järgi tühistas kohus X suhtes seatud vahistamise tõkendi seoses 13.10.2021 otsusega määratud karistuse ärakandmisega ning otsustati X 8(18)
3-23-446 vabastada vahi alt. Määruse järgi viibis X vahi all alates 24.09.2020. Samas määruses tõi kohus välja, et 13.10.2021 otsus ei ole jõustunud ning asja läbivaatamine apellatsioonmenetluses on määratud 16.12.2021 (dtl 690). Altai krai eeluurimisvangla on väljastanud Xle 07.12.2021 tõendi, mille kohaselt vabastati ta vahi alt 07.12.2021 (dtl 300‒303). Altai oblasti apellatsioonikohtu 16.12.2021 otsusega pikendati aga vangistust 9 aastani (dtl 288). Tagaotsimise aluseks ongi eelnev otsus. Apellatsioonikohus pikendas X karistuse kandmise aega. Xl tuleb ära kanda veel karistus 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Venemaa kohtuid võib mõjutada täidesaatev võim, sõjavägi ja muud julgeolekujõud ning õigeksmõistmise arv on jätkuvalt madal. Eelnevast ei saa aga üheselt järeldada, et kõik süüdistuse saanud inimesed Venemaal on nn poliitilised ohvrid. Tõenditest ning X selgitustest nähtuvalt ei ole temale määratud karistus fabritseeritud. X poliitiline profiil ega äritegevus ei ole sellised, mis oleksid võinud tingida võimude huvi. Altai krai Novoaltaiski Linnakohtu 13.10.2021 otsuses toodud väited võiks lugeda fabritseerituks juhul, kui X eitaks, et ta on 13.10.2021 otsuses kirjeldatud inimesega kokku puutunud. Sellist olukorda ei esine. X kirjeldas 09.09.2022 vestlusel asetleidnud sündmust ning kõnesolevat tüdrukut, tuues välja omapoolse versiooni toimunust (p-d 14‒16). Venemaa kohtu otsusest nähtuvalt on kohus kuulanud üle mitmeid tunnistajaid, viinud läbi ekspertiise ning uurinud tõendeid ja teinud nende põhjal otsuse. Otsuses on kohus hinnanud ka X tegu kergendavaid asjaolusid, sh lükanud ümber süüdistaja väiteid X kasuks. Samuti on kohus vähendanud Xlt väljamõistetavat kahjutasu, mida kannatanu nõudis. Seega ei nähtu, et Venemaa kohtu 13.10.2021 otsus oleks ebaobjektiivne või karistus ebaproportsionaalne. Eeldatavalt sama kohtuasja arutamine jätkus järgmises kohtuastmes, kus sama tegu ning karistuse pikkust hinnati veel kord. Ka apellatsioonikohtu otsust ei saa pidada tavapäratuks. Juhul kui X oleks jäänud Venemaale ning vaidlustanud tema suhtes tehtud otsuse, ei saa välistada, et asjaolud oleks kõrgemas kohtuastmes muutunud tema kasuks. Enda kaitsmise asemel lahkus X Venemaalt. Eesti kohus ei asu X suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse otsuse õiguspärasuse hindamisel hindama uuesti kõiki X kriminaalasjaga seotud tõendeid. Kogumis ei nähtu kohtule, et Venemaa kohus oleks teinud kohtuotsused alusetult. X võrdlus A. Navalnõiga on liialdatud. Asjas esitatud tõendid ja X selgitused ei toeta väidet, et kriminaalmenetluse fabritseeritust näitab kaebajale kuuluva kinnisvara võõrandamine. X selgitas 09.09.2022 toimunud vestlusel PPA-le, et 2019. a-l ei tülitanud teda keegi mitme kuu vältel pärast naasmist Lõuna-Koreast Venemaale. 2020. a alguseks oli X ehitanud 120 m2 suuruse maja ning pannud selle müüki (protokolli p 14, dtl 227). Samas selgitas X, et ta sai maja müügist teada naabrite käest (protokolli p 19, dtl 233). 04.01.2023 selgitas X PPA-le, et tal on mitu kinnisvara. Omaniku vahetus toimus ajal, kui X oli vanglas. Uus omanik on politseiametnik (p 12, dtl 260). PPA on vaidlustatud otsuses tuginenud oma väites ajakirjanduslikule viitele, et Venemaa kinnipidamisasutustes viibivatel isikutel on õigus enda kinnisvaraga tehinguid teha. X ei lükanud PPA väidet ka ümber. Ta vastas üksnes, et ta ei ole kinnisvara eest raha saanud (p 12, dtl 260). Lisaks nähtub Venemaa kohtu 13.10.2021 otsusest, et Xl tuli tasuda Qle kuriteoga põhjustatud moraalne kahju summas 100 000 rubla ning samuti nõuti riigituludesse 2070 rubla. Kuivõrd kohtule ei nähtu, et X oleks nimetatud summasid tasunud, ei saa välistada olukorda, et Xle kuulunud kinnisvara võõrandati kohtuotsusega määratud kulude katteks. Asjas esitatud tõendid ning X selgitused ei toeta tema väidet, et teda kiusatakse poliitilistel eesmärkidel Venemaal taga tema profiilist tulenevalt. X on süüdi mõistetud alaealise vägistamises, mis on raske isikuvastane kuritegu. Eristada tuleb isikut, kes põgeneb tagakiusamise eest ning isikut, kes põgeneb õigusemõistmise eest. Rahvusvahelist kaitset ei anta inimestele, kes on pannud toime tõsise mittepoliitilise kuriteo, kuna need inimesed võivad 9(18)
