Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 18. aprill 2024, Tartu 3-21-2749
Haldusasi
Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla poolt teleri rikkiminekuga tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2023. a otsus Arseni Jakovlevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Arseni Jakovlev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2023. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. mai 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetavale Arseni Jakovlevile toodi 23. märtsil 2020 laost tema teler. Ta ühendas teleri elektrivõrku, kuid avastas, et teler on rikkis ega lähe käima. A. Jakovlev esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 180 eurot, et ta saaks osta uue teleri. Viru Vangla 6. oktoobri 2020. a otsusega rahuldati hüvitisenõue osaliselt ning otsustati osta A. Jakovlevile uus teler. Otsuses nenditi, et välistatud pole, et teleri rike tekkis vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos ning et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 3 alusel on mõistlikum kaebajale rahalise hüvitise maksmise asemel osta uus teler.
2.A. Jakovlev esitas kaebuse, milles palus mõista talle välja hüvitis 220 eurot, et ta saaks osta uue teleri. Kaebuse kohaselt ei ole ta rahul talle asenduseks ostetud teleriga, kuna see on madalama hinnakategooria teler.
3.Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.RVastS § 11 lg 3 järgi võib avaliku võimu kandja kannatanu tahtest sõltumata kõrvaldada tekitatud kahju tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Vangla põhjendas kahju hüvitamise asemel tagajärgede kõrvaldamist sellega, et kaebajal puudus kaalukas põhjus nõuda rahalist hüvitist; kaebaja nõutud hüvitis 180 eurot vastab varem vangla kaupluses müügil olnud telerite maksumusele, kuid vangla otsuse tegemise ajal maksis vangla kaupluses müüdav teler 159,84 eurot; vangla jaoks on rahalise hüvitise maksmine kulukam kui kaebajale uue teleri ostmine; vanglal on võimalik soetada teler mujalt kauplusest veel soodsamalt.
3.2.Hinnates, kas rahaline hüvitis oleks olnud suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest, viitas halduskohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg-le 3, mille järgi on asja kahjustamise korral kahjuhüvitiseks eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja selle väärtuse vähenemine. Halduskohus määras teleri rikke põhjuse väljaselgitamiseks ekspertiisi, mille käigus selgus, et kaebaja teleri rikke kõrvaldamiseks ei olnud vaja detaile välja vahetada ja eksperdi hinnangu järgi olid selle rikke kõrvaldamise kulud 35-85 eurot ning teleri väärtus vähenes pärast parandamist 10 euro võrra. Seega oleks vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 132 lg-le 3 olnud hüvitise suurus vahemikus 45-95 eurot.
3.3.Eelnevale tuginedes leidis kohus, et RVastS § 11 lg 3 sätestatud eeldused ei olnud täidetud, kuna VÕS § 132 lg 3 järgi arvutatud rahaline hüvitis ei olnud suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest (need olid 119,90 eurot).
3.4.Kuna RVastS § 11 lg 3 kohaldamiseks alust ei olnud, kontrollis kohus, kas täidetud on eeldused kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmiseks RVastS § 7 lg 1 alusel. Kohus viitas, et kui ekspertiisi käigus televiisor osaliselt lahti võeti ja siis uuesti kokku pandi, hakkas teler tööle. Ekspert järeldas, et vahepealse mittetöötamise põhjus oli pistikute ja pesade vaheline kehv kontakt, mis tekib tavaliselt ajapikku metalsete pindade tuhmumise tõttu. Tuvastamist ei leidnud, et vangla oleks teleriga käitunud sobimatul viisil (raputades, lüües vms). Kohus viitas ka sellele, et lattu andes oli teler üle nelja aasta vana ning laost kambrisse tagasi saades veidi alla kuue aasta vana. Kokkuvõttes leidis kohus, et tuvastatud pole, et teleri rikke võinuks põhjustada vastustaja õigusvastane tegevus. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Jakovlev esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Ekspert ei tuvastanud täpset rikke põhjust, ta kasutas väljendit „võimalik rikke põhjus“. Seega ei ole välistatud, et teler läks rikki põrutamise või raputamise tulemusena.
4.2.On ebatõenäoline, et kontaktid läksid lahti iseenesest.
4.3.Visuaalne vaatlus ei saa välistada seda, et rike tekkis põrutamise tulemusena. On fakt, et teleril on kriime ja ei saa välistada, et need tekkisid põrutamise ja löökide tõttu.
4.4.Kaebajal on elektroonikaalane haridus. Halduskohus ei arvestanud sellega, kuna ei pidanud haridust tõendatuks, kuid ei andnud talle võimalust seda tõendada.
4.5.Eksperdile ei esitatud kaebaja küsimust, kas teler võis minna rikki raputamise või löögi tulemusena.
5.Viru Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kui ühemõttelist selget füüsilist vigastust ei olnud, saigi ekspert teha tõenäosusjäreldusi.
5.2.On usutav, et kriimud teleril oli nö olmekulumine.
5.3.Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei näe ette võimalust, et kaebaja saaks olla eksperdiks. Põhilisi kaebaja küsimusi eksperdile vahendati.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus märgib kõigepealt järgmist. Halduskohus tuvastas, et vangla kohaldas RVastS § 11 lg-t 3 ebaõigesti, kuna väljamõistmisele kuuluv rahaline hüvitis (vastavalt VÕS § 132 lg-le 3 asja parandamise kulu koos väärtuse vähenemisega) ei olnud suurem, kui tagajärgede kõrvaldamise kulu (uue samaväärse teleri ostmise kulu). Hoopis vastupidi – teleri parandamise kulud kahju hüvitisena (45-95 eurot) oleksid olnud väiksemad kui vangla rakendatud tagajärgede kõrvaldamise kulud (vangla ostis uue teleri maksumusega 119,90 eurot). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et selline ebaõige RVastS § 11 lg 3 rakendamine vastustaja poolt ei olnud kaebajale kahjulik. Kaebaja jaoks oli lõppkokkuvõttes kasulik saada asenduseks uus teler, mis maksis rohkem, kui oleks maksnud vana parandamine. Sellises olukorras ei tohiks kohus kaebuse lahendamisel kaebaja olukorda halvendada, st rikkuda nn reformatio in peius keeldu. Kuna halduskohus jättis aga lõppkokkuvõttes kaebuse rahuldamata, st kaebaja olukord ei muutunud, siis ringkonnakohus sellesse küsimusse pikemalt ei süvene.
