X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi Yi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.01.2023 otsuse nr 12208020081-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – X, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Y, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad RL, AK
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 27.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Yi kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebajate nimed ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebajad Eestisse saabusid, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 26.06.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
7.Kaebaja esitas PPA-le oma väiteid tõendavad dokumendid. Kaebajale määrati vanglakaristus teo eest, mida kaebaja ei ole toime pannud. Peale vangistusest vabanemist avastas kaebaja, et talle ei kuulu enam tema eramu. Kuivõrd väiteid tõendavad dokumendid olid eramus, puudus kaebajal neile juurdepääs. Vaatamata eelnevale õnnestus kaebajal võtta kaasa dokumendid, mida PPA peab ebausaldusväärseteks. Kaebajal olid Eestisse saabumisel kaasas mälupulga peal digidokumendid, mille andis PPA-le. Mälupulga tagasisaamisel olid suurem osa mälupulgale salvestatud dokumentidest kadunud. Kaebaja andis usaldusisikule Eestis koopia mälupulgal olevatest andmetest.
8.H kaitseorganite töötajad piinasid kaebajat. Kaebaja taotles PPA-lt, et arst vaataks kaebaja üle, et tuvastada piinamise jäljed. Kaebaja esitas PPA-le vangistusest vabanemise kohta tõendi, millega soovis tõendada asjaolu, et kaebajale määratud karistus on ära kantud.
9.Meedias on avaldatud palju andmeid selle kohta, et Hl fabritseeritakse kriminaalasju juhul, kui inimene kritiseerib H võimu või väljendab muul viisil mittenõustumist H poliitikaga. Nt G kaasus. Eelneva tõttu on vale PPA hinnang, et H kohus on usaldusväärne.
10.Kaebaja ei nõustu PPA hinnanguga, et kaebaja ei satu Hl tõsisesse ohtu. Kaebaja esitas PPA-le tõendeid selle kohta, et kaebajat kiusati taga tema poliitiliste vaadete tõttu. PPA tõlgendas kaebaja esitatud tõendeid ühepoolselt, mitteobjektiivselt ja kaebaja kahjuks. Jääb arusaamatuks, et ta ei esitanud täiendavaid tõendeid, kuivõrd kaebaja viibib kinnipidamiskeskuses, kus ei ole võimalik interneti puudumise tõttu tõendeid koguda.
11.Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja väited on ebaõiged, vastuolulised ja mitteusutavad. Otsuses toodud põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad ega põhjendatud, vaid on subjektiivsed ja üldised. PPA ei ole otsuses arvestanud kaebaja esitatud argumente, võtnud arvesse tegelikku olukorda Hl ega põhjendanud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset.
12.Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemisel. Vastustaja märgitud asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis sugulasi ega sõpru ning ta on siin viibinud lühiajaliselt, tal puudub siin vara ning ta ei ole siin töötanud, ei tähenda, et ta ei võiks Eestisse jääda. Kaebaja väljasaatmine Hle on vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebajat ootab Hl tagakius ning oht sattuda vägivalla ohvriks. PPA ei ole hinnanud otsuses kaebaja väljasaatmisega kaasnevaid asjaolusid.
13.PPA ei ole põhjendanud, miks kaebaja väited ei ole usaldusväärsed, vaid on lähtunud enda subjektiivsest arvamusest. Vastustaja ei ole lähtunud ega uurinud kõiki asjaolusid. Vastustaja pole pakkunud kaebajale võimalust esitada täiendavaid tõendeid. Samuti ei ole vastustaja selgitanud kaebajale, milliseid tõendeid oleks kaebaja pidanud esitama. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja sidemed päritoluriigiga ei ole piisavad, kuna ta ei suhtle enda perega tihedalt. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Yi seisukohad
14.PPA otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, riivab kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt ning on kaalutlusvigadega. Kaebaja suhtes esineb alus teda pagulasena tunnustamiseks, kuna ta on kogenud ja kogeb päritoluriiki naastes veelgi tagakiusamist riigivõimu poolt või teiste kodanike poolt, mida riik heaks kiidab.
15.Kaebaja kaitsevajadus on tingitud tema suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamises. PPA on tõlgendanud kaebaja selgitusi tööpakkumise kohta liiga kitsalt. Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et tal oli konflikt prokuratuuri esindajaga. Kaebaja tiriti autosse ning pakuti tööd prokuratuuris, st tööd kompromiteerivate materjalide kogumiseks jms. Seega on tegemist rünnakuga kaebaja tervise, vabaduse ja elu vastu. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta ei ole pärast kirjeldatud juhtumit pöördunud abi saamiseks politseisse, kuna oli veendunud, et ta ei saa korrumpeerunud õiguskaitseorganist abi.
16.Kaebaja ei pea teadma, mis nimekirjas ta oli, kuivõrd tegemist on ilmselt salastatud infoga. Tagakiusu ohvriks langenud kaebaja võis ainult kogeda kõnealuses nimekirjas olemise tagajärgi. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et tõendada temaga juhtunut. Kaebaja on andnud detailseid selgitusi, kirjeldusi jms ning vastanud selgelt kõikidele täiendatavatele küsimustele. Varjupaigamenetluses on tavapärane, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole võimalust esitada dokumentaalseid tõendeid. On ilmselge, et kaebaja erilise olukorra tõttu esineb tal tõendamisraskusi.
17.PPA ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud F ütluseid, kes kinnitab, et 2018. a ennast prokurörina tutvustanud meesterahvas palus kaebajal osaleda kohtuprotsessis ja anda ütlusi sellise sisuga nagu meesterahvas kaebajale ütleb. F kinnitab, et kaebaja on nimetatud tegevusest keeldunud, mistõttu politseinikud ja prokurörid karjusid kaebaja peale ning F kuulis seda pealt. Peale seda juhtumit tekkisid kaebajal probleemid koolis ja õpingutega üldiselt. Kaebaja ja F osalesid koos meeleavaldustel. Pärast korduvaid seadusvastaseid kinnipidamisi ja ähvardusi, hakkasid F ja kaebaja telefonile helistama tundmatud isikud, kes tutvustasid ennast politseinikena ja nõudsid Flt Yi elukoha kohta infot. F selgitused kinnitavad, et Y on H riigivõimude huviorbiidis.
18.Kaebaja ei saa selgitada ega kaudselt vastutada selle eest, et tal ei olnud probleeme piirivalvuritega. Seoses N Vabariigis viibimisega on Y 25.08.2022 toimunud vestlusel selgitanud, et piirivalvurid kontrollisid nende andmeid. Y jäi piirivalvuritele silma seetõttu, et tal oli kaasas välispass ning Y pidi seda selgitama.
19.Yi tagakiusaja on H prokuratuur. PPA ei ole leidnud, et Y oleks üldiselt ebausaldusväärne. PPA küll leidis, et kaebaja ütlustes leidub kohati liialdusi, kuid kaebaja üldist usaldusväärsust ei ole kahtluse alal seatud.
20.H politsei pidas 2022. a kevadel Yi kinni. Kinnipidamise käigus tehti Yist foto, mille järgi on O biomeetriliste andmete põhjal võimalik teha kindlaks Yi isik. O enamusosanik on H Keskpank ning mis teeb tihedat koostööd J ja muude organitega. Kaebaja on korduvalt kinni peetud ka meeleavaldustel 2019. a ja 2022. a.
21.Kaebajal on õigus saada kaitset ka siis, kui ta kardab neid tagajärgi, mis saabuksid, kui riigivõim ta meelestatusest teada saaks. Yiga seotud asjaolude kogumist saab järeldada, et kaebaja vaated on riigivõimule teada.
