Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1693
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.07.2023 otsuse nr 12301240019-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja UP Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19.03.2024
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 rahvusvahelist kaitset puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.07.2023 otsuse nr 12301240019-1 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse resolutsiooni punkt 3. Teha uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 217 eurot ning ülejäänud menetluskulud halduskohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
5.Kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärkidega kaebaja, C, Y ja Q nimed ning kaebaja sünniaeg ja tema Eestisse saabumise ja siit lahkumise kuupäevad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 10.06.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-1693 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hispaania Kuningriik väljastas Venemaa Föderatsiooni kodanikule Xle (sündinud XX.XX.XXXX, kaebaja) Schengeni viisa kehtivusajaga 05.06.2022–04.06.2023. Kaebaja käis Eesti Vabariigis 2022. a juulis ja augustis ning pöördus seejärel tagasi Venemaale. Kaebaja lahkus XX.XX.XXXX Venemaalt ja saabus samal päeval Eestisse, lahkus XX.XX.XXXX Eestist Kõrgõzstani ning seejärel saabus XX.XX.XXXX uuesti Eestisse.
2.Kaebaja esitas 30.09.2022 Harju Maakohtule avalduse anda luba abieluvõime tõendita kooselulepingu sõlmimiseks. Harju Maakohus andis 06.12.2022 nõusoleku ning kaebaja ja tema Eestis elav kooselupartner, kes on Läti Vabariigi kodanik, sõlmisid 27.12.2022 kooselulepingu. Kaebaja taotles 28.12.2022 Eestis pikaajalist viisat, kuid Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas tema taotluse 09.01.2023 tagasi. Seejärel esitas kaebaja 24.01.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.PPA luges 24.07.2023 otsusega nr 12301240019-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ja lükkas selle sama seaduse § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1), tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmise tähtajaga 7 päeva alates viibimisaluse lõppemisest (resolutsiooni p 2) ning kohaldas VSS § 74 lg 1 alusel üheaastast sissesõidukeeldu alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3). 1) Taotlust tuleb hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise (homoseksuaalne ja ajateenistusealine mees) ja poliitiliste veendumuste (Ukraina sõja vastane) alusel. Kaebajat ei ole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Kaebaja kardab, et ta võetakse ajateenistusse ja saadetakse Ukrainasse sõdima. Kaebajale on väljastatud sõjaväepilet, kuhu tehti 2017. a-l märge, et ta on ajateenistuse jaoks ajutiselt kõlbmatu. Kaebaja väitel oli selle põhjuseks neerukivide diagnoos. 2018. a-l pärast ülikooli astumist sai kaebaja ajateenistusest pikenduse. Kaebaja vend andis 13.12.2022 teada, et kaebaja nimele tuli kutse ilmuda sõjaväekomissariaati isikuandmete täpsustamiseks. Lisaks väitis kaebaja, et pärast kutse saatmist helistati tema emale ja öeldi, et kui poeg ei tule kohale, siis pannakse ta kohe vangi. Kaebaja väited kutse saamise asjaolude kohta on mõnevõrra vastuolulised. Päritoluriigi info kohaselt on Venemaal võimalik läbida alternatiivteenistus, kuid kaebaja pole soovinud seda võimalust kasutada. Pole tõenäoline, et kaebaja saadetaks ajateenistuses olles Ukrainasse sõdima. Pagulasena ei saa tunnustada kõiki Venemaa kodanikke, kes ei ole läbinud ajateenistust, kuid kardavad mobilisatsiooni. Selliseid mehi on Venemaal miljoneid. Venemaa ametiasutused on varem andnud kaebajale ajateenistusse kutsumisel ajapikendust, arvestades tema tervist ja ülikooliõpingud, mistõttu ei ole usutav, et sõjaväel on pretensioone just kaebaja vastu, hoolimata tema seksuaalsest sättumusest. Päritoluriigi teabe järgi teenivad sõjaväes ka homoseksuaalsed inimesed. Sõjaväeteenistuse ja pagulasseisundi seosele 2(13)
3-23-1693 saab tugineda üksnes juhul, kui osalemine sõjalises tegevuses on vastuolus isiku tõeliste poliitiliste, religioossete või moraalsete tõekspidamistega ning riik ei võimalda asendusteenistust. Kuna kaebaja ei ole saanud mobilisatsioonikutset, siis ei ole teada, millisesse üksusesse ta kuuluks ja milliseid teenistusülesandeid eeldatavalt täidaks. Pelgalt mobiliseerimise ohust ei piisa kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kaebaja tegi 2021. a veebruarist maini Venemaal vabatahtlikku tööd OVD-Infos, alates 2022. ast on osalenud Eestis Free Russia Foundationiga seotud Reforum Space’i projekti tegevuses ning kaitses 2022. a-l diplomitöö, mille juhendaja oli hiljem Venemaal välisagendiks kuulutatud ja riigist lahkunud Q. Kaebaja väitel ei ole tema seos OVD-Infoga avalikult leitav, kuid see teave võib olla Venemaa eriteenistustel olemas, sest OVD-Infole korraldati mitmeid küberrünnakuid. Samas ei ole kaebajale teada, et kedagi oleks karistatud selle eest, et nad on OVD-Info heaks töötanud. Päritoluriigi info põhjal on OVD-Info inimõiguste eest ja represseerimise vastu võitlemisega tegelev projekt Venemaal, mis kanti 2021. a septembris välisagentide nimekirja. Kaebaja oli OVD-Infoga seotud mõned kuud ja selles projektis on osalenud tuhandeid vabatahtlikke, mistõttu ei ole tõenäoline, et kaebajat hakatakse selle tõttu taga kiusama. Eestis on kaebaja osalenud Reforum Space’i projektis, millest ta sai teada oma sõbra Y kaudu, kes seal töötab ja kellele kaebaja tuli 2022. a juulis külla. Kaebaja on aidanud tõlkida dokumente ja korraldada meeleavaldusi ning on ka ise osalenud Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees meeleavaldusel. Free Russia Foundation on kuulutatud Venemaal mittesoovitavaks organisatsiooniks ja kaebaja kardab, et teda võidakse selle ühinguga koostöö eest trahvida, karmilt karistada või vangi panna. Samuti kardab kaebaja, et kuna Free Russia Foundationiga on seotud mitmed Eestis pagulase staatuse saanud Venemaa kodanikud, siis saaksid Venemaa ametiasutused kaebajalt nende kohta infot „välja peksta“. Praegu pole siiski leidnud kinnitust, et Venemaa ametiasutused on saanud teadlikuks kaebaja tegevusest Eestis ja soovivad kaebajat selle tõttu taga kiusata. Sel põhjusel on ka ebatõenäoline, et Venemaal võidakse kaebajat vangistada ja ebainimlikult kohelda osalemise eest Reforum Space’i projektis. Pärast 24.02.2022 on toimunud sõjavastaseid meeleavaldusi üle Euroopa ning on ebatõenäoline, et kaebajat võidakse nende hulgast eristada, see info Venemaale saata ja teda