3-23-446 ohustada vastuvõtva riigi ühiskonda (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) käsiraamatu lk 21, 35, 36). Kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole taotluses toodud asjaoludel põhjendatud ning PPA lükkas taotluse õigesti tagasi. X ei vasta täiendava kaitse andmise eeldustele. Xt ootab Venemaal suure tõenäosusega karistuse kandmine vanglas. X on kinnipidamisasutuses eelnevalt viibinud ja ta ei teinud etteheiteid sealsele olukorrale ega viidanud, et teda vanglas piinati. Venemaal ei toimu selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajale tuleneda oht. Venemaal ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda. Olukorras, kus kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli ilmselgelt põhjendamatu ja varjupaiga taotlemise õigust kuritarvitav ning tuvastatud on kaebaja põgenemise oht, võis PPA teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise aega andmata (VSS § 72 lg 2 p 2). Lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast seda, kui lõppeb kaebaja õigus Eestis viibida (kui tehakse lõplik otsus VRKS § 31 mõistes). PPA on põgenemise ohtu põhjalikult ja üksikasjalikult analüüsinud. X selgitas 20.01.2023 PPA-le, et palub enda väljaandmist Ukrainale või soovib koos Yga minna Israeli. Samuti soovib võimalusel tagasi pöörduda LõunaKoreasse (p 19, dtl 276). Venemaale ei soovi naasta, kuna seal on oht, et X peab olema vangis 16‒20 aastat (p 20, dtl 276). Eelnevat aluseks võttes esineb X suhtes põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 lg-st 8. Lisaks põgenemisohule on PPA tuginenud VSS § 72 lg 2 p-le 4, mille alusel võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-22-1647 20.03.2023 määruse p-s 14 leidnud, et Xt on alust pidada avalikku korda ohustavaks VRKS § 361 lg 2 p 6 tähenduses. Välistada ei saa ohtu, et isik võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid. PPA on rakendanud VSS § 74 lg-t 2 ning kohaldas Xle sissesõidukeelu 5 aastaks. Arvestades Xga seotud asjaolusid, ei ole Xl Schengeni alal selliseid lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist. Xl on Venemaal sugulased, seega tal on side päritolumaaga. Samuti ei ole X välja toonud selliseid humaanseid kaalutlusi, mis välistaksid sissesõidukeelu määramise. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu tähtaja pikkus on proportsionaalne. Y Ei ole usutav, et Yt sooviti ilma vastavat kvalifikatsiooni ja töökogemust omamata värvata sunniviisiliselt Venemaa prokuratuuri tööle. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Y omandanud 09.07.2020 keskerihariduse Moskva finants- ja õigusülikoolis. On tõenäoline, et ka Venemaal prokuratuuri teenistusse saamiseks on vajalikud teatud eeldused isegi juhul, kui Yt ei soovitud värvata prokuröriks. Veenvad ei ole Y selgitused, et tal oleks tulnud prokuratuuris teha tööd kompromiteerivate materjalide kogumiseks. Kohus ei pea tõenäoliseks, et prokuratuuri töötajad oleks sundinud asuma tööle inimest, kes tema enda väidete kohaselt ei nõustu valitseva olukorraga Venemaal ning osaleb valitsusevastastel miitingutel ja kogunemistel. Pigem on tõenäoline, et nn kompromiteeriva materjali kogumise tööd soovivad vabatahtlikult teha paljud vastavat kvalifikatsiooni omavad inimesed, kes nõustuvad valitseva riigikorraga Venemaal. Tähtsust ei oma asjaolu, et PPA ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud C selgitusi, kes kinnitab, et 2018. a-l ennast prokurörina tutvustanud meesterahvas palus Yl osaleda kohtuprotsessis ja anda ütlusi sellise sisuga, nagu meesterahvas kaebajale ütleb. Kui ka arvestada, et C kirjeldatud sündmus leidis aset, ei saa see olla aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Tegemist oli ühekordse sündmusega. Ka asjaolu, et Clt küsiti Y elukoha kohta, ei oma tähtsust, kuivõrd Y väidete kohaselt nn riigivõimu töötajad teadsid ta elukohta, helistades väidetavalt korduvalt Y vanematele ning külastades tema elukohta. Samuti ei veena kohut Y ega C väited selle kohta, et Yt väidetavalt otsinud inimesed olid seotud prokuratuuriga või muu riigiorganiga. Kohus ei 10(18)
