Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-766
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.03.2023 otsuse nr 12210070061-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde tõendid digitoimiku lehekülgedel 489‒532 ja 576‒586. Keelduda tõendite asja materjalide juurde võtmisest digitoimiku lehekülgedel 481 ja 533‒
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-766.
Teha haldusasjas nr 3-23-766 uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
4.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja ülejäänud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Kohtulahendi avalikustamisel asendada tähemärkidega kaebaja, Y, W, Q ja F nimed ning kaebaja Eestisse saabumise kuupäev.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-23-766 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.08.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus Eestisse XX.XX.XXXX ja esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 28.03.2023 otsuse nr 12210070061-1, millega luges X taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1); luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2 alusel (p 2); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). Taotleja võis minevikus osaleda episoodiliselt meeleavaldustel ja lühiajaliselt aidata Venemaal piiriületust ootavaid Ukraina sõjapõgenikke, samas puuduvad viited sellele, et ta oleks Venemaa ametivõimude huviorbiidis. Taotleja ei ole varem tegelenud järjepidevalt olulise opositsioonilise, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida ametivõimude kõrgendatud tähelepanu. Taotleja ei ole edastanud PPA-le ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks olnud seotud A. Navalnõi struktuuridega. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt ei kiusata Venemaal taga Ukraina sõjapõgenikke abistavaid vabatahtlikke, kuigi neid võidakse kutsuda näiteks ülekuulamisele. Ei ole tõenäoline, et taotleja suhtes on Venemaal algatatud kriminaalmenetlus. Taotleja väited põhinevad kellegi kolmanda subjektiivsele arvamusele, mitte tõenditele. Puudub alus asuda seisukohale, et taotlejat hakatakse Venemaale tagasi pöördumisel taga kiusama. Taotleja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Venemaa ametkonnad on taotlejale väljastanud passi ja taotleja sai ületada takistuseta riigipiiri. Venemaa territooriumil ei toimu sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti ja seada ohtu iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõne muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine.
2(12)
3-23-766 Taotlejale on põhjendatud koostada kohe sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isik võib põgeneda ja see välistab lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramise VSS § 72 lg 2 p 1 alusel. Taotleja on PPA-le korduvalt öelnud, et ei kavatse lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Taotleja on Venemaa kodanik, tal on kehtiv Venemaa pass ja ta on enamuse oma elust elanud Venemaal. Vestlusest taotlejaga ei selgunud kolmandat riiki, kuhu tal oleks võimalik lahkuda. Taotleja soovib enda saatmist Ukrainasse, kuid arvestades seal toimuvat relvastatud konflikti, ei ole PPA-l võimalik määrata Ukrainat taotleja sihtriigiks. Kuigi rahvusvahelise kaitse menetluses on ilmnenud, et taotleja elukaaslane on nii Eesti kui ka Venemaa kodanik, on nad oma kooselu vältel viibinud Venemaal ning taotleja elukaaslane elab ja töötab praegugi Venemaal. Seega ei nähtu sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid lahkumisettekirjutuse koostamata jätmiseks. Tema lahkumist ei takista ka tervislik seisnud. Taotleja ei ole toonud välja põhjuseid, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Ta ei ole lõimunud Eesti ühiskonda. Tal ei ole Eestis ega mujal Euroopa Liidus lähisugulasi. Taotlejal ei ole Eestis majanduslikke huve, ta ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötanud ning tal ei ole siin vara. Sissesõidukeelu kohaldamata jätmist tingivaid humaanseid kaalutlusi ei esine.
3.X esitas 10.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.03.2023 otsuse nr 12210070061-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. PPA on ebaõigesti tuvastanud pagulasseisundi puudumise. Kaebaja kogeb päritoluriiki naastes oma poliitiliste veendumuste ja Ukraina sõjapõgenike abistamise tõttu tagakiusamist. Kaebaja on rahvuselt ukrainlane. Kaebaja on meelestatud Putini ja sõja vastu. Kaebaja on avaldanud, et soovib minna Ukrainasse sõdima Venemaa vastu ja kardab, et teda võidakse võtta seetõttu Venemaal kriminaalvastutusele. Kaebaja osales Pihkvas 22.09.2021 toimunud meeleavaldusel A. Navalnõi toetuseks. Kaebajat on meeleavaldustel osalemise tõttu kahel korral halduskorras karistatud. Kaebajal ei ole halduskaristuste kohta dokumente, sest ta hävitas need enne piiriületust kartuses, et nende leidmisel ei lubataks teda üle piiri. Kaebajal takistati tõendite kogumist, kuna PPA ei väljastanud talle passi ja sünnitunnistuse koopiat, mis on vajalikud dokumendid iseteenindusse sisenemiseks, et näha isiku suhtes algatatud menetlusi. Kaebajal ei ole õnnestunud koguda endaga seotud andmeid. Kaebaja on alates 2014. a-st teinud koostööd Navalnõi korruptsioonivastase fondiga. Kaebaja tegi neile aeg-ajalt annetusi summas 500 rubla. Lisaks on kaebaja alates 2014. a-st avaldanud Pihkva oblasti kuberneri lehel kompromiteerivaid materjale, mille kaebaja sai Navalnõi korruptsioonivastaselt fondilt. Ajavahemikus 30.09.2022‒05.10.2022 abistas kaebaja piiril olevaid Ukraina sõjapõgenikke. Kaebaja tõi neile süüa, ostis telgi ja viis euroaluseid, et inimesed saaksid nende peal magada. Samuti pakkus kaebaja põgenikele majutust enda kodus. Kaebaja on esitanud Ukraina sõjapõgenike abistamise kohta tõenditena Ukraina põgenike kirjutatud toetuskirju. Kaebaja tegutses ukrainlaste abistamisel avalikult ning Venemaa piirivalve vaateväljas. 05.10.2022 õhtul ootas kaebajat tema auto juures erariietes FSB ametnik, kes vestles kaebajaga ja päris aru, mida kaebaja teeb ja milleks see on vajalik. 06.10.2022 tuli Petseri kesklinnas kaebaja juurde temale tuttav politseinik Andrei. Kaebaja oli tema vanemate juures teostanud elektritöid. Politseiametnik Andrei ütles kaebajale, et FSB on otsustanud kaebaja „töötlusesse võtta“ ning alustas kaebaja suhtes kriminaalmenetlust ja soovitas kaebajal põgeneda. Kaebaja kartis, et kuivõrd tal on juba kaks halduskaristust Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldustel osalemise eest, võib talle ukrainlaste abistamise eest järgneda kriminaalvastutusele võtmine. Venemaa uurimisasutustel on kõrgendatud huvi, et teisitimõtlejate ja sõjavastaste tegevus peatada ning võimalikult paljusid karistada ja sellega teisi kodanikke hirmutada. Kaebaja on FSB huviorbiidis.