seal taga kiusata. Kaebaja 06.04.2023 e-kirjaga saadetud fotodelt ja videotelt ei ole võimalik kindlaks teha, kus ja millal on need tehtud ning miks inimesed on kogunenud. Kaebaja 10.04.2023 saadetud artiklitest ei nähtu, et kaebaja oleks meeleavalduste korraldaja. Kaebaja saatis tõendeid meeleavaldustest ka 05.06.2023 ja 11.07.2023 e-kirjadega, millest mõnel fotol või videol on näha ka kaebajat. Need ei muuda järeldust, et meeleavalduste rohkust arvestades ei paku kaebaja Venemaa ametiasutustele erilist huvi. Usutav pole ka see, et kaebajat võidakse taga kiusata tema diplomitöö pärast. Kaebaja juhendaja on võrdlemisi prominentne ja tunnustatud õppejõud, kellel oli tõenäoliselt sadu õpilasi. Pole tõenäoline, et kõiki neid hakatakse n-ö töötlema. Kaebaja on homoseksuaalne mees, kuid tal ei ole olnud oma seksuaalse sättumuse tõttu Venemaal selliseid probleeme, mida saaks pidada tagakiusamiseks. Kaebaja profiil LGBT+ kogukonna liikmena ei ole selline, mis tekitaks Venemaa ametiasutustes huvi. Kaebaja ei ole varem oma seksuaalse sättumuse tõttu sattunud Venemaa ametiasutuste huviorbiiti, konflikte on pigem olnud lähedaste inimestega. Kuigi Venemaa ühiskonnas levivat homofoobiat ei saa eitada ning Venemaal kehtivad LGBT+ propaganda vastased seadused, ei saa väita, et kaebaja elu homoseksuaalse mehena oleks Venemaal võimatu. Kaebaja sotsiaalmeedia kontodelt ei paista, et tal oleks samast soost kooselupartner ja nad oleksid tõsises suhtes. Kaebaja ütlused partneriga koos elamise kohta on vastuolulised. Kaebaja 18.07.2023 ärakuulamisel esitatud seisukohad ja 19.07.2023 e-kirjaga esitatud täiendavad tõendid ei muuda PPA järeldusi. Kaebaja viidatud artiklid puudutavad üksikuid erandlikke juhtumeid. Kaebaja subjektiivne kartus tagakiusamise ees ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. 3(13)
3-23-1693 2) Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset, sest Venemaale tagasi pöördumine ei kujuta endast kaebajale tõsist ja reaalset ohtu (VRKS § 4 lg 3). 3) Kaebajale tuleb teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus ja kohaldada üheaastast sissesõidukeeldu.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 24.07.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja tunnistati ajutiselt sõjaväekõlbmatuks neerukivide tõttu, kuid see probleem on nüüd lahenenud, samuti on lõppenud ajateenistuse ajapikendus. Kaebaja homoseksuaalsus ei vabasta teda ajateenistusest. Pole täpselt teada, kuidas suhtutakse Venemaal pärast 24.02.2022 homoseksuaalsetesse meestesse ajateenistuses, kuid on teada, et LGBT+ kogukonna inimeste elu on pärast täiemahulise sõja algust oluliselt halvenenud ning nt Ukrainas korraldavad Venemaa armees teenivad sõdurid rünnakuid just LGBT+ kogukonna vastu. Seega saab eeldada, et ka Venemaa armees on geide olukord läinud hullemaks. Kaebaja juba kutsuti sõjaväekomissariaati ning ajateenistusest keeldumise või kutse peale ilmumata jätmise eest on ette nähtud vanglakaristus. On teada, et eesliinile sõdima saadetakse ka väljaõppeta sõdureid. PPA otsuses on märgitud, et ajateenistust on võimalik asendada tsiviilteenistusega, kuid PPA toodud näited puudutavad üksnes usulisi põhjuseid sõjaväeteenistusest keeldumiseks. Kaebaja ei soovi minna ajateenistusse poliitilistel põhjustel. Kaebaja on sõjavastane, ta ei toeta Putini režiimi, mõistab hukka sissetungi Ukrainasse ja on LGBT+ kogukonna liige. Kui kaebaja peaks esitama asendusteenistuse taotluse ja annaks sõjaväekomissariaati teada selle põhjused, on naiivne arvata, et talle lubatakse asendusteenistust, pigem peetakse ta kohe kinni, kontrollitakse tema sotsiaalmeedia kanaleid, telefoni ja teisi temaga seonduvaid asjaolusid ning seejärel mõistetakse süüdi sõjaväe diskrediteerimise või riigireetmise eest. Tagajärjed sellisele ülestunnistusele on kaebaja jaoks vältimatud. Kaebajalt ei saa Venemaale tagasipöördumise korral eeldada oma poliitiliste vaadete varjamist või muutmist. PPA väide, et ajateenistuse läbimisel tõenäoliselt ei saadeta kaebajat rindele, põhineb aegunud ja puudulikul päritoluriigi infol. PPA tugineb päritoluriigi infole valikuliselt. Venemaa ametivõimud on kinnitanud, et kehtiv seadus lubab saata ajateenijaid pärast neljakuulist väljaõpet aktiivsetesse sõjapiirkondadesse, kuid PPA väidab vastupidist. Kaebaja edastas PPA-le kutse ilmuda sõjaväekomissariaati, kuvatõmmise vestlusest, kui kutse oli saadetud, ja kaebaja ema telefoni logi väljavõtte sellest, et temale helistati komissariaadist. Kaebaja leidis otsingumootori abil kinnituse, et number, millelt tema emale helistati, on komissariaadi telefoninumber. PPA leidis, et kaebaja on usaldusväärne. Jääb arusaamatuks, millel põhineb PPA veendumus, et Venemaa ametiasutused ei ole kaebaja tegevusest Eestis teadlikuks saanud, mistõttu ei hakata teda Venemaal taga kiusama. Kaebaja ei ole lihtsalt üks vabatahtlikest, vaid osaleb ürituste ja meeleavalduste korraldamises. Seisukoht, et Venemaa saatkonna töötajad ei jälgi olukorda ja ei tea isikutest, kes osalevad Venemaa vastu suunatud meeleavaldustel ja korraldavad neid, on naiivne. On võimalik, et kõik meeleavaldustel osalenud isikud ei ole Venemaa saatkonna töötajatele teada, kuid suure tõenäosusega on neile teada kaebaja, kes osaleb peaaegu kõikidel meeleavaldustel ja nende korraldamisel, hoiab meeleavaldustel suurt lippu ja plakateid ning peab kõnesid. Kaebaja ei pea tõendama kardetava kahju tekkimist 100% kindlusega, vaid minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe põhjal tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi. Pagulasena tunnustamiseks ei pea kaebaja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusamise riski vältimiseks. PPA hinnang LGBT+ kogukonna liikmete kohtlemisele Venemaal põhineb vananenud ja puudulikul päritoluriigi infol. Seejuures ei ole tagakiusajaks ainult riik, vaid ka eraisikud, kelle tegevuse vastu riik ei paku kaitset. 2023. a-l on olukord LGBT+ inimeste jaoks veelgi halvenenud. Kaebajal ei oleks Venemaal võimalik elada turvalist perekonnaelu. Kui Venemaa 4(13)
3-23-1693 ametivõimud saaksid teada tema kooselulepingust, oleks tagakiusamine vältimatu. PPA ei küsinud kaebajalt tema kooselupartneri kohta. PPA etteheited kaebaja elukorraldusele ei ole asjakohased. Kui PPA arvab, et kaebaja kooselu on fiktiivne, tuleb tal seda tõendada. Sissesõidukeelu kohaldamine ei olnud põhjendatud. Kaebaja registreeritud elukaaslane elab, õpib ja töötab Eestis kui Euroopa Liidu kodanik. Sissesõidukeeld rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-s 7 sätestatud põhiõigust perekonnaelule.