3-23-446 nõustu Yga, et talle ei ole etteheidetav politseisse mittepöördumine abi saamises. Tegemist on üksnes Y hinnanguga, et kõik võimuorganites töötavad inimesed on korrumpeerunud. Korruptsiooni tase on Venemaal kõrge, kuid eelnevast ei saa järeldada, et õiguskaitse organid on lakanud töötamast inimeste kaitseks ega reageeri näiteks isikuvastastele kuritegudele. Y selgitas 25.08.2022 PPA-le, et tal oli kokkupuude 2022. a juunis‒juulis Venemaa piirivalvuritega, kui Y ning X soovisid Karjala kaudu minna Soome. Väidetavalt jälgisid piirivalvurid kaebajate tegevust ning kontrollisid nende dokumente. Kohus peab kirjeldatud piirivalvurite tegevust tavapäraseks, kuivõrd see ongi piirivalvurite kohustus. Y sõnul on ta kantud Venemaal sõjavastase ning poliitilise meelsuse tõttu halba nimekirja, oskamata nimetada, millise nimekirjaga on tegu. Tal puudub elukohast lahkumise keeld ning talle ei ole ette heidetud mingeid rikkumisi. Inimene peab suutma veenvalt selgitada temaga seonduvaid asjaolusid, millest tulenevalt ta leiab, et riigivõim kiusab teda taga. Kohtule ei nähtu, et kaebajat kiusati Venemaal taga nn nimekirja kandmise tõttu. Y kirjeldas 25.08.2022 PPA-le olukorda, kus ta soovis sõita lennukiga Türki. Pileti registreerimisel paluti tal minna dokumentide täiendavasse kontrolli. Y ei oodanud ära kontrolli tulemust, vaid põgenes lennujaamast. Ka lennujaamas on tavapärane, et inimene suunatakse vajadusel täiendavasse kontrolli. Puudub alus järelduseks, et Yt ei oleks lennukile lubatud. Juhul kui Y oleks Venemaa eriteenistuse sihtmärgiks, ei oleks Yl võimaldatud lennujaamast põgeneda. Y selgitused temaga toimunud sündmustest ei ole veenvad. Kaebuse kohaselt on Yt korduvalt kinni peetud meeleavaldustel 2019. ja 2022. a-l. Kinnipidamise käigus tehti Yst foto, mille järgi on Sberbanki biomeetriliste andmete põhjal võimalik teha kindlaks Y isik. Meeleavaldustel osalemine näitab inimese poliitilist meelsust, kuid selline tegevus peab olema järjepidev, mida ei saa täheldada Y puhul. Y on asja juurde lisanud tõendid, millest nähtuvalt osaleb ta poliitilisel kogunemisel. Tegemist on video ja fotodega, kust nähtub, et Y osales Tallinnas toimunud kogunemisel (dtl 110‒113). Puudub alus arvata, et Venemaa riigivõimudele võib saada teatavaks Y osalemine Eestis toimunud meeleavaldusel. Eelkirjeldatud sündmustest kogumis ei saa järeldada, et Yt kiusatakse taga Venemaal toimunud meeleavaldustel osalemise tõttu. Rahvusvahelist kaitset ei vaja inimene, kes omab teatud meelsust, kuid ei ole poliitiliselt aktiivne või ei väljenda muul moel aktiivselt oma meelsust. Ka Y ise toob kaebuses välja, et tal on õigus saada kaitset, kui riigivõim saaks teada ta meelestatusest, mis näitab, et ta ei ole muul moel siiani oma meelsust väljendanud. Ei ole tõenäoline, et riigivõimu ametnikud asuksid panga biomeetriliste andmete kaudu otsima Yt või teda taga kiusama seetõttu, et ta osales meeleavaldustel. Kaebaja nimetatud meeleavaldustel osales kümneid tuhandeid inimesi. Y esitatud tõenditest nähtub, et inimesi võidakse Venemaal karistada oma meelsuse näitamise eest (dtl 751‒755). Y puhul ei ole aga usutav, et kui tal polnud oma varasema tegevuse tõttu Venemaal probleeme, siis pärast naasmist hakataks teda uurima ja karistama kunagiste meeleavaldustel osalemiste eest. Yga seotud asjaoludest ei nähtu, et Yl oli vältimatult vajalik ületada piiri ebaseaduslikult (ujudes). Kaebaja on kirjeldanud üksnes