3(12)
3-23-766 Varem olid Venemaa kriminaalkoodeksi § 275 (riigireetmine) alusel alustatud menetlused pigem haruldased ja menetlust alustati peamiselt spionaažiga seoses. 2022. a-l seoses sõja algusega muutusid aga sel alusel toimunud kinnipidamised peaaegu igapäevasteks ning riigireetmise mõiste laienes märgatavalt. Nüüd saab FSB kvalifitseerida riigireetmisena nii annetused Ukraina relvajõududele kui ka katse lahkuda Ukrainasse. Riigireetmise paragrahv näeb karistusena ette 12 kuni 20 aastat vangistust. Olukorras, kus kaebaja saadetakse tagasi päritoluriiki ning Venemaa ametivõimud saavad teada, et kaebaja üritas Eesti kaudu lahkuda Ukrainasse, et asuda seal Ukraina eest võitlema, esineb reaalne oht, et kaebaja võidakse võtta vastutusele riigireetmise paragrahvi alusel. PPA ei ole hinnanud ega tõsikindlalt välistanud võimalust, et isegi kui kaebaja ei ole praegu Venemaa ametivõimude huviorbiidis, võib kaebaja oma meelsuse ja eelnevalt kirjeldatud asjaolude tõttu Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattuda. Kaebaja ebaseaduslik kinnipidamine Ukraina põgenike abistamise tõttu on käsitatav riigipoolse tagakiusamisena. Alternatiivselt tuleb kaebajat tunnustada täiendava kaitse saajana. Kaebaja suhtes võidakse päritoluriiki naasmisel rakendada ebaseaduslikke meetmeid tema vastu süüdistuse koostamiseks. Kuivõrd riigivõimu strateegiaks on massiline hirmutamine, on see tinginud olukorra, kus riigipoolset vaimset ja füüsilist vägivalda kasutavad ka kaaskodanikud. Kardetakse, et ka neid seostatakse riigivastase tegevusega, kui nad aktiivselt vastupidist ei väljenda ning teisitimõtlejate väljaütlemistele ei reageeri. Oht kaebaja õiguste rikkumiseks on reaalne riigi ja teiste kodanike poolt. On viiteid, et kaebaja suhtes juba on alustatud Venemaal kriminaalmenetlust. Kaebaja on ohus ning teda võib „valeteabe levitamise“ eest ees oodata kuni 15 aasta pikkune vangistus. Riigireetmise eest võib oodata kuni 20 aasta pikkune vangistus. Neid karistusi saab pidada VRKS § 4 lg 3 p 2 tähenduses ebainimlikeks karistamisviisideks. Puudub igasugune alus kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks. PPA eeldas valesti, et VSS § 31 lg 3 sätestab sissesõidukeelu määramist välistavad asjaolud. Säte loetleb asjaolud, millega tuleb tingimata sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel arvestada, et teha otsustus selle kohta, kas üldse esineb VSS § 7 lg-s 2 nimetatud vajadus keelu kohaldamiseks. PPA põhjendused ei ole aktsepteeritavad, sisustamaks kaebaja suhtes keelu kohaldamise vajadust. Kaebaja ei ole viibinud Eestis seadusliku aluseta, ei ole mingilgi viisil menetlust takistanud ega sellest kõrvale hoidnud, ei ole rikkunud viisarežiimi ega muul viisil pahatahtlikult käitunud. Seega tuleks tagada võimalus, et juhul, kui Venemaale tagasi saates muutuks tagakiusamine ja inimõiguste eiramine väljakannatamatuks, saaks kaebaja uuesti rahvusvahelist kaitset taotleda ja oma päritoluriigist turvaliselt emigreeruda. Proportsionaalseks ei saa pidada 5 aasta pikkust sissesõidukeeldu. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik.