8.Eelnevat arvestades ei ole kaebaja apellatsioonkaebus tervikuna kaebaja huvides, kuna halduskohus tuvastas, et isegi kui teler läks katki vastustaja süül, oleks õiguspärane hüvitis kaebajale oluliselt väiksem kui kaebaja taotletud summa. Kuna aga apellatsioonkaebus on esitatud, siis vastab ringkonnakohus ka kaebaja seisukohtadele.
9.Kaebaja apellatsioonkaebuses üritatakse peaasjalikult näidata seda, et ekspertiisiakt ei välista tema versiooni toimunust, st seda, et teler läks katki põrutuse, löögi vms tõttu vangla süül. Ringkonnakohus sellise käsitlusega siiski nõustuda ei saa. Ekspertiisiaktis ei ole küll vea põhjust esitatud kindlas kõneviisis, kuid siiski nähtub sellest piisavalt selgelt, et viga võiski tekkida tänu seismisele. Ekspertiisiaktis on öeldud, et „/.../ seesmise elektroonika visuaalsel vaatlusel ei ole tuvastatud mingeid löömisest või raputamisest tingitud purustusi, samuti puuduvad viited niiskusest tekkivale korrosioonile vms /.../ tegu võib olla nn loomuliku kulumisega, sh sellisega, mis võib avalduda isegi siis, kui telerit ei kasutata. /.../ enamus elektroonikat kipubki n.ö seismise ajal rikki minema /.../ teleri vahepealse mittetöötamise üheks võimalikuks põhjuseks võis olla signaalikaablite pistikute ja põhiplaadil olevate kaablite ühenduspesade vaheline kehv kontakt, mis tekib tavaliselt ajapikku metalsete pindade tuhmumise tõttu.“ Sellises olukorras, kus ekspertiisiaktis leitakse, et löögi, raputuse vms välise mõjuri kohta jäljed puuduvad ning esitatakse seisukoht, et vea põhjuseks võib olla kehv kontakt, mis tekib ajapikku metalsete pindade tuhmumise tõttu, ei toeta miski kaebaja versiooni, et teleri rikke põhjustas vangla tegevus, st teleri löömine, raputamine vms.
10.Kaebaja arutlus selle üle, et kontaktid ei saanud lahti minna iseenesest, ei ole asjakohane, kuna ekspertiisiaktiga polegi tuvastatud, et kontaktid oleksid lahti läinud. Ekspertiisiaktis öeldi hoopis, et kontakt oli kehv, mis oli põhjustatud metalsete pindade tuhmumisest.
11.Asjakohatu on ka kaebaja viide teleri välistele kriimudele ja vigastustele. Ekspertiisiakti järgi on kontrollitud telerit seestpoolt ning leitud, et sisemise elektroonika visuaalsel vaatlusel mingeid löömisest või raputamisest tekkinud purustusi näha ei ole. Seega isegi kui teleri välispinnal oli vigastusi, ei tähenda see, et need oleksid toonud kaasa elektroonika vigastuse.
Sellele, et teleril pole olnud löögist, raputamisest vms tekkinud vigastusi, viitab selgelt ka see, et teler hakkas pärast kokkupanekut tööle. See kinnitab, et eksperdi hinnang, mille järgi oli rikke põhjuseks lihtsalt kehv kontakt, on paikapidav. On väheusutav, et kui tegemist oleks olnud löögi vms tagajärjel tekkinud vigastusega elektroonikas, oleks viga kadunud pärast teleri lahtivõtmist ja kokkupanekut. Tuhmunud pindade tõttu kehva kontakti puhul on aga see usutav, sest teleri lahtivõtmine ja kokkupanek võib kaasa tuua metallpindade hõõrdumise, mis tuhmumise tõttu mittekontaktset kihti vähendab ning kontakti taastab.
12.Kaebaja väidab endal jätkuvalt olevat elektroonikaalase hariduse ja heidab halduskohtule ette seda, et talle ei antud võimalust seda tõendada. Samas ei esita ta ise selle kohta ka apellatsioonimenetluses mingeid tõendeid. Samas ei ole see küsimus asjas ka tähtsust omav, sest isegi kui kaebajal oleksid elektroonikaalased eriteadmised, ei saaks ta käesolevas kohtumenetluses osaleda eksperdina. Selle välistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 31 lg 1 koostoimes § 23 p-ga 1, millest tulenevalt peab ekspert end taandama asjas, milles ta on ise menetlusosaline. HKMS § 56 lg-st 4 tulenevalt kohaldub see regulatsioon ka halduskohtumenetluses. Seega ei saa kaebaja elektroonikaalased seisukohad käesolevas asjas olla tõendiks.
13.See, et kaebaja küsimust sõnaselgelt eksperdile ei esitatud, ei viinud asjas valele tulemusele. Eksperdile esitatud küsimustest selgub nende koostoimes piisavalt eksperdi seisukoht, sh see, et löögile vms viitavad jäljed puuduvad ning tõenäoliselt oli vea põhjus metallpindade tuhmumine.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.