5.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde. Kaebaja kuulub LGBT+ kogukonda, kuid haldusmenetluses oma hirmudest rääkides ei pannud ta suurt rõhku homofoobsele ühiskonnale, vaid rõhutas Venemaa algatatud sõda ja oma soovimatust selles osaleda. Ta ei väljendanud kordagi hirmu läbida ajateenistust LGBT+ kogukonna liikmena. PPA ei saa kaebajale ise tagakiusamise kartuse aluseid juurde mõelda. Kaebaja ütlused seoses sõjaväekomissariaati kutsumisega on vastuolulised. Kui kutse saadeti 13.12.2022, siis ei ole kaebajale kutset isiklikult kätte toimetatud, sest ta lahkus Venemaalt varem. Kaebajal on võimalik kutse vaidlustada põhjendusega, et see ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud. 2022. a-l ei kasutatud veel kutsete elektroonilise kättetoimetamise süsteemi. Päritoluriigi teabe järgi saadetakse kutse ilmuda andmete täpsustamiseks sõjaväekomissariaati mh siis, kui ongi vaja üksnes andmeid täpsustada, kuigi on võimalik, et andmete täpsustamine on ettekääne ja isik suunatakse sõjaväekomissariaadis kohe meditsiinilisele läbivaatusele. Siiski on inimesel, kes ei soovi läbida ajateenistust oma fundamentaalsete veendumuste tõttu, võimalik taotleda alternatiivset tsiviilteenistust. Olemas on organisatsioonid, kes pakuvad selleks abi. Päritoluriigi infost ei nähtu, et Venemaal oleks kavas piirata alternatiivteenistust. Ajateenistust läbida mittesoovivad isikud peavad eelkõige kasutama oma päritoluriigis seaduslikke võimalusi ajateenistuse vältimiseks või tõendama, et nende puhul on alternatiivne tsiviilteenistus faktiliselt võimatu. Kaebaja põhjused ajateenistuse mitteläbimiseks võivad olla osaliselt poliitilised, kuid kaebaja on vestlustel välja toonud oma patsifistlikud vaated, mille alusel on tal võimalik taotleda tsiviilteenistust. Kaebaja väide, et tsiviilteenistuse taotlemise põhjustest rääkides peetakse ta kohe kinni ning kontrollitakse tema nutiseadmeid ja sotsiaalmeedia kanaleid, on hüpoteetiline. Etteheited kaebaja poliitilise meelsuse hindamisele ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole kõigilt PPA-le edastatud fotodelt ja videotelt tuvastatav, kuid PPA pole seadnud kahtluse alla, et kaebaja on Eestis viibides osalenud meeleavaldustel või nende korraldamisel. See ei muuda seisukohta, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on üle maailma toimunud meeleavaldusi Venemaa agressiooni vastu, millel on osalenud tuhandeid inimesi. Ei ole eluliselt usutav, et Venemaa ametiasutustele on teada kõik üle maailma meeleavaldustel osalejad või kaebaja profiil erineks märkimisväärselt teistest meeleavaldustel kaasa löönud isikute profiilidest ning see võiks tekitada kaebaja suhtes teravdatud tähelepanu. Kaebaja viitab allikale, mille kohaselt on leitud, et kuni kolmandik Venemaa saatkonna töötajatest Põhjamaades on Venemaa spioonid, kuid mitme Euroopa luureagentuuri hinnangul on Venemaa agentide võrgustiku peamise tähelepanu all Ukrainale saadetav sõjaline abi. Leedu riikliku julgeolekuameti andmetel on Venemaa luureinfo kogumise fookuses Euroopa kriitiline taristu ning lääneriikide sõjaline abi Ukrainale. Seega ei ole eluliselt usutav, et Venemaa luure peamine huvi oleks välisriikides viibivate Venemaa tavakodanike tegevuse jälgimine, arvestades mh sellega kaasnevat halduskoormust. Vaidlust ei ole, et Venemaa on karmistanud seadusi, mis represseerivad LGBT+ kogukonda, kuid ei ole eluliselt usutav, et Venemaa ametivõimude esindajad hakkaksid kaebajat tema homoseksuaalsuse tõttu taga kiusama. Kuigi tagakiusajaks võib olla ka kohalik elanikkond ja kaebaja on kogenud homofoobset kohtlemist, ei tähenda asjaolu, et mõned inimesed ei aktsepteeri heteronormatiivsusest erinevaid suhtemudeleid, et tegemist oleks tagakiusamisega. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kooselulepingust teadasaamise korral oleks tagakiusamine vältimatu. Homoseksuaalsed suhted ei ole Venemaal kriminaliseeritud ja kaebaja profiil LGBT+ 5(13)
3-23-1693 kogukonna liikmena ei ole selline, et ärataks Venemaa ametiasutustes tähelepanu. Tagakiusamiseks ei saa pidada seda, et Venemaa ei tunnustaks kaebaja kooselulepingut. PPA arvestas sissesõidukeelu kohaldamisel kaebaja kooselulepinguga. Asjaolude muutumisel on kaebajal õigus taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või peatamist.