4.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole Venemaal tegelenud ulatusliku opositsioonilise, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida tema sattumise ametivõimude huviorbiiti. Samuti ei kinnita päritoluriigi informatsioon, et sõjapõgenike abistamine võiks kaebajale kaasa tuua tagakiusamisena käsitatava kohtlemise. Ukraina sõjapõgenikke abistanud isiku (Y) ähvardamine oli tingitud asjaolust, et tema poolt sõjapõgenikele osutatava abi hulgas oli ka sõjapõgenikele piletite ostmine evakueerimiseks teistesse riikidesse. Samuti nähtub, et Y on aktivist, kaebaja seda aga ei ole. Kaebaja on Ukraina sõjapõgenikke abistanud lühiajaliselt mõne päeva jooksul ning osutanud neile humanitaarabi (riiete, toidu, telgi toomine). On väheusutav, et lühiajalise sõjapõgenike abistamise tõttu otsustati kaebaja suhtes alustada Venemaal kriminaalmenetlus. Eelnevat toetab ka asjaolu, et kaebaja piiriületust Venemaalt Eestisse ei takistatud. Kaebaja määratleb end ukrainlasena ja ta on väljendanud soovi minna Ukrainasse, kuid need asjaolud ei ole põhjuseks, miks kaebajale peaks andma rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise 4(12)
3-23-766 kaitse menetlus on konfidentsiaalne ning kui kaebaja soovib avaldada rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid kolmandatele isikutele, on see tema otsus. Kaebaja ütles 24.03.2023 vestlusel, et on avaldanud soovi dokumentide koopiate saamiseks, kuid ei ole neid saanud. Samal päeval pärast vestluse toimumist on menetleja edastanud kaebajale e-posti teel nimetatud dokumentide koopiad. Asja materjalidest ei nähtu, et pärast dokumentide koopiate saamist oleks kaebaja PPA-le edastanud informatsiooni tema suhtes alustatud menetluste kohta. Kaebajal ei ole endaga seotud andmeid esitanud ka koos kaebusega. Puuduvad tõendid, et Venemaa ametivõimud oleksid kaebajat seoses Pihkva oblasti kuberneri lehel avaldatud kommentaaridega küsitlenud või muud moodi mõjutanud või kommentaarid oleksid olnud aluseks kaebaja hilisemal halduskorras karistamisel. PPA on 28.03.2023 otsuses analüüsinud nii kaebaja Ukraina sõjapõgenike abistamist kui ka Venemaalt lahkumist ajendanud asjaolusid. Samuti on PPA analüüsinud kaebaja FSB huviorbiiti sattumise võimalikkust. Pelgalt riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse saamiseks, vaid taotleja peab näitama, et tal on oht saada tagakiusatud selle erineva meelsuse omamise pärast. See eeldab, et päritoluriigi ametivõimud on teadlikud isiku meelsusest või sellise meelsuse isikule omistanud. Vaidlust ei ole, et Venemaal on pärast 24.02.2022 laiaulatusliku sõjategevuse algust muudetud seadusi rangemaks ning riigivõimudel on lihtsam survestada poliitilisi teisitimõtlejaid. Kaebaja puhul ei esine aga selliseid asjaolusid, mis eristaksid teda kümnetest tuhandetest teistest Venemaal elavatest riigivõimudega rahulolematutest või Ukraina sõjapõgenikele humanitaarabi osutavatest isikutest. Ka see, et Venemaal on seadused muutunud karmimaks ning elanikkonna seas esineb pealekaebamisi, ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse andmiseks. Varjupaigaõiguse eesmärgiks ei ole laialdase rahvusvahelise kaitse andmine. Vaidlust ei ole, et Venemaa ametivõimud võivad „valeteabe levitamist“ ja relvajõudude „diskrediteerimist“ tõlgendada väga laialt, kuid päritoluriigi informatsioon ei kinnita, et sõjapõgenike abistamine võiks kaebajale kaasa tuua tagakiusamisena käsitatava kohtlemise. Väidetavat kriminaalmenetlust kaebaja suhtes on analüüsitud PPA 28.03.2023 otsuses. Kaebaja väitis 17.02.2023 vestlusel, et pöördus Eestis asuvasse Ukraina saatkonda ning sai sealt info, et talle antakse Ukraina kodakondsus, sest ta on Ukrainas sündinud. Eeltoodu on vastuolus kaebaja sünnitunnistuse andmetega, mille kohaselt on ta sündinud Kõrgõzstanis. Kaebaja on PPA-le edastanud erinevaid uudisartikleid igasuguste kommentaarideta ning ei ole vastanud PPA palvele anda selgitusi selle kohta, kuidas on kaebaja saadetud artiklid seotud konkreetselt kaebajaga. Kaebaja 14.03.2023 edastatud kuvatõmmistest ei nähtu, millise riigi piirivalve oli kaebaja elukaaslast küsitlenud, kuid 15.03.2023 e-kirja teel kaebaja kinnitas, et elukaaslast kuulasid üle Venemaa piirivalvurid. Vastustaja peab tõenäoliseks, et kaebaja täpsustas seda eelnevalt elukaaslaselt. Kaebaja elukaaslasega kirjavahetuse kohaselt olevat elukaaslast küsitletud