22.Meeleavaldustel osalemine on üks intensiivseimaid viise, kuidas oma meelsust väljendada, meeleavaldustel osalemine on käsitletav aktivismina. Eriti tänapäeval, kui Yi päritoluriigis piiratakse oluliselt väljendusvabadust. H poliitilisest olukorrast tulenevalt on teisitimõtlejate vaigistamine riigi üheks peamiseks prioriteediks. Yiga juhtunu ei ole juhuslik. Y on osalenud Hl põhiseaduse muudatuse, pensionireformi vastasel, telegrammi toetaval, Gd toetaval ja Ukraina sõja vastastel meeleavaldustel. Y jätkab meeleavaldustel osalemist ka Eestis olles.
23.Y on korduvalt proovinud lahkuda Hlt seaduslikult, mis on lõppenud ebaõnnestunud katsetega. Ebaseaduslik piiri ületamine oli Yi viimane abinõu. Y tuli Eestisse aaaaaa.
24.PPA on rebinud Yi ütlusi kontekstist välja ning tõlgendanud neid meelevaldselt. Yi selgitusi tuleb hinnata kogumis. Ka Yi isa kirjutab pidevalt kaebajale sellest, et tema poole pöörduvad H võimuorganid.
25.H territooriumil sõjategevust ei toimu, kuid tänase päeva seisuga on H sõjalises konfliktis, mis on suurim peale teist maailmasõda.
26.PPA on jätnud tähelepanuta Yi selgitused selle kohta, et 09.08.2022. a toimus Yi kodus läbiotsimine, kus politsei leidis kõik tõendid. 09.08.2022 helistas Yi emale J töötaja, kes ei öelnud oma nime. Yi hinnangul ehmatas J ametnik sellega ema ära ja kallutas teda koostööle. Hle tagasipöördumisel võib Yit ohustada tagakius ja/või tõsine oht põhjusel, et ta on Euroopas varjupaika taotlenud. H ametnikud on teadlikud, et Y viibib Eestis. H piiripunkti esindaja on väljastanud dokumendi, millest nähtub, et H on fikseerinud Yi ebaseadusliku piiriületuse ning tuvastanud Yi isiku. Yil ei ole võimalust läbida piiri märkamatult, kuna vastuvõtva riigi ametnikel tekib küsimus, mis on Yi pikaaegse Eestis viibimise põhjus. Samuti tekitab küsimusi Yi piiri ületamise viis. Hle tagasipöördumisel tuvastatakse Yi seotus „ebasõbraliku riigiga“ (s.o Eestiga), millele järgneb tagakius. Y vastab täiendava kaitse andmise kriteeriumitele.
27.PPA ei ole otsuses põhistanud, miks tuleb Yit pidada ebasoovitavaks isikuks ja miks peaks talle kohaldama sissesõidukeeldu. H kodanike tuleviku osas puudub igasugune kindlus ja prognoositavus. Y ei ole menetlust takistanud ega sellest kõrvale hoidnud. Y on esitanud PPA-le tõendeid, selgitanud detailselt oma viibimiskohaga seotud asjaolusid jne. Y soovib, et juhul, kui Hle tagasi saates muutuvad tagakius ja inimõiguste eiramine väljakannatamatuks, saaks Y oma päritoluriigist turvaliselt emigreeruda. 5 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne. Y ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik ning tema puhul ei esine raskendavaid asjaolusid.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
X
28.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tagakiusu tema päritoluriigis. X esitatud kolmandate isikute seletused ja H menetlusdokumendid ei kinnita, et tegemist võis olla tegudega, mis kvalifitseeruvad tagakiusu aktideks Genfi konventsiooni mõistes.
29.Vaidlustatud otsuses on analüüsitud X selgituste usutavust iga väidetava tagakiusu akti kohta. Otsusest nähtuvad põhjendused, mille alusel PPA leiab, et X ütlused ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad.
30.Haldusorgani uurimispõhimõttele vastandub VRKS § 14 lg 5 punktist 4 tulenev varjupaigataotleja kohustus esitada kõik tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. PPA-l ei ole võimalik kommenteerida X väiteid, mis puudutavad dokumentide mälupulgalt kadumist. X on ise teada andnud, et Eesti Inimõiguste keskus tehes mälupulgast koopiat, oli ekslikult kustutanud ära kõik mälupulgal olevad andmed. Küsimuste korral võib X pöörduda otse Inimõiguste keskuse poole.
31.Kui X oleks soovinud tuvastada piinamise jäljed, oleks ta pidanud pöörduma H vastavate asutuste poole. Aastaid hiljem tehtud arstlik läbivaatus ei näita vigastamise tekitamise põhjuseid.
32.PPA on vaidlustatavas otsuses välja toonud, et päritoluriigi informatsiooni kohaselt võidakse Hl kohtumenetluse ajal inimeste õigusi rikkuda ning kohtumenetlused võivad olla kallutatud. Hinnates X esitatud kohtudokumente on PPA põhjendatult leidnud, et H riigivõimu tegevustes polnud midagi sellist, mida võiks tagakiusamisena käsitleda. X on pannud toime need kuriteod, milles X süüdi tunnistati. X ei ole sellise profiiliga, keda H võim oleks soovinud taga kiusata. Väidetavalt fabritseeritud kriminaalasja raames karistati Xt 60 ÜKT (üldkasulik töö) tunniga, mis ei ole ebaproportsionaalne karistus inimese jaoks, keda soovitakse tagakiusata. X võrdlus Gga on liialdus.
33.X ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema tagakiusu Hl. X on esitanud ebausutavaid ja vasturääkivaid väiteid rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Lisaks on X usaldusväärsust mõjutanud PPA-le võltsitud dokumendi esitamine. PPA on otsuse p-des 1.5 (lk 8), 1.6 (lk 12), 1.7
(lk 15) ning 1.8 (lk 22) selgitanud, miks X väited tema fabritseeritud kriminaalasjade, poliitilise tegevuse ning väärkohtlemise kohta ei ole eluliselt usutavad. Seega ei ole PPA rikkunud HMS §-st 56 tulenevat põhjendamiskohustust. PPA-l puudub kahtlus, et X ei vaja rahvusvahelist kaitset.
34.Kinnipidamiskeskuses on internetile juurdepääs tõepoolest piiratud vastavalt kehtivale eeskirjale. X ei ole menetlejale teada andnud, milliseid tõendeid ta soovib oma sotsiaalkontodelt esitada. X ei ole kuue kuu jooksul väljendanud soovi asjassepuutuvaid tõendeid saada.
35.X puhul ei ole täidetud tingimused pagulase staatuse ega täiendava kaitse andmiseks. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei esinenud menetluslikke rikkumisi, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise.
36.Vastustaja ei nõustu X järeldusega, et on PPA hinnanud vääralt tema selgitusi ning teinud sellest ekslikke järeldusi. Otsuses tehtud järeldused põhinevad tõenditel. X selgitused ei ühti tõendites tooduga. PPA on otsuse p-des 1 ja 2 selgitanud välja seaduslikud alused ning põhjused, miks kohaldada Xle sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld. PPA on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-dele 1, 2, 3, 4, 6 jätnud määramata vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise aja. PPA on põhjendanud, milliseid asjaolusid on kaalutud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse määramisel. Y
37.PPA ei tuvastanud, et ametiasutused või kaaskodanikud oleks Yit tagakiusanud või Yi tervis oleks ohus, millest tulenevalt Y vajab rahvusvahelist kaitset. Yi selgitused prokuratuuri teenistusse värbamise osas on ebausutavad. Puudub igasugune loogiline põhjendus, miks prokuratuuri esindaja pakub koostööd inimesele, kes ei nõustunud prokuröri pakutud asja lahendamise meetmetega.