6.Kaebaja esitas 24.02.2023 taotluse anda talle elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) alusel. PPA andis 20.09.2023 otsusega kaebajale ELKS § 22 lg 1 alusel tähtajalise elamisõiguse kehtivusega 20.09.2023–13.07.2026.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2023 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas PPA 24.07.2023 otsuse ja kohustas PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi (resolutsiooni p 2) ning mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 326 eurot (resolutsiooni p 3). Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset mobilisatsiooniohu või LGBT+ kogukonda kuulumise tõttu. Selles osas saab nõustuda PPA 24.07.2023 otsuse põhjendustega. Kaebus tuleb rahuldada põhjusel, et kaebaja tegevus poliitilise meelsuse avaldamisel on ületanud künnise, mille puhul ei saa tõsikindlalt väita, et see ei ole Venemaa ametivõimudele teatavaks saanud ning Venemaale tagasi pöördudes ei seisa kaebaja silmitsi tagakiusamisega. Vaidlust ei ole, et Venemaal elades ei olnud kaebaja aktiivne oma poliitilise meelsuse avaldamisel, kuid Eestis elades on ta alates 24.09.2022 osalenud erinevatel meeleavaldustel, sh aidanud neid korraldada. Halduskohtu istungil keskenduti 04.06.2023 meeleavaldusele, millel kaebaja tegi ettekande, ja 20.08.2023 meeleavaldusele. Ehkki 04.06.2023 meeleavaldusel ettekande tegemisest oleks kaebaja saanud PPA-le rääkida juba 18.07.2023 vestlusel, ei saa selle asjaolu mainimata jätmist ette heita, sest PPA ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulanud. Pärast 24.07.2023 otsuse tegemist võttis kaebaja osa ja aitas korraldada meeleavaldust, mis toimus 20.08.2023 Tammsaare pargis ja mille teemaks oli „Putin on mõrvar“. Kaebaja selgitas, et pärast 20.08.2023 meeleavaldust oli selle korraldaja Cga kontakteerunud väidetav Kaitsepolitseiameti töötaja, kes ütles, et oli ära hoidnud rünnaku Ci vastu. Asjaoludest kogumis võib järeldada, et Venemaa ametivõimud on eelduslikult teadlikud kaebaja poliitilisest meelsusest ja selle väljendamisest Eestis. Seega pärast 24.07.2023 otsuse tegemist on asjaolud muutunud ja tagakiusamist Venemaale tagasi pöördumise korral ei ole võimalik välistada. Lisaks on selgunud, et pärast sõjaväekomissariaati ilmumise kutse saatmist võeti ühendust kaebaja emaga ning talle öeldi, et kaebaja peab kohale tulema või ta peetakse kinni ja pannakse vangi. Arvestades kaebaja esitatud tõendeid ja tema üldist usaldusväärsust, ei ole põhjust pidada kaebaja selgitusi ebausaldusväärseks. Võib eeldada, et Eestist Venemaale tagasi pöördudes võib kaebaja piiriületusel sattuda erilise tähelepanu alla. Kaebaja osalemine meeleavaldustel ei ole olnud juhuslik või ühekordne ning poliitilise meelsuse avaldamine on osa kaebaja identiteedist, mille varjamist Venemaal ei saa temalt oodata. Kaebaja selgitustest ilmneb, et talle on oluline oma veendumusi avalikult väljendada ja oma veendumustest ajendatult tegutseda. Seda kinnitab mh asjaolu, et kaebaja viis Venemaale sealsetele poliitvangidele kirjutatud kirjad, riskides n-ö vahelejäämisega. Kaebaja suhtleb aktiivselt Venemaalt lahkunud inimestega, kes on saanud Eestis rahvusvahelise kaitse enda poliitilise meelsuse tõttu ja kellega koos ta organiseerib meeleavaldusi, kus ta ka ise aktiivselt sõna võtab. Vastupidiselt PPA väidetule ei saa eeldada, et Venemaa võimud ei ole tuvastanud ega kaardistanud Eestis rahvusvahelise kaitse saanud poliitiliselt aktiivseid inimesi ja nendega suhtlevaid inimesi, samuti isikuid, kes tegutsevad Reforum Space’i juures ja aktiivselt kritiseerivad Venemaa poliitikat. Kaebaja ei ole piirdunud mõne üksiku sotsiaalmeediapostituse tegemisega, vaid tegemist on aktiivse inimesega, kes on avalikult meeleavaldustel kritiseerinud Venemaa võime. Pole alust arvata, et Venemaal asuks kaebaja oma vaateid varjama, vaid suure tõenäosusega kaebaja jätkaks Venemaal võimude kritiseerimist (sh Ukraina sõja ja poliitvangide 6(13)
3-23-1693 teemal) ja poliitilise meelsuse avaldamist. Sel põhjusel ei saa nõustuda PPA järeldustega, et pole põhjust arvata, et Venemaale tagasi pöördumise korral ei satuks kaebaja võimude huviorbiiti. Tõenäoliselt Venemaa kohtusüsteem ei kaitseks kaebajat Venemaa ametiasutuste tegevuse eest. Kuna tühistada tuleb PPA 24.07.2023 otsuse resolutsiooni p 1, millega kaebajale keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest, tuleb tühistada ka sellega õiguslikult seotud otsused, millega tehti kaebajale lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu. Sissesõidukeeld oleks olnud õigusvastane ka rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse tühistamiseta, sest PPA pole arvestanud, et kaebaja sõlmis kooslelulepingu Eestis elava Läti kodanikuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.PPA palub apellatsioonkaebuses (täpsustatud ringkonnakohtu 19.03.2024 istungil) tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus rahuldas kaebuse rahvusvahelist kaitse osas, ning teha uus otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata. Halduskohus jättis vastustaja väited tähelepanuta. Halduskohtu järeldused ei ole kooskõlas Riigikohtu 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509 avaldatud seisukohtadega. Prognoosides kaebaja käitumist päritoluriiki tagasi pöördudes, tulnuks arvestada ka tema varasemat tegevust Venemaal, mitte üksnes poliitilise meelsuse avaldamist Eestis. Venemaal ei olnud kaebaja poliitiliselt aktiivne. Kaebaja tõi mitmed olulised asjaolud välja alles halduskohtu istungil, nt 20.08.2023 meeleavaldusel toimunud intsidendiga seoses. Kaebaja seisukohad ei ole tõendatud ja need on ebaloogilised ning halduskohtu arutluskäik on selles osas samuti ebaselge. PPA on ümber lükanud kaebaja hüpoteesi, et Venemaa ametiasutused jälgivad aktiivselt isikuid, kes korraldavad Tallinnas Venemaa saatkonna läheduses meeleavaldusi või kritiseerivad muul viisil Venemaa riigivõimu tegevust. Kohus pidas usaldusväärseks kaebaja seletust, et sõjaväekomissariaadist tuli kaebajale kutse ja ema kaudu saadeti kaebajale ähvardus, kui ta ei ilmu sõjaväekomissariaati, viidates kaebaja üldisele usaldusväärsusele. PPA on aga ära näidanud, et hoolimata kaebaja üldisest usaldusväärsusest on tema seletustes vastuolusid. Poliitvangidele kirjade viimine viitab kaebaja soovile tegutseda oma veendumustest ajendatult, kuid halduskohus ei ole välja toonud, milles seisneks n-ö vahelejäämisega kaasnev oht, arvestades mh, et kaebaja toimetas need kirjad Venemaal anonüümse kontaktisiku kätte. PPA ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. PPA ei pidanud esitama kaebajale enne ärakuulamist haldusakti projekti või kirjalikke seisukohti, vaid võis kaebaja ära kuulata ka suuliselt. Kaebaja pidi aru saama, mida tähendab kutse ärakuulamisvestlusele. Vestluse käigus selgitati kaebajale, millised on kavandatava haldusakti peamised põhjendused. Kaebaja esitas hiljem ka kirjaliku seisukoha ja tõendeid, mida PPA hindas sisuliselt. Selleks, et kaebaja saaks ise esitada asjakohast päritoluriigi teavet, ei pea ta teadma, millist päritoluriigi infot PPA haldusakti andmisel kasutab. Kaebaja pidi teadma, mis Venemaal toimub ja milliste asjaoludega seoses ta kaitset vajab. Kaebajal ei olnud 18.07.2023 vestlusel takistust rääkida 04.06.2023 meeleavaldusest ja seal ettekandega esinemisest.