kuni kella 02.20-ni. PPA andmetest nähtuvalt küsitleti elukaaslast samal päeval Eesti piirivalve poolt ja väljuv piiriületus lubati kell 05.06 hommikul ehk kirjavahetuses toodu ei vasta tõele. PPA peab võimalikuks, et kaebaja ja tema elukaaslase omavahelisel kokkuleppel sooviti PPA-le jätta kirjavahetusega mulje, et Venemaa ametivõimud on hakanud huvi tundma ka kaebaja elukaaslase vastu, et nii võimendada kaebaja väidetavat kaitsevajadust. Kaebaja esitatud video metaandmetest nähtub, et videofail on loodud 13.10.2022, kuid kaebaja edastas kõnealuse video PPA-le alles 25.03.2023. Ka juhul, kui kaebajal õnnestus kõnealune video hankida alles 5 kuud pärast selle filmimist, ei ole usutav, et ta ei pidanud vajalikuks video olemasolu varem mainida. Eeltoodu koosmõjus PPA 28.03.2023 otsuse lk-l 14 toodud muude asjaoludega annavad alust pidada kaebaja selgitusi ebausutavaks. 5(12)
3-23-766 Kaebaja suhtes kehtestatud 5-aastane sissesõidukeeld on asjaolusid arvestades põhjendatud ja proportsionaalne. Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise, ega humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Sissesõidukeeld ei võta kaebajalt võimalust taotleda tulevikus rahvusvahelist kaitset, kui selleks esineb põhjendatud alus.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.07.2023 otsusega kaebuse, tühistas PPA 28.03.2023 otsuse nr 12210070061-1 ja kohustas PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi. Kaebajat tuleb tunnustada pagulasena, kuna tõenäoliselt kogeb ta päritoluriiki naastes oma poliitiliste veendumuste ja Ukraina sõjapõgenike abistamise tõttu tagakiusamist. Kohtul ei tekkinud kahtlusi kaebaja ütluste ja Venemaalt lahkumise motiivi üldise usaldusväärsuse osas, kuna need on olnud järjepidevad. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on rahvuselt ukrainlane. Aastast 2014 on ta teinud kootööd A. Navalnõi korruptsioonivastase võitluse fondiga. Navalnõi fond edastas taotlejale informatsiooni Pihkva oblasti kuberneri korruptsioonist, mida taotleja avaldas oma nime alt Pihkva oblasti kuberneri portaalis ajavahemikus 2013‒2016. 2021. a-l osales kaebaja Navalnõi toetuseks meeleavaldustel Pihkvas. Kaebajat on meeleavaldustel osalemise tõttu kahel korral halduskorras karistatud. Esimesel juhul määrati kaebajale trahv 6000 rubla ning teisel korral 80 tundi ühiskondlikku kasulikku tööd. Kaebaja on selgitanud, miks tal ei olnud piiri ületades karistusi tõendavaid dokumente kaasas. Kaebaja väited on usutavad, kuna kaebaja on nii PPAga peetud vestlusel kui ka kohtuistungil kirjeldanud nimetatud karistuste määramise asjaolusid usutavalt ja detailselt ning tema ütlused on selles osas olnud sisemiste vastuoludeta. Päritoluriigi infole tuginedes on tõenäoline, et Venemaa võimud võivad pidada ka Ukraina põgenike abistamist vaenupoolega koostöö tegemiseks ning seeläbi riigireetmiseks. Kaebaja puhul tuleb arvestada tema varasemaid poliitilisi vaateid ja nende väljendusi, mis kogumis on muutnud kaebaja profiili Venemaa ametivõimude jaoks nn tülikaks elemendiks, kelle tegevusse tuleb sekkuda, et see ei muutuks eeskujuks ja innustuseks teistele. Seega on PPA eksinud, väites, et kaebaja ei ole Venemaa ametivõimude huviorbiidis. Kohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et kui FSB küsitleb kaebajat sõjapõgenike abistamise kohta, oleks sellel mingi hoomatav õiguspärane eesmärk peale heidutamise ja ähvardamise. Arvestada tuleb Petseri linna väiksust ja seal uudiste kiiremat levimist, mistõttu on loogiline, et põgenike abistamine sai võimudele kiirelt teatavaks (piirivalvurid märkasid seda kohe ja edastasid ilmselt info kohalikule politseile või FSB-le). Sõjapõgenike aitamine oli küll lühiajaline, kuid kaebaja selgitusi arvestades intensiivne (kaebaja käis mitu korda päevas piiril, viies sinna ööbimiseks vajalikke asju ja sooja toitu ning võttis põgenikke ka oma koju ööbima). FSB tegevusest ei saa oodata süstemaatilisust: sama teo eest võib mõnda isikut oodata tagakiusamine ja teist mitte, tähtis on üldise hirmuõhkkonna hoidmine, et isikud tunneksid, et ka riigivõimu vastaste väiksemate sammude või meelsuse väljendamise eest võidakse vajadusel neile midagi süüks panna. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kuigi PPA ei pea tõenäoliseks kõiki kaebaja väidetud fakte (piirivalvurite vestlus tema elukaaslase Julia Raua/Ivanovaga (haldusasja materjalidest jääb isiku perekonnanimi ebaselgeks), kaebaja Ukraina lipu värvidesse värvitud sauna teisaldamine, tema endise abikaasa ja poja elukoha külastamine võimuorganite esindajate poolt ja kaebaja kohta info küsimine), ei tee see olematuks muid kaebaja väidetud asjaolusid, tema Venemaalt lahkumise motiivi ning teda Venemaal ähvardavat tagakiusuohtu. On usutav, et kaebaja eesmärk Venemaalt lahkudes oli peale kinnipidamisest pääsemise ka soov asuda vabatahtlikuna Ukraina relvajõudude teenistusse. Selline soov on aga Venemaa võimude 6(12)