juhtumit, mil ta soovis reisida Türki. Samuti Karjalas toimunud vahejuhtumit, kui piirivalvurid soovisid kontrollida Y dokumente. Eelnevast ei saa järeldada, et Yt ei oleks lubatud seaduslikult ületada piiri olukorras, kus tal (väidetavalt) olid olemas piiriületuseks vajalikud dokumendid. Y on oma väidete tõendamiseks esitanud vestluse tema isa ja FSB ametniku ning enda ja isa vahel (dtl 137‒142). Nimetatud tõenditest ei nähtu, et Venemaa ametnikud otsiksid järjekindlalt Yt Venemaal taga tema enda isikust lähtuvalt. Samuti ei tõenda vestluse väljavõte, kas ning millised inimesed Yt taga otsisid. Ei ole tõenäoline, et rahvusvahelise kaitse menetluse raames PPA-le edastatud andmed võisid saada teatavaks Venemaa võimudele ning ka vastustaja 11(18)
3-23-446 kinnitab, et vastavaid andmeid ei ole Venemaa võimudele edastatud. Y esitatud tõendist (dtl 143‒144) nähtub üksnes, et Venemaa teavitab Eestit, et X ning Y võivad olla isikud, kes ületasid ebaseaduslikult Eesti piiri. Y isiku vastu võidakse Venemaal tunda huvi eelkõige seetõttu, et ta on koos Xga, kes on tunnistatud tagaotsitavaks. Yga seonduvad tõendid ja isiklikud asjaolud ei võimalda jõuda järeldusele, et Y kvalifitseerub rahvusvahelisele kaitsele. Ei ole tõenäoline, et Y tagasipöördumisel Venemaale võib teda ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et ta on Euroopas varjupaika taotlenud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Venemaa ametnikele on teada Y rahvusvahelise kaitse esitamise fakt. On tõenäoline, et Y suhtes võidakse menetlust alustada eelkõige seotuse tõttu Xga. Eelnev ei ole aga aluseks täiendava kaitse saamisel. Olukorras, kus kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli ilmselgelt põhjendamatu ja varjupaiga taotlemise õigust kuritarvitav ning tuvastatud on ka kaebaja põgenemise oht, võis PPA teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise aega andmata. Y saabus Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, s.o ujudes. Eestisse saabudes ei pöördunud ta koheselt politseisse, vaid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast Valga politseiametnike poolt kinnipidamist. Y selgitas, et ta on nõus Eestist lahkuma kuhu iganes, aga mitte Venemaale (protokolli p 33, dtl 94). Eelnevast saab järeldada, et Y ei soovi vabatahtlikult ettekirjutust täita ning esineb põgenemisoht. Seega oli Yle lahkumiskohustuse täitmise vabatahtliku tähtaja määramata jätmine õiguspärane. PPA on Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamist põhjendanud. PPA on välja toonud, et Yl puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervisega seonduvad või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Y kuulati enne otsuse tegemist ära. Vastustaja kaalus ka VSS § 74 lg 4 rakendamist, kuid ei näinud humaanseid põhjuseid keelu kohaldamata jätmiseks. Juhul kui Y soovib Venemaalt lahkuda, ei pea sihtriigiks olema tingimata Schengeni alal asuv riik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.X palub 26.06.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtu järeldus, et kaebaja väited kriminaalmenetluse fabritseerimisest ja tema piinamisest kinnipidamise ajal on tõendamata ega ole usaldusväärsed, on vastuoluline. Kohus viitas, et PPA ei ole kohustatud analüüsima kõiki kaebaja esitatud tõendeid ja võib kasutada neid valikuliselt. Samas asus kohus seisukohale, et PPA otsuses märgitud tõendid on ebapiisavad selleks, et kohus saaks nende alusel pidada kaebaja väiteid usaldusväärseks. Kaebaja on esitanud tõendid tema nn Navalnõi gruppi kuulumise kohta. Kaebaja esitas Venemaal elavatelt isikutelt saadud kirjalikud tõendid koos nende isikusamasust tõendavate dokumentide koopiatega. Kohus ei ole neid tõendeid hinnanud. Kaebaja ei võrdle end A. Navalnõiga. Kaebaja viitas A. Navalnõile selles kontekstis, et nn Navalnõi gruppi kuulumise tõttu fabritseeriti kaebajale kriminaalasi. Kaebaja elukohas Altai krais on tavapärane, et kodanike suhtes algatatakse kriminaalmenetlusi juhul, kui kodaniku ja võimude vahel tekib konflikt. On üldteada asjaolu, et Venemaal kiusatakse kodanikke nende poliitiliste vaadete pärast, eriti nn Navalnõi grupp kuuluvuse tõttu. Kaebaja on tõendanud, et tegeles opositsioonilise tegevusega, oles grupi liige. Kaebaja viitas, et teda on Venemaal kinnipidamisel piinatud ning palus nii PPA-l kui kohtul korraldada meditsiiniline ülevaatus piinamisjälgede tuvastamiseks. PPA ja kohus seda ei teinud. 12(18)