9.X palub jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on olnud poliitiliselt aktiivne juba 2018. a-st, kui ta sai täisealiseks, ja on avaldanud oma meelsust erinevatel viisidel, vastavalt oma oskustele. Kuigi kaebaja ei olnud varem Venemaal nii aktiivne kui pärast 24.02.2022 sündmusi, ei ole PPA esitanud veenvaid põhjendusi, miks kaebaja poliitilise meelsuse väljendamist Eestis ei peaks lugema siiraks. Kaebaja käitumist mõjutas oluliselt täiemahulise sõja algus Ukrainas ja lisaks on loogiline, et Eestis kui turvalises riigis on kaebaja end väljendanud vabamalt kui Venemaal. Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509 ei välista arvestamist pärast päritoluriigist lahkumist aset leidnud sündmustega. PPA seisukohast ei ole aru saada, kas ta peab kaebajat usaldusväärseks või mitte. Kaebaja ei ole PPA eest olulisi asjaolusid varjanud, haldusmenetlus oli puudulik ja olulised asjaolud jäid seetõttu välja 7(13)
3-23-1693 selgitamata. Kaebaja jääb seisukohale, et 20.08.2023 meeleavaldusel osalenud isik, kes tutvustas end Kaitsepolitseiameti töötajana, oli tegelikult seotud Venemaa ametiasutustega. Asjatu on kaebajale ette heita selle asjaolu tõendamata jätmist, kui PPA-l endal oleks võimalik seda hõlpsasti kontrollida. Kaebaja esitab selle kohta tõendid. On eluliselt usutav, et Venemaa eriteenistused jälgivad, mis toimub nende naaberriigis asuva saatkonna ees ja mida nende kodanikud seal teevad. Sõjaväekomissariaati ilmumise kutse ja sellega seotud ähvarduste teemat arutati põhjalikult halduskohtu istungil ja halduskohus tegi sellest otsuses õiged järeldused. PPA möönis istungil, et osaliselt on ta faktiliste asjaolude väljatoomisel ja neist järelduste tegemisel eksinud. Kaebaja pole kunagi väitnud, et on poliitvangidele mõeldud kirjade edasi toimetamisega vahele jäänud ja teda ähvardab sel põhjusel tagakiusamine. Kaebaja soovis sellega näidata oma poliitilist meelsust enne rahvusvahelise kaitse taotlemist. Kaebaja loetles halduskohtu istungil kõik meeleavaldused, millel ta on osalenud või mida ta on aidanud korraldada. Kaebaja on käinud meeleavaldustel ja üritustel ka pärast halduskohtu istungit. Kaebaja ärakuulamine ei olnud nõuetekohane. Apellatsioonkaebusest jääb selgusetuks, miks kaebaja ei tohtinud end vestluseks ette valmistada, teades ette PPA põhimõttelisi seisukohti ja päritoluriigi infot, millest vestlusel räägitakse. Rahvusvahelise kaitse menetlused on keerukad ja detailirohked, eriti päritoluriigi teabe osas. Kaebajale ei olnud täpselt teada, mille kohta ta pidi oma arvamuse ja vastuväited esitama, sh ei olnud tal võimalik kontrollida PPA kasutatud päritoluriigi teabe aja- ja asjakohasust. Ärakuulamisvestluse eesmärgiks ei saa olla rahvusvahelise kaitse taotlejas hirmu tekitamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.PPA kinnitas ringkonnakohtu 19.03.2024 istungil, et ei vaidlusta halduskohtu 13.11.2023 otsust lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas. Seega käib ringkonnakohtus vaidlus üksnes kaebajale rahvusvahelise kaitse andmise üle.
PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).
13.Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel on eeskätt siiski määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).
14.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajat ei saa tunnustada pagulasena mobilisatsiooniohu või LGBT+ kogukonda kuulumise tõttu. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonimenetluses ei ole ilmnenud sellega seoses uusi olulisi asjaolusid, mis annaksid aluse halduskohtu järeldusi ümber hinnata (vt asendusteenistuse ja mobilisatsiooni kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus nr 3-23-840, p-d 23 ja 24 ning seal viidatud lahendid).
15.Halduskohus rahuldas kaebuse kokkuvõttes põhjusel, et kaebaja tegevus poliitilise meelsuse avaldamisel on ületanud künnise, mille puhul ei saa tõsikindlalt väita, et see ei ole Venemaa ametivõimudele teatavaks saanud ning Venemaale tagasi pöördudes ei seisa kaebaja silmitsi tagakiusamisega. Halduskohus ei võtnud siiski selget seisukohta, et kaebajale tuleks anda 8(13)
3-23-1693 poliitilisest meelsusest tingitud tagakiusamise ohu tõttu rahvusvaheline kaitse, vaid halduskohus saatis kaebaja taotluse PPA-le uueks lahendamiseks. See ei ole kooskõlas Riigikohtu 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509 (p-d 14–16) antud juhistega, mille kohaselt peavad kohtud PPA-le taotluse uueks läbivaatamiseks tagasisaatmise asemel ise andma hinnangu kohtuotsuse tegemise hetkeks ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt PPA otsuse jõusse jätma või pagulasstaatuses veendumise korral kohustama PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Ringkonnakohus leiab, et PPA 24.07.2023 otsuse resolutsiooni p 1, millega PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, saab jätta jõusse.
