F.D kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 28.07.2023 otsuse nr 23264426742 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – F.D Vastustaja – Tallinna linn, esindaja R.L
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.D apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse lahendamine
tagastamine
ja
taotluste
RESOLUTSIOON
Lugeda F.D apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
Jätta rahuldamata F.D taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Tagastada F.D apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale läbivaatamatult.
Jätta rahuldamata F.D riigi õigusabi taotlus.
Jätta rahuldamata F.D esialgse õiguskaitse taotlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.F.D (kaebaja) esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 23.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. aasta juuli eest. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 28.07.2023 otsusega nr 23264426742 kaebajale toimetulekutoetuse määramata.
2.F.D esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2023 kaebuse nõuetega tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 28.07.2023 otsus nr 23264426742 ja kohustada vastustajat maksma välja 2023. aasta juuli toimetulekutoetus.
3.Tallinna Halduskohus teatas 05.09.2023 määruses mh, et kohtuotsus tehakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu avalikult teatavaks 13.11.2023. Halduskohtu 26.09.2023 e-kirja kohaselt (dtl 142) loeti 05.09.2023 määrus kaebajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks 02.10.2023.
4.Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitas, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.12.2023.
5.F.D esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.09.2024 apellatsioonkaebuse (täiendatud 09.10.2024). Kaebaja on saanud toetuste välja maksmata jätmise tagajärjel tõsiseid tervisekahjustusi. Kaebaja ei saa kirjalikult pikka dokumenti koostada ja ühes asendis pikalt istuda. Ta proovis Tallinna Ringkonnakohtule kaebust koostada, kuid arvutis kirjutades läksid hapnikuballooni ja arvutihiire juhtmed sassi, hapnikuvool peatus, hapnikuballoon kukkus maha ning hapniku manustamise voolik purunes. Kaebaja oli mõni aeg teadvuseta. Kaebaja ei märganud haldusasja nr 3-23-1884, kuna haldusasja number on sarnane teise haldusasja numbriga, või pidas kaebaja seda haldusasjaks, mille ta on juba vaidlustanud. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja palub ringkonnakohtul määrata kaebajale viivitamata saamata jäänud toimetulekutoetus, kuna ta ei saa pärast hooldatava surma enam 100-eurost toetust. Lisaks taotleb kaebaja riigi õigusabi, kuna ta ei ole hariduselt jurist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebuse tagastamine
6.Apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale tuleb tagastada, sest apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
7.HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei ole menetlusosalisele eelnevalt teatavaks tehtud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.
8.Halduskohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja kindlaks 05.09.2023 määrusega (dtl 83) ning edastas selle 26.09.2023 kaebaja näidatud e-posti aadressile. Kohus selgitas 26.09.2023 e-kirjas (dtl 142), et TsMS § 3141 lg 2 alusel loetakse, et kaebaja on 05.09.2023 määruse kätte saanud 02.10.2023. Kuna halduskohus oli kaebajale kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja nõuetekohaselt teatavaks teinud, hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast (s.o 14.11.2023) ning lõppes 13.12.2023. Seda selgitas halduskohus ka 13.11.2023 otsuses. Kuna kaebaja esitas apellatsioonkaebuse alles 29.09.2024, on see esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. 2(4)
3-23-1884
9.Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes (HKMS § 71 lg 2). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-175-08, p-d 16–17). Mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks peaks olema esinenud kaebetähtaja kestel. Kohus saab tähtaja ennistamist otsustades lähtuda taotluses välja toodud asjaoludest.