3-23-446 Kohus ei selgitanud, miks jäeti kaebaja taotlus meditsiinilise ülevaatuse teostamiseks tähelepanuta. Kaebaja toob uue asjaoluna välja, et ta on esitanud avalduse tema vastuvõtmiseks Vaba Venemaa leegioni (Ukraina sõjaväe koosseisus tegutsev sõjaväeüksus, kus on teenistuses Venemaa Föderatsiooni kodanikud). Selles olukorras on mõistlik kaaluda vaidlustatud otsuse tühistamist osaliselt ja kaebaja väljasaatmist nt Ukrainasse.
14.Y palub 26.06.2023 apellatsioonkaebuses (ja 04.09.2023 seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et talle ei ole pakutud prokuratuuris teenistust, vaid koostööd. See tähendab mh ka seda, et tegemist ei pruugi olla koosseisulise ametikohaga, mille puhul järgitakse ja kontrollitakse kvalifikatsiooni. Seega on nii PPA kui kohus lähtunud valest eeldusest ja teinud valed järeldused. Paljasõnaline on kohtu seisukoht, et paljud valitseva riigikorraga nõustuvad inimesed soovivad teha kõnealust tööd vabatahtlikult. Selle kohta puuduvad igasugused andmed. Isegi kui see on tõenäoline, ei ole see praeguses asjas asjakohane, sest vaidluse all on konkreetselt kaebaja olukord päritoluriigis ja tema varjupaiga juhtum. Kaebajat taheti värvata prokuratuuri mitte ainult hariduse ja seaduste mõistmise pärast, vaid ka tema tegude kontrollimiseks, veenmaks teda meelt ja seisukohti muutma ning hirmutamiseks. C on lisaks kohtuotsuses toodud sündmustele kirjeldanud seda, et pärast seda tekkisid kaebajal probleemid koolis ja õpingutega üldiselt. Kaebaja ja C osalesid koos meeleavaldustel, neid on korduvalt seadusevastaselt kinni peetud ja ähvardatud. Seega ei ole tegemist ühekordse sündmusega, nagu väidab kohus. Kaebaja on andnud haldusmenetluses detailseid ütlusi sündmuste kohta, mille tõttu ta vajab kaitset. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi, miks kohus ei pea veenvaks kaebaja ja C selgitusi selle kohta, et kaebajat otsisid taga inimese, kes on seotud prokuratuuri või riigiorganitega. Arvesse tuleb võtta ka kaebaja eelnevat kogemust riigiorganitega (sh prokuratuuriga), millest tulenevalt on põhjendatud kaebaja kahtlus, et ta on riigivõimude huviorbiidis. Kaebaja on selgitanud, miks ta ei pöördunud abi saamiseks politsei poole. Asjaolust, et kaebaja ei pöördunud politseisse, ei saa järeldada, et ta ei tahaks abi saada või teadlikult eirab seda. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et politseisse pöördumine oleks pelgalt ebamugav või ebameeldiv. Kaebaja ei pidanud enda situatsioonis politseilt abi saamist reaalseks. Kaebaja möönab, et dokumentide kontroll jm sarnane tegevus ongi piirivalvurite teenistuskohustus, kuid piirivalvurid küsisid kaebajat nimepidi, tegid passist pilti ja õiendasid, miks kaebajal on kaasas välispass. Kaebaja rõhutab, et on osalenud erinevatel meeleavaldustel, mis on väga intensiivne poliitilise meelsuse väljendamise viis. Selline tegevus on käsitatav aktivismina. Kaebaja jätkab meeleavaldustel osalemist Eestis. Kaebaja on osalenud nn Navalnõi meeskonna videos, kus inimesed üle maailma kordavad fraasi „Putin on tapja“. Asjaolude kogumist saab järeldada, et kaebaja vaated on riigivõimule teada. Venemaa võimudes võib kahtlust äratada mh kaebaja ebaseaduslik piiriületus, sh piiri ületamise viis, ja asjaolu, et sellele vaatamata on kaebaja viibinud pikemat aega Eestis. Praegusel juhul on võimalik kohaldada VSS § 74 lg-t 4, mis võimaldab alternatiivselt jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Maksimaalses määras sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik.