38.Yi väide, et teda sunniti koostööle, kuna neil oli vaja kontrolli tema üle, ei ole veenev. Hl on üsna palju tudengeid, praktikante või lihtsalt juriidilise taustaga inimesi, kes on nõus prokuratuuri teenistusse vabatahtlikult minema. Pole eluliselt usutav, et H prokuratuuri esindajatel pole teist meetodit, kui värvata nende „väärtusi“ mittejagavat inimest tööle, selleks, et tema üle kontrolli saada.
39.Asjaolu, et Hl esineb menetluslikke puudujääke ja valikulist õigusemõistmist, ei tähenda et neid igaljuhul esineks ning Yil oleks abi saamine olnud võimatu. Oma õiguste kaitsmine võib olla ebameeldiv bürokraatlik protsess riigisüsteemis, kuid seda tuleb teha. Tegemist on esmase kaitsemeetodiga igas riigis oma kodanike kaitsevajaduste määramisel. Asjakohatu on väide, et oma riigilt ei saada abi või abi küsimine on mõttetu, kui seda ei ole küsitud.
40.Õige on Yi väide, et varjupaigataotlejal puudub enamasti võimalus esitada kõigi oma väidete kinnituseks tõendeid, kuid see ei tähenda, et PPA peaks kahtlusteta usaldama kaebaja väiteid. Ükskõik kelle vastavatesse nimekirjadesse kandmine peab teenima kindlat eesmärki, nt teatud nimetatud isikute õiguste piiramine. Yil ei esinenud ühtegi elusündmust, mis võiks viidata, et riigivõim piirab ebaproportsionaalselt või sihipäraselt Yi põhiõigusi. Vastustaja ei pea usutavaks, et 2022. aastal lennuki pardale mittelubamine on seotud 2018. aastal väidetavalt aset leidnud konfliktiga prokuröriga. Kuigi vastustajal ei ole võimalik tuvastada, miks Yit lennukile ei lubatud, ei viita taoline üksik juhtum riigi kõrgendatud huvile kaebaja vastu. F selgituste õigsust ei ole võimalik kontrollida. Isegi, kui Yil toimus väidetav konflikt prokuratuuri esindajatega, siis ei anna see tagakiusu mõõdet välja.
41.Riigi piirialadel paikneval territooriumil on igati põhjendatud, et piirivalvurid küsivad inimestelt isikut tõendavaid dokumente. Kolleegide vaheline helistamine tööalastes küsimustes on samuti põhjendatav tööülesannete täitmisega ega viita automaatselt riigipoolsele kavatsusele Yit tagakiusata. Ei ole eluliselt usutav, et juhul, kui H eriteenistusel oleks Yi tagakiusamine sihiks, pole keegi teda kinni pidanud pärast tema põgenemist lennujaamast. Kui isik on ühe korra riigivõimu esindajate eest põgenenud, siis on loogiline, et selle isiku tabamisel kohaldatakse tema suhtes põgenemist tõkestavaid meetmeid. Yi puhul pole selliseid abinõusid kohaldatud.
42.PPA leidis, et Yi selgitustes esineb vastuolulisust ja liialdusi, mis vähendavad Yi usaldusväärsust. Usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et tulles Eestisse ebaseaduslikult, pole Y teinud midagi, et seadustada oma viibimist. Rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud pärast esmast kokkupuudet politseiga, et vältida väljasaatmist. Seega on tõenäoline, et Yi selgitustes esinevad liialdused ja ebakõlad on tingitud sellest, et rahvusvahelise kaitse vajadust kaebajal pole ning see menetlus on Yi jaoks ainukeseks viibimise aluseks Eestis.
43.Hl aset leidnud kokkupuuted prokuratuuri esindajaga olid tõenäoliselt juhuslikud ja mitte süsteemne ega sihikindel riigivõimu käitumine. PPA seisukohad ei ole vastuolulised. PPA viitas oma otsuses sellele, et isegi kui eeldada, et Yi kokkupuuted olid just prokuratuuri esindajaga, ei anna see tagakiusu mõõdet välja. Puuduvad tõendid ning ka Yi selgitustest ei tulene, et kokkupuudetega kaasnesid mingid tagajärjed.
43.PPA järeldustes ei ole etteheiteid, vaid välja on toodud faktilised asjaolud, mis on aluseks võetud vaidlustatud otsuses. Ekslik on Yi seisukoht, et meeleavaldusel osalemine võrdsustakse poliitaktivismiga. Poliitaktivism eeldab teatud püsivamat tegevust, mis baseerub inimese fundamentaalsetel veendumustel ja mille eesmärk on poliitiliste muutuste sisseviimine, mis viiakse läbi sõltumatu riigivõimu soovist. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole võimalik poliitaktivisti tegevust võrdsustada tavalise kodanikupositsiooni väljendamisega, mille võimalikud tagajärjed, ei ületa tagakiusamise lävendit. Vaidlust pole selle üle, et oma poliitaktivismist tulenevalt kõrgete profiilidega isikud satuvad H huviorbiiti ja seejärel saavad karistusi, mis võivad endast kujutada tagakiusamisakti. Viimase aja uuringud näitavad, et bbbbbb toetus sõjategevusele Ukrainas on vähenenud. Kõnealune uuring leidis, et rohkem kui pooled bbbbbb loodavad, et H riigivõim astub rahukõnelustesse. Kui Y soovib oma meelsust väljendada, siis on tal võimalik seda teha ka Hl. Ka tänapäeval korraldatakse Hl sõjavastaseid meeleavaldusi. Seega ei ole mitte iga sõjategevuse osas rahulolematust väljendav bbbbbb Hl tagakiusuohus. Seega ei ole Yi vastuseis sõjategevusele rahvusvahelise kaitse andmise aluseks, kuna tema poolt valitud meelsuse viis ei ole tagakiusamise aluseks Hl. Ei ole eluliselt usutav, et eriteenistused ei ole midagi ette võtnud, et Yit kui huvipakkuvat inimest kinni pidada.
44.PPA pole edastanud Hle infot Yi rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta. Yi esitatud dokumendist on näha, et H teavitab Eestit, et Eesti piiri ebaseaduslikult ületanud isikud võivad olla X ja viimase psühholoogilise mõju all Y. Nimetatud dokumendist ei tulene, et riigivõim oleks Yist huvitatud.
45.Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA hinnangul on põhjendatud Yi sissesõidukeelu kohaldamine 5 aastaks. Kohtupraktikas on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (nt 3-17-1928). Selliseid asjaolusid Yil ei esinenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lgs 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1,
direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).
47.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega peavad nii tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid.
48.HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuste põhjendusi, kuna otsustes tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsused on hästi struktureeritud ja loetavad ning otsuste järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. X Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumine
49.X selgituste järgi on tema subjektiivse tagakiusukartuse aluseks asjaolu, et ta on osalenud meeleavaldustel, kus tema suhtes on kasutatud vägivalda. X on seisnud ametiisikude korruptsiooni vastu, mistõttu on teda Hl 6-8 aasta jooksul piinatud, jälitatud ja tema kohta tõendeid fabritseeritud. Lisaks Xle kiusatakse taga tema lähisugulasi ning äripartnereid. Kiusajateks on H riigiorganite ametnikud (protokolli p 12, dtl 225). Hle naastes X arreteeritakse (dtl 235). Kaebuses esitatud ning kohtuistungil väljendatud kaebaja väited on üldsõnalised ning ei kirjelda täpselt, milliste asjaolude tuvastamisel asus PPA vääratele järeldustele. Vaatamata eelnevale analüüsib kohus järgnevalt peamisi vaidlustatud otsuses nimetatud asjaolusid, mis olid aluseks kaebaja rahvusvahelise taotluse rahuldamata jätmisel.