3-23-766 jaoks märk riigireetmisest. Ka ei ole põhjust pidada ebausutavaks kaebaja väiteid, et tema varasem abielu lagunes 2015. a-l seoses poliitiliste erimeelsustega oma venelannast abikaasaga, kes toetas Krimmi annektsiooni. Isegi kui see ei pruukinud olla abielu lõppemise ainus põhjus, ei ole sellises väites ebaloogilisust ning ka ajajoon (lahutamine 2015. a-l) ei ole selle väitega vastuolus. Abielu lõppemise põhjus ei ole kaebaja tagakiusamise alus, kuid näitab, et kaebaja Venemaa agressiooni vastased seisukohad on olnud püsivad ja tugevad. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus PPA otsuse. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on õigusvastane rahvusvahelisest kaitsest keelduva otsuse õigusvastasuse tõttu ja tuleb koos sellega tühistada. Kohus kohustab PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.PPA palub 14.08.2023 apellatsioonkaebuses (ja 09.10.2023 täienduses) tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2023 otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsusest jääb ebaselgeks, millele tuginedes kohus leidis, et kaebaja poolt postituste tegemine Pihkva oblasti kuberneri portaalis leidis aset ajavahemikus 2013‒2016. Kaebaja on 02.11.2022 vestlusel selgitanud, et tegi alates 2014. a-st koostööd Navalnõi korruptsioonivastase fondiga ning kirjeldas postituste tegemist Pihkva oblasti kuberneri portaalis. Ka 17.02.2023 väitis kaebaja, et on Pihkva oblasti kuberneri portaalis teinud postitusi alates 2014. a-st. PPA-le jääb selgusetuks, millisele päritoluriigi informatsioonile tuginedes pidas halduskohus otsuse p-s 37 tõenäoliseks, et Venemaa võimud võivad pidada Ukraina põgenike abistamist vaenupoolega koostöö tegemiseks ning seeläbi riigireetmiseks. PPA on otsuse p-s 6.5 välja toonud, et kuigi on andmeid, et politsei võib Ukraina sõjapõgenikke abistavaid isikuid üle kuulata, ei nähtu päritoluriigi informatsioonist, et Venemaal kiusataks taga sõjapõgenikke abistavaid vabatahtlikke. Ka pärast PPA otsuse tegemist ilmunud päritoluriigi informatsioon ei kinnita vastupidist. Sõjapõgenikele humanitaarabi osutavate vabatahtlike küsitlemine politsei poolt ei ole tagakiusamine. Kui kaebaja oleks oma tegevusega sattunud Venemaa ametivõimude huviorbiiti, poleks tal olnud võimalik takistusteta Venemaa piiri ületada. Venemaa piirivalveteenistus kuulub FSB koosseisu, mistõttu ei ole usutav, et isikul, kes on sattunud FSB huviorbiiti, lubatakse takistusteta riigist väljuda. PPA möönab, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei pruugi alati olla võimalik kõiki oma väiteid tõendada ning isiku ütlustes võib esineda vastuolusid. Olukorras, kus PPA-l on põhjendatud alus kahelda kaebaja osade väidete õigsuses, tuleb rakendada kriitilist mõtlemist kaebaja kõikide väidete hindamisel. Kuigi inimlikult võib olla kaebaja soov asuda vabatahtlikult Ukraina relvajõudude teenistusse mõistetav ja austust vääriv, ei saa see olla põhjuseks anda temale rahvusvaheline kaitse. Haldusmenetluses kogutud tõendeid arvestades on alust kahelda kaebaja selles väites. Nimelt on kaebaja 02.11.2022 vestlusel väitnud, et hakkas elukaaslasega tegema ettevalmistusi Eestisse kolimiseks, ning 17.02.2023 vestlusel väitnud ühelt poolt, et ta „ei ole enam mingi poisike, et tegeleda seikluste ja avantüüridega“ (pidades silmas Venemaal oma kodu ja töö mahajätmist, et tulla Eestisse), ning samas, et ta pole liiga vana, et asuda Ukraina relvajõudude teenistusse. Ei ole usutav, et isik, kes identifitseerib end ukrainlasena ning soovib asuda Ukraina relvajõudude teenistusse, asub selle eesmärgi nimel tegutsema alles mitu kuud pärast Venemaa laiaulatusliku sissetungi algust. Halduskohus ei ole välja toonud, kuidas Venemaa ametivõimud kaebaja sellise soovi olemasolust teada peaksid saama. Rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne.
