Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 6. juuli 2022, Tallinn 3-22-1050
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Osaühing X, seaduslikud esindajad Y ja Q Vastustaja: Keskkonnaamet Kolmas isik: MTÜ Z (registrikood: XXXXXXXX), seaduslik esindaja Q
Osaühing X kaebus Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 ja 07.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/50-4 tühistamiseks
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.
käesoleval juhul menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv jätta Keskkonnaametilt välja mõistmata. Kaebaja õigusabikulude hüvitamiseks puudub õiguslik alus, kuna Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaadid ja jurist ei ole käesolevas asjas käsitatavad kaebaja esindajate ega nõustajatena. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat käesoleval juhul esindanud tema seaduslik esindaja juhatuse liige Y, kes on allkirjastanud kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid. Asjas ei ole esitatud ühtegi kaebaja menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud keegi teine peale Y. Seega ei ole Advokaadibüroo SORAINEN advokaadid kaebaja volitatud esindajateks HKMS § 32 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei saa advokaadibüroo advokaate lugeda ka kaebaja nõustajateks HKMS § 36 tähenduses. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega (vt ka HKMS § 36 lg 2), mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustajale abistamist menetlusdokumendi koostamisel (vt nt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-5-12, p-d 14 ja 15; nr 33-1-58-14, p 26) (Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-18-306, p 10). Eelnevale tuginedes puudub alus kaebaja õigusabikulude väljamõistmiseks Keskkonnaametilt. Isegi juhul, kui esineks õiguslik alus kaebaja õigusabikulude väljamõistmiseks Keskkonnaametilt, ei oleks õigusabi kulud 5315 eurot + km põhjendatud ega vajalikud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebuse koostamiseks (sh materjalidega tutvumine, analüüs, konsultatsioonid jms) kulus kokku 19,1 h (kaebaja 01.07.22, lisatud arve 2042/22EE). Võttes arvesse, et kaebuse sisuline osa koos fotodega on 9 lk ning tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega, ei ole 19,1 töötunni kulutamine kaebuse koostamise peale põhjendatud ega vajalik. Kaebaja 01.07.2022 menetlusdokumendile lisatud arvetelt nähtub, et kaebajale on õigusteenust osutanud kaks Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaati ja üks jurist. HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 3 kohaselt, mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesoleval juhul ei ole kaebaja põhjendanud, et käesoleval juhul esineks TsMS § 175 lg-st 3 tulenev alus mitmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Halduskohtute praktikas on keskmise keerukusega haldusasja puhul põhjendatud tunnitasu suuruseks peetud nt 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid mitte 170/150 eurot, millele lisandub käibemaks (Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 määrus nr 3-20-1252, p 25). Samuti on halduskohtumenetluses tunnitasu suurusena aktsepteeritud näiteks 161,50 eurot (ilma käibemaksuta) (Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus nr 3-21-1291, p 13). Kaebaja 01.07.2022 menetlusdokumendile lisatud arvetel ei ole toodud välja iga kaebajale õigusteenust osutanud isiku tunnitasu määra eraldi, kuid keskmine tunnitasu hind arvelt 2042/22EE nähtuvalt on 211,23 eurot + km (4119 : 19,5) ja arvelt 2693/22EE nähtuvalt 230 eurot + km (1196 : 5,2). Seega ületab kaebajale osutatud õigusteenuse hind oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat hinda ega saa seega sellises määras olla põhjendatud ja vajalik menetluskulu HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kokkuvõtvalt palub vastustaja lõpetada haldusasja nr 3-22-1050 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Juhul, kui kohus peab kaebaja menetluskulude väljamõistmist Keskkonnaametilt põhjendatuks, vähendada Keskkonnaametilt väljamõistetavat hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel.
Kohus leiab, et 21.06.2022 Keskkonnaameti otsusega „Ettekirjutuse ja vaideotsuse kehtetuks tunnistamine“, millega Keskkonnaamet 1) tunnistas Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 alates 20.06.2022 kehtetuks ja 2) tunnistas Keskkonnaameti 07.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/50-4 alates 20.06.2022 kehtetuks (vt tl 194-196), on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud (vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud) ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
Kohus selgitab, et kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud (summas 20 eurot) kanda 5 päeva jooksul käesoleva määruse saamisest. Menetluskulud tuleb vastustajal kanda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kaebaja poolt näidatud arveldusarvele. Kolmas isik (kaebaja poolel) ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.