50.X heidab vastustajale ette, et PPA-le antud mälupulgale salvestatud kaebaja väiteid kinnitavad tõendid on suuremas osas kadunud. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja väidetes, et vastustaja süü tõttu ei ole kaebajale kuuluvalt mälupulgalt dokumente kaduma läinud. X toob kaebuses välja, et tal oli koopia mälupulgal olevatest dokumentidest, mistõttu oli tal võimalik soovi korral vastavad tõendid uuesti esitada, millist võimalust kaebaja ei kasutanud.
51.Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel kohalduvaid tõendite kogumise ja hindamise reegleid ning taotleja kaasaaitamiskohustust selgitas Riigikohus 05.11.2020 otsuses nr 3-19-990 (pd 16–21; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4). Riigikohus märkis
mh, et asjas tähtsust omavate asjaolude ringi kindlaks määramise ülesanne on haldusorganil ning taotlejal on menetluses üksnes kaasaaitamiskohustus. Seega on alusetu X etteheide, et vastustaja ei hinnanud kõiki kaebaja esitatud tõendeid. Kuivõrd X esitas sadu tõendeid (võimalik, et ka tuhandeid tõendeid, vt vaidlustatud otsuse lk 27, viimane rida), ei ole mõeldav kõikide kaebaja esitatud tõendite hindamine. Vastustaja hindas õigesti tõendeid kogumis ning selekteeris välja tõendid, mis võiks rahvusvahelise kaitse menetluses X väiteid kinnitada või PPA hinnanguid ümber lükata.
52.X taotles PPA-lt, et arst vaataks kaebaja üle, et tuvastada piinamise jäljed, millised põhjustasid H kaitseorganite töötajad. Õige on vastustaja tähelepanek, et praegusel ajal tervise ekspertiisi koostamine varasema piinamise tuvastamiseks ei anna soovitud tulemit. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kes või millistel põhjustel Xle võimalikke kehavigastusi tekitas.
53.X ei nõustu PPA hinnanguga, et ta ei satu Hl tõsisesse ohtu. X selgitas 09.09.2022 PPA-le, et ta tegeles Hl ulatusliku äritegevusega (ehitus, eralasteaiandus, mesindus, linnupidamine, talutööd, tööjõu renditeenus). Eduka äritegevuse tõttu hakkasid ametivõimud tema vastu huvi tundma ning altkäemaksu nõudma. X ei nõustunud altkäemaksu andmisega ning hakkas alates 2014. a korruptsiooni vastu võitlema. X osales seaduslikel miitingutel, üksikutel ülesastumistel. Juriidilise toetuse saamiseks toetus X G staabile (protokolli p 12-14, dtl 225-226). PPA ei ole vaidlustatud otsuses välistanud, et X tegeles Hl äritegevusega, kuid on kogumis leidnud, et esitatud tõendid X väiteid ei toeta. Samuti puuduvad tõendid, et X osales korduvalt meeleavaldustel. X on oma väidete tõendamiseks esitanud erinevate Hl elavate inimeste selgitused (dtl 619-649), milles inimesed kirjeldavad Xga seotud asjaolusid. Samas nähtub, et selgitused seostuvad kriminaalasjaga või asjaoludega, mida X on ise tunnistuse andnud inimestele rääkinud. Ka 04.01.2023 selgitas X ise, et varasema opositsioonilise tegevuse tõendamiseks on tal esitada üksnes 10 inimese selgitused (dtl 258).
54.X selgitas PPA-le, et aastatel 2017-2018 õnnestus nn G meeskonnal (grupil) esitada kaebusi korruptsiooni vastu võitlemiseks prokuratuurile ja järelevalveorganitele. Algatati kriminaalasjad asula volikogu esimehe ning ühe politseiniku suhtes. Peale seda oli X sunnitud taotlema 2019. a augustis Lõuna-Koreast varjupaika, mille kaebaja ka sai (protokolli lk 5, dtl 227). PPA on õigetel alustel X eelnevad väited ümber lükanud. X ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendavad tema seotust mõne H valitsuse vastase organisatsiooniga. PPA praktika kohaselt on selliste tõendite esitamise võimalus tavapärane (otsuse lk 9). Arvestades X esitatud märkimisväärset tõendite hulka, ei ole X tõendanud, et ta oleks meeleavaldustel osalemiste eest või võimuvastase tegevuse eest karistatud. 2017 .a vahistati ning karistati üle saja inimese meeleavaldustel osalemise eest. 1
55.Ka X väited Lõuna-Koreas rahvusvahelise kaitse saamise kohta ei ole tõendatud. X toob välja, et rahvusvahelise kaitse saamist tõendab välismaalase registreerimiskaardil märgitud G-1 liiki viisa. PPA on asjakohaselt viidanud, et G-1 liiki viisa väljastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele, mille alusel on isikul õigus 6 kuud riigis viibida. Kui õigust riigis olla pikendatakse, siis võib inimene olla riigis kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni.2 Esitatud tõenditest nähtuvalt on X nimele väljastatud Korea Vabariigi välismaalastele väljastatava registreerimise kaart võltsitud dokument, selle jaotuse liik on osaline võltsing. Dokument ei ole ajaliselt kehtiv (dtl 281-292). Kohtuistungil kinnitas X ka ise, et võltsis registreerimise kaarti, et saaks Hlt väljuda. Kui ka jaatada, et Xle anti Lõuna-Koreas rahvusvaheline kaitse, siis jääb sarnaselt PPA-le ka kohtule mõistetamatuks, miks X naasis lühikese aja pärast Hle olukorras (väidetavalt lahkus 2019. a augustis ning naasis 2019. a lõpus, protokolli lk 5, dtl 227), kus teda on väidetavalt korduvalt ähvardatud, kasutatud vägivalda,
Vt Freedom House: Freedom in the Woeld 2018 – Cccccc https://www.ecoi.net/en/document/1428824.html (16.05.2023)
Refugee Status Determination Procedures in Korea, 2015 https://www.unhcr.or.kr/unhcr/inc/download.jsp?dirName=files/001/board/88/1/&fileName=%28English%29+H andbook+on+RSD+Procedures+in+Korea.pdf (19.12.2022)
ebaseaduslikult kinni peetud. X selgitas PPA-le, et tal olid Lõuna-Koreas elamise ajal tekkinud sidemed ning ta soovis värvata Hlt Lõuna-Koreasse inimesi tööle (2 meest ja 2 neidu) (protokolli lk 7, dtl 229). 20.01.2023 väitis X, et teda võiks tagasi saata Lõuna-Koreasse, kuna tal on seal vara (dtl 276). Seega saab eelnevast järeldada, et kaebaja viibis Lõuna-Koreas pigem ärilistel eesmärkidel.
56.X esitatud tõenditest ei saa järeldada, et teda hakatakse Hle naasmisel alusetult taga kiusama. Kohus peab tõenäoliseks, et H ametnikud võivad olla korrumpeerunud ning mh nõuda alusetult altkäemaksu, kuivõrd ka X ise on maksnud vabatahtlikult politseitöötajatele altkäemaksu (protokolli p 43, dtl 245). Samas ei viita X enda selgitused ega ükski haldusasjas esitatud tõend sellele, et kaebaja tegeles äritegevusega nii edukalt, mis äratas võimuesindajates märkimisväärset huvi. Pigem vastupidi, kaebaja selgitas PPA-le, et ärid ei toonud tulu ning olid lõpetatud (protokolli lk 7, dtl 229). Ka 13.10.2021 kohtuotsusest nähtub, et Xlt võeti ära 19 000 rubla ning 652 USA dollarit, mistõttu on PPA õigesti järeldanud, et nimetatud summad ei viita edukale äritegevusele ega sellele, et Xt võidi seetõttu taga kiusata.