7(12)
3-23-766 Seoses kaebaja lahutusega endisest abikaasast märgib PPA, et kuigi ajajoon (lahutamine 2015. a-l) on kooskõlas kaebaja väitega, et abielu lagunemine oli tingitud erimeelsustest seoses Krimmi annekteerimisega, ei ole kaebaja ütlused selles osas veenvad. PPA on oma otsuses ja kohtumenetluses toonud välja vastuolulised elemendid (PPA otsuse lk 14, PPA 08.06.2023 vastuse p 3.7), kuid halduskohus on jätnud need analüüsimata. Kui kaebaja meelsus ja poliitilised vaated on niivõrd tugevad, et erimeelsuste tõttu ta lahutab oma abikaasast, siis ei ole veenev, et kaebaja ei väljendanud 2014. a-l ega järgnevatel aastatel kuidagi oma meelsust Krimmi annekteerimise osas. Samuti on kaebaja vahetult pärast 24.02.2022 alanud laiaulatuslikku Venemaa sissetungi teinud ettevalmistusi Eestisse kolimiseks ja väljendanud soovi asuda Ukraina relvajõudude teenistusse alles mitu kuud hiljem. Kaebaja õpib Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses eesti keelt ning on valmis seda ka edasi õppima. Samuti on ta valmis sooritama kodakondsuse eksami, kuna plaanib jääda Eestisse päriselt elama. See annab alust kahelda kaebaja väites, et ta soovib asuda Ukraina eest vabatahtlikult võitlema ning süvendab veelgi kahtlusi kaebaja usaldusväärsuses.
7.X palub 15.09.2023 vastuses (ning 14.12.2023 ja 13.06.2024 seisukohtades) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PPA ei ole arvesse võtnud, et kaebaja poolt Pihkva oblasti kuberneri portaalis tehtud postitused on üks asjaolu mitmest, mis kogumis ilmestavad kaebaja poliitilist profiili. FSB saab Venemaa kriminaalkoodeksi § 275 alusel riigireetmisena kvalifitseerida ka annetused Ukraina relvajõududele ning katse lahkuda Ukrainasse. Ei saa tõsikindlalt välistada, et Venemaa ametivõimud ei loe riigireetmiseks ka piiril olevate Ukraina põgenike abistamist. Kaebaja avaldatud infost lähtuvalt (vestlus piiril FSB ametnikuga, tuttava piirkonnapolitseiniku hoiatus) on Venemaa ametivõimud teadlikud, et kaebaja abistas piiril sõjapõgenikke. Seega on võimalik, et päritoluriiki naasmisel peetakse kaebaja ebaseaduslikult kinni ja kuulatakse üle. Kaebaja aitas Venemaa piiril Ukraina põgenikke, kes põgenesid sõja eest Venemaalt Euroopasse. Põgenikele abi osutamine oli tol hetkel ja suunaga Venemaalt Euroopa poole kõrgendatud tähelepanu all. Kuna kaebaja oli võimudele varasemalt teada Navalnõid toetavatelt meeleavaldustelt, oli tema poolt Ukraina põgenike abistamine võimudele selgelt ebasoovitav akt, mille jätkumist sooviti takistada. Kaebaja lahkus Venemaalt XX.XX.XXXX ehk sisuliselt kohe pärast seda, kui ta oli teada saanud, et tema tegevus põgenike abistamisel on äratanud FSB huvi. On usutav, et kahe päeva jooksul ei olnud FSB jõudnud kaebaja kohta veel mingit märget süsteemi kanda või muul moel anda korraldust isikut üle piiri mitte lubada. Kaebaja ütlused on olnud järjepidevad. Asjaolu, et kaebajal ei ole õnnestunud kõiki asjaolusid tõendada ning PPA ei pea kõiki kaebaja väiteid tõenäoliseks, ei tähenda automaatselt, et kõik tema ütlused saaks lugeda ebausaldusväärseks või heita ette teadvalt valeütluste andmist. Asjaolu, et kaebajal tekkis soov minna Ukrainasse oma rahva eest sõtta mõned kuud pärast sõja algust, ei välista, et tema soov on siiras. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on suhelnud Ukraina saatkonnaga. Venemaa kriminaalkoodeksi § 275 võimaldab lugeda katse lahkuda Ukrainasse riigireetmiseks ning selle eest on ette nähtud 12‒20 aastat vangistust. See on tagajärg, mille saabumist kaebaja kardab. Kaebaja on alates 2014. a-st teinud koostööd Navalnõi korruptsioonivastase fondiga ning avaldanud kriitilise sisuga postitusi Pihkva oblasti kuberneri portaalis. Selliselt väljendas kaebaja oma üldist meelsust Venemaa riigivõimu vastu pärast Krimmi annekteerimist. Kuna kaebajal ei ole poolelioleva rahvusvahelise kaitse menetluse tõttu olnud võimalik Ukrainasse lahkuda, tekkis tal vajadus leida töökoht ja sissetulek. Samuti on mõistetav, et isik õpib selle riigi keelt, kus ta pikemat aega viibib.