13(18)
3-23-446 Kuigi Venemaa territooriumil sõjategevust ei toimu, on Venemaa sõjalises konfliktis. Juhul kui Venemaale tagasi saates muutub tagakius ja inimõiguste eiramine väljakannatamatuks, tuleb kaebajale tagada võimalus uuesti rahvusvahelist kaitset taotleda ja päritoluriigist turvaliselt emigreeruda.
15.PPA palub 07.08.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Haldus- ega kohtumenetluses ei ole tuvastatud ühtegi lähtepunkti, mille alusel võiks väita, et Xle oleks Venemaa Föderatsiooni riigivõimude poolt omistatud dissidentlik tegevus, mille tõttu soovitaks kaebajat ebainimlikult kohelda. Tuvastatud ei ole ka see, et kaebaja tegeles reaalselt dissidentliku tegevusega. Kogutud tõenditest ja kaebaja selgitustest ei järeldu, et kaebajat ootab alusetu süüdimõistmine. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millist tähtsust omavad asjaolud on PPA jätnud tuvastamata ning mis võiks mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust. X soov liituda Vaba Venemaa leegioniga ei ole aluseks ka osaliseks PPA otsuse tühistamiseks. Ukrainas toimuva relvakonflikti tõttu ei saa Xt välja saata Ukrainasse. Ei ole põhjust arvata, et Y on ainuke isik oma elukohajärgses piirkonnast (rääkimata Venemaa teistest piirkondadest), keda on võimalik värvata koostööle prokuratuuriga. Ilmselgelt on Venemaal inimesi, kes jagavad võimude väärtusi ja on valmis riigile appi tulema. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, millised unikaalsed oskused või teadmised tal on, et riigivõim peaks olema niivõrd huvitatud just temaga koostööd tegema. C ütlused ei ole kontrollitavad ning tema selgitused ei kõrvalda kahtlusi, mis on tekkinud Y ütluste usutavuse osas. Üksnes meeleavaldustel osalemine ei võrdu aktivismiga. PPA möönab, et Venemaa Föderatsiooni seadusi on võimalik süüdistuse esitamisel tõlgendada väga meelevaldselt. Samas tuleb iga rahvusvahelise kaitse taotleja olukorda hinnata individuaalselt. Y varasem elu ja käitumine ei olnud selline, mis lubaks arvata, et ta juhindus või hakkab juhinduma oma igapäevaelus ja tegemistes riigivõimuvastasest meelsusest ja selle demonstreerimisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Rahvusvaheline kaitse X
17.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel on siiski eeskätt määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).
14(18)
3-23-446
18.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
19.X ei ole veenvalt ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et kaebaja poliitiline profiil ei ole nii silmapaistev, mille alusel saaks päritoluriigi infot arvestades pidada usutavaks tema tagakiusamist ja sellest initsieeritud kriminaalasja algatamist, menetlemist ja kaebaja süüdimõistmist. Pigem näitavad asjas kogutud tõendid, et X põgenes karistuse kandmise eest Venemaal.