57.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt keeldus PPA Xle rahvusvahelise kaitse andmisest mh põhjustel, et X on Hl rahvusvaheliselt tagaotsitav alates 03.11.2022 ning mõistetud süüdi alaealise vägistamise eest (otsuse lk 28). X hinnangul on tegemist fabritseeritud karistusega ning karistus on ühtlasi ka ära kantud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt mõisteti X süüdi 13.10.2021 otsusega alaealise vägistamise eest ning määrati karistuseks 2 aasta ja 5 kuu pikkune vabadusekaotus (dtl 545-568). P kohtu 06.12.2021 määruse järgi tühistas kohus X suhtes seatud vahistamise tõkendi seoses 13.10.2021 otsusega määratud karistuse ärakandmisega ning otsustati X vabastada vahi alt. Määruse järgi viibis X vahi all alates 24.09.2020. Samas määruses tõi kohus välja, et 13.10.2021 otsus ei ole jõustunud ning asja läbivaatamine apellatsioonmenetluses on määratud 16.12.2021 (dtl 690). P eeluurimisvangla on väljastanud Xle 07.12.2021 tõendi, mille kohaselt vabastati ta vahi alt 07.12.2021 (dtl 300-303). Ri apellatsioonikohtu 16.12.2021 otsusega pikendati aga vangistust 9 aastani (dtl 288). Tagaotsimsie aluseks ongi eelnev otsus. Apellatsioonikohus pikendas X karistuse kandmise aega. Xl tuleb ära kanda veel karistust 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 20.03.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-1647, p-s 14 järgmist: „PPA on asja materjalide juurde esitanud õiendi rahvusvahelise kaitse menetluses nr 12208020063 (dtl 405), mille kohaselt on PPA politseiinfosüsteemi päringutega tuvastatud, et puudutatud isik on Hl alates 03.11.2022 kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks seoses kandmata vanglakaristusega 7 aastat, 9 kuud ja 15 päeva. Õiendist nähtub, et puudutatud isik on Ri apellatsioonikohtu 16.12.2021 otsusega mõistetud süüdi H kriminaalkoodeksi § 131 lg-s 3 sätestatud kuriteo (alaealise vägistamine) toimepanemise eest ning teda on karistatud 9-aastase vangistusega. Puudutatud isiku väide, et ta ei olnud apellatsioonimenetlusest teadlik ja ei ole saanud kätte apellatsioonikohtu 16.12.2021 istungi kutset, ei ole tõsiseltvõetav. Puudutatud isik on osalenud koos kaitsjaga enda vahi alt vabastamise taotluse arutelul ning tema 06.12.2021 vahi alt vabastamise määruses, mis on esitatud rahvusvahelise kaitse menetluses, on märgitud, et S Linnakohtu 13.10.2021 otsus pole seni jõustunud ja selle läbivaatamine apellatsiooniinstantsis toimub 16.12.2021. Seega pidi isik olema apellatsioonikohtu istungist teadlik. Eesti kohus ei saa H kohtuotsuse seaduslikkust kontrollida ning sealse apellatsioonikohtu menetluse seaduslikkuse kohta tõendite esitamise võimalus puudub ka PPA-l. PPA on taotluses selgitanud, et puudutatud isiku asjade hulgast leiti ka määrus kriminaalmenetluse algatamiseks internetis laste seksuaalse ahvatlemise osas (H kriminaalkoodeksi § 135 lg 2).“
58.PPA on vaidlustatud otsuses asjakohaselt viidanud, et H kohtuid võivad mõjutada täidesaatev võim, sõjavägi ja muud julgeolekujõud ning õigeks mõistmise arv on jätkuvalt madal (vt vaidlustatud otsuse lk 21). Eelnevast ei saa aga üheselt järeldada, et kõik süüdistuse saanud inimesed Hl on nn poliitilised ohvrid. Samuti on PPA vaidlustatud otsuses õigesti viidanud, et H on korduvalt väärkasutanud alusetult Interpoli inimeste tagaotsimissüsteemi. Tagaotsitavateks on kuulutatud tähtsaid ärimehi, kelle vara soovib H juhtkond endale saada. Süüdistustena esitatakse reeglina majanduskuritegu. Vaatamata eelnevale nõustub kohus vastustajaga, et tõenditest ning X selgitustest
nähtuvalt ei ole Xle määratud karistus fabritseeritud. X poliitiline profiil ega äritegevus ei ole sellised, mis oleksid võinud tingida võimude huvi.
59.Kohus hindas P S Linnakohtu 13.10.2021 otsust, millega X süüdi mõisteti. Kohtu hinnangul võiks lugeda nimetatud otsuses toodud väited fabritseerituks juhul, kui X eitaks, et ta on 13.10.2021 otsuses kirjeldatud inimesega kokku puutunud. Sellist olukorda ei esine. X kirjeldas 09.09.2022 vestlusel asetleidnud sündmust ning kõnesolevat tüdrukut, tuues välja omapoolse versiooni toimunust (p 14-16). H kohtu otsusest nähtuvalt on kohus kuulanud üle mitmeid tunnistajaid, viinud läbi ekspertiise ning uurinud tõendeid ning teinud nende põhjal otsuse. Otsuses on H kohus hinnanud ka X tegu kergendavaid asjaolusid, sh lükanud ümber süüdistaja väiteid X kasuks. Samuti on kohus vähendanud Xlt väljamõistetavat kahjutasu, mida kannatanu nõudis. Seega ei nähtu kohtule, et H kohtu 13.10.2021 otsus oleks mitteobjektiivne või karistus ebaproportsionaalne. Nagu kohus eelnevalt viitas, jätkus eeldatavalt sama kohtuasja arutamine järgmises kohtuastmes ning kus sama tegu ning karistuse pikkust hinnati veelkord. Ka eelnevat H kohtu otsust ei saa pidada tavapäratuks. Karistuse suurendamise võimalikkus järgmises kohtuastmes on tavapärane ka Eesti kohtumenetluses (vt nt Riigikohtu 25.02.2016 otsus 3-1-1-4-16, p 23). Juhul, kui X oleks jäänud Hle ning vaidlustanud tema suhtes tehtud otsuse, ei saa välistada, et asjaolud oleks kõrgemas kohtuastmes muutunud X kasuks. Enda kaitsmise asemel lahkus X Hlt. Eesti kohus ei asu X suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse otsuse õiguspärasuse hindamisel hindama uuesti kõiki X kriminaalasjaga seotud tõendeid. Kogumis ei nähtu kohtule, et H kohus oleks teinud kohtuotsuse(d) alusetult. X võrdlus Gga on kohtu hinnangul liialdatud, kuivõrd G oli või on jätkuvalt H võimule vastuhakkaja esifiguur, mida kohus X puhul ei täheldanud.