16.PPA tuvastas õigesti, et kaebaja ei lahkunud XX.XX.XXXX Venemaalt sellistel poliitilise meelsuse avaldamisega seonduvatel asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena. Ringkonnakohus ei korda selles osas vaidlustatud haldusakti põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja tegi Venemaal 2021. a-l mõned kuud vabatahtlikku tööd OVD-Infos ning osales ühel Aleksei Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldusel. Ta alustas 2022. a suvel Eestit külastades vabatahtlikuna koostööd Reforum Space’i Tallinna piirkonna kontoriga, sh viis Eestist Venemaale kaasa poliitvangidele kirjutatud kirjad. Lisaks kaitses kaebaja 2022. a-l ülikooli lõputöö, mille juhendaja Q tunnistati hiljem välisagendiks. Kaebaja ei ole aga viidanud eeltooduga seoses mingitele juba tekkinud rasketele tagajärgedele, mis ületanuks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 tähenduses.
17.Pagulaseks tunnistamine ei eelda siiski, et rahvusvahelise kaitse taotleja peab olema lahkunud päritoluriigist põhjendatud tagakiusamishirmu tõttu, ning samuti ei pea ta olema päritoluriigist lahkunud ebaseaduslikult. Isik võib otsustada taotleda oma pagulasseisundi tunnustamist ka pärast seda, kui ta on juba mõnda aega viibinud väljaspool päritoluriiki. Rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavad asjaolud võivad tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist ja olla taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed taotleja olukorrale, tekitades temas põhjendatud tagakiusamishirmu. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda ka rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel pärast päritoluriigist lahkumist. Muu hulgas tuleb hinnata, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine. N-ö omakasupüüdlik tegevus ei tekita põhjendatud hirmu tagakiusamise ees, kui sellise tegevuse oportunistlik iseloom on kõigile, sh päritoluriigi ametiasutustele ilmne ja isiku tagasisaatmine ei tooks kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Varjupaigaõigust ei tohi kuritarvitada tagakiusamise teadliku provotseerimisega. Kui taotleja alustas poliitilise tegevusega alles eksiilis või muutis selle oluliselt intensiivsemaks, peab ta veenvalt põhjendama, et tema motiivid olid siirad. Taotleja ei või oma subjektiivse käitumisega moonutada rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18).
18.Kaebaja poliitilise meelsuse avaldamine on muutunud oluliselt intensiivsemaks pärast Venemaalt lahkumist. Kaebaja selgitustest ja tõenditest nähtub, et ta on alates 24.09.2022 osalenud Eestis erinevatel Venemaa riigivõimu vastastel ja Ukrainat toetavatel meeleavaldustel ning muudel sellelaadsetel üritustel, sh aidanud neid üritusi korraldada ja pidanud seal kõnesid. Halduskohus keskendus otsuses 04.06.2023 ja 20.08.2023 Tallinnas toimunud meeleavaldustele, kuid kaebaja 29.01.2024 menetlusdokumendi p-s 2.13 ja 20.03.2024 seisukohas kirjeldatud sündmuste kronoloogia näitab, et tema poliitiline tegevus Reforum Space’i raames on olnud küllaltki järjepidev, sh jätkunud ka apellatsioonimenetluse ajal.
19.Kaebaja tegevusest (enne ja pärast Venemaalt lahkumist koostoimes) saab järeldada, et Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised vaated ja teatud määral ka oma meelsuse väljendamine on kaebajale omane. Tuleb võtta arvesse, et kaebaja sai täisealiseks alles 2018. a-l ning alaealise puhul ei saa reeglina eeldada, et tema vaated on välja kujunenud. Kaebaja tõi 25.05.2023 9(13)
3-23-1693 vestlusel (p 14) välja, et 2018. a-l, kui ta oli äsja saanud täiskasvanuks, tekkis tal konflikt oma kooli direktoriga, kes survestas õpilasi hääletama presidendivalimistel V. Putini poolt. Kaebaja selgitas, et ei nõustunud direktoriga ega hääletanud V. Putini poolt. Kaebaja vaadete püsivusele viitavad ka ringkonnakohtu otsuse p-s 16 toodud asjaolud.
20.Teiselt poolt tuleb märkida, et kaebaja poliitiline tegevus Venemaal oli vaoshoitud ning tegemist ei olnud n-ö kõrge poliitilise profiiliga isikuga, kelle tegevus äratas Venemaa ametiasutustes huvi. Nii näiteks selgitas kaebaja 25.05.2023 vestlusel (p 10), et ülikooli ajal toimus palju meeleavaldusi, kuid kaebaja ise neil ei osalenud, vaid sai kokku seal osalenud sõpradega. Võimalik, et kaebaja poliitilise meelsuse väljendamise intensiivsust on mõjutanud mh Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 24.02.2022, kuid asja materjalidest ei nähtu, et see asjaolu oleks oluliselt mõjutanud kaebaja poliitilist tegevust Venemaal, kuigi ta lahkus sealt alles XX.XX.XXXX. Kaebaja selgitustest (nt 25.05.2023 protokolli p-d 6 ja 35; 07.06.2023 protokolli p 14) saab järeldada, et tema peamine ajend Venemaalt lahkumiseks oli 2022. a septembri lõpus välja kuulutatud mobilisatsioon ja soovimatus osaleda sõjas ning see, et ta oli 2022. a suvel Eestis kohtunud siin elava Läti kodanikust mehega, kellega ta soovis olla koos. Kuigi kaebaja viitas PPA-ga toimunud vestlustel ka varasemale koostööle OVD-Infoga ja meeleavaldusel osalemistele, jäid need tegevused 2021. a-sse, mistõttu ei saanud need olla Venemaalt lahkumisel määravad. Need asjaolud tekitavad kahtluse, et kaebaja poliitiline aktivism Eestis, mis on jätkunud ka kohtumenetluse ajal, ei ole olnud päris siiras, vaid on kandnud mh eesmärki suurendada tõenäosust saada Eestis rahvusvahelise kaitse. Kaebaja on PPA-le selgitanud, et kirjutas oma ülikooli lõputöö rahvusvahelisest kaitsest ja poliitilisest tagakiusamisest (25.05.2023 seletuse p 6). Seega ilmselt on kaebajale hästi teada, millistel tingimustel on võimalik rahvusvahelist kaitset saada ja milliseid tegevusi tuleks selleks teha. Kaebaja on välja toonud ka selle, et Eestis elab tema hea sõber, kes on saanud siin rahvusvahelise kaitse. See sõber on seotud Reforum Space’iga ja pakkus kaebajale võimalust selle tegevuses osaleda. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus pigem tõenäoliseks, et Venemaale tagasi pöördumise korral ei oleks kaebajale olemuslikult vajalik jätkata oma poliitilise meelsuse avaldamist nii aktiivselt, nagu Eestis.