20.Kaebaja kuulumine nn Navalnõi gruppi ja selles poliitaktivistiks olek ei ole tõendatud. Asjas esitatud kohtuprotokollidest (dtl 456 jj) ja 13.10.2021 kohtuotsusest (dtl 558 jj) ei nähtu, et kriminaalasi kaebaja suhtes oleks fabritseeritud ja kohtumenetlus näilik. Asja on arutatud mitmetel kohtuistungitel, üle on kuulatud arvukalt tunnistajaid ja kohtuotsus tugineb tõendite analüüsile. Tõendamiskoormus oma väidete tõendamisel lasub kaebajal ning seda ei saa sisustada nii, et kaebaja esitab suurel hulgal dokumente, sidumata konkreetset tõendit konkreetse faktiväitega. Ringkonnakohus nõustub PPA hinnanguga, et isikute nn toetuskirjad (dtl 314 jj, 638 jj, 650 jj) kaebaja poliitilise tegevuse kohta ei ole usaldusväärsed. On tõsi, et need seletused kattuvad üldjoontes kaebaja seletustega. Kõnealused seletused on aga üldsõnalised, neis on subjektiivseid hinnanguid ja oletusi ning kaebajalt kuuldud teavet, kuid need on detailivaesed nende faktide osas, mida seletuste andjad ise võisid vahetult näha või kogeda. Lisaks on tegemist kaebaja sõprade, tuttavate ja naabritega, kes suhtuvad kaebajasse poolehoiuga ning kellel võib seetõttu olla motivatsioon anda ütlusi kaebaja kasuks. Eespool toodud asjaolud tekitavad kahtluse, et seletused ei ole objektiivsed ning seega ka piisavalt usaldusväärsed. Lisaks on kirjad ka stiili poolest väga sarnased, mis annab alust arvamuseks, et need võivad olla kirjutatud ühe isiku poolt. Ainuüksi miitingutest ja protestidest osavõtt ei too Venemaal kaasa riigivõimu tegevust, mis kvalifitseeruks tagakiusuks VRKS-i tähenduses. Meditsiinilise ülevaatuse korraldamata jätmine oli põhjendatud, sest võimalikke vigastusi (murtud sõrm) ei oleks (arvestades kaebaja üldist vähest usaldusväärsust) saanud pidada põhjuslikus seoses olevaks väidetava piinamisega. Varjupaiga õiguse eesmärk ei ole anda kaitset kõigile isikutele, kellele on oma kodakondsusjärgse riigi tegevus vastumeelne, vaid kaitse andmise eelduseks on reaalse ja tõsise ohu olemasolu. Tõendamata on ka see, kas üldse ja mis asjaoludel sai kaebaja rahvusvahelise kaitse Lõuna-Koreas. Asjas on esitatud küll tema Lõuna-Korea välismaalase registreerimise kaart (dtl 211), kuid kriminaalasjas kohtuistungitel antud ütluste (dtl 488, 489, 518) kohaselt käis kaebaja seal hoopis tööl ja raha teenimas.
21.X mobiliseerimise võimalikkust Venemaa Föderatsiooni armeesse ei saa eitada (kaebaja väited ringkonnakohtu istungil), kuid seda ei saa praeguse seisuga pidada ka väga tõenäoliseks. Puuduvad andmed, et kaebajale oleks üritatud kätte toimetada mobilisatsioonikäsku. Seetõttu ei ole teada, millisesse üksusesse ta kuuluks, milliseid teenistusülesandeid ta eeldatavalt täidaks jms (vt nt C-472/13 Shepherd p-d 30‒46). Lisaks näeb Venemaa põhiseaduse § 59 lg 3 ette vähemalt võimaluse asendada tegevteenistus asendusteenistusega (vrd Riigikohtu 15.02.2023 15(18)
3-23-446 otsus nr 3-20-1115, p 26). Euroopa Kohus selgitas 19.11.2020 otsuses asjas nr C-238/19 (p 48), et ainuüksi hirm seista silmitsi ohtudega, mis sõjaväeteenistusse kutsumisega relvakonflikti olukorras kaasnevad, ei too kaasa isiku tunnustamist pagulasena või täiendava kaitse saajana. Direktiivi 2011/95 art 9 lg 2 p-i e ja art 9 lg-t 3 nende sätete koostoimes tuleb tõlgendada nii, et seose olemasolu direktiivi art 2 p-s d ja art-s 10 nimetatud põhjuste ning sõjaväeteenistusest keeldumise eest direktiivi art 9 lg 2 p-s e osutatud süüdimõistmise või karistamise vahel ei tohi lugeda tõendatuks ainuüksi asjaolu tõttu, et süüdimõistmine või karistamine on selle keeldumisega seotud (C-238/19, p-d 45‒61). Praegusel juhul ei kinnita kaebaja tegevus päritoluriigis ega ka Eestis varjupaigataotluse menetlemise ajal sellise seose olemasolu piisavalt. Kui kaebaja soovib ühineda leegioniga „Vaba Venemaa“ ja võtta selle koosseisus osa Ukraina sõjast, on see tema vaba valik, kuid kaebajal puudub nõudeõigus tema välja saatmiseks Ukrainasse.