60.X toob PPA-le ja kohtule välja, et kriminaalmenetluse fabritseerimist näitab ka see, et talle kuuluv kinnisvara on võõrandatud. Asjas esitatud tõendid ning X selgitused eelnevat ei toeta. X selgitas 09.09.2022 toimunud vestlusel PPA-le, et 2019. a peale naasmist Lõuna-Koreast Hle teda keegi ei tülitanud mitme kuu vältel. 2020. a alguseks oli X ehitanud 120 m2 suuruse maja ning pannud selle müüki (protokolli p 14, dtl 227). Samas selgitas X, et ta sai maja müügist teada naabrite käest (protokolli p 19, dtl 233). 04.01.2023 selgitas X PPA-le, et tal on mitu kinnisvara. Omaniku vahetus toimus ajal, kui X oli vanglas. Uus omanik on politseiametnik (p 12, dtl 260). PPA on vaidlustatud otsuses tuginenud oma väites ajakirjanduslikule viitele, et H kinnipidamisasutustes viibivatel isikutel on õigus enda kinnisvaraga tehinguid teha.3 Eelnevale ei viita küll ametlikud allikad, kuid X ei lükanud PPA ametniku väidet ka otseselt ümber. Ta vastas üksnes, et ta ei ole kinnisvara eest raha saanud (p 12, dtl 260). Vastuseks PPA ametniku väitele, et ei vasta tõele X väide, et Hl ei saa kinnipeetavad kinnisvaraga toiminguid teha, vastas X, et uurija pidas teda kinni fabritseeritud dokumentide alusel eesmärgiga saada ülestunnistus (p 12, dtl 260). Seega ei vastanud X PPA küsitleja küsimusele ning rääkis muudest asjaoludest. Lisaks nähtub H kohtu 13.10.2021 otsusest, et Xl tuli tasuda Kle kuriteoga põhjustatud moraalne kahju summas 100 000 rubla ning samuti nõuti riigituludesse 2070 rubla. Kuivõrd kohtule ei nähtu, et X oleks nimetatud summasid tasunud ning PPA on eelnevat ka vaidlustatud otsuses kajastanud, ei saa välistada olukorda, et Xle kuulunud kinnisvara võõrandati kohtuotsusega määratud kulude katteks. Kohtu kirjeldatud järelmid on tavapärased ka Eesti õiguskorras (vt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 2, § 198 lg 1 p 3).
61.Kohus jagab PPA seisukohta, et asjas esitatud tõendid ning X enda selgitused ei toeta tema väidet, et Xl on selline profiil, mistõttu teda kiusatakse poliitilistel eesmärkidel Hl taga. X on süüdi mõistetud alaealise vägistamises, mis on raske isikuvastane kuritegu. PPA on õigesti viidanud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) käsiraamatule, milles tuuakse välja, et eristada tuleb isikut, kes põgeneb tagakiusamise eest ning isikut, kes põgeneb õigusemõistmise eest. Rahvusvahelist kaitset ei anta inimestele, kes on pannud toime tõsise mittepoliitilise kuriteo, kuna need inimesed võivad
ohustada vastuvõtva riigi ühiskonda (lk 21, 35, 36).4 PPA järeldas õigesti, et kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole taotluses toodud asjaoludel põhjendatud ning lükkas taotluse õigesti tagasi.
62.Kohus leiab, et X ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. X on Hl süüdi mõistetud raskes isikuvastases kuriteos. Samuti on X kuulutatud alates 03.11.2022 rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Seega ootab Xt Hl suure tõenäosusega karistuse kandmine vanglas. PPA on vaidlustatud otsuses analüüsinud olukorda H vanglates ning tõi välja, et vanglates on olukord varieeruv ning kohati ettearvamatu. Kuivõrd X on kinnipidamisasutuses eelnevalt viibinud, ei teinud ta etteheiteid sealsele olukorrale ega sellele, et teda vanglas piinati. Pigem viitas X võimalikele rikkumistele, mis hõlmasid vangla eelset perioodi.
63.Samuti ei toimu Hl selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajale tuleneda oht. Hl ei ole välja kuulutatud sõja seisukorda. Toodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamine
64.VSS § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 72 lg 2 p 2 kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu. Olukorras, kus kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli ilmselgelt põhjendamatu ja varjupaiga taotlemise õigust kuritarvitav ning tuvastatud on ka kaebaja põgenemise oht, võis PPA teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise aega andmata. PPA märkis oma otsuses, et lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast seda, kui lõppeb kaebaja õigus Eestis viibida (kui tehakse lõplik otsus VRKS § 31 mõistes). PPA on põgenemise ohtu põhjalikult ja üksikasjalikult analüüsinud.
65.X selgitas 20.01.2023 PPA-le, et palub enda väljaandmist Ukrainale või soovib koos Yiga minna Israeli. Samuti soovib võimalusel tagasi pöörduda Lõuna-Koerasse (p 19, dtl 276). Hle ei soovi naasta, kuna seal on oht, et X peab olema vangis 16-20 aastat (p 20, dtl 276). Eelnevat aluseks võttes on PPA õigesti tuginenud asjaolule, et X suhtes esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 lg-st 8. Kohtud on varasemalt haldusasjas nr 3-22-1647 leidnud, et kaebaja suhtes esineb põgenemisoht. Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.11.2022 kohtumääruse p-s 12, et: „Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul kinnitavad ringkonnakohtule puudutatud isiku põgenemisohtu lisaks ebaseaduslikule piiriületamisele ka isiku vastuolulised ütlused, miks ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust PPAle viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isiku ütlused kinnitavad, et isiku soov ei olnud jääda Eestisse, vaid siit lahkuda. Määruskaebuse väited ei lükka kohtu veendumust ümber. Isiku käitumine viitab sellele, et tema sihtriik ei olnud Eesti..../.../ Ei ole välistatud, et puudutatud isik soovis tegelikult lahkuda Valga bussijaama juures asuvast raudteejaamast rongiga liinil Valga-Lugaži-Riia, mis väljub Valgast kell 5.13.“
66.Lisaks põgenemisohule on PPA tuginenud VSS § 72 lg 2 p-le 4, mille alusel võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-22-1647 20.03.2023 määruse p-s 14 leidnud, et Xt on alust pidada avalikku korda ohustavaks VRKS § 361 lg 2 p 6 tähenduses. Välistada ei saa ohtu, et isik võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid. Kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on
seejuures teadaolevalt suurem muu hulgas seksuaalkuritegude korral (vt ka Riigikohtu 11.12.2006 määrus nr 3-1-1-103-06, p 15).
67.Xle oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ärakuulatud. Vastustaja on ettekirjutuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Kohtule ei nähtu kaalutlusõiguse rikkumist vastustaja poolt. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et Xl puuduvad Eestis kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed.
68.PPA on rakendanud VSS § 74 lg 2 ning kohaldas Xle sissesõidukeelu 5 aastaks. X hinnangul ei ole talle sissesõidukeelu määramine 5 aastaks proportsionaalne ega põhjendatud. Kohus ei nõustu Xga, et ta ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule. Kohus leidis eelnevalt, et puudub alus kahelda H kohtu poolt X süüdimõistmises, millest saab järeldada, et kindlust ei saa olla ka selles, et Xst ei tulene ohtu Eesti õiguskorrale.
69.Arvestades Xga seotud asjaolusid, asus PPA õigesti järeldusele, et Xl ei ole Schengeni alal selliseid lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist. Xl on Hl sugulased, seega tal on side päritolumaaga. Samuti ei ole X välja toonud selliseid humaanseid kaalutlusi, mis välistaksid sissesõidukeelu määramise. Eelnevatel põhjustel on kohtu hinnangul kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu tähtaja pikkus proportsionaalne ning puudub alus otsuse tühistamiseks. Y Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumine
70.Yi selgituste järgi on tema subjektiivse tagakiusukartuse aluseks asjaolu, et tal oli märtsis 2021. aastal prokuratuuri esindajaga konflikt, kes tiris taotleja autosse ja pakkus talle tööd, kuid taotleja keeldus pakkumisest. Peale seda on taotlejal olnud probleemid Hl ja ta on sattunud oma tegevuse tõttu musta nimekirja. Eelnevat kirjeldas Y 26.08.2022 PPA-le (vt protokolli p 7, dtl 97). Kohtuistungil selgitas Y, et ta ei saa Hle naasta, kuna teda otsitakse isa sõnul taga. Y leiab, et otsijad ei saa olla keegi muu peale eriteenistuse. Seega pärioluriiki naastes hakatakse Yit poliitiliste vaadete tõttu taga kiusama. Yi kaitsevajadus on tingitud tema suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamises (VRKS § 19 lg 1 p 1). Vägivalla toimepanijaks on eelkõige riik (VRKS § 19 lg 5), kuid ei saa välistada ka eraisikute poolset ahistamist, mida riik tolereerib või isegi ülesandeks annab.