8(12)
3-23-766 Kaebaja leiab 13.06.2024 seisukohas, et asja lahendamisel on asjakohased ka kaebaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise menetluse asjaolud. Kinnipidamiskeskuses viibimise ajal oli PPA käitumine kaebaja suhtes vaenulik. Talle ei antud võimalust teha tasuta telefonikõnet, seda võimaldati alles kuu aja pärast. Kaebajal takistati tõendite kogumist, sest PPA ei väljastanud talle passi ja sünnitunnistuse koopiat. Hiljuti mõisteti kaebaja tegevuse poolest sarnane vabatahtlik Q vangi, kus ta tapeti. Q aitas alates 2022. a maist Ukraina põgenikel Kolotilovka-Pokrovka kontrollpunkti jõuda, mis oli sel hetkel ainus toimiv piiripunkt. Tema vastu tundis huvi ka kohalik FSB esindus. Ta peeti kinni ja tema suhtes algatati kriminaalasi ebaseadusliku relva omamise tõttu. Piinamise tõttu tunnistas ta end süüdi, kuna ei tahtnud, et Venemaa võimud hakkaksid tema pereliikmeid taga kiusama. Päev enne Q surma esitati talle kahtlustus riigireetmises. Tema kodu otsiti läbi, selleks ajaks toodi isik koju ning tema abikaasa märkas isiku kehal hulgaliselt piinamise jälgi, mis said fikseeritud. Ka Venemaa sõltumatu meedia jagab, et Ukraina põgenikke abistavatel Venemaa vabatahtlikel on üha raskem töötada, väga paljud puutuvad kokku võimude survestamise ja tagakiusamisega. Venemaale tagasisaatmisel võib kaebajat oodata ebaseaduslik kinnipidamine või ebaproportsionaalne vanglakaristus. Venemaa vanglates on tingimused väga karmid ja kaebaja ellujäämise tõenäosus minimaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on koos 13.06.2024 menetlusdokumendiga esitanud tõenditena asja juurde võtmiseks artiklid, mis puudutavad Ukraina põgenikke abistanud vabatahtlike karistamist Venemaal (dtl 489‒532). Samal teemal on tõendi esitanud vastustaja koos 20.06.2024 menetlusdokumendiga (dtl 576‒586). Need tõendid on asjakohased ja tuleb asja õigemaks lahendamiseks võtta toimiku materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Tõendid, mis puudutavad F enesetappu ja kaebaja Ukraina kodakondsuse taotlemise võimalikkust (dtl 533‒ 558 ja 561‒565), ei aita kuidagi lahendada küsimust, kas kaebaja taotlus saada Eestis rahvusvahelist kaitset on põhjendatud või mitte. Lisatud helifaili ja Youtube’i video (dtl 481, 559‒560) seos vaidlusaluste küsimustega on jäänud põhjendamata, arvestades, et viidatud failides räägitakse sõjavangide kinnipidamisest. Seetõttu jäävad need tõendid asja materjalidele lisamata.
9.PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).
11.Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel on eeskätt määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).
12.Halduskohus rahuldas kaebuse kokkuvõttes põhjusel, et kaebaja tegevus poliitilise meelsuse avaldamisel (Ukraina sõjapõgenike aitamine ja Venemaa korruptsiooni kritiseerimine) on ületanud künnise, mille puhul ei saa tõsikindlalt väita, et see ei ole Venemaa ametivõimudele teatavaks saanud ning Venemaale tagasi pöördudes ei seisa kaebaja silmitsi tagakiusamisega. 9(12)
3-23-766 Halduskohus ei võtnud siiski selget seisukohta, et kaebajale tuleks anda poliitilisest meelsusest tingitud tagakiusamise ohu tõttu rahvusvaheline kaitse, vaid halduskohus saatis kaebaja taotluse PPA-le uueks lahendamiseks. See ei ole kooskõlas Riigikohtu 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509 (p-d 14–16) antud juhistega, mille kohaselt peavad kohtud PPA-le taotluse uueks läbivaatamiseks tagasisaatmise asemel ise andma hinnangu kohtuotsuse tegemise hetkeks ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt PPA otsuse jõusse jätma või pagulasstaatuses veendumise korral kohustama PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Ringkonnakohus leiab, et PPA 28.03.2023 otsuse, millega PPA lükkas tagasi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse, tegi kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks, saab jätta jõusse.
13.PPA tuvastas õigesti, et kaebaja ei lahkunud XX.XX.XXXX Venemaalt sellistel poliitilise meelsuse avaldamisega seonduvatel asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena. Ringkonnakohus ei korda selles osas vaidlustatud haldusakti põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja on väidetavalt teinud aeg-ajalt annetusi A. Navalnõi korruptsioonivastasele fondile, osales mõnel A. Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldusel, tegi viimased kommentaarid Pihkva oblasti kuberneri portaalis 2019. a-l ja aitas piiril Ukraina sõjapõgenikke ühe nädala jooksul oktoobris 2022. Kaebaja ei ole eeltooduga seoses viidanud mingitele juba tekkinud rasketele tagajärgedele, mis ületanuks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 tähenduses, mõõdukas rahaline karistus ja ühiskondlikult kasulik töö selliseks tagajärjeks ei kvalifitseeru.
14.Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18). Kaebaja tegevusest enne Venemaalt lahkumist saab järeldada, et Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised vaated ja teatud määral ka oma meelsuse väljendamine on kaebajale omane, kuid tema poliitiline tegevus Venemaal oli pigem vaoshoitud ning tegemist ei olnud n-ö kõrge poliitilise profiiliga isikuga, kelle tegevus äratas Venemaa ametiasutustes huvi. Kaebaja ei ole oma poliitilist tegevust Eestis olles jätkanud ja rahvusvahelise kaitse menetluses toimunud vestlustest nähtub pigem, et kaebajal on olnud pikemajaline soov lihtsalt Eestisse elama tulla või võimalusel asuda Ukraina poolel sõtta. Nii märkis kaebaja 02.11.2022 vestlusel (dtl 49 jj) ja 17.02.2023 vestlusel (dtl 81 jj), et tema eesmärk ei olegi saada Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid kasutada Eestit transiitriigina, et minna Ukrainasse võitlema. See ei ole alus anda isikule rahvusvahelist kaitset. Samuti väitis kaebaja 02.11.2022 vestlusel, et planeeris elukaaslasega (kellel on Eesti ja Venemaa topeltkodakondsus) juba aastaid Eestisse kolimist ja ta jõudis oma vara laste vahel ära jagada (p-d 13 ja 38). Eelnev viitab pikaajalisele planeerimisele, mitte põgenemisele tagakiusamise hirmus. Kaebaja soovi Eestisse elama asuda ja elama jääda kinnitab ka Eesti Töötukassas 03.10.2023 kokku lepitud tegevuskava (dtl 445 jj), millest nähtub vastav soov ja lisaks ka valmisolek sooritada Eesti kodakondsuse eksam.