21.Sõltumata kaebaja motiividest, ei saa siiski välistada, et tema poliitiline tegevus Eestis on saanud Venemaa ametiasutustele teatavaks. PPA on seadnud kahtluse alla, et Venemaa ametiasutused jälgivad välisriikides Venemaa riigivõimu vastaste meeleavalduste korraldajaid või neis osalejaid, sest üritusi ja neis osalejaid on väga palju. Tõenäoliselt ei suudagi Venemaa ametivõimud jälgida kõigi selliste inimeste tegevust, nagu ringkonnakohus on korduvalt Venemaaga seotud rahvusvahelise kaitse asjades leidnud. Kaebaja on aga alates 2022. a septembrist regulaarselt osalenud Eestis meeleavaldustel, sh esinenud mõnel ka sõnavõtuga, ning mitmed meeleavaldused on toimunud Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees. Kaebaja korraldas seal 2024. a märtsis lävepakuküsitlust seoses Venemaal toimunud presidendivalimistega. On võimalik, et Venemaa suursaatkonna töötajad jälgivad, mis toimub otse nende saatkonnahoone ees ja kes meeleavaldustel osalevad, eriti kui kogunemised ei ole väga rahvarohked. Lisaks on kaebaja selgitanud, et Reforum Space’i 20.08.2023 meeleavaldusel tutvustas tundmatu isik end ühele ürituse korraldajale Cle Kaitsepolitseiameti töötajana ja väitis, et hoidis ära rünnaku C vastu, ning saatis korraldajad tagasi Reforum Space’i kontorisse, teades seejuures nii kontori asukohta kui ka nimepidi meeleavalduse korraldajaid. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses tõendi, et C esitas juhtunu kohta Kaitsepolitseiametile päringu ja sai PPA-lt vastuse, et tegemist ei olnud Kaitsepolitseiameti ega PPA töötajaga (dtl 1633 jj). Pole võimalik tuvastada, kes oli tundmatu isik, kes Cga 20.08.2023 suhtles, ja millised olid tema eesmärgid, kuid ei saa välistada, et tegemist võis olla hoopis Venemaa ametivõimudega seotud isikuga, kes jälgib Eestis meeleavaldustel osalevate Venemaa kodanike tegevust. PPA ei ole esitanud omalt poolt mingit muud eluliselt usutavat versiooni, mis annaks aluse kahelda kaebaja seisukohas, et tegemist võis olla Venemaa ametiasutustega koostööd tegeva isikuga. 10(13)
3-23-1693
22.Sellegipoolest on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal ei ole praegu põhjendatud alust karta Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamist oma poliitilise meelsuse tõttu. Ringkonnakohus on varem leidnud, et päritoluriigi teabe järgi võib Venemaal tõepoolest olla haldus- või kriminaalkorras karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena (nt 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13). Tuleb aga arvestada, et Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Ringkonnakohus märkis 07.03.2024 otsuses nr 3-23-1317 (jõustumata), et Venemaa kasutab ressursside piiratuse tõttu põhiliselt nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju soovitakse saavutada (nt saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele). Sellist järeldust toetavad OVD-Info 16.11.2023 andmed poliitiliselt motiveeritud süüdimõistmiste kohta1 ja 28.02.2024 sõjavastase liikumise tagakiusamist käsitlev raport.2 Raportist nähtub, et kuigi sõjavastasuse alusel kinnipidamisi on alates 24.02.2022 toimunud 19 850, siis süüdistusi on esitatud ca 850 inimesele (sh enam kui pooltel juhtudel internetis avaldatu eest). Halduskorras on sõjaväe „diskrediteerimise“ eest samal perioodil karistatud 8693 inimest.
23.Kaebaja profiil ei ole selline, et tõenäoliselt soovitaks tema kaudu saata sõnumit teistele Venemaa kodanikele, kes kritiseerivad V. Putinit ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Kaebaja poliitiline tegevus Venemaal oli väga vaoshoitud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Eestis Reforum Space’i raames toimuva Venemaa riigivõimuga opositsioonis oleva tegevuse eestvedaja ja liider. Kaebaja ei ole välja toonud, et Eestis oleks tundnud konkreetselt tema vastu huvi keegi, keda saab seostada Venemaa luureteenistustega. Nagu eespool märgitud, ei ole praegu alust arvata, et kaebaja jätkaks Venemaal sama aktiivset poliitilist tegevust kui Eestis. Puudub teave, et Venemaal karistatakse ebaproportsionaalselt või kiusatakse muul viisil taga Venemaa kodanikke selle eest, et nad on osalenud välisriigis meeleavaldustel või aidanud neid korraldada ja pöörduvad hiljem Venemaale tagasi. Kaebaja profiili arvestades ei ole seega kokkuvõttes piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses.
24.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
25.Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul. Ringkonnakohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA
3-23-1693 õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Puudub vajadus korrata vaidlustatud haldusakti põhjendusi.
26.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebajal on praegu Eestis elamisluba, mis kehtib kuni 2026. a juulini, ning temale tehtud lahkumisettekirjutuse ja kohaldatud sissesõidukeelu on halduskohus tühistanud. Need asjaolud iseenesest ei välista kaebajale rahvusvahelise kaitse andmist, kuid eeltoodu tähendab, et kaebajal ei ole lähitulevikus kohustust lahkuda Venemaale. Olukord Venemaal muutub pidevalt ja ka kaebajaga seotud isiklikud asjaolud võivad muutuda selleks ajaks, kui tal tuleb tagasi pöörduda oma päritoluriiki. VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 nimetatud oht kaebajale võib olla selleks ajaks vähenenud, kuid võib olla ka suurenenud. Viimati nimetatud juhul võib kaebaja esitada korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 24 lg-tes 1 ja 2 toodud eelduste täitmise korral tuleb PPA-l sel juhul rahvusvahelise kaitse menetlus uuendada ja kaebaja taotlus uute asjaolude valguses uuesti läbi vaadata.
27.Kaebaja väidab, et PPA rikkus haldusmenetluses tema õigust olla ära kuulatud. Kuigi see ei mõjuta siinse asja lahendamist, selgitab ringkonnakohus selle kohta järgmist.