71.Y nõustub, et PPA on vaidlustatud otsuses analüüsinud väga põhjalikult H prokuratuuris töötamise võimalusi ja tingimusi, kuid tõlgendanud Yi selgitusi tööpakkumise kohta liiga kitsalt. 25.08.2022 selgitas Y PPA-le, et tal oli märtsis 2021. a konflikt prokuratuuri esindajaga, kes pani Yi autosse ning pakkus talle prokuratuuris tööd, millest Y loobus. Loobumise järgselt aeti Y autost välja. Eelneva vahejuhtumi pärast ta võimuorganite poole ei pöördunud. Prokuratuuri tööd pakuti seetõttu, et Y läbis prokuratuuris praktika (p 7, dtl 97). Kohus nõustub PPA-ga, et ei ole eluliselt usutav, et Yit sooviti ilma vastavat kvalifikatsiooni ja töökogemust omamata värvata sunniviisiliselt H prokuratuuri tööle. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Y omandanud 09.07.2020 keskerihariduse L Finants- ja õigusülikoolis. Sarnaselt Eesti prokuratuuriga on tõenäoline, et ka Hl prokuratuuri teenistusse saamiseks on vajalikud teatud eeldused isegi juhul, kui Yit ei soovitud värvata prokuröriks nagu väidab PPA vaidlustatud otsuses. Samuti ei ole veenvad Yi selgitused osas, et tal oleks tulnud prokuratuuris teha tööd kompromiteerivate materjalide kogumiseks. Kohus ei pea tõenäoliseks, et prokuratuuri töötajad oleks sundinud asuma tööle inimest, kes tema enda väidete kohaselt ei nõustu valitseva olukorraga Hl ning osaleb valitsusevastastel miitingutel ja kogunemistel. Pigem on tõenäoline, et nn kompromiteeriva materjali kogumise tööd soovivad vabatahtlikult teha paljud vastavat kvalifikatsiooni omavad inimesed, kes nõustuvad valitseva riigikorraga Hl.
72.Tähtsust ei oma asjaolu, et PPA ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud F selgitusi, kes kinnitab, et 2018. a ennast prokurörina tutvustanud meesterahvas palus Yil osaleda kohtuprotsessis ja anda ütlusi sellise sisuga nagu meesterahvas kaebajale ütleb. Yi keeldumise peale politseinikud ja prokurörid karjusid kaebaja peale. Kui ka arvestada, et F kirjeldatud sündmus aset leidis, ei saa selle
olla aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Tegemist oli ühekordse sündmusega. Ka asjaolu, et Flt küsiti Yi elukoha kohta, ei oma tähtsust, kuivõrd Yi väidete kohaselt nn riigivõimu töötajad teadsid ta elukohta, helistades väidetavalt korduvalt Yi vanematele ning külastades tema elukohta. Samuti ei veena kohut Yi ega F väited selle kohta, et Yit väidetavalt otsinud inimesed olid seotud prokuratuuriga või muu riigiorganiga. Kohus ei nõustu Yiga, et talle ei ole etteheidetav politseisse mittepöördumine abi saamises. Tegemist on üksnes Yi hinnanguga, et kõik võimuorganites töötavad inimesed on korrumpeerunud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on korruptsiooni tase Hl kõrge5, kuid eelnevast ei saa järeldada, et õiguskaitse organid on lakanud töötamast inimeste kaitseks ega reageeri näiteks isikuvastastele kuritegudele.
73.Y selgitas 25.08.2022 PPA-le, et tal oli kokkupuude juunis-juulis 2022. a H piirivalvuritega, kui Y ning X soovisid N kaudu minna Soome. Väidetavalt jälgisid piirivalvurid kaebajate tegevust ning kontrollisid nende dokumente (p 8, dtl 99). Kohus peab kirjeldatud piirivalvurite tegevust tavapäraseks, kuivõrd see ongi piirivalvurite kohustus.
74.Yi sõnul on ta kantud Hl sõjavastase ning poliitilise meelsuse tõttu halba nimekirja, oskamata nimetada, millise nimekirjaga on tegu. Tal puudub elukohast lahkumise keeld ning talle ei ole ette heidetud mingeid rikkumisi (p 7, dtl 89). Kohus nõustub kaebajaga, et ta ei pea teadma, mis nimekirjaga tegu on, kuhu ta on kantud, kuid samas peab inimene suutma veenvalt selgitada temaga seonduvaid asjaolusid, millest tulenevalt ta leiab, et riigivõim kiusab teda taga. Kohtule ei nähtu, et kaebajat kiusati Hl taga nn nimekirja kandmise tõttu.
75.Y kirjeldas 25.08.2022 PPA-le ka olukorda, kus ta soovis sõita lennukiga Türki. Pileti registreerimisel paluti tal minna dokumentide täiendavasse kontrolli. Y ei oodanud ära kontrolli tulemust, vaid põgenes lennujaamast (p 8, dtl 99). Ka lennujaamas on tavapärane, et inimene suunatakse vajadusel täiendavasse kontrolli. Puudub alus automaatseks järelduseks, et Yit ei oleks lennukile lubatud. Samuti nõustub kohus vastustajaga osas, et juhul, kui Y oleks H eriteenistuse sihtmärgiks, ei oleks Yil võimaldatud lennujaamast põgeneda. Käsitletud Yi selgitused temaga toimunud sündmustest ei ole veenvad, mistõttu ka täiendavate tõendite esitamine ei oleks asjaolusid muutnud veenvamaks. Puudub alus järeldada, et dokumentide täiendav kontrollimine on seotud 2018. a väidetavalt aset leidnud konfliktiga prokuröriga.
76.Kaebuse kohaselt on Yit korduvalt kinni peetud meeleavaldustel 2019. a ja 2022. a. Kinnipidamise käigus tehti Yist foto, mille järgi on Oi biomeetriliste andmete põhjal võimalik teha kindlaks Yi isik. Kohus nõustub, et meeleavaldustel osalemine näitab inimese poliitilist meelsust, küll aga peab selline tegevus olema järjepidev, mida ei saa täheldada Yi puhul. Y on asja juurde lisanud tõendid, millest nähtuvalt osaleb ta poliitilisel kogunemisel. Tegemist on video ja fotodega, kust nähtub, et Y osales Eestis (Tallinnas) toimunud kogunemisel (dtl 110-113). Kohtul puudub alus arvata, et H riigivõimudele võib saada teatavaks Yi osalemine Eestis toimunud meeleavaldusel. Eelkirjeldatud sündmustest kogumis ei saa järeldada, et Yit kiusatakse taga Hl toimunud meeleavaldustel osalemise tõttu. Kohus nõustub PPA-ga, et rahvusvahelist kaitset ei vaja inimene, kes omab teatud meelsust, kuid ei ole poliitiliselt aktiivne või ei väljenda muul moel aktiivselt oma meelsust. Ka Y ise toob kaebuses välja, et tal on õigus saada kaitset, kui riigivõim saaks teada ta meelestatusest, mis näitab, et ta ei ole muul moel oma meelsust väljendanud. Kohus ei pea tõenäoliseks, et riigivõimu ametnikud asuksid panga biomeetriliste andmete kaudu otsima Yit või teda taga kiusama seetõttu, et ta osales meeleavaldustel, kuivõrd kaebaja nimetatud meeleavaldustel osales kümneid tuhandeid inimesi. Yi esitatud tõenditest nähtub, et inimesi võidakse Hl karistada oma meelsuse näitamise eest (dtl 751-755), kuid nendest ei saa järeldada, et ka Yile oleks osaks saanud tõendites nimetatud juhtumid või seda juhtuks tulevikus. Ei ole usutav, et kui Yil polnud oma varasema tegevuse tõttu Hl probleeme, siis pärast naasmist hakataks teda uurima ja karistama kunagiste meeleavaldustel osalemiste eest.