15.Sõltumata kaebaja motiividest, ei saa siiski välistada, et tema poliitiline tegevus Venemaal on saanud Venemaa ametiasutustele teatavaks. Tõenäoliseks ei saa aga pidada Venemaa ametivõimude teadmist kaebaja soovist asuda sõjas võitlema Ukraina poolel ning samuti ei suuda Venemaa ametivõimud ilmselgelt jälgida kõigi selliste inimeste tegevust, nagu ringkonnakohus on korduvalt Venemaaga seotud rahvusvahelise kaitse asjades leidnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal ei ole praegu põhjendatud alust karta Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamist oma poliitilise meelsuse tõttu. Ringkonnakohus on varem leidnud, et päritoluriigi teabe järgi võib Venemaal tõepoolest olla haldus- või kriminaalkorras karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena (nt 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13). Tuleb aga arvestada, et Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Ringkonnakohus märkis 10.05.2024 otsuses nr 3-23-1693 (p 22), et Venemaa kasutab ressursside piiratuse tõttu põhiliselt nn hirmutamistaktikat, mille puhul 10(12)
3-23-766 dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju soovitakse saavutada (nt saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele). Sellist järeldust toetavad OVD-Info 28.06.2024 andmed poliitiliselt motiveeritud süüdimõistmiste kohta1 ja 31.05.2024 sõjavastase liikumise tagakiusamist käsitlev raport.2 Raportist nähtub, et kuigi sõjavastasuse alusel kinnipidamisi on alates 24.02.2022 toimunud 20 040, siis süüdistusi on esitatud ca 935 inimesele (sh enam kui pooltel juhtudel internetis avaldatu eest). Halduskorras on sõjaväe „diskrediteerimise“ eest samal perioodil karistatud 9495 inimest.
16.Kaebaja profiil ei ole selline, et tõenäoliselt soovitaks tema kaudu saata sõnumit teistele Venemaa kodanikele, kes kritiseerivad V. Putinit ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas, pooldavad Ukrainat või on aidanud Ukraina sõjapõgenikke. Nagu öeldud, oli kaebaja poliitiline tegevus Venemaal vaoshoitud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Venemaa riigivõimuga opositsioonis oleva tegevuse eestvedaja ja liider. Erinevalt kaebajast oli Y ja Q tegevus Ukraina sõjapõgenike aitamisel pikaajaline ja süstemaatiline, neid isikuid võib pidada vabatahtlikest aktivistideks. Q aitas pika aja vältel sadu inimesi ja pälvis sellega Venemaa ametivõimude tähelepanu. Puudub aga teave, et Venemaale tagasipöördumisel karistataks ebaproportsionaalselt või kiusatakse muul viisil taga Venemaa kodanikke selle eest, et nad on vähesel määral aidanud sõjapõgenikke. Kaebaja profiili arvestades ei ole seega kokkuvõttes piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise või sõjapõgenike aitamise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses.
17.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
18.Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul. Ringkonnakohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Puudub vajadus korrata vaidlustatud haldusakti põhjendusi.
19.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja (vt VSS § 72 lg-d 1, 11) võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset seetõttu, et see taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3). Kaebajale tehtud kohe sundtäidetav ettekirjutus lahkuda päritoluriiki oli õiguspärane. Kaebaja oli PPA-le korduvalt kinnitanud, et ei kavatse ettekirjutust vabatahtlikult täita. Arvestada võis ka sellega, et kaebajal puudusid Eestis ja
3-23-766 Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, samuti polnud tal terviseprobleeme, mis takistaks lahkumisettekirjutuse täitmist. Kaebaja väljasaatmine Venemaale ei riku VSS §-s 171 sätestatud keeldu. Nagu eespool märgitud, ei ole alust arvata, et kaebajat ähvardaks Venemaale tagasi pöördumise korral tagakiusamine poliitilise tegevuse tõttu või reaalne võimalus sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu. Eeltoodut arvestades ei ole alust tühistada kaebajale tehtud lahkumisettekirjutust.
20.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). Nagu eespool märgitud, võis kaebajale teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega andmata. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 38; 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Kaebaja puhul sedalaadi asjaolusid ei esine. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32). Seega on PPA õigesti kohaldanud kaebajale ka sissesõidukeeldu.
21.Kaebaja etteheited PPA-le kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluse läbiviimisel ja kinnipidamiskeskuses viibimise ajal ning tema tutvus Fga ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Kui kaebaja leiab, et talle on õigusvastaselt tekitatud kahju, on tal võimalik taotleda kahju hüvitamist. Ka ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et PPA oleks varjupaigamenetluse viinud läbi erapoolikult, tõendeid eirates või neile valet hinnangut andes.
22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
23.Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
24.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega kaebaja, Y, W, Q ja F nimed ning kaebaja Eestisse saabumise kuupäev (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.