28.Rahvusvahelise kaitse menetluses on toiminguid, mida taotleja peab tegema isiklikult, nt esitama rahvusvahelise kaitse taotluse või esitama suulisel vestlusel selle põhjendamiseks fakte ja selgitusi (vt VRKS § 10 lg 3, § 11 lg 2, § 14 lg 4, § 18 lg 4; siseministri 02.05.2026 määruse nr 13 „Rahvusvahelise kaitse taotlejaga vestluse läbiviimise kord“ §-d 1 ja 2; vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/32/EL art 6 lg 3, art-d 14 ja 15, art 23 lg-d 3 ja 4). Samas on taotlejal õigus kasutada menetluses esindajat (VRKS § 10 lg 3), kes võib viibida mh taotlejaga peetava vestluse juures (kuigi ei tohi enne lõppu sellesse sekkuda, vt määruse nr 13 § 2 lg 2). Nii taotlejal kui ka tema esindajal peab olema rahvusvahelise kaitse menetluses juurdepääs mh vestluse protokollile või salvestisele ning päritoluriigi teabele, millele PPA otsus tugineb (direktiivi 2013/32/EL art 12 lg 1 alap d, art 17 lg 5 ja art 23 lg 1).
29.Enne rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemist tuleb PPA-l taotleja ära kuulata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et taotlejal on võimalus tutvuda PPA peamiste järeldustega, mis puudutavad nii taotlejaga seotud isiklikke asjaolusid kui ka asjakohast päritoluriigi teavet. VRKS ega HMS ei reguleeri täpsemalt, millisel viisil tuleb taotleja enne tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta haldusakti andmist ära kuulata. See tähendab, et PPA võib otsustada ärakuulamise viisi kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Seejuures tuleb PPA-l siiski arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kui taotleja on menetluses esile toonud suure hulga faktilisi asjaolusid, mida tuleb hinnata mahuka päritoluriigi teabe valguses, ei pruugi olla taotleja efektiivseks ärakuulamiseks piisav, kui PPA tutvustab taotlejale üksnes suuliselt oma peamisi järeldusi ja taotleja peab kohe esitama sellele vastuväited. See võtab taotlejalt võimaluse tutvuda sisuliselt PPA järelduste aluseks oleva päritoluriigi infoga, kontrollida selle aja- ja asjakohasust ning esitada omalt poolt enne haldusakti andmist täiendavat teavet ja tõendeid. Direktiivist 2013/32/EL ega VRKS-st ei tulene ka, et taotleja ei tohiks ärakuulamise käigus kasutada esindaja abi, eriti päritoluriigi teabe kogumisel ja sellega seotud vastuväidete esitamisel. Kuigi taotleja n-ö üllatamine oma järeldustega võib vähendada taotleja vastuväidete hulka ja sellega ka PPA halduskoormust haldusakti põhjendamisel, ei pruugi see kokkuvõttes tagada taotlejale võimalust tõhusalt realiseerida oma õigust olla menetluses ära kuulatud. Lisaks tekitab see ohu, et taotleja vastuväited ja nende sisuline analüüs kaldub sel juhul üle kohtumenetlusse, mis koormab kokkuvõttes rohkem nii menetlusosalisi kui ka kohtuid.
30.Siinses asjas pidas PPA kaebajaga nn Dublini menetluse raames vestluse 10.04.2023 (dtl 441 jj) ning rahvusvahelise kaitse taotluse sisulise läbivaatamise käigus suulisi vestlusi 25.05.2023 (dtl 456 jj) ja 07.06.2023 (dtl 484 jj). Protokollide kohaselt ei viibinud kaebaja esindaja nende vestluste juures. Seejärel edastas PPA kaebajale 13.07.2023 kutse tulla 18.07.2023 PPA-sse vastuväidete esitamise vestlusele (n-ö ärakuulamise vestlusele, dtl 513). 12(13)
3-23-1693 Kaebaja esindaja palus samal päeval PPA-l edastada oma seisukohad kirjalikult enne vestlust, et kaebaja saaks vestlusel midagi sisuliselt arvata. PPA keeldus 14.07.2023 e-kirjas seisukohtade kirjalikus vormis tutvustamisest (dtl 22), põhjendades seda sooviga saada kaebaja siirast ja avameelset, mitte juriidiliselt või poliitiliselt korrektset arvamust. PPA pidas kaebajaga suulise ärakuulamise vestluse 18.07.2023 (dtl 503 jj).
31.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PPA 14.07.2022 e-kirjas toodud põhjendused ei ole asjakohased. Kaebaja andis PPA-le isiklikult ütlusi kolmel korral. 18.07.2023 intervjuu mõte oli tutvustada kaebajale kavandatava haldusakti peamisi seisukohti, arvestades seni kogutud tõendeid, sh päritoluriigi teavet. 18.07.2023 suulise ärakuulamise käigus ei olnud aga kaebajal võimalik esitada sisulist seisukohta selle kohta, kas PPA kogutud päritoluriigi teave on piisav ning aja- ja asjakohane. PPA-le pidi seejuures olema äratuntav, et kaebajal on nii soov, võimalus kui ka oskused, et esitada selles küsimuses PPA-le oma põhjalik ja argumenteeritud seisukoht. Kuna PPA oli valmis tutvustama oma põhiseisukohti kaebajale 18.07.2023 ja vormistas lõpliku otsuse juba 24.07.2023, olnuks tal tõenäoliselt võimalik esitada oma peamised järeldused kaebajale enne 18.07.2023 vestlust ka kirjalikult. Ärakuulamisviga ei mõjutanud siiski kokkuvõttes asja lahendamist. Kaebaja esitas 19.07.2023 PPA-le kirjaliku seisukoha koos täiendava päritoluriigi teabega (dtl 515 jj), mida PPA on 24.07.2023 otsuse tegemisel hinnanud. Kaebaja esitas täiendavaid selgitusi ja tõendeid ka halduskohtus, mida on asja lahendamisel arvestatud. PPA otsuse lõppjäreldus – jätta kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata – on menetluslikest puudustest hoolimata õige.
32.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse rahvusvahelist kaitset puudutavas osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahvusvahelist kaitset puudutavas osas rahuldamata. Halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles halduskohus tühistas kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu.
33.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).
34.Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 20 eurot, mille kohta on esitarud maksekorraldus, ja 14.10.2023 kohtuistungi tõlkimisega seotud kulud 306 eurot (koos käibemaksuga), mille kohta on esitatud arve ja maksekorraldus. Menetluskulude eest on tasunud SA Eesti Inimõiguste Keskus, kes on esindanud kaebajat siinses asjas. Kuna PPA 24.07.2023 otsuses tehti kolm erinevat otsustust, millest kahe – lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu – osas kaebus rahuldatakse, tuleb PPA-lt kaebaja esimese kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 2/3 ehk ümardatult 217 eurot. Ülejäänud menetluskulud halduskohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.
35.Ringkonnakohus tegi otsuse vastustaja kasuks, kuid PPA ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad PPA võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja kandis apellatsioonimenetluses tõlkekulusid kokku 430,64 eurot, mis jäävad tema enda kanda.
36.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega kaebaja, C, Y ja Q nimed ning kaebaja sünniaeg ja tema Eestisse saabumise ja siit lahkumise kuupäevad (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13). Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus, mille ringkonnakohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.