77.Kaebuse kohaselt on Y proovinud korduvalt lahkuda Hlt seaduslikult, mis on lõppenud ebaõnnestunud katsetega. Ebaseaduslik piiri ületamine oli Yi viimane abinõu. Yiga seotud asjaoludest ei nähtu kohtule, et Yil oli vältimatult vajalik ületada piiri ebaseaduslikult (aaaaaa). Y on kirjeldanud üksnes juhtumit, mil ta soovis reisida Türki. Samuti Ns toimunud vahejuhtumit, kui piirivalvurid soovisid kontrollida Yi dokumente. Eelnevast ei saa järeldada, et Yit ei oleks lubatud seaduslikult ületada piiri olukorras, kus tal (väidetavalt) olid olemas piiriületuseks vajalikud dokumendid.
78.Y on oma väidete tõendamiseks esitanud vestluse tema isa ja J ametniku ning enda ja isa vahel (dtl 137-142). Nimetatud tõenditest ei nähtu, et H ametnikud otsiksid järjekindlalt Yit Hl taga tema enda isikust lähtuvalt. Kohus ei pea tõenäoliseks, et inimene, kes töötab võimuorganites, pöörduks inimeste poole nimega „Organ“. Samuti ei tõenda vestluse väljavõte Yi ja väidetavalt tema isa vahel, kas ning millised inimesed Yit taga otsisid. Yi väidete kohaselt võisid rahvusvahelise kaitse menetluse raames PPA-le edastatud andmed saada teatavaks H võimudele. Kohus ei pea eelnevat tõenäoliseks ning ka vastustaja kinnitab, et vastavaid andmeid ei ole H võimudele edastatud. Yi esitatud tõendist (dtl 143-144) nähtub, et H teavitab Eestit, et X ning Y võivad olla isikud, kes ületasid ebaseaduslikult Eesti piiri.
79.Yi esitatud seisukohad ja tõendid ei kinnita tema subjektiivset kartust, et teda kiusab Hl riigivõim taga või tema profiiliga inimene võib Hle naasmisel sattuda ohtu. Kohtu hinnangul tuntakse pigem huvi Yi isiku vastu eelkõige seetõttu, et ta on koos Xga, kes on tunnistatud tagaotsitavaks inimeseks. Y tegi PPA-le etteheiteid uurimis- ning põhjendamiskohustuse rikkumise ja asjaolude arvestamata jätmise ning informatsiooni valikulise kasutamise osas. Kohtu hinnangul ei tähenda, et olukorras, kus PPA ei teinud Yi isiklikest asjaoludest koosmõjus päritoluriigiinformatsiooniga selliseid järeldusi, nagu Y soovib, siis ei tähenda see PPA-poolset rikkumist. PPA käsitles laialdaselt päritoluriigiinformatsiooni ja arvestas Yi vastuväidetega. Yiga seonduvad tõendid ja isiklikud asjaolud ei võimalda jõuda järeldusele, et Y kvalifitseerub rahvusvahelisele kaitsele. PPA järeldas õigesti, et Yi taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole põhjendatud taotluses toodud asjaoludel ning lükkas taotluse õigesti tagasi.
80.Yi hinnangul ei ole tal turvaline Hle naasta. PPA on jätnud tähelepanuta Yi selgitused, 09.08.2022 oli tal kodus läbiotsimine, kust politsei leidis kõik tõendid. Y ei täpsustanud, millised tõendid politsei leidis või mida saab järeldada vaadeldavatest tõenditest. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, peab kohus tõenäoliseks, et otsiti taga pigem Xt, kuivõrd tegemist on süüdimõistetud kurjategijaga ning kelle kohta on olemas alus tagaotsimiseks. Tõenäoline võib olla ka Yi väide, et politsei läbiotsimine võis olla tema ema jaoks frustreeriv.
81.Kohus ei pea tõenäoliseks, et Yi tagasipöördumisel Hle võib teda ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et ta on Euroopas varjupaika taotlenud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et H ametnikele on teada Yi rahvusvahelise kaitse esitamise fakt, kuivõrd Eesti ning H politseiametnike vaheline suhtlus puudutas üksnes ebaseaduslikku piiriületust. Kaebaja väited, mis puudutavad „ebasõbralikus riigis“ ehk Eestis viibimist ja sellest tuleneva tagakiusamise seost ei ole samuti usutavad. Kohus peab tõenäoliseks, et Yi suhtes võidakse menetlust alustada eelkõige seotuse tõttu Xga. Eelnev ei ole aga aluseks täiendava kaitse saamisel. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamine
82.VSS § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 17 lg 1 sätestab, et väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti.
83.Yile koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks tulenevalt VSS § 72 lg 2 p-st 2. Olukorras, kus kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli ilmselgelt põhjendamatu ja varjupaiga taotlemise õigust kuritarvitav ning tuvastatud on ka kaebaja põgenemise oht, võis PPA teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise aega andmata. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Y saabus Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, s.o aaaaaa. Samuti ei ole vaidlust selles, et Eestisse saabudes ei pöördunud Y koheselt politseisse. Y esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles peale Valga politseiametnike poolt kinnipidamist. Arvestades, et puudutatud isik ei pöördunud politseijaoskonda, vaid otsustas minna ööseks bussijaama ja avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast politseiga kohtumist, on alust arvata, et isiku tegelik soov ei olnud esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid Eestist edasi liikuda. Ei ole välistatud, et puudutatud isik soovis koos kaaslasega tegelikult lahkuda Eestist rongiga Valga bussijaama juures asuvast raudteejaamast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 määrus nr 3-22-1647, p 12). Y selgitas, et ta on nõus Eestist lahkuma kuhu iganes, aga mitte Hle (protokolli p 33, dtl 94). Eelnevast saab järeldada, et Y ei soovi vabatahtlikult ettekirjutust täita ning esineb põgenemisoht. Ka Tallinna Ringkonnakohus asus 24.01.2023 määruse nr 3-22-1647 p-s 16 seisukohale, et Yi puhul esineb põgenemisoht. Seega oli Yile lahkumiskohustuse täitmise vabatahtliku tähtaja määramata jätmine õiguspärane.
84.Kohus ei nõustu, et PPA ei ole põhistanud, miks talle kohaldati sissesõidukeeld Schengeni alale. PPA on välja toonud, et Yil puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. PPA esitas põhjendused ja kaalutlused. Y kuulati enne otsuse tegemist ära. Kohus ei nõustu, et sissesõidukeelu määramiseks peaksid olema kaalukad põhjused, st tõendatud peaks olema asjaolu, et Y ei ole käitunud õigusvastaselt. Vastustaja kaalus ka VSS § 74 lg 4 rakendamist, kuid ei näinud humaanseid põhjuseid keelu kohaldamata jätmiseks. Kohus nõustub eelnevaga ega näe alust sissesõidukeelu tühistamiseks. Juhul, kui Y soovib Hlt lahkuda, ei pea sihtriigiks olema tingimata Schengeni alal asuv riik.
85.Eeltoodut arvestades jäävad mõlemad kaebused rahuldamata. Puudub alus tühistada kaebajatele rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvaid otsuseid, samuti lahkumisettekirjutusi ja sissesõidukeelde. Seetõttu pole alust ka kohustada PPA-d kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluseid uuesti läbi vaatama.
86.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus lahendab eraldi määrusega Yi riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.