10.Kaebaja väited, et apellatsioonkaebuse esitamine ei olnud kaebetähtaja jooksul võimalik tervisekahjustuste ning hapniku manustamise vooliku purunemise tõttu, ei ole veenvad ega anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Haiguse põhistamiseks, mis takistas menetlustoimingu tegemist, tuleb menetlusosalisel esitada kohtule tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise takistuseks (HKMS § 150 lg 2). Kaebaja ei ole seda esitanud, kuid ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda ka kaebajalt küsida. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud halduskohtu otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul nii siinses asjas kui ka teistes temaga seotud kohtuasjades mitmeid avaldusi. Kaebaja esitas siinses haldusasjas halduskohtule 17.11.2023 kinnituse 07.11.2023 määruse kättesaamise kohta (dtl 318) ja 19.11.2023 vastuväite kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmisele (dtl 323). Ka apellatsioonkaebuses kinnitab kaebaja (dtl 705), et esitas Tallinna Halduskohtule kogu 2023. a detsembri jooksul avaldusi kohtuniku taandamiseks. Lisaks esitas kaebaja siinses haldusasjas halduskohtule avaldusi 01.02.2024 ja 15.07.2024, s.o mitu kuud enne apellatsioonkaebuse esitamist. Kohtute infosüsteemist nähtub ka, et kaebaja 21.11.2023 kaebuse alusel on alustatud kohtumenetlust haldusasjas nr 3-23-2644 ning ta on esitanud selles haldusasjas kohtule arvukalt kirju, teateid ja vastuseid (nt 29.11.2023, 13.01.2024, 26.02.2024, 18.03.2024). Samuti on kaebaja esitanud 26.11.2023 määruskaebuse Riigikohtule (haldusasi nr 3-23-98). Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja avalduste alusel on alustatud 2024. a esimese kolme kuu jooksul kolm menetlust (haldusasjad nr 3-24-237, nr 3-24-556 ja nr 3-24-929). Eeltoodu kinnitab, et kaebaja tervislik seisund ei saanud takistada apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist ega õigusta ka kaebetähtaja sedavõrd pikka ületamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-159-00, p 1).
11.Lisaks nähtub taotlusest, et kaebaja ei ole kindel, kas tähtaja ületamise tingis tema halb tervis või asjaolu, et praeguse kohtuasja number on sarnane mõne teise kaebaja algatatud kohtuasja numbriga või arvas ta, et oli siinses asjas tehtud halduskohtu otsuse juba vaidlustanud. Nagu ringkonnakohus eespool märkis (p 9), ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas. Seetõttu ei saa kohtuasjade 3(4)
3-23-1884 numbrite võimalikku sarnasust ega kaebaja ekslikku arvamust, et on halduskohtu otsuse juba vaidlustanud, samuti pidada mõjuvateks põhjusteks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.
12.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei olnud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja nii ulatuslikuks ületamiseks (enam kui 9 kuud). HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seetõttu tuleb kaebaja apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel kaebajale tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). Riigi õigusabi taotluse lahendamine
13.Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja 29.09.2024 avaldust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi apellatsioonimenetluses nõuetekohase apellatsioonkaebuse koostamiseks (HKMS § 2 lg 4).
14.Taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus tuleb tagastada kaebetähtaja rikkumise tõttu ja ei esine mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Riigi kulul advokaadi määramine ei aitaks kaebaja õigusi paremini kaitsta. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
15.Kaebaja palub ringkonnakohtul määrata viivitamata toimetulekutoetus, kuna ta ei saa pärast X surma enam 100-eurost toetust ning kaebajal ei ole ühtegi senti. Ringkonnakohus tõlgendab seda esialgse õiguskaitse taotlusena (HKMS § 2 lg 4).
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu nii menetluslikel põhjustel (vt eespool) kui ka sisuliselt. Halduskohus jättis 13.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Halduskohus on asjas kogutud tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et X elas enne 21.07.2023 toimetulekutoetuse taotluse esitamist koos kaebajaga ning kaebajat ning X tuli pidada ühe leibkonna liikmeteks, mistõttu tuli toimetulekutoetuse üle otsustamisel arvesse võtta ka X sissetulekuid. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg 2 alusel tuli keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, kuna leibkonna sissetulek (kokku 676 eurot) ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 198,32 euro ulatuses. Ringkonnakohtule ei nähtu apellatsioonkaebusest asjaolusid, mille põhjal saaks asuda teistsugusele seisukohale.
17.Eelneva põhjal jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.