22.Kaebajal puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Venemaal nii suur, et tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Sõda toimub Ukraina territooriumil ja kaebajal on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse. Intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebaja elu Venemaa territooriumil ohtu. PPA on ka põhjendatult osutanud, et ehkki olukord Venemaa vanglates on varieeruv ja kohati ettearvamatu, ei saa seda ometi abstraktselt pidada isiku elule ja tervisele ohtlikuks määral, mis välistaks Venemaal süüdi mõistetud isikute sinna väljasaatmist.
23.Eelneva põhjal puudub Xl õigus saada rahvusvahelist kaitset. Y
24.Pelgalt valitseva režiimi vastase organisatsiooniga (nn Navalnõi grupp) seotus ja valitsevast režiimist erinevate vaadete omamine ning nende väljendamine meeleavaldustel vms viisil ei too päritoluriigi teavet arvestades kaebaja puhul tõenäoliselt kaasa tagajärgi, mis ületaks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 mõistes või seaks kaebajad tõsisesse ja reaalsesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Seda lävendit ei ületata ka siis, kui eeldada kaebaja väite, et teda üritati värvata koostööle prokuratuuriga, tõesust. Kaebajale ei ole Venemaal osaks saanud kohtlemist, millest saaks järeldada püsivat ja tõsist ohtu tema elule või tervisele. Vastupidises ei veena ringkonnakohtu ka C kirjalikud seletused (dtl 107 jj), sest sarnaselt kohtuotsuse p-s 20 kirjeldatule ei ole need selgitused usaldusväärsed. Ka intsidendis Venemaa piirivalvuritega 2022. a suvel või lennujaama töötajatega ei ole midagi erakordset ega süsteemsele tagakiusamisele viitavat. On äärmiselt ebatõenäoline, et Venemaa võimuasutustele oleks teada kaebaja varjupaiga taotluse esitamise fakt ja selle tõttu hakataks teda taga kiusama. Halduskohus on piisavalt Y väiteid analüüsinud, ringkonnakohus ei pea neid vajalikuks HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
25.Yl puudub täiendava kaitse vajadus samadel põhjendustel kui Xl.
26.Eelneva põhjal puudub Yl õigus saada rahvusvahelist kaitset. Lahkumisettekirjutus
27.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused jäid rahuldamata ja neil ei ole Eestis viibimiseks muud alust. 16(18)
3-23-446
28.Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja (vt VSS § 72 lg-d 1, 11) võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset seetõttu, et see taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3).
29.Kaebajatele tehtud koheselt sundtäidetavad ettekirjutused lahkuda päritoluriiki olid nende tegemise ajal õiguspärased. PPA ei teinud olulist kaalumisviga, kui põhjendas lahkumisettekirjutuse täitmise vabatahtliku tähtaja määramata jätmist asjaoluga, et kaebajad ei pruugi ettekirjutust vabatahtlikult täita. Arvestada võis ka sellega, et kaebajatel puuduvad Eestis ja Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, samuti pole neid terviseprobleeme, mis takistaks lahkumisettekirjutuse täitmist. X puhul on põhjendatult tuvastatud ka oht avalikule korrale (VSS § 72 lg 2 p 4).
30.Kohtumenetluses ei ole tuvastatud uusi asjaolusid, mis lükkaks ümber vaidlustatud haldusaktide järeldused, et kaebajate väljasaatmine Venemaale ei riku VSS §-s 171 sätestatud keeldu. Nagu eespool märgitud, ei ole alust arvata, et kaebajaid ähvardaks Venemaale tagasi pöördumise korral tagakiusamine poliitilise tegevuse tõttu või reaalne võimalus sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu.
31.Eeltoodut arvestades ei ole alust tühistada kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutusi.
Sissesõidukeeld
32.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4).
33.Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). Nagu eespool märgitud, võis kaebajatele teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega andmata. Kaebustest ega apellatsioonkaebustest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (vt humaansete kaalutluste kohta täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Väite, et kaebajaid ähvardab Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamine, lükkab ümber eespool tuvastatud asjaolu, et kaebajad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning nende hirm tagakiusamise ees ei ole põhjendatud.
34.Pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud ei ole sissesõidukeelu õiguspärasuse seisukohalt olulised. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajatel võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
35.Seega on PPA õigesti kohaldanud kaebajatele sissesõidukeeldu. Kokkuvõte
17(18)
3-23-446
36.Eelnevast tulenevalt jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
37.Kaebajatele antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.
38.Kaebajate identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja Eestisse saabumise